kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. !!!RKP arvestamine lähtudes kuludest!!!! – 1) Tarbimiskulutused (T) – majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeerimiskulutused (I) – ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) – avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; aga ka kulutused maanteede, politsei,hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) – et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele – EKSPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse).
Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest Otsene maks valituse poolt tegurituludele rakendatud maks Kaudne maks ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks Tulusiire rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena Sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks Investeering kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas Finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja Eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks Puhaseksport ekspordi-impordi vahe Rahvamajanduse arvestus Ühiskonnas loodud väärtusi võib mõõta kolmest aspektist lähtudes: 1
omandada täielikult või osaliselt KLASSIDE KUJUNEMINE ✣ Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Klasside teke saab olla võimalik vaid siis, kui tootlikkus kasv viib toote ülejäägini ning ühisomand läheb üle eraomandiks tänu tootmisvahenditele. ✣ Eraomandi tekkimisega on sissetulekute ebavõrdsus kogukonnas paratamatu: osad perekonnad ja suguvõsad saavad rikkamaks ning teised vaesuvad ning osutuvad majanduslikult sõltuvateks esimestest. ✣ Kogudusevanemad, sõjapealikud, vaimulikud ja teied aadlikud rikastuvad kogukonna arvelt kasutades oma positsiooni. ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse
Lõpptoodangu kvaliteeti SKP arvestuses eraldi ei vaadelda. Küsimus 11 Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: Vali üks või enam: kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks ettevõtte kulutusi uute masinate ja seadmete muretsemiseks muutusi kaubavarudes kulutusi uusehitusteks kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks Tagasiside Investeeringute (I) all mõeldakse ettevõtete kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Investeeringuteks loetakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused uue eluaseme muretsemiseks. Küsimus 12 Sisemajanduse koguprodukt: 4 Vali üks või enam: võrdub residentide tootmisprotsessis saadud sissetulekutega on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa võrdub eratarbimiskulutuste, kodumaiste erainves¬teeringute, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summaga
Säästud (S) on osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised ja säästuhoiused jms). Tavaliselt pannakse säästud panka, et teenida intressi. Pangad omakorda laenavad säästetud raha edasi ettevõtetele, kes ostavad tootmisvahendeid, ehitavad tootmishooneid jne -- ehk teisisõnu, investeerivad. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes peetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Seega, mida rohkem majapidamised raha säästavad ja pangas hoiavad, seda rohkem saab teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline sellepärast, et siis saavad ka teised majandussubjektid seda kasutada. Loomulikult võib inimene ka "sukasäärde" raha
RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. Investeerimiskulutused (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; kulutused maanteede, politsei, hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKSPORTI JA IMPORTI.
29. kulutuste lähenemisviis (Koguprodukti arvutamise viisid) korral kasutatakse SKP komponentidena lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutusi: liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3. Küll aga arvestatakse avaliku sektori kulutuste hulka enamasti ka avaliku sektori poolt tehtud investeeringud4.
SKP = E = C + I + G + (X M) RKP- mõõdab antud riigi kodanike ja firmade majandusliku tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. Rahvamajanduse arvepidamine- on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja tulu mõõtmiseks. Tarbimiskulutused (C)- on kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused aasta jooksul toodetud hüviste ostmiseks. Investeeringud (I)- on firmade kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele e. tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Avaliku sektori kulutused (G)- sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa.
Reaalne SKP arvutatakse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind. Nominaalne SKP: (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aasta. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3. Küll aga 2 Siin kasutatakse vahel ka mõistet: erainvesteerimiskulutused, kuna avaliku sektori poolt tehtud investeerimiskulutusi siia üldujuhul ei arvestata.
