Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate
esineks tühipõlemist. Mikroorganismide elutegevuse optimumiks on 25-35C, temp tõusu kui langusega aeglustub se oluliselt ja külmade saabudes(mulla külmumisel) org ain lagundamist ei toimu. Mikroorg sattudes ebasoodsatesse tingimustesse,võitavad kaitseseisundi ja võivad nii oodata isegi tuhandeid aastaid. MULDADE DIAGNOSTIKA-tundmaõppimist võimaldavad tunnused:1.mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud tunnused-muld tootmisvahendina. Tunnused pikaaja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused seire.Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased-ülioluline teade.Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähtsus. Erinev piirkonniti org ja min ainete vahelised reakts. Ökoloogilised tunnused- kliima, lähtekivim, asend, reljeef, konkreetne taimkate.Taimede kohastumine-
teadus.est meetod.st-uurimust on selgitada uute mõjurite eesm. uute, tunnetusl.lt ja töö, lühike ja arusaadav mõtte- tehakse spets. Eem.de tulemuslikkust. Eksperimendid prakt.lt oluliste teadmiste saam. arendus teat. Teemal. Temaa- saavut.ks, tugineb, spetsiif. jagunevad laboratoorsed, ja rakend.ning olemasolevate tika tuleneb õppeaine prog.st meetoditel ja tehakse süst.lt. tootmislikud ja sotsiaalsed. teadm.töötl. kasut. ja säilit. Siin kirjanduse kasut. ja sellele Kainet mõistust tuleks kontr. Mõõtmine kujut. endast mõõde- mõist.nii loodust, inimest kui viitam. Ei ole kohust. Oluline Kaine mõistus hõlmab praktilisi tava nähtuse kvantitatiivsete ühiskonda puudut. loov mõttl ja omapoolne ideid, reegleid ja taotlusi. Lisaks karakteristikute fikseerimise ja Teamd.saamist, teadmisi
kasvatusvõtete jt tunnuste järgi. Taimede rühmitamise aluseid on palju: ·elutsüklipikkuse järgi: üheaastased (enamik põllukultuure, talvituvad kultuurid) kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) ·paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) tootmislikud ja botaanilisedbioloogilised tunnused: Eesti klimaatilised tingimused Ilmastikuressursid Eestis Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Läänemere lähedus ja Atlandi ookeanil aset leidvad intensiivsed tsüklonilised protsessid. Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega. Suve esimene pool on tavaliselt suhteliselt kuiv ja mõõdukalt soe, hiljem vihmane, millele järgneb soe ning pikk sügis.
Nii töökuluarvestust, protsesskuluarvestust kui ka operatsioonikuluarvestust kasutatakse lähtuvalt kuluarvestuse süsteemi ülesehitusest kombineerituna nii tegelikel kuludel, normkuludel kui standardkuludel põhinevate kuluarvestuse süsteemidega. (3, lk15) 17 TEGEVUSEL BASEERUV KULUARVESTUSMEETOD Protsessijärgse või tellimusjärgse arvestuse meetodite põhimõtete alusel jaotatakse tootmislikud üldkulud tooteliikidele peamiselt mahupõhiste näitajate (töötunnid, masintunnid, põhitöötajate palgad jms). Need meetodid aga tekkisid ja võeti kasutusele juba selle sajandi kahekümnendatel aastatel. Praegusel ajal on aga tootmis ja majanduskeskkond tänu tehnoloogilisele arengule palju muutunud, ning seetõttu ei pruugi ka traditsioonilised kuluarvestusmeetodid anda enam kõige õigemat tulemust. Traditsiooniliselt oli kulukandja toode
kajastama, kuid toodangu omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa.Seega tuleb toote omahinnana vaadelda just tootmislikku omahinda, mitte aga sageli laialdaselt kasutatavat täisomahinda, kuhu on sisse arvatud ka mitmed tootmisvälised kulud (ettevõtte turunduskulud, juhtimiskulud jmt). Omahind on ühe tooteühiku tootmise kulu, mis leitakse jagades tootmiskulu tooteühikute arvuga. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind järgmiselt: muutuvad kulud (tootmislikud) tootmislikud püsikulud Tooteühiku omahind ühikute hulk ühikute hulk Näiteks tabelist 2 näeme, et omahind alaneb kui suudame teatud püsikulude suuruse tingimustes rohkem toota või teenust pakkuda. Kui majanduskriisi tingimustes on paljudel juhtudel tootmisvõimsused alakoormatud ja ettevõtetel tellimuste saamine tihti sesoonne või stiihiline, siis tooteühiku omahind tänu püsikulude kasvule
