Sel ajal kehtis tööseadus kõikidele. Tänapäeval teab meist igaüks, et tööseadus filmile ei kehti, sest tänapäeva võimaluste juures pole paraku kaheksa tunnise tööpäevaga võimalik mitte midagi ära teha. Erika kurvastab, et kuna pole enam filmitsehhe, siis tänu sellele pole ka tänapäeva noortel enam tegelikult stuudios töötamise kogemust. Stuudio töö on stuudiotöö, väljas filmimine on väljas filmimine. Tootmisjuhi töö juures peab Laansalu kõige kerulisemaks vastutust Laansalu leiab, et tootmisjuht peab olema alati valmis selleks, et ükskõik mis liige platsil, olenemata kui tubli ta ennem olnud on, võib alt vedada, enam jaolt seda ei juhtu, aga tootmisjuht peab selleks alati sisimas valmis olema. . Ükskõik, kes võib tulla platsile ja öelda, et oih ma ei leidnud seda või toda asja, mida tarvis oli. Tootmisjuht ei saa seda iial öelda. Tootmisjuht peab tagama selle, et
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4
ja hästi laabuks. Tootmisjuhiks saadakse tavaliselt karjääriredelil edasi liikudes, kuid tootmisjuhiks võib edukalt kandideerida omades ka head tehniliste teadmiste ja kogemustepagasit ning organiseerimisvõimet, kuna tegemist on ühe nõutuma ametikohaga masinaehituses. Tootmisjuht Tallinna Tehnikakõrgkool peab olema nii hea tehnikatundja kui samas ka hea inimestetundja, organisaator ja meeskonna kujundaja. Hea tootmisjuhi eelduseks on majanduslik mõtlemine ja töökollektiivi mobiliseerimine tellimuste õigeaegseks ning kvaliteetseks täitmiseks. Tootmisjuhil peab olema tehnikaharidus ning kiire otsustus- ja analüüsivõime. 3.4 Projektijuht Projektijuht on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist, kes omab tehnilist eriharidust inseneri tasemel, kuid orienteerub samas ka veel ärilis-halduslikes ning finantsküsimustes ja on teatud määral müügimees
kohale jõudnud kogustele ning arvel olevatele kogustele. Lisaks kontrollib üle ka hinnad mis on kokku lepitud tellimise hetkel. Arve vastab tellitule ja tootmisjuht kinnitab saabunud arve ning saadab edasi juhatusele kinnitamiseks. Kui kaup ei vasta tellitule või on praak osaliselt, saadetakse info koos reklamatsiooni dokumendiga tarnijale tagasi ja vastavalt kokkuleppele saadetakse uus kaup või juurde puuduvad osad. Peale kogu kauba kätte saamise kinnitatakse alles arve tootmisjuhi poolt. Peale juhatuse kinnitamist liigub arve raamatupidamisse, kus toimub kontroll. Kas on vaja minevad kinnitused peal ning peale kontrolli teostab raamatupidaja vastavad kanded programmis ja teeb ülekande pangas. Protsess on lõppenud. Kui aga jõuab arve raamatupidamisse ainult ühe kinnitusega ehk ilma juhatuse kinnituseta siis saadetakse arve juhatusele uuesti kinnitamisse. Ja peale juhatuse kinnitamist teostatakse programmis vajalikud kanded.
Infosüsteem kogub, organiseerib ning edastab infot ettevõte erinevate funktsionaalsete osade vahel (tootmine, turundus, finants jms). Väikeses eritellimusmööblit tootvas ettevõttes arvutit kasutatavad töökohad on näiteks: firma omanik, tootmisjuht, raamatupidaja. Firma omaniku arvuti kasutamise otstarbeks on ettevõtte üleüldise töökorralduse jälgimine. Lisaks veel klientidega suhtlemine, kodulehekülje korrashoid jne. Vajadusel uute töötajate otsimine ning värbamine. Tootmisjuhi ülessandeks ettevõttes on klientide poolt saadud tellimuste kavandamine joonestus/cad programmides. Materjali kulude arvestamine ning sellest lähtuvalt ka inventuuri jälgimine ja vajadusel juurde tellimine. Ramatupidaja ülessandeks on firma arvetepidamine finantsdokumnetide korrashoid jms. Sellel ametikohal kasutatakse erinevaid raamatupidamise/majanduse programme. Nende programmide üldised ülessanded on: aruanded, tehingud ja raamatupidamine.
b. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest Question 18 Varude soetusmaksumusse ei lisata järgmisi kulusid: a. ostujuhi palk b. administratiivhoone amortisatsioon c. normaalsed tootmiskaod d. tootmisjuhi palk e. müügijuhi palk f. turustuskulud g. normaalsest suuremad tootmiskaod h. valmiskauba ladustamiskulud Question 19 Raha ekvivalendiks on näiteks a. lühiajalised nõuded b. võlakirjad c. paigutused rahaturufondidesse d. aktsiad Question 20 Kasutusväärtus on a. vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude väärtus b. vara soetamisest eeldatavalt genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus c
2.4.4. Protsessikeskuste tööde järjekord Lisada tootmisüksused ning määrata ka toote komplekteerimise ajad, vahetada staatuseks Cerified Lisada lõpptootele Routing No ja Production BOM No. 14 Kalkuleerida välja toote hind olles kaardil: Item->Manufacturing->Calc.Standard Cost, valida All levels Lehele Invoicing tekib standard hind: 15 3. Töötajate seadistused Tootmisjuhi ja Müügijuhi seadistamine laotehingute tegemiseks Warehouse->Planning&Execution->Setup Warehouse-> Employees 16 4. Materjalide soetamine Lao algseisu loomiseks tuleb soetada varud. Kuna kaartidele on määratud, et minimaalne kogus on 15, mida peaks hoidma, siis automaatne laoseisu uuendamine peaks vajalikud kogused lattu tellima. Lao algseis 0: Lisame ostutellimuse Purchase->Planning->Purchase Orders->F3 Number 106299
lisandi tootja kasutusjuhendist. Parafiinsetel vahadel põhinevaid töödeldavust parandavaid lisandeid kasutada ei tohi. Asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab võimaldama tooteraporti väljastamist paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama andmeid kõikide kasutatud täitematerjalide, sideaine ja lisandite koguste, temperatuurireziimide ja segamisaegade kohta. Objektile tarnitava asfaltsegu tootmisraportid tuleb esitada asfalditehase tootmisjuhi poolt allkirjastatuna insenerile kaetud tööde akti lisana. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. Asfaltsegudes kasutatav jämetäitematerjal tarnitakse, ladustatakse ja doseeritakse valmistusprotsessis fraktsioonide kaupa. Asfaltsegudesse või bituumenitesse doseeritavate lisandite käitlemisel, hoiustamisel ja doseerimisel tuleb lähtuda lisandi
ülesannete püstitamine loovmeeskondadele ning üldine teenuste pakkumise koordineerimine. Loovjuht - loovjuht koordineerib loomingulise meeskonna tööd ja planeerib nende tööde ajakava. Tema ülesandeks on koostöös disaineri ja copywriter'iga reklaami- ja turundusmaterjalides kasutatavate tekstiliste lahenduste välja töötamine.. Loovjuhi ja projektijuhi ülesandeid võib täita üks inimene. Tootmisjuht - tootmisjuhi ülesanne on korraldada reklaammaterjalide tootmise korraldamine. Sealhulgas vastutab tootmisjuht vajalike allhankijate valiku ja allhanke hinnapakkumiste ja eelarve koostamise eest. Tema igapäevaseks tööks on suhtlemine trükikodadega, tõlkebüroodega jne. Disainer - disainerid vastutavad reklaamide visuaalse lahenduse väljatöötamise ning tehnilise loomise (sh näiteks trüki ettevalmistuse, kontseptsiooni välja töötamise jne) eest.