Töötasu ajaühikule on konstantne, kuid mitte toodanguühikule. Ajapalga tüüpilised rakendusvaldkonnad on: · tulemi kvaliteet on palju olulisem kui kvantiteet (kiirus) nt täpistööd, · töötaja panus ei ole või on väga raskesti mõõdetav nt juhtimine, · erineva iseloomuga ja ebakorrapärased tööülesanded nt büroo- ja abitööd, · kõrge töötempo on kahulik või ohtlik tervisele ja/või tootmisvahenditele, · töö intensiivsus kõikuv, kuid vajalik on pidev valmisolek nt tuletõrje Ajapalga (ajatöö) eelised (+) ja puudused (-): + palgaarvestuse lihtsus, + pingete vältimine (erineva võimekusega töötajate vahel), + tootmisvahendite (ka looduse jm ressursside) säästlikum kasutamine, + kõrgest tempost tingitud kvaliteedimöönduste vältimine; kontrollimise vajadus, kuna palk ei stimuleeri tootlikkuse tõusu,
· töötaja panus ei ole või on väga raskesti mõõdetav nt juhtimine, · raha-akord ehk kindel tasu (rahasumma) teatud tulemuse eest · erineva iseloomuga ja ebakorrapärased tööülesanded nt büroo- ja abitööd, Tüüpiliselt kasutatakse kaht koostisosa: garanteeritud (miinimum)palka ja · kõrge töötempo on kahulik või ohtlik tervisele ja/või tootmisvahenditele, akordlisa. Palgakulu tooteühikule on konstantne, kuid ajaühikule muutuv. · töö intensiivsus kõikuv, kuid vajalik on pidev valmisolek nt tuletõrje. Erivormid: kollektiivne ehk grupiakord ja progressiivne akordpalk (lisatasu sõltub lisa- või kogutoodangust), mis on kasulik, kui kaasneb
Funktsionalistlik perspektiiv- sugudevaheline ebavõrdsus ühiskonnas, grupi ellujäämiseks vajalike ülesannete jagunemist sugude vahel tugevus meestele hoolitsus naistele kusjuures esimesele pannakse avalikkuse silmis rohkem rõhku Funtsionalistid imetlevad kuidas mehed ja naised üksteist täiendavad . Konfliktiteooria- ühiskondlik tööjaotus ja sellest tulenev ebavõrdsus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte loodusest tulenev Ebavõrdsus sooliselt tulenevalt: · erinev juurdepääs tootmisvahenditele ja toodetele/teenustele rõhutab · võimu rolli või jõu kasutamine Sooidentiteedi sotsialiseerimine Sooline stereotüpiseerimine algab lapseootusega enne lapse sündi selle protsessi lõppprodukt on inimene, kes sobib feminiinsuse ja maskuliinsuse kultuuriliste definitsioonidega Väga varases nooruses muutub laps enda sotsialiseerimise agendiks tal arenevad soolise käitumise motivatsioonid ja spetsiifilised oskused Muutused meeste elus
Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms) · Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud. · Investeeringud (I) kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Nii on võimalus rohkem toota ja suureneb ka SKP. Eraisikute paigutused aktsiatesse ei kuulu siia, majanduslik potensiaal ei suurene. Majapidamised (sääst) finantsturg (laen) ettevõtted Välisturg ringkäigumudelis · Eksport (X) oma maa kaupade müük välismaale · Import (Z) välismaal toodetud kaupade ostmise kodumaiseks kasutamiseks · Puhaseksport (NX) = X - Z
6.4RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. 1) Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeeringud (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) kulud kaupade ja teenuste ostmiseks; maanteede, politsei, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse).
alusel.Põllumaa erihindamine tuli läbi viia peamiste kultuuride kasvatamise sobivuse seisukohalt saagikuse, kulude tasuvuse, toodangu väljatuleku ja diferentsiaaltulu alusel. Eesti maa majanduslikku hindamist lõpetada ei jõutudki. 19. 1991. a maareform, selle sisu. (lk 274) Suurtootmise kõrval peeti vajalikuks arendada talumajandust. Talu- põllumajandusliku väiketootmise majandusüksus, kus toomine baseerub riiklikul omandil maale, talupere isiklikul tööl ja omandusel tootmisvahenditele ja muule varale. Talupidamiseks sobiva maa pidi välja valima rajooni maakorraldustalitus või komisjon. Maad võidi anda lahustükkidena. Talu moodustamiseks eraldatav maa arvati maha senise esmase maakasutaja ( kolhoosi, sohvoosi) maast. Loodavatele taludele anti majanduslikke soodustusi. Maakorraldustöid pidi tehtama riiklikele vahenditega. Talu maade, elektriliidide, kaevude ja maaparanduse projekteerimine nind nende projektide
integreerumisel maailma kapitaliturgudega · investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest · investeerimisfond kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid · investeerimishorisont ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab · investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum · investeering kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas · investeeringu reaaltulusus tulususe ja inflatsiooni erinevus · investor väärtpaberi omandaja · isikliku kasutatava tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist J · jookesevkonto maksebilansi osa, mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul
investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum investeering – kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas investeeringu reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus investor – väärtpaberi omandaja isikliku kasutatava tulu (IKT) – tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist J jookesevkonto – maksebilansi osa, mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul
sissetulekute meetod; 3. tootmise meetod. Kulutuste ehk tarbimise lähenemisviis SKP leidmiseks liidetakse kõik erinevate majandussubjektide (kodumajapidamiste, firmade, avaliku sektori ja välissektori) tehtud kulutused lõpptoodangu ostmiseks (lähtudes toodangu turuväärtusest). Tarbimiskulutused (C) on kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused aasta jooksul toodetud hüviste ostmiseks. Investeeringud (I) on firmade kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ja kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Investeeringute komponendid: 1. äriinvesteeringud (kulutused tootmisvahendite soetamiseks); 2. elamuinvesteeringud; 3. investeeringud varudesse ehk reservidesse. Varud on ettevõtete omatoodang ja tootmissisendid laos. Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks.
finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoiused, jms). Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ja teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne. ülalpidamiseks. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Majanduse kümme põhiprintsiipi: I Valikute tegemine · Majandusagendid peavad tihti valima ja otsustama - "tasuta lõunaid ei ole olemas" - Tudeng ja tema aeg - Pere-eelarve otsused - Valik efektiivsuse ja võrdsuse vahel · Efektiivsus
sissetulekud Omanikud Tööjõuturg Investeeringud Töövõtjad, tööandjad 30 Turumajanduse mudelis on keskne idee selles, et majapidamises on võimalik kulutada nii palju kui on vahendeid (sissetulekut). Selle mudeli kohaselt sõltub optimaalsus kahest asjast: 1) kuidas on jagunenud tootmisvahendite omand 2) milline hind kujuneb tootmisvahenditele ning palkadele turul. Rahvamajandusteadlaste arvates tuleks omandile vahele segada, kuna sellel on ka pikaajaliselt suurem mõju. Vaesuse likvideerimiseks on parem, kui vaestel oleks rohkem jõuvarusid (nt. Koolitus). Halvem variant on määrata vaestele kõrge palk. SEDa seetõttu, et turumajanduse seisukohalt on energiavaruks sissetulek. Hindadel on turumajanduses täita oma oluline roll ning sinna vahelesegamine õigluse põhimõtet arvestades on küllalt ohtlik
üldteada tõsiasi, et millegi valmistamine või tootmine nõuab kulutusi või komponentide kasutamist, millel on majanduslik väärtus. Et valmistada tooteid (output), tuleb kasutada sisendeid (input). See kehtib traditsiooniliste loodusvarade kaevandamis- või kasutamisprotsesside puhul. Kuid see kehtib ka teistel juhtudel. Loodusvara kaitsmine ei ole pelgalt mittekasutamine, see on tavaliselt aktiivne tegevus, mis nõuab, et kulutused tootmisvahenditele oleksid aktiivsed. Järgnevalt käsitletakse olulisemaid kuludega seotud mõisteid, toodangu ja kulude seoseid, loodusvarade majandamise kuludega seotud eriärasusi. Üldiselt on lihtsam mõista ja rääkida loodusvarade kasutamise või kaitsega seonduvatest hüvedest või kasust, kui analüüsida kulusid. Kui ühiskonna jaoks ,,parimaid" või ,,optimaalsemaid" lahendusi otsides ei tohi eirata ka kulusid. Kulu mõiste 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud
kusjuures tugevusele omistatakse avalikkuse silmis kõrgem väärtus nii majanduslikult kui poliitiliselt. Sellist tööjaotust nähakse funktsionaalsena nii indiviidile kui grupile. 152 Konfliktiteooria seisukohalt on ühiskondlik tööjaotus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte loodusest tulenev. Seksuaalsel diferentseerimisel on sama alge, mis kõigil teistelgi ebavõrdsuse vormidel: diferentseeritud juurdepääs tootmisvahenditele ja toodetele, teenustele. Meessoo domineerimine ei põhine mitte ainult tootmise kontrollil, vaid ka kontrollil ressursside jagunemise üle perekonnas, töökohal või riigis tervikuna. Üldiselt on naiste sotsiaalne ja personaalne võim seotud: 1. nende majandusliku panusega perekonna või ühiskonna tegevusse; 2. nende võimega säilitada kontroll oma toodangu või teenuste üle; 3. nende võimalusega vara pärida.
annaabi.ee 