(näited); eksperimentaal- ja kontrollrühmad (näited), eksperimendi skeem. Eksperiment ehk katse on selline uurimismeetod, mille puhul uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse, mõjutades seda uute, uurimise eesmärgile vastavate tingimuste loomise teel. Eksperimedi ülesandeks on selgitada rakendatavate uute mõjurite ja võtete võrreldavat tulemuslikkust. Eksperimendid jagunevad 3 valdkonda: laboratoorsed, tootmislikud ja sotsiaalsed. Eksperimendi käigus määratletakse eksperimendi eesmärk, põhjendatakse eksperimendi tingimusi, töötatakse välja näitajad, etalonid ja mõõturid; jälgitakse, mõõdetakse ja fikseeritakse täheldatud omadused; rühmitatakse ja võrreldakse eksperimendi statistilisi tulemusandmeid. Eksperimendi muutujad sõltumatu ja sõltuv muutuja, lisamuutujad (näited); eksperimentaal- ja kontrollrühmad (näited)??? 19
3) Prognoosida tööjõu kuludega seoses tehtavaid väljamakseid; 4) Luua eeldused tööjõu tulemuslikkuse kontrollimiseks 2.1.8. Tootmise üldkulude eelarve 11 Tootmise üldkulude eelarve (manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutiring departmental expense budget) on eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.Tootmislikud üldkulud on kulud, mis ei ole valmistatavate toodetega otseselt soetud ja neid ei paigutata otse toodetele. Tootmislike üldkulude alla kuuluvad kõik tootmislikud kulud, välja arvatud otsesed materjalikulud, otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud. Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks. 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget)
Taimede rühmitamise aluseid on palju: 1. elutsüklipikkuse järgi: · üheaastased (enamik põllukultuure,talvituvad kultuurid) · kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) · mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: · monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) · polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: · teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad · mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused.
Taimede rühmitamise aluseid on palju: 1. elutsüklipikkuse järgi: üheaastased (enamik põllukultuure,talvituvad kultuurid) kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised õli- ja eeterlike õlide kultuurid kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused.
nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused; 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning
üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? K. Bartol, D. Martin organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni: planeerimine
Sellised vead võivad eksperimendi tulemusi väga oluliselt mõjutada ja moonutada. Katse tulemusena saadud uurimistöö tulemused on seda objektiivsemad ja usaldatavamad, mida vähem on neis süstemaatilisi vigu. Süstemaatiliste vigade hulka saab minimeerida kui katsealuseid on rohkesti ning eksperiment korralikult planeeritud. Eksperiment on paljude teadusliku analüüsi liikide arengu alus. Katsed jagunevad kolme valdkonda : - laboratoorsed tehnika- ja loodusteaduste tarvis; - tootmislikud erinevate tootmisküsimuste lahendamiseks; - sotsiaalsed juhtimisteaduste, majandusteaduste, psühholoogia, pedagoogika ja sotsioloogia tarvis. Eksperimentmeetodi puudusteks võib lugeda : - ohutegurite mõju midagi mõjutab eksperimendi tulemusi, näiteks testitava haiguslik seisund; - eeltest võib anda vihjeid järeltestile, seetõttu on põhjendatud eeltesti tulemuste