vajalik pike ajaperiood ja tootmist finanseeritakse laenu või muu intressi kandva võõrkapitaliga. (4, 45) Varude soetusmaksumuses ehk oma hinnas kajastatakse järgmuiseid kulusi: · Tooraine maksumus; · Pakkematerjali maksumus; · Tollimaks; · Normaalsed tootmiskaod; · Tootmishoone amortisatsioon; · Lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused, kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud; · Ostujuhi palk; · Tootmisjuhi palk. 5 Kulutused, mida ei lisata varude soetusmaksumusele vaid need kajastatakse perioodikuluna: · Normaalsest suuremad tootmiskaod; · Administratiivhoone amortisatsioon; · Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem
planeerimine ja tootmisvõimsuse optimeerimine ning efektiivistamine. Tootmisjuht tegeleb seadmepargi hoolduse ja remondi korraldamisega ning arendamisega. 9 Õigused ja vastutus: Vastutab järjepideva tootmise eest ning õigus nõuda selleks vajaminevaid ressursse. Töötingimused: Töö toimub peamiselt tootmishoones, kus on olemas ka oma kabinet. Töötasustamine, soodustused: Tootmisjuhi bruto töötasu alates 1100 eurot kuus ning lisaks ka ametiauto Koolitus ja arendamine: Pakume erialaseid arenemisvõimalusi ja koolitusi nii välismaal kui ka Eestis Karjäärivõimalused: Edukate töötulemuste korral võimalik teha karjääri nii meie firmas kui ka teistes mööbliettevõtetes 10 3.3. Ametinõuded Haridus:Puidutöötlemise ja tootmise organiseerimise alane haridus
Reklaam. Reklaamikanalitena kasutatakse peamiselt ajakirjandust. Suhted avalikkusega. Avalikkusega suhtleb peamiselt ettevõtte juhataja. Isiklik müügitöö. Sellega tegeleb müügipersonal, kes suhtleb kliendiga vahetult. Lahendavad esilekerkinud probleeme, peavad läbirääkimisi jne. 6. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest. Töötasin praktika ajal tootearendusjuhina, mis on minu amet ka muidu. Minu peamised töökohustused on tegeleda allhankijatega: selgitada koos tootmisjuhi ja tehnoloogidega välja milliseid detaile on kasulikum osta allhankest. Samuti leida tootjad valmistoodetele, mida me ise ei tooda või mille tootmine ei ole meil rentaabel. Koostasin andmebaasi potentsiaalsetest allhankijatest, pidasin nendega läbirääkimisi ja selekteerisin välja sobivad ettevõtted, kellega koostööd teha. Esitasin neile tellimusi ja kontrollisin tööde teostamist, lahendasin logistilisi probleeme
6 5 3 3 3 4 4 4M 21 põhi 4 4 4 4 4 4 3 3N 19 põhi 4 4 1 3 2 2 1 1M 18 põhi 5 4 4 5 5 4 4 4M 18 põhi Tööstaaž ettevõttes Tööstaaž viimasel ametikohal Amet 7 5 spetsialist 4.5 4.9 el. mootorite valmistaja 3.5 0.7 tootmisjuhi abi 2 2 kaablite koostaja 9 9 tööline 6 6 mähkija 5 1.5 tööline 3 0.4 el. mootorite valmistaja 2 2 4
finantsjuhti? Personalijuht võtab tööle ja koolitab turundusega tegelevaid töötajaid ning seab paika palgad. Personalijuht on vahelüli tegevjuhi ning töötajate vahel. Personalijuht töötab koos juhtkonnaga läbi turunduskollektiivi tähtsuse ning vajalikud eesmärgid. Tootmisjuht on turundusse kaasatud kvaliteetse toodangu tähtaegse valmimise kaudu ning kui ettevõte rõhub just toote kvaliteedile või kiirele valmimisele, on tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline. Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end erialaste ja seaduste muudatustega kursis, et olla valmis ruttu reageerima ning luua raamatupidamisandmeid, mille põhjal saaks juhtkond võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid. Väiksemas ettevõttes teostab raamatupidaja suure osa klientide, hankijate, maksuameti ja finantsasutustega suhtlemisest.
