Tekstitöötlus Nele Tomingas 20.10.2013 Õp.Nele Tomingas Aias olev tüdruk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Inimesed leiutasid kirja Ajalugu on minevik ,mis Click to edit Master text styles räägib/uurib minevikus Second level toimunud sündmusi. Third level
keemiliselt erinevaid aineid, mistõttu deformeerivad üksteist ja kahjustavad keemiliselt. Samuti ei ole lubatud pakkida samasse karpi klaasnegatiive ja positiive, nitro-, atstaat- ja polüesternegatiive, värvi- ja mustvalgeid negatiive, värvi- ja mustvalgeid fotosid. Negatiive hoiustatakse vertikaalseid, fotosid ja fotoalbumeid horisontaalselt. Hoidlates kasutada metallriiuelid. Pealt lahtiste karpide puhul tuleb hoiuruumides kasutada metallkappe. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) Järgmiseks on toodud üks näidetest, kuidas Rahvusarhiiv hoiustab ühte tüüpi fotomaterjali, milleks on klaasnegatiiv. (Reimo, 2015) Klaasnegatiivid Klaasnegatiivid ümbritsetakse neutraalsest paberist volditavaid nelja klapiga ümbriseid, et ümbrisesse asetamine ja ümbrisest väljavõtmine klaasnegatiivi ei kahjustaks. Ümbritsetud
Overpopulation Tuuli Tomingas TK18 What is overpopulation? When some kind of area has too many people or... When human population is too big and social or natural structure can not fulfill the needs. The most problematic areas Africa Asia South-America Global problems Air pollution Garbage Destruction of rainforests Non-renewable resorces Community problems Bad food and water quality or at all their lack of. Air pollution causes respiratory diseases. Garbage problem. Waste management is not organized. Many poor people. A lot of Unemployed Outbreaks and bad availability of medical care. Poor quality of education or no access to it at all. Not enough space of living Solutions Actually there is no complete solution. Theoretically education would help. Developed countries have negative population growth but ...
KEEFIR Jelizaveta Tomingas MK15 KET-1 SISSEJUHATUS Paljude eestimaalaste jaoks on jätkuvalt armas hapupiim, mis sobib ideaalselt toidu kõrvale janu kustutamiseks kui ka toidu valmistamiseks. Hapupiimale on lisatud ka maailmas enimuuritud Lactobacillus rhamnosus GG bakter. KEEFIRI TUNNUSED Rasva protsendi sisaldus Keefir lisanditega Probiootiliste bakteritega keefir Pakendi suurus Pakendi materjal Keefirijook Tootjad/bränd RASVA PROTSENDI SISALDUS 2,5% Keefir 3,5% Keefir 3,5% rasvasisaldus 2,5% rasvasisaldus 2,2% rasvasisaldus 1% rasvasisaldus KEEFIR LISANDITEGA Kirsi keefir Kama keefir Kirsi keefir Maasika keefir Kama keefir Õuna ja piparmündi keefir Cappucchino keefir Mustika keefir PROBIOOTILISTE BAKTERITE GA KEEFIR ME-3 piimhappebaktereid sisaldavad Helluse tooted ait...
Nõo Põhikool (Willy Russell) Verevennad (Eesti Draamateater) Lavastaja Tiit Ojasoo Juhendaja: Linda Trummal Koosatja: Annika Adder 10.05.06 Osades Jutustaja Tõnis Mägi Mrs Johnstone Kärt Tomingas Michel(Mickey) Veiko Täär Edward(Eddie) Andres Mähar Mrs Lyons Helena Merzin Mr Lyons Jüri Lumiste Linda Katrin Pärn Sammy Riho Kütsar Lapsed, nukujuhid, pulmalised, politseinikud, naabrid etc Janek Joots Marika Barabanstsikova Indrek Taalmaa Tamlet Tuisk
juulil 1919. Rahulepingule allakirjutamiseks peeti Eesti-Vene rahukonverents, mis kestis kaks kuud. Rahulepingu läbirääkimistel olid Eesti esindajad Jaan Poska ja Jaan Soots. Rahulepingule kirjutasid alla Adolf Joffe, Issidor Gukovski ja Jaan Poska. Eesti esindajate juures olid eksperdid Victor Mutt, Aleksander Oinas ja Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning Vene saatkonna juures välisministri erasekretär William Tomingas. Venemaa esindajad olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek ja Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, Fjodor Kostjajev ja Mihailov, Konstantin Benckendorff, V. Rasolts. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940.
