............9 2.3 Tulevik...................................................................................................................9 3TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE EUROOPA LIIDUS...................................................10 3.1Üldiselt.................................................................................................................10 3.2Tööjõu maksustamise alandamine.......................................................................10 3.3Itaalia tööjõumaksud ja –kulud............................................................................11 3.4Malta tööjõumaksud ja -kulud..............................................................................12 KOKKUVÕTE..............................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................14 lisad..............................................
Ühiskond Tarbimismaksud- Käibemaks, 20% , kaupadelt ja teenustelt, 9% õpikud jne, maksavad kauba ja teenuse tarbijad. Aktsiisimaks, kaupadel millel on negatiivsed välismõjud(alkohol, kütus, tubakas), tarbija, määrad erinevad. Pakendi aktsiis, keskkonnale kahjulik. Tööjõumaksud- Sotsiaalmaks- tööandja, 33% töötaja palgalt, riigikassasse, 20% pensionikindlustus ja 13% tervisekindlustus Töötuskindlustusmaks- 3 %, maksavad mõlemad. 2% töövõtja, 1% tööandja Maksustamise põhimõttet- Progresseeruv- astmeline tulumaks, mida rohkem teenid seda rohkem maksad Ühtlane e. Propotsionaalne- 21% kõik maksavad sama palju tulumaksu. Kes ja millal peab esitama tuludeklaratissoni, mis on võimalused???
ettevõtet ja kui suurel määral)? Millised maksumuudatused on teie ettevõtet lähiminevikus mõjutanud, milline ja kui suur see mõju on olnud? Millised muudatused tulevikus mõjutaksid teie ettevõtet ja kui suurel määral? Põhjendage. Meie ettevõtet puudutavad seoses müügitegevusega käibemaks (määr on 20%). Kuna tegemist on mööbliga, ei rakendu lisanduvaid aktsiise. Lisaks puudutavad ettevõtet ka tööjõumaksud nagu sotsiaalmaks (33%) ja tööandja poolne töötuskindlustusmaks (0,8%). Tulevikus mõjutaks ettevõtet jätkuv miinimumpalga tõus. 6. Millistele ressurssidele teie ettevõtte tegevus ja kasv valdavalt tugineb? Millised on peamised oodatavad arengud nende ressursside osas, mis mõjutavad teie ettevõtte tegevust tulevikus ja milline see mõju oleks? Põhjendage. Inimressurssidest kliendid ja kvalifitseeritud töötajad. Loodusressurssidest puit.
President kuulutab riigieelarve seaduse välja. 17. Mis asjaoludel võib väita, et riigieelarve seadus on oluline? Riigieelarve alusel viib valitsus ellu oma poliitikat, riigitöötajatele makstakse palka, makstakse pensione, abirahasid, sotsiaaltoetusi. 18. Miks on riigieelarve tasakaal oluline? Riik ei läheks pankroti. Kulud ei tohi ületada tulusid. 19. Nimetage 2 riigieelarve tuluartiklit ja 2 olulisemat kuluaritliklit Tulud: tööjõumaksud pensionikindlustusmaks; tarbimismaksud käibemaks Kulud: riigivalitsemine; ühishüviste pakkumine VÕI sotsiaalkaitse, majandus, haridus, tervishoid
katta riigieelarve kulud(nt Monaco) v Maksude kogunemine Mille poolest erinevad Eesti erakondade maksupoliitikad? Keskerakond: v Eestis tuleb kehtestada astmeline tulumaks v Eestis tuleb maamaksu asemel sisse seada kinnisvaramaks v Sotsiaaltagatiste suurendamiseks tuleb makse tõsta v Toidukaupade käibemaksu tuleb langetada Rerformierakond: v Maksurahu kõigi maksude osas, välja arvatud tööjõumaksud: v a. jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksusüsteemi kehtestamise v b. anname kindluse, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt säilib v Reformierakonna maksupoliitika lähtekohaks on maksusüsteemi stabiilsus, lihtsus, läbipaistvus ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuv ühetaolisus. v
Majanduse põhimõisted: muutus, kultuur, eetika, globalisatsioon, innovatsioon, strateegia. Muutus majanduses on mingi asja muutumine ning muutumise tulemus. Kultuur paneb majanduse kasvama.See on väga suureks osaks majanduses. Kultuuriüritused toovad riiki välisturiste ja panevad siseturiste suuremat huvi tundma, nad kõik tarbivad teenuseid, millelt teenib nii ettevõtja, kes üritusega oma tuntustsuurendavad. Kasu teenib ka riik mille eelarvesse jõuavad nii käibemaks kui ka tööjõumaksud. Ärieetika on üks olulisematest asjadest ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad. Näiteks kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, raamatupidaja on ka teadlik sellest, et klient võib lõpetada koostöö firmaga. Majanduses seostatakse mõistet globalisatsioon eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega.Globalisatsioon on viinud organisatsioonide rahvusvahelistumiseni
