Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma
Moodustab: erinevaid ameteid/komisjone. MÕLEMAD Kandideerida saavad: valimisliidud, erakonnad, üksikisikud. Valijad: alalised elanikud, Eesti kodanikud(18-aastased), linna/valla elanikud. KODAKONDSUS saab sünniga või naturalisatsiooni korras. Naturalisatsiooni tingimused: *alaliselt eanud Eestis väh 5 aastat, *olema püsiv sissetuek, *keeleoskus B1 tase, *kodakondsuseksam(e põhiseaduseksam), *truudusvanne. Kodakondsusest vabastamine: *riigi reetmine, *teiste riikide heaks töötamine, *topeltkodakondsus, *terroriseerimine. Ise saab ka loobuda kodakondsusest: tuleb see ära põhjendada. EI anta: kui sa pole riigi ees kohustusi täitnud. Kuni 15-aastastele saavad vanemad taodelda kodakondsust. EL-i kodakondsus: *3 kuud võib viibida EL-i riigis, *vaba liikumine EL-i riikides. Kui soovin olla rohkem kui 3 kuud: *tuleb registreerida politsei- ja migratsiooni ametis, *taodelda ajutist elamisluba. Tööluba EL-i riikides vaja ei ole, kui oled EL-i kodanik
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ...
keeleeksami. *Tegema põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami. *Peab olema kehtiv ealmis- ja tööluba. *Peab olema elanud riigis vähemalt 5 aastat. *peab lubama olla lojaalne Eesti riigile. *Ise saab taodelda, kui oled vähemalt 15aastane. NATURALISATSIOON mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. KODAKONDSUS isiku ja riigi õiguslik seoas, mille kaudu on määratud pooltse vastastikused õigused ja kohustused. TOPELTKODAKONDSUS seaduslik kuumine kahe või enama riigi kodakondsusesse. INTEGRATSIOON rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Poliitilised õigused kodanikel. *Õigus elule. *Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. *Õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest. *Õigus kaitsele rassilise, rahvusliku, soolise või usulise diskrimineerimise eest. *Õigus mõtte-,
kodakondsuse. Ius soli põhimõtet järgivad oma kodakondsuspoliitikas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. 2. Kas Eestis võiks rakenduda ius soli põhimõte? Palun esitage vähemalt üks poolt- ja vähemalt üks vastuargument. Ius soli põhimõte ei võiks rakenduda, sest muidu kaoks ära eestlus, meid on nii vähe, et kui siia tuldaks massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad isikud pidid kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras. See on ka praegu nii, et peab taotlema naturalisatsiooni korras. 5. Miks on Eestis palju mittekodanikke?
ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks arenguks (Beck, Grande 2004: 148). Rein Ruutsoo ja Leif Kalevi viimaste aastate uurimistöö tulemused kinnitavad, et eurooplaseks olemine algab loomulikust huvist Euroopas toimuva suhtes ja selle jätk on Euroopa kodanikuks saamine. Nende arvates on tulevikus integratsiooni üheks võimalikuks aluseks nii elanike laienev topeltkodakondsus kui ka eelnevast väljakasvav mitmikkodakondsus (Ruutsoo, Kalev 2005; Kalev 2006). Eesti rahvusriik ei saa tänapäeva maailmas olla edukas minemata kaasa Euroopa üldise suundumusega multikultuursuse suunas. Euroopa Liit avab rahvuslikud piirid migratsiooniks ja ühistegevuseks. Selles .piiride avamise protsessis kaotab rahvusterritoorium kui eestlaste enesemääratluse üks kesksemaid mõõtmeid oma senise kaalu ja tähenduse. (Ruutsoo 2000).