1. Logige Oracle�i andmebaasi �testdata� k�lge kasutajanimega scott ja parooliga tiger. Enter user-name: scott Enter password: Last Successful login time: Sun Mar 05 2017 01:20:23 +02:00 Connected to: Oracle Database 12c Enterprise Edition Release 12.1.0.2.0 - 64bit Production With the Partitioning, OLAP, Advanced Analytics and Real Application Testing oions 2. Uurige, milline on tabeli kandidaadid struktuur. SQL> DESCRIBE kandidaadid Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ------------------------- ID CHAR(11) EESNIMI VARCHAR2(20) PERENIMI VARCHAR2(30) MATEMAATIKA NUMBER(3) VOORKEEL NUMBER(3) EMAKEEL ...
To: Ms Head teacher From: Iti Tomingas-Oras Subject: Helping the environment Date: 6th September Introduction The Pupose of this report is to present my findings about heping the enviroment in our school. I have carried out a survey among the students at Kose Gymnasium. My findings are presented below. Findings The first thing students thought was that our school is using and wasting paper. Theatchers do not use both sides of paper while printing. Secondly the students have noticed that the computers are not always turned off at end of the day. They take a lot of power and waste energy if they are turned on overnight. The tird thing I found out is that our school does not recycle and reuse enouhg which is also bad influence for the environment. Reccomendations Firstly, I would like to suggest to reduce paper. For example send more emails or if the printing is really nessesary use both sided of the paper. Secondly I reccomend tuni...
Juhan Smuuli monument/skulptuur Aasta: 2006 (http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuuli _monument) Autor: Eric Baker Aasta: 1990 Kadrioru pargis ja alates Tehnika: klaas aastast 2006 asub see Muhus Asukoht: Suurbritannia Zanr: monumentaalplastika Zanr: vabaplastika Tehnika: pronks, graniit Autor: Tõnu Maarand ja Rein Tomingas Maalikunst ,,Ema haige lapsega (Muusika võlus)" Mona Lisa või prantsuse keeles La (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ema_haig Joconde e_lapsega,_EKM_190_600_M00872_K8le (http://en.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa) r_Ema_haige_lapsega_slaid_1370.jpg) Aasta: u. 15031519 Autor: Johann Köler
Põhja-Korea Hans Martin Tomingas 8.b Geograafiline asukoht Korea poolsaare põhjapoole ala. Naabrid on Hiina, Venemaa ja Lõuna-Korea Põhja-Korea öösel Andmed Pindala: 120 540 km² Populatsioon: 24 895 000 Pealinn: Pyongyang (elanike arv 3 255 288) Usk: Ametlikult keelatud. (99.8% elanikest ei tunnista jumalat) Pinnamood Põhja-Korea pinnamood on mägine. Maastik koosneb peamiselt paljudest mägedest ja nõlvadest ning sügavatest orgudest. Kõrgeim mägi on Baekdu mägi (2745 m). Suurem osa inimestest elab Põhja-Korea lõuna osas kus on tasasem. Kliima 4 aastaaega. Keskmine päevane temperatuur talvel 8 °C, suvel +24 °C. Suved on vihmased, lühikesed ja soojad. Talved on külmad, kuivad ja karmid. Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik Loomad: metssead, leopardid, rebased, pesukarud, tiigrid, hülged, pruunkarud, Aasia mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jal...