x Õiguslikud o patendid o sertifikaadid o kaubamärgid o kvaliteediauhinnad. o kvaliteedigarantiid x Mõõdetavate omaduste arvu järgi o üksiknäitajad o komplekssed näitajad o integraalsed näitajad x Määramisstaadiumi järgi o prognoositavad o tootmislikud o projektilised o kasutusealased x Väljendusviisijärgi o naturaalsed o suhtelised o rahalised o tingühikulised o absoluutsed x Olulisuse järgi o põhinäitajad o abinäitajad x Määramisviisi järgi
Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju. Muldade leviku seaduspärasused. Ei paikne juhuslikult poolused ekvaator Globaalsed: a. horisontaalne tsonaalsus - vöönditena b. vertikaalne mäestiku aladel c. mikrotsonaalsus Muldade diagnostika Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused mulla enese areng 2. Ökoloogilised tunnused seotus ümbritsevaga 3. Tootmislikud tunnused muld tootmis vahendina Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osalt kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskesti jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused. Geneetilised horisondid ja nende morfo- loogilised tunnused kogu maailmas sarnased ülioluline teada. Ühtne horisonditähis. Erinev piirkonniti, orgaaniliste ja mineraalsete ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused: kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate
86 Toode Y Esmaskulu 250000 Üldkulud 1.jaoskond 33600 2.jaoskond 187000 Kokku 470600 Ühikule 9.41 3) Kasutades Leiame järgnevalt erinevate tegevuste kulude tekke alused e. käiturid (tab) ja vastavalt käituritele vaatleme kulude jaotuvust toodete vahel NITRO- Tootmislikud üldkulud NITRO-Y Käiturid X 0,40 Seadistus 0,60 (30:50) Tootmistsükkel (20:50) 0,40 Kvaliteedikontroll (800:20 0,60 (1200:2000) Kontrollitunnid 00) 0,17
aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju. Muldade leviku seaduspärasused. Ei paikne juhuslikult - poolused - ekvaator Globaalsed: a. horisontaalne tsonaalsus - vöönditena b. vertikaalne - mäestiku aladel c. mikrotsonaalsus Muldade diagnostika Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmis vahendina Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osalt kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskesti jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused. Geneetilised horisondid ja nende morfo-loogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne horisonditähis. Erinev piirkonniti, orgaaniliste ja mineraalsete ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused: kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate
x Õiguslikud o patendid o sertifikaadid o kaubamärgid o kvaliteediauhinnad. o kvaliteedigarantiid x Mõõdetavate omaduste arvu järgi o üksiknäitajad o komplekssed näitajad o integraalsed näitajad x Määramisstaadiumi järgi o prognoositavad o tootmislikud o projektilised o kasutusealased x Väljendusviisijärgi o naturaalsed o suhtelised o rahalised o tingühikulised o absoluutsed x Olulisuse järgi o põhinäitajad o abinäitajad x Määramisviisi järgi
Omahinna liigid on jargmised: 1) taisomahind, 2) tootmislik omahind, 3) realiseeritud toodangu omahind. Eelnevalt selgitasime, et toodangu omahind peaks sisaldama vaid tootmislikke kulusid, st toodangu tootmiseks tehtud otsekulusid ja tootmislikke uldkulusid. Peamine probleem seisneb just tootmislike uldkulude (mitte uldiste uldkulude) jaotamises erinevatele toodangu liikidele. Üldjuhul kujuneb tooteuhiku omahind (OP) jargmiselt: OP= VC/Q+FCM/NQ (NQ normatiivne uhikute hulk, FCM tootmislikud pusikulud) Kui turul on analoogseid tooteid juba ees, siis on oluline turuhind (muugihind): see maarab lae, mis hinnaga ostetakse toodet või teenust. Turuhinnast kõrgema hinnaga muumiseks peab ettevõte oma tootega konkurentidest positiivselt ja oluliselt erinema. Turuhinnast madalama hinnaga muumiseks peab ettevõttel aga olema konkurentsieelis kuludes: kas suudetakse toota odavamalt ning turustada kiiremini ja odavamalt.