kodanik; päikeseõigus kui sünnib laps riigi kodanikuga, siis sellest lapsest saab riigi kodanik. Võimalik on saada kodanikuks ka eriliste teenete eest (10 in/a), ka taotlemine ehk naturalisatsioon. · Vähemalt 15 a vana · Elanus Eestis alaliselt vähemalt 5 a elamisloaga · Keeleeksam · Tundma põhiseadust ja kodakondsusseadust · Legaalne sissetulek · Vanne Üldjuhul on topeltkodakondsus keelatud, erand enne 1944. Välismaale põgenenud. Sünnipäraselt eestlaselt kodakondsust ära võtta pole kombeks. Ise võib aga loobuda. Kellele on antud eesti kodakondsus, neilt võib vabariigi valitsus järgmistel juhtudel: 1. Kui kodakondsus on saadud seaduse vastaselt 2. Kui keegi on püüdnud kukutada eesti valitsust 3. Kui keegi teenib ilma valitsuse loata välisriigi luures või armees 4. Selgub, et tal on topeltkodakondsus
(1949), OECD-s (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) (1961). Samuti on olnud Portugal rajaja riik EFTA-s (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) (1960), kuid lahkus seal, et liituda Euroopa Majandusühendusega (1986), millest saigi Euroopa Liit. Portugalis on ka käibel Euro 1999. aastast. Veel on Portugal Ladina Liidu (1983) ja Organisatsiooni Ladina-Ameerika Riigid (1949) liige. Portugalil on oma endise koloonia maa Brasiiliaga sõprus liit ja topeltkodakondsus. Portugal jagab Ühendatud Kuningriikidega maailma vanimat aktiivset sõjalist kokkulepet Anglo-Portugali fraktsiooni (1373). Portugalil on olemas firmad, mis on rahvusvahelised. Näiteks Lactogal (toidufirma, mis spetsialiseerinud piimatoodetele), Logoplaste (toodab plastik konteinereid) ja muidugi TAP Portugal (lennufirma). 4 5.Rahvastik Portugali rahvaarv on 10 miljonit ja 781 459 inimest. (2012. aastal) 5.1.Rahvastiku muutumine
Kodanik on mingi riigi alam. Kodakondsus inimese õiguslik seos riigiga, selle kaudu määratakse kindlaks mõlema poole õigused ja kohustused ( võib öelda ka mingi riigi kodanikuks olemine ) Naturalisatsioon kodakondsuse omandamine kas * selle riigi kodanikuga abielludes( Eestis ei kehti!) * lapsendamine * kodakondsuse taotlemine Topeltkodakondsus mitme riigi kodanikuks olemine . Kodakondsusest ilma jäämine inimene sureb; võetakse ära näit. riigi reetmine, välisriigi kasuks spioneerimine, katse muuta riigi põhiseaduslikku korda. Välismaalane mingi teise riigi kodanik Illegaal riigis ebaseaduslikult viibiv isik VALITSEMINE on riigielu juhtimine ja korraldamine. Võimude lahusus riigi 3 võimu seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad seisma üksteisest eraldi, lahus, et vältida korruptsiooni.
pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. PS § 105 lg 3 teine lause puudutab rahvahääletusele pandud muus riigielu küsimuses, mitte seaduseelnõu osas, tehtud otsuse rakendamist. Kommenteeritav säte näeb ette, et rahva otsus on riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et asjaomased riigiorganid peavad vastavalt oma pädevusele astuma samme rahvahääletuse otsuse täitmiseks. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Teoreetiliselt tuntakse sünniga kodakondsuse omandamise kahte põhimõtet: ius soli ning ius sanguinis. Esimene neist tähendab, et kodakondsus antakse riigi territooriumil sündinud isikutele. Teine neist tähendab, et kodakondsus antakse veresuguluse järgi – kodakondsust omava isiku laps omandab vanema kodakondsuse. Topeltkodakondsus võib tekkida mitmel viisil. Näiteks võivad lapse vanemad olla eri riikide kodanikud
e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut f) Avaldus tuleb kirjutada, kinnitada, et jääd ustavaks Eesti põhiseaduslikule korrale 3) Eriliste teenete eest Kodakondsust võid taotleda ka siis, kui oled selle lapsena kaotanud. Omandatud kodakondsus võidakse Eestis ära võtta, kui: 1)Oled pannud toime raske kuritöö, ohustanud Eesti julgeolekut 2)Lähed teise riigi sõjaväkke või luureteenistusse 3) Sul on topeltkodakondsus (Eesti ei tunnista seda) 4) Tahad ise loobuda NB! Sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta. Ühtki Eesti kodanikku ei saa Eesti riigist ära saata ja võid tulla igal ajal Eestisse elama. KORRAKAITSE Politsei – riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei (kapo) – riiklikku järelvalvet teostav valitsusasutus, mis tegeleb