5 1 1 4 4 kaablite koostaja kaablite koostaja 0.02 2k kaablite koostaja 2 2 kaablite koostaja 4 4 0.5 5k kaablite koostaja 5 1.5 tööline 10 4 tööline 2 2 1 1a2k pultide valmistaja 0.5 0.5 pultide valmistaja 4 4 kaablite koostaja 4 4 kilpide valmistaja 5 5 kilpide valmistaja 0.9 1,5k kilpide valmistaja 3.5 7k tootmisjuhi abi 2 2 kilpide valmistaja Ülesanne 5 Loo andmebaasi alusel alljärgnevad tabelid ja diagrammid: Vastajate sooline jaotuvus Vastajate vanuseline jaotuvus kuni 20 20-29 30-39 40-49 50-59 60 ja vanemad vanus määramata
4 mähkija 0.9 0.6 transporttööline 2 1.5 0.11 0.9 transporttööline 5 1 1 4 4 kaablite koostaja kaablite koostaja 0.02 0.2 kaablite koostaja 2 2 kaablite koostaja 4 4 0.5 0.5 kaablite koostaja 5 1.5 tööline 10 4 tööline 2 2 1 1.2 pultide valmistaja 0.5 0.5 pultide valmistaja 4 4 kaablite koostaja 4 4 kilpide valmistaja 5 5 kilpide valmistaja 0.9 1.5 kilpide valmistaja 3.5 0.7 tootmisjuhi abi 2 2 kilpide valmistaja 1. Külmuta tabeli päiserida ja vasakpoolseim veerg. Kliki lahtril B2. Vali View menüüst käsud Freeze Panes-Freeze Panes. 2. Vorminda viimasel töökohal keskmisest kauem töötamise staažid punaselt. Kliki AT veeru tähisel. Vali Home menüüst käsud Conditional Formatting-Top/Bottom Rules-Above Average. 3. Sorteeri andmebaasis olevad andmed tööstaaži järgi ettevõttes ja vanuse järgi suurimast väikseimani
Soetusmaksumus koosneb ostukuludest tootmiskuludest muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel
Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0
Tootmistööliste töötasud koos töötasuga seotud maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud: Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 4). Perioodikulud: Üldhalduskulud Perioodikulud Turustuskulud Arengu- ja uurimiskulud
Soetusmaksumus koosneb · ostukuludest · tootmiskuludest · muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See
Kui üheteistkümnes inimene natuke segaks teisi töötegemisel, siis kahekümnes lisanduja ei mahuks lihtsalt enam liini äärde seisma, rääkimata töötegemisest. Sajanda töölise juurdetulekul avaneks meile aga sootuks koomiline pilt: iga töötaja selja taga seisaks kümme inimest ja ootaks närviliselt oma järjekorda, millal ta saaks kah natuke tööd teha (planku värvida). Mida rohkem on töötajaid, seda rohkem tuleb neile ka palka maksta. Tekkinud olukord pole mitte nende, vaid tootmisjuhi süü, kes palkas liiga palju tööjõudu. Kui toodang väheneb vi jääb endiseks, aga kogu palgakulu suureneb, siis hakkab tootlikkus langema. Ettevõtja kulud suurenevad kiiremini kui tulud, mida ta toodangu müügist saab. Kahanevuse seaduse tõttu on ka võimaliku tootmise piir kaarduva kujuga mittelineaarne kõver. Vaatame veel kord joonist 1.8. Punktis A tootis ühiskond ainult toitu, s.t. kõik olemasolevad ressursid olid rakendatud toidutööstuses
Valin 25%, 53 seega abitöölisi on vaja 0,25x4= 1 abitööline. Abitööliste ametiteks on laotööline, elektrik, lukksepp ja instrumendilukksepp. Insener-tehniline personal moodustab põhitööliste ja abitööliste arvust 8...12%, valin 8%. 3+1= 4 0,08x4= 0,32 => 1 insner-tehniliseks personaliks on vaja ühte inimest. See inimene täidab nii meistri kui ka tootmisjuhi kohustusi. Teenistujate arv moodustab põhitööliste arvust 2...6%, valin2,5%, seega vaja on: 0,025x3 = 0,075 => 1 vaja on ühte teenistujat, kes töötab veerand kohaga ja kelle ametiks on ökonomist-arvepidaja. Noorem teenindav personal moodustab põhitööliste arvust 1...2%, valin 1%, seega vaja on: 0,01x3 = 0,03=>1 vaja on veerand kohaga nooremat teenindavat personali, kelle ametiks on koristaja.
(leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobivaid investeeringuid. ● Käibekapitali juhtimist – maksevõime ning piisava likviidsuse tagamine säilitades samas piisava rentaabluse. (Finantsjuht tegeleb: (ülesanded) ● Tegeleb ettevõtte finantsaspekte puudutavate protsesside juhtimisega (finantsotsuste tegemisega). ● Suuremates ettevõtetes on sageli üks võtmetegijatest tegevjuhi ning tootmisjuhi kõrval. ● Ei ole pelgalt arvude kokkulööja, kuigi mõnes väiksemas ettevõttes võib tema ülesannete hulka kuuluda ka raamatupidamise ning juhtimisarvestusega seonduv. ● Ei vaata ainult minevikku (raamatupidaja) vaid ka tulevikku, st vajab teistsuguseid oskusi. ● Osaleb ettevõtte strateegilise juhtimise protsessis. ● Võib olla seotud ettevõtte edukustasude kujundamise ja mõõtmisega.) 1
Kvaliteedikulusid võib liigitada ka ilmutatud ehk nähtavateks kuludeks ja peitkuludeks. Ilmutatud kvaliteedikulud on kajastatud ettevõtte raamatupidamisregistrites. Peitkulud on alternatiivkulud, mis on põhjustatud kehvast kvaliteedist (näiteks saamata jäänud tulu). 46 ÜLESANNE: Aasta alguses initseeris ettevõte kvaliteedi parendamise programmi. Viimase eesmärk oli vähendada defektsete toodete arvu. Aasta lõpus tõid tootmisjuhi aruanded esile praagi ja ümbertöötlusest tulenevate kulude vähenemise. Ettevõtte juht soovib täiendavalt teada kvaliteedikulude mõju kasumi parendamisele tervikuna. Selle saamiseks võeti finantsarvestusest allolevad andmed: LAHENDUS: Jaotame kulud ennetuskuludeks, takseerimiskuludeks, ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kuludeks ja ettevõtteväliselt avastatud puudustest tingitud kuludeks.
nomenklatuuris muutuste tegemiseks; perioodilise hälbeanalüüsi teostamine varustuse ja tootmise valdkonnas, kulu- eelarvete osas; nõustamine eelpool toodud valdkondades . KOOSKÕLASTATUD TEGEVUS ettepanekute tegemine toodangu nomenklatuuri muutmiseks koos turundusjuhi, müügidirektori ja tootmisjuhiga; ettepanekute tegemine tootmisressursside kasutamise efektiivsuse tõstmiseks koos tootmisjuhi ja allüksuste juhtidega; ettepanekud tehnoloogiliste investeeringute tegemiseks koos peainseneri ja tootmisjuhiga. 5. VÄÄRTUSE JUHTIMISE KONTSEPTUAALSED ALUSED Ettevõtte väärtusjuhtimisena (value management) käsitletakse omanikuväärtuse eesmärgistatud, aktiivset ja süstemaatilist mõjutamist. Dr Uwe Michel Saksamaa konsultatsioonifirmast Horvath & Partners AG toob esile järgmised väärtusjuhtimise kontseptsiooni iseloomustavad aspektid (Michel, 1999):
tuleneva kasumi vähenemise näol, ebameeldivused kajastavad aga ettevõtte imagot ja ka selle mõõtmiseks vajatakse kriteeriumi. Ja lõpuks, töötraumade vastavust eesmärksüsteemi kasumikomponendile mõõdab otseselt makstud hüvitiste summa, kriteeriumi on vaja ka töötraumade mõju hindamiseks ettevõtte imagole. - Näide: Metallitööstusettevõte on uue tootmisjuhi valikul üheks eesmärksüsteemi komponendiks määratlenud tulevase juhi töökogemuse. Kvalitatiivse eesmärkkomponendi „töökogemus“ kvantifitseerimisel tuuakse välja järgmised töökogemust iseloomustavad kriteeriumid: valdkondlik kogemus (aastates); juhtimiskogemus (aastates); tootmistöö kogemus (aastates). 77. Selgitage eesmärksüsteemi komponendi samastamise võimalust ja eristamise vajadust tulemuste hindamise kriteeriumist lähtudes
Kui üheteistkümnes inimene natuke segaks teisi töötegemisel, siis kahekümnes lisanduja ei mahuks lihtsalt enam liini äärde seisma, rääkimata töötegemisest. Sajanda töölise juurdetulekul avaneks meile aga sootuks koomiline pilt: iga töötaja selja taga seisaks kümme inimest ja ootaks närviliselt oma järjekorda, millal ta saaks kah natuke tööd teha (planku värvida). Mida rohkem on töötajaid, seda rohkem tuleb neile ka palka maksta. Tekkinud olukord pole mitte nende, vaid tootmisjuhi süü, kes palkas liiga palju tööjõudu. Kui toodang väheneb või jääb endiseks, aga kogu palgakulu suureneb, siis hakkab tootlikkus langema. Ettevõtja kulud suurenevad kiiremini kui tulud, mida ta toodangu müügist saab. Praegu me vaatlesime kahanevate tulude seadust tootmise poole pealt. Sama seadus kehtib kahaneva kasulikkuse seaduse nime all ka tarbimise puhul. Igast täiendavalt tarbitud kaubaühikust saadav kasulikkus on kahanev,
annaabi.ee 