Kirjalik arutelu Millistest sündmustest ja hetkedest olen kõige enam õppinud. Vanasõna ütleb: ,,Tark õpib teiste vigadest loll omadest". Nii püüan tavaliselt minagi olla see tark ja õppida teiste vigadest, kuid pean tõdema, et mõnigi kord pean olema see "loll" kes oma vigadest õpib. Nii on, ma usun iga inimesega, kes on kõvasti kuskilt ise vastu päid ja jalgu saanud ning mõne targa mõttetera kõrva taha pannud. Enim olen õppinud ikka seda, mida olen ikka ise läbi kogenud, proovinud ja katsetanud. On ka selline vanarahva tarkusetera, et ühte ämbrisse ära kaks korda astu, kuid seda juhtub ikka ja jälle. Näiteks kui lähed talvel jää peale ja kukud läbi. Esimeseks reaksiooniks on välja saada ja siis natukene maad roomata ning siis jooksuga kodu poole, aga sa selle peale ei mõtle, et sa võid uuesti läbi jää vajuda. Muidugi kõik inimesed pole ühesuhused ja nede käitumine on väga erinev. Osad märkavad oma viga alles si...
ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Kirjutan siin essees spetsiifilisemalt poliitilisest eetikast. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsutile ja Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja Toomas Õispuule kuulunud ettevõte tegeles lõhkeaine veoga Liibüasse, see pole ju kohe kindlasti eetiline ? Meeste äripartnerid olid Arco Vara asutajad, Arti Arakas ja Richard Tomingas, kes ostsid laeva, mille Vitsuti ja Õispuu firmale välja rentisid vaid 1 krooni eest, mehed oli mõlemad osanikud laevafirmas nimega ,,Eastern Shipping Group". Algselt meeste äsja loodud firma palkas eestist neli meremeest, ning saatsid nad Bulgaariasse sadamalinna laevale nimega ,,Balkan Star" järgi, hiljem selgus, et laev oli varem juba rajalt maha võetud, relvaveo kahtlustega. Meremeeste sõnul siis sõideti edasi Türki, kus laev laeti täis rohelisi kaste, mille sisuks oligi
Kuuendal "Pärnumaa foto" väljapanekul osalesid Aiki Leet-Teetlaus, Alisson Kruusmaa, Andreas Härm, Andres Ennok, Andres G. Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Helen Tomson, Henn Soodla, Jaanika Sillat, Jaanus Saar, Janely Adler, Karin Klaus, Karl Adami, Kristin Nikolai, Margus Valt, Maris Puust, Mark Soosaar, Martin Absalon, Mati Luhtjärv, Meisi Volt, Mikk Pärnits, Ramo Tomingas, Rein Jürimäe, Rita Talisoo, Silja Mäetamm, Urmas Luik, Vaiko Edur, Valmar Valdmann ja Ülo Soomets. "Rukkirääk" Martin Absaloni foto. Ilus, loodust taustaks ja siis üksik rukkirääk seismas. Mõtlik teine siin. "6 karvapalli" Karl Adami foto Nii vahva pilt pääsupoegadest ja kõik korraga oksal istumas.