e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut f) Avaldus tuleb kirjutada, kinnitada, et jääd ustavaks Eesti põhiseaduslikule korrale 3) Eriliste teenete eest Kodakondsust võid taotleda ka siis, kui oled selle lapsena kaotanud. Omandatud kodakondsus võidakse Eestis ära võtta, kui: 1)Oled pannud toime raske kuritöö, ohustanud Eesti julgeolekut 2)Lähed teise riigi sõjaväkke või luureteenistusse 3) Sul on topeltkodakondsus (Eesti ei tunnista seda) 4) Tahad ise loobuda NB! Sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta. Ühtki Eesti kodanikku ei saa Eesti riigist ära saata ja võid tulla igal ajal Eestisse elama. KORRAKAITSE Politsei riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei (kapo) riiklikku järelvalvet teostav valitsusasutus, mis tegeleb
panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda. Riigikohtul on õigus tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta 31. kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui
Kodakondsuse saamiseks on kaks põhilist viisi: seaduse (sünnijärgne) või haldusakti alusel (nt naturalisatsiooni korras). Sünniga kodakondsuse omandamisel eraldatakse kahte põhimõttelist võimalust: Ius soli (päikeseõigus) ehk territoriaalpõhimõte – kes on sündinud vastava riigi territooriumil, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis (vereõigus) – laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Topeltkodakondsus ning kodakondsuseta isikud Seoses asjaoluga, et erinevad riigid rakendavad erinevaid printsiipe, on põhimõtteliselt võimalik mitme kodakondsuse omandamine. Samas on võimalik, et inimesel ei ole ühegi riigi kodakondsust. Topeltkodakondsus tekib nt juhul, kui Eesti kodanike laps sünnib USA-s, sellisel juhul on tal kodakondsus ius sanguinis põhimõtet rakendava Eesti seaduste kui ka ius soli põhimõttest lähtuva USA seaduste kohaselt
Laste hääli saab kergemini ära osta. Neil puudub kogemus, et hinnata objektiivselt valimislubadusi. 5. Ius soli ja ius sanguinis V: ius soli kohaõigus. See on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis vereõigus. See on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanemate või esivanemate kodakondsuse alusel. 6. Topeltkodakondsus V: Kahe riigi kodakondsus. Eestis pole võimalik omada kahte kodakondsust. Põhiseadus küll ütleb,et kelleltki ei tohi ära võtta sünniga omandatud kodakondsust, aga see põhimõte ei ole rakendatav juhul, kui Eesti kodanik võtab teise riigi kodakondsuse ning sellega kaotab Eesti kodakondsuse. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega topeltkodakondsuse vältimise kohta loeb
muutmisele, et seaduse sõnastus haakuks paremini tänapäevaga. Euroopa Liidu kodaniku õigused laienevad kogu Euroopa Liidu territooriumile. 17.4 kodakondsuse omandamise viisid (1) Eesti kodakondsus: 1) omandatakse sünniga; 2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; 4) kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. 17.5 topeltkodakondsus Eesti õigus keelab topeltkodakondsusena ehk mitmekordse kodakondsuse andmist. Kuid paljud riigi lubavad oma kodanikel olla paralleelselt ka mõne teise riigi kodanik. Isiku määratlemisel tuleb arvestada siiski mõlema või enama riigi kodakondsusega ning reeglina ei saa sellist isikut nimetada välismaalaseks riigis, mille kodakondsusele omab isik ka mõne teise riigi kodakondsust. Topeltkodakondsusena ei käsitleta Eesti kodaniku EL kodaniku staatuse samaaegset kandmist. 18. Põhiõigused
rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida
rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida
elavate isikute staatus. PS kohaselt on võrdsed õigused kodanikel ja Eestis viibivatel välisriigi kodanikul, juhul kui PS lubab seadusega piirata neid õigusi. Kodanikul on reeglina suuremad õigused kui välismaalasel. Välismaalane - Isik, kes ei ole selle riigi kodanik, kelle territooriumil ta viibib. Enamasti on kõik isikud, kes viibides ühe riigi territooriumil ei ole selle riigi kodanikud, riigi jaoks välisriigi kodanikud ehk välismaalased. V.a. topeltkodakondsus.Välismaalaste õigusi ja kohustusi reguleerib välismaalaste seadus. Kodakondsuseta isik- isik, keda ükski riik ei pea oma kodanikuks. Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:- töötamiseks; - ettevõtluseks; - õppimiseks; - elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde; - kelle püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis; - välislepingu alusel;- kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga.