Sotsiaalmaksumaara kaotamise eesmark on vahendada ettevõtjate tööjõumaksude koormust ja see labi mõjutada tööandjaid uusi töökohti looma või palku tõstma ning muutma Eesti tööjõud konkurentsivõimelisemaks. Potentsiaalsete tulude all võib eeldada, et tööandjatel on see tõttu ka rohkem stiimulit maksta valja korrektselt palku ning mitte maksudega optimeerida ning hoiduda ümbrikupalkade maksmisest. 3.2 Kulud Tööjõumaksud on vaga olulised riigile, kes saab nende naol tulu kulude katteks ja sotsiaalsete hüvede pakkumiseks. Sotsiaalmaksu kadu võib asetada veelgi rohkem kodanikke sotsiaalse riski alla ehk praegu kindlustamata inimeste protsent riigis kasvab. Töövõtjatele, kes tunnevad ennast kindlustatuna ka vanaduseas. Sotsiaalmaks moodustab ligi poole eelarvesse laekuvatest maksudest. Sotsiaalmaksu maara alandamine 1% võrra mõjutab negatiivselt eelarvesse maksu laekumisi
klienditoe kontrollimine 100 100 Tööjõu kulu e-poe üldine kontrollimine 100 100 Tööjõu kulu Projektijuhtimine 1 000 1 336 1 336 2 772 6 444 Projektijuhi töötasu 1 000 1 000 1 000 1 000 4 000 Tööjõu kulu Tööjõumaksud 336 336 672 1 344 Üldkulu puhver aeg 1 000 1 000 Oluline planeerimisel lõpetamine 100 100 Tööjõu kulu KULUD KOKKU 3 750 8 186 3 236 3 572 18 744
kindl. maksed (kesk)valitsuse hallata. Viimasel ajal režiimid konvergeeruvad, suureneb erarahastuse osa sots-dem. maades. Suureneb valitsuse roll korporat. maades (slaid 19). Deklareerimata töökohtade põhjused: mõlemad pooled võidavad (odavam), ei leita regulaarset töökohta, maksud on kõrged, tunne, et riik ei tee minu jaoks midagi, miks mina peaksin riigi jaoks tegema? Pole süsteemilisi erinevusi skandinaavia ja 3 Balti riigi vahel. Ressursikogumise põhiprobleemid: 1. kõrged tööjõumaksud (50-60% HOR eelarvest). 2. Maksubaas aheneb: ebasoodne ülalpeetavus-suhe; ebakindlad tööturud. 3. Ootused poliitikatele on kasvanud: tasuta kõrgharidus, tervishoid (mitte ainult haigusraha) 4. Majanduse ja hõive muutumise tõttu juhtimisstruktuur muutub: A/ü-de mõju väheneb, „fiskaliseerumine“ (nt Pr) Lahendused: 1. Vähendada tööandja sissemakseid, eriti madalapalgaliste ja noorte kohta 2. Laiendada maksubaasi: Maksustada tarbijaid (käibemaks)
kokku Tabelis 5 on välja toodud turustuskulu kontogruppide käibeandmik ning siit järeldub, et kõige suuremad kulude grupid on palk ja palgamaksud ning ekspluatatsiooni kulud. Üksikasjalikumalt on töö autor välja toonud kulud kontode lõikes käibeandmikus (Lisa 6). Palga ja palgamaksude (konto 50110 kuni 50250) all summas 246 496,26 eurot on kajastatud kõikide töötajate (välja arvatud tegevjuht) palgad, tööjõumaksud, puhkusetasureserv ja tööjõurent ning erisoodustuse maksud osakondade lõikes. Kindlustuskulude (konto 51110 kuni 51170) kontodel summas 1 409,92 eurot on kajastatud ettevõtte kahe kaubiku liiklus- ja kaskokindlustuskulud ning kauba-, vara- ja vastutuskindlustus. Transpordikulude (konto 52110 kuni 52490) kontodel summas 15 792,31 eurot on ettevõte kajastanud kahe kaubiku ja ühe renditud sõiduauto kütuse, rendi, varuosad, hooldus ja autokompensatsioon
maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks loodusressursside kasutamise tasud MAKSUD EESTIS Maksukiil ehk summa, mida peab tasuma tööjõukuludena tööandja ja töövõtja poolt netopalgana saadavate summade vahe on ca 39 %, mis on suurem EL keskmisest ca 35 % Suur kulutuste maksustamise ehk tarbimismaksude osakaal (ca 14 % SKP st) Keskmisest suurem tööjõu maksustamise osakaal (ca 51 % moodustavad tööjõumaksud kogu maksude summast) Väga väike omandi maksustamise ehk kapitalimaksude osakaal (ca 2 % SKP st). Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust. MAKSUDE OLEMUS Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele
Veonduses on enim kasutatavad ressursid transpordivahend, selle juht ja mootorikütus. Ressursse pole võimalik kasutada tasuta, neil on oma kindel hind. Masinate ja hoonete soetamisel tuleb nende eest tasuda või maksta valdajale kasutamise eest renti. Tööjõu kasutamise hind on palk ja riigile makstavad tööjõumaksud. Kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku elektrienergia ja kütte eest tasutakse nende tootjatele. Ressursse kasutatakse selleks, et kaupade ja teenuste tootmisega tekitada ettevõttele tulu. Juhtkond püüab juhtida ettevõtet viisil, et kaupade müügist ja teenuste osutamisest saadav tulu
annaabi.ee 