Iti Tomingas-Oras 11.S „Isegi kui ma kaotan kõik“ Esimesel oktoobril toimus Kose Kultuuri Keskuses Arvo Pärdi loomingust tehtud dokumentaalfilmi „Isegi kui ma kaotan kõik“ vaatamine. Filmi režissöör on Dorian Supin ja film tuli kinodesse 27.august 2015. Arvo Pärt on väga andeks muusik ja ainukene helilooja Eestis, keda tunneb terve maailm. Arvo päridil on välja kujunenud isikupärane muusikastiil, mida ta nimetas Tintinnabuliks ehk kellukeseks
Gustav Raud oli maalikunstnik. Sündis 5. Oktoobril 1902 ja suri 14. Märts 1968. Kunstniku abikaasa oli Liis Raud, ema oli Liisa Tomingas ning isa Jüri Tohver. Gustav Raua elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümneil elas küllaltki tagasitõmbununa. Gustav Raud alustas õpinguid 1923. Aastal ning lõpetas kõrgema kunstikooli ,,Pallase" 1934. Aastal. 1940-1941 oli ta Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees, 1941- 1943 Tartu Kunstibüroo juhataja ja 1945-1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Gustav Raud oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid
ARCO VARA About Arco Vara Arco Vara AS is the leading real estate group of the Baltic States Operating today in 17 places in Estonia, Latvia and Bulgaria. The company employs approx. 170 professionals The activities of Arco Vara group can broadly be divided into two pillars: 1. Services Division (brokerage, appraisal, maintenance) 2. Development History 1992 - AS Arco Vara was founded by Arti Arakas. Soon Richard Tomingas and Hillar-Peeter Luitsalu joined. 1997 - Arco Vara began expansion to other Baltic States. The first step is the establishment of Arco Real Estate in Riga. 2000 - Arco Maadehalduse OÜ, a forestland and land management and brokerage company, was founded. 2001 - Arco Kapitalijuhtimise Ltd. was founded 2006 - Expansion and opening of offices in Bulgaria and Romania 2008 - Arco Ehitus in Estonia gets attributed by the ISO certificates. Structure of Arco Vara Services
VAIKIV AJASTU ELUOLU 1934 1940 (Eesti ajalooperiood) VAIKIVA AJASTU KUJUNEMINE Periood Eesti ajaloos 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940 Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks ja kojarevolutsiooniks. Nimetuse "Vaikiv ajastu" võttis kasutusele vabadus- sõjalane William Tomingas oma mälestusteraamatus "Vaikiv ajastu Eestis" Kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. MAJANDUS 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada
Sõnastikku kuulub ligi 7000 märksõna ja väljendit. Terminite arv selgub sõnastiku eessõnas. ,,Müügi- ja turundussõnastik" on tõlkepõhine tõlkesõnastik, sest sisaldab loetelu mitme eriala võõrkeelseist termineist koos vastetega eesti keeles. Sõnastiku on koostanud tõlkijad Ivika Arumäe, kes vastutab ingliskeelse poole eest, ning Liina Paroll, kes vastutab prantsuskeelse poole eest. Toimetaja on Lea Noorma, tehniline toimetaja Tea Vassiljeva ning kaane on kujundanud Kalev Tomingas. Sõnastik on mõeldud abistamaks eelkõige üliõpilasi, kes õpivad majandusteadust või turundust ja peavad tihti võõrkeelset kirjandust lugema. Samas saavad sellest sõnaraamatust abi ülejäänud inimesed ka, kes teevad ärialast tööd ning peavad tihti suhtlema ingliskeelse või prantsuskeelse maailmaga. Käesolev sõnastik on deskriptiivne ehk kirjeldav, sest tegu on tõlkesõnastikuga ning termineid ei hinnata, vaid antakse ilma valikuta.