· Kaitseõigus (PS § 21 lg 1) Kodakondsus PS § 8 · Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. · Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. · Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. · Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. · Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. · Eestis pole topeltkodakondsus lubatud Oiguskantsler PS XII. peatükk · Oiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (PS § 139) · Oiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus
Laiem mõiste - Riigi ja isiku suhte piiratum vorm Jurisdiktsiooni all olema õigusemõistmise õigus (nende üle on õigus mõista õigust) Maksukohuslane Omab teatud õigusi ja kohustusi Kodakondsuseta isik (halli passiga) nt loobunud kodakondsusest ja pole taotlenud uut. Puudub õigus valida ja olla valitud jne. Toetused lubatud. 18.a saab õiguse valida kodakondsuse. Eestis pole lubatud topeltkodakondsus. V.a. USA-s elavad väliseestlased. Riigiametisse astudes tuleb valida. Diplomaadid diplomaatiline immuniteet o Esindavad oma kodumaad o Omavad lisaõigusi Rahvas kõrgeima võimu kandja - Riigikogu valimised 18a. ; kohalike omavalitsuste valimised muutumas 16a. Riikluse aluspõhimõtted o Riigivõimu tulenemine rahvast o Riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel o Riikluse järjepidevus
Kodakondsuse taotlemine Vähemalt 15-aastane Elanud Eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsuse taotlemist Eesti keele oskus Seaduslik püsiv sissetulek Põhiseaduse tundmine (eksam) Lojaalsus Eesti riigile Omandatud kodakondsus võetakse ära Astub välisriigi või selle sõjaväe teenistusse Püüab vägivaldselt muta Eesti põhiseaduslikku korda Omandas kodakondsuse valeandmeid esitades On mõne teise riigi kodakondsuses - Eestis on keelatud topeltkodakondsus Kosmopoliit maailmakodanik, kes ei seo end ühegi konkreetse riigi või rahvusega. Kaitseväeteenistuse kohustus 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja läbib asendusteenistuse 12 kuud Kuni 60 aastaseid kutsutakse kordusõppusele kord iga 5 aasta jooksul Reservarmee Põhiosa isikkoosseisust on reservis Tegevväes rahuajal u 5500 meest President Teeb ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon
1) inimõiguste valdkond 2) kriminaalõigus KODAKONDSUS: Igal riigil õigus määrata, kes on tema kodanikud. Ei ole kohustust anda kodakondsust kõikidele rahvastele. See on erinevus füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute puhul. Sünniõigusega kodakondsus: kas pärivad ühelt või teiselt vanemalt või saavad selle nii, et on sündinud selle riigi territooriumil. Mõned riigid tunnustavad seda mõlemat. Topeltkodakondsus paljudele riikidele ei meeldi sh Eestile ja USAle. Eesti võib reguleerida vaid oma riigi kodakondsust, mitte teiste riikide omi. Naturalisatsiooni korras saadud kodakondsusega võib riik nõuda isikult, et ta loobuks teiste riikide kodakondsusest. Kodakondsuseta isikud: Riik võib neid oma riigist välja saata igal ajal nende enda riiki tagasi. Leidlapsed-see riik kus nad leitakse, siis enamasti antaksegi neile selle riiki kodakondsus, et neil oleks mingi riigi kaitse olemas.