Lisaks tuleb veel tähele panna, et mõiste ”omahind” on üldmõiste ja ei ole mitte midagi muud kui mingi kulukogumi jagatis nende kulude tegemise tulemusel saadud ühikutega. Kusjuures, üldmõiste ”omahind” puhul ei piiritleta ära kululiike, mis lähevad omahinna arvutusse sisse ja millised mitte. Millised kulud on haaratud konkreetsel juhul omahinna arvutusse, näitab tavaliselt ära täpsem omahinna määratlus. Näiteks enamlevinud omahinna kategooriad on: tootmisomahind – tootmislikud kulud ühiku kohta; täisomahind - kogu väärtusahela kulud ühiku kohta; muutuvkulude omahind - ainult muutuvkulud ühiku kohta. Seega, toote või teenuse omahinnast rääkides, peaks kõigepealt täpsustama, millist omahinda, ehk millist kulude kogumit ühiku kohta silmas peetakse. Kuigi variante on väga palju, on laiemas kasutuses kaks omahinna varianti: s.o. täisomahind, mis sisaldab kogu väärtusahela kulud, kaasa arvatud halduskulud ja
kui org. Aine hakkab kogunema maapinnale T turvas Mulla geneetilised tunnused mulla enese areng Ökoloogilised tunnused seotud ümbrusega · A AT T Tootmislikud tunnused mulla kui metsamaj. Ja põllumaj. tootmisvahend. · O OT T Diagnostika väljendub: Hõlpsasti eristaavad morfoloogilised ja mõned üldised keemilised ja Gleistumine toimub üle maailma igasugustes tingimustes, vajalik vaid veega küllastatus granulomeetrilised tunnused:
kadu. Näiteks: Kilpraketise tööd Teoreetiline kulunorm 1 m²/1 m² Täiendav kulunorm 15% Kasutuskordade arv 7 1 / 7 × 15 = kulunorm ühele kasutuskorrale Eristatakse tehnilisi ja tootmislikke kasutuskordi. Tehniline kasutuskord mitu korda võib materjali kasutada tehnilise vastupidavuse mõttes. (Kadumeid ei teki, tuleb lõpuks välja vahetada). Tootmislikud kasutuskorrad kas kogemuslik või teoreetilise ja ehitusliku kulunormi suhe. Rakendatakse , kui iga korraga materjali hulk väheneb. Võtab arvesse teatava materjali lisa kasutuskorra jaoks. Maksumuse leidmiseks : korrutatakse kulunorm vastava materjali hinnaga. Materjali eelarveline hind: Ostuhind+taara maksumus+rakised+pakendamise tarned+veokulud+vahendusfirma tasu+ maksud Postis Kulunorm/tööühik Ühik Kr/p.ühik Kokku pak
Üldjuhul kujuneb toodangu ühiku omahind järgmiselt: Toodanguühiku omahind = ( muutuvkulud + püsikulud)/toodanguühikud Tänapäeval tehnoloogilise protsessi muutuste tingimustes kasvab järjest tootmislike püsikulude ja kaudkulude osatähtsus, mistõttu nende jaotamise tulemusena saame järjest ebatäpsemaid näitajaid toodanguühiku kohta. Lisaks tänases Eestis on paljudel juhtudel tootmisvõimsused alakoormatud ja tellimuste saamine sesoonne, mistõttu vahepealsed tootmislikud üldkulud suurenevad ebaproportsionaalselt otsekulude suhtes ja nende jaotamise metoodika omab suuremat osatähtsust. Probleeme on ka traditsiooniliste kalkulatsioonimeetodite kasutamisel seotud mahupõhiste jaotusbaaside kasutamisega. Praktikas jaotatakse tootmislikud kaudkulud tooteliikidele protsessijärgse või tellimusjärgse arvestuse põhimõtete alusel peamiselt mahupõhiste näitajate ( töötunnid, masintunnid, palgafond jne. ) baasil
annaabi.ee 