Piazzolla palaga ,,Tanguango". See oli minu arvates ka kontserdi teise poole kõige huvitavam esitus, sest sellist kooslust ei kuule just iga päev. Teiseks kõlas pop-jazz osakonna ansambli esituse Usher´i ,,Caught Up", solistideks Eva Vaino ja Tuuli Rand. Lugu oli küll emotsionaalselt ja muusikaalselt esitatud, kuid soovida jättis minu jaoks solistide vokaalne tase ja mõningased probleemid intonatsiooniga. Kolmandaks esitasid Ahti Arumetsa(basskitarr), Mathei Florea(klaver) ja Janno Tomingas(trummid) R. Edelma ,,Teema". See esitus minule kuigivõrd meelde ei jäänud. Võib-olla see lihtsalt ei eristunud minu jaoks piisavalt millegi silmapaistvaga. Järgmiseks esitas juba suurem instrumentaalansambel H. Hancock´i ,,Cantaloupe Island´i". Selles loos jäi silma väga andekas saksofonimängija, kelle esitus oli äärmiselt muusikaalne. Väga terviklikud fraasid, head dünaamilised kontrastid ja kindlasti ka ilus särav, kuid mahe toon. Selle sama ansambli teise loo
Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad Ripper Oliver Timmusk Mongo Sandra Mirka Jack Scott Norman Salumäe Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid: Julia Artamonova Mai-Liis Riimaa Helena Hanni Xenia Rudakova Sergei Kondrasev Ringo Sillamaa Saile Johanna Langsepp Monika Tomingas Olga Lans Üüve-Lydia Toompere Maria Mokretsova Indrek Tamm Heili Parras Viivika Vahi Merilin Rebane Kaspar Vaik Janne Reha Näitering Sharpay Evans Getter Jaani või Jekaterina Nikolajeva Ryan Evans Taavi Tõnisson Kelsi Neilson Agnes Aaliste või Lee Trei James Norman Salumäe Susan Kristiina-Sandra Saumann William Kristiin Räägel Cathy Kerttu Veske Alan Rainer-Verner Samolberg
kaasata ehk sõna saab härra ühisrahastus“. Antud numbris kirjutatakse Hooandjast ja uuest ühisrahastuskeskkonnast nimega Fundwise. Pealkiri: Kaja Ilmumisaeg: 2015-2015 4. Leidke raamat „Rahvusarhiivi juhised: fotode, filmide, heli- ning videosalvestite säilitamine“ (ilmunud 2003). Kes on raamatu autorid? Noppige raamatust midagi enda jaoks huvitavat välja ning tooge see oma vastuses välja? Kuidas otsisite? Raamatu autorid on Ivi Tomingas, Paavo Annus, Mare Purde ja Sirje-Mai Hallaste. Uurisin lähemalt mustvalgete fotode kohta. Seal on kirjas, et negatiivilt kopeerimise teel võivad fotod olla kolme liiki ja raamatus on lähemalt kirjutatud ka fotode ümberistutamisest ja hoiustamisest. Tähtis on fotod teineteisest eraldada. Pealkiri: „Rahvusarhiivi juhised: fotode, filmide, heli- ning videosalvestite säilitamine“ Ilmumisaeg: 2003-2003 Eesti rahvakultuurialaseid e-väljaandeid - http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/
oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender suutis kuulajate silme ette maalida pilte nende endi kurbustest ja rõõmudest, kujutades nii kogu eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu on tunnetada tänapäevani, mis tõttu tema 60 juubeli puhul anti kolm kontserti üle eesti. Käisin 24. novembril Pärnu Kontserdimajas Alenderi juubelikontsertil. Tema unustamatut loomingut esitasid: Ott Lepland, Sandra Nurmsalu, Taavi Peterson, Kärt Tomingas, Riho Sibul ning Tanel Padar. Kuulajaid oli palju ning saal oli rahvast täis. Seda oli ka arvata, sest piletid olid välja müüdud ning nende saamisega tekkis raskusi. Kohale oli tulnud üllatavalt palju noori, mis selgelt näitab Alenderi loomingu kestvat mõju järgnevatele põlvkondadele. Esitamiseks oli välja valitud kakskümmend kaks pala Urmas Alenderi loomingust. Laule juhatasid sisse helikaadrid Tartu Raadio 1994-da aasta saatest ,,Laulud, mis mind on loonud".