Migratsiooniamet teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku inimesele kodakondsuse andmiseks, kuid kodakondsuse andmise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus. Kodakondsuse mittetaastamise põhjused on samad, mis kodakondsuse taotlemise puhul (vt eespool). Eesti kodakondsus kaob juhul, kui: - isik Eesti kodakondsusest vabastatakse; - isikult Eesti kodakondsus ära võetakse; - isik võtab vastu mõne muu riigi kodakondsuse. 17.5. topeltkodakondsus Eesti ei ole lubanud topeltkodakondsust. Vaid sünnimomendil Eesti kodakondsuse saanud isik võib samal ajal olla ka teise maa kodakondne. Isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. 18. Põhiõigused 18.1. Subjektiivsete põhiõiguste tähendus
•Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. •Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. •Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. •Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. •Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus •Eestis pole Topeltkodakondsus lubatud 6.1.1 Õigus elule Igaühe õigus elule, paneb riigile kohustuse elu mitte võtta.(Surmanuhtlus) Lisaks kaitseb elu puutumatus selliste rünnete eest, mis ei ole suunatud otseselt elu võtmisele, vaid võivad elu võtmise endaga kaasa tuua. Riik ei tohi elule ohtlikke meetmeid rakendada kinnipeetavate, kuriteos kahtlustavate ja teiste võimuorganite käes viibivate isikute suhtes. Elu ohustamist või võtmist õigustavad väärtused on järgnevad: 1
Need seadused peavad olema kooskõlas föderaalseadustega. 4.osariigil võib olla enda kohtusüsteem, mis erineb föderaalsest kohtusüsteemist. Seejuures võivad osariigi territooriumil paralleelselt tegutseda föderaalkohtud ja osariigi kohtud, ka. Osariigi ülemkohus. Selline paralleelsüsteem eksisteerib nt. Ühendriikides. Seal kohaldavad föderaalkohtud föderaalseadusi ja osariigi kohtud osariigi seadusi. 5.eksisteerib topeltkodakondsus selles mõttes, et on ühtne föderaalkodakondsus ja iga osariigi enda kodakondsus. Föderaalkodakondsus on vajalik eeskätt rahvusvahelisel areenil tegutsemiseks ja ka üleriigilistel valimistel osalemiseks. Osariikide kodakondsus on oluline eeskätt kohalikel valimistel osalemiseks. Harilikult omandab föderaalriigi kodanik automaatselt selle osariigi kodakondsuse, kus ta alaliselt elab. Föderaalkodakondsuse omandamiseks välismaalase poolt on aga tarvilik spetsiaalne kodakondsusse
(rahvusvähemused, sh rahvusvähemuse ning vähemusrahvuse probleem), apatriidid, kodanikud ning kodakondsus, kodakondsuseta isikud, kosmopoliidid (mailmariikkondsus ehk universaalne riikkondsus ehk rahvusvaheline indigenaat), juriidiline fakt, õiguslik akt, naturalisatsioon, ius sanguini, ius soli, segapõhimõte, abiellumine, lapsendamine, kodakondsuse muutmine ning kodakondsusest loobumine (vabatahtlik, väljaarvamine), topeltkodakondsus, aukodanik, reintegratsioon, opteerimine; riigiorganite süsteem ehk riigiaparaat; riigi poliitiline süsteem; seadusandliku riigivõimu organid, riigipea, täidesaatva riigivõimu organid, justiitsorganid; riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid; korporatiivne organisatsioon: liikmeskond, statuudiakt (põhikiri), autonoomne juhtimisstruktuur, oma kassa; korporatiivne ühik; avaliku ning erateenistuse korpus; avalik
annaabi.ee 