MEELIS SOIKKA 95 ********** JANIKA ASSOR 80 ******** ARTJOM KILK 68 ******* TAAVI AASAV 74 ******* ALEKSEI PIIRSALU 70 ******* EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ HARRI ADER 82 ******** MARTIN TOMINGAS 48 ***** TIMO PIHL 95 ********** ANDREI JAKSON 96 ********** MART LELUMEES 95 ********** NEEME LEIBAK 89 ********* MARTIN EENSAAR 93 ********* ELMO EENSAAR 77 ******** URMAS ANDRE 95 ********** MIHKEL MALSROOS 76 ******** VIRGO J
UUEMÕISA LASTEAED-ALGKOOL Pingviinid Referaat Piia Tomingas Juhendaja: õp Triin Nöör UUEMÕISA 2011 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1. Pingviinlased....................................................................................................................5
- Käiselint - Vöörihm oli helepruun Larka tervitamas vabadussõjalasi 1933. aasta novembris • Tervitus: parema käe tõstmine Itaalia fašistide stiilis KASUTATUD KIRJANDUS http://vapsid.weebly.com/ http://www.hot.ee/koma/vapsid.htm William Tomingas, „Mälestused: vaikiv ajastu Eestis“ 1961 http:// g4.nh.ee/images/pix/900x585/NtlxZZWFQxs/file64759840_2b dc5c89.jpg http:// ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vapside-lahendamata- saladused?id=27674905 http:// www.tallinnatv.eu/index.php/saated-sarjad/elusaated/vapsid? start=6 vaadata klassis! TÄNAN TÄHELEPANU EEST! ^^
riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Läbirääkimiste osapooled Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt,majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas. Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Maksim Litvinov, VK(b)P KK liige Karl Radek ja Vene SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, sõjalised eksperdid kindralstaabi kindralid Fjodor Kostjajev ja Mihailov, mereväe ekspert krahv
kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Jakob Hurda monument on püstitatud eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda mälestuseks. Monumendi autorid on skulptorJaak Soans ja arhitekt Rein Tomingas. Monument asub Tartus, Vanemuise pargis. Monument valmis 1994. aastal. Jakob Hurda tänav on tänav Tartus, Tähtvere linnaosas. Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind on Põlvamaal välja antav tunnustus. See määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Oli 10 kroonisel. Kirjandus: Rudolf Põldmäe, “Noor Jakob Hurt” (monograafia)
Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule.Gustav II Adolfi (1594-1632) ausammas taasavati 1992, autor on Elisabeth Tebelius-Myren. Jakob Hurda monument KUS ASUB? Jakob Hurda (1839-1907) monument valmis 1994.aastal, monumendi autorid on J. Soans ja R. Tomingas. Jakob Hurt (22.07.1839 13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust (teoloogiakandidaat aastast 1865) ja sai 1886. aastal Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda teeneks on eesti rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine. (ENE 3. kd. Tallinn 1988)
majandushuvisid. Kuid Päts, Laidoner ja Eenpalu olid siiski riigimehed, kes soovisid parimat oma rahavale, kes töötasid selle heaks jõudu säästmata ja suutsid ka palju rohkem ära teha kui teised selleaegsed Eesti poliitikud. Autoritaarne Eesti oli väga edukas majanduses, sotsiaalolikorra parandamisel, sisemise stabiilsuse ja ühtsuse ja ühtsuse tagamisel, rahvuskultuuri toetamisel. Kasutatud kirjandus Vikipeedia Miksike.ee William Tomingas ,,Vaikiv ajastu Eestis" Ants Ruusmann ,,Eesti Vabariik 1920-1940"
Läbirääkimiste osapooled Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt, majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning 6 sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas. Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Maksim Litvinov, VK(b)P KK liige Karl Radek ja Vene SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, sõjalised eksperdid kindralstaabi kindralid Fjodor Kostjajev ja Mihailov, mereväe ekspert
muutus on toimunud kiiresti, ning on siiani muutuses. Mida aeg edasi, seda kiiremaks läheb elutempo ning seda kiiremini muutub ka kihumise, pulmade ja abielu mõte ja tähtsus. Leian, et sellist üllast ja väga ilusat traditsiooni ja kombestikku peaks hoidma elus. Kindlasti on minu jaoks pulmapäev üks tähtsamaid päevi inimese elus. KASUTATUD KIRJANDUS Raamat: Suur perenaise käsiraamat. 2007. toim Kruus, T., Tomingas, K., Toome, K. jt Tallinn: TEA Internet: Heinmaa, T. Kosjad. http://pulmakorraldaja.ee/pulmadest/kosjad/ (31.12.2012) Heinsaar, T. Pulmad. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm (10.01.2013) Jaani, V. Kosjad-kihlused. http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/abielu-ja-laulatus/ (31.12.2012) Lukjanov, G. Kihlumine ja vabaabielu ei sobi kokku! http://www.naine24.ee/676832/kihlumine-ja-vabaabielu-ei-sobi-kokku/ (31.12.2012) Pentson, M. Vanaaegsed pulmakombed Eestis.
Külmad ja soojad talved võivad järjestikku esineda. Nao indeksi seos temperatuuriga on pea rekordiliselt tugev (korrelatsioon). Kõige enam on temperatuur Läänemerel ära määratud. Läänevoolu mõju suurim talvel, kevadel sügisel pole, suvel väike. Meridionaalne on suurema osa aastast, väike või pole talvel. Standardiseeritud suhtväärtus võrreldes standardhälbega ehk leitakse hälbed ja jagatakse standardhälbega (võrdlus varieeruvusega). O. Tomingas tegi tsirkulatsiooniindeksite leidmise Eestile edela-kirde suunas, kagu-loode suunas. Grosswetterlagen Atmosfääri tsirkulatsioonivormid. Olukorrad jaotati 30-ks ja need grupeerusid 3 suureks vormiks. Tehtud Peterburi kohta (Wangenheim-Girsi). Tsirkulatsiooniepohhid. Aastakümnete jooksul on indeksid olnud väga erinevad. Vanade inimeste subjektiivsed tunded võivad olla tõsiseltvõetavad. Aluspinna omaduste mõju Eesti kliimale.
Kasesalu, Allan & Kilgas, R. & Jõeste, M. & Aasma, K. 2007. Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa, 1900-1940. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Kosenkranius, Ivar 1964. Eesti kino minevikuradadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lõhmus, Jaak 2007. Theodor Luts – omaaegne meediageenius. – Sirp, 13. august. L?s, Jaak 2007. Esivanemate unustatud varjud: Mälu genereeriv mängufilm “Noored kotkad”. – Sirp, 23. veebruar. Paas, Veste 1987. Ajahetked. Tallinn: Eesti Raamat. Tomingas, Ivi 2001. Eesti Filmiarhiivi fotonurk. Konstantin Märska ja Theodor Luts - 105. Tuna nr. 3, lk. 72-81.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ..........................................................
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4 Muutusteks valmisoleku loomine.......................
Kupar, 1990, lk16-23
2. Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, T. Vool, E. Hõissa pulmad. Tallinn: OÜ
Hansaärigrupp, 2004, 112 lk.
3. Peterson, A. Eesti maarahva elust 19.ndal sajandil. Tartu: AS Atlex, 2006, 104 lk.
4. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 123 lk.
5. ENE 4 Tallinn: Valgus, 1989, 703 lk.
6. EE 5 Tallinn: Valgus, 1990, 703 lk.
7. Heinsaar, T [http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm]
03.06.2009
8. Kruus, T. Tomingas, K. Toome, K. Vaba, M. Suur perenaise käsiraamat. Tallinn:TEA,
2007
9. Perekonnaõpetus, 11. klassi õpik, T. Annuk
10. http://pedja.edu.ee/failid/opilased/puusepp/refpul.html
11. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm
12. http://www.pulmad.ee/node/115
13. http://www.annaabi.com/download.php?matid=13908
05 2014) 2.1 Juhtkond: Janek Laev 6287401 Peadirektor Ene Hauvmann 6287402 Peadirektori asetäitja Eva Rinne 6287403 Peadirektori asetäitja 6287441; Jaana Padrik Avalike suhete juht 5018793 Janek Ranniste 6287411 Nõunik Anneli Külaots 6287529 Nõunik Ramo Tomingas 6287436 Jurist (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 9 2.2 Häirekeskuse tutvustus: Häirekeskus on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, kes asutati regionaalsete häirekeskuste ühendamise teel 1. jaanuaril 2005. aastal. Nende aastate jooksul on Häirekeskus kujunenud professionaalsete ja sõbralike töötajatega ühtseks meeskonnaks. Häirekeskuse põhitegevused on: 1. Hädaabiteadete menetlemine:
Oksjon oli laada keskpunkt ja tõmbenumber. Korraldustoimkond oli püüdnud maamehe huvidest-vajadustest lähtuda. Kõige vähem oli tarbekaupu. Toomas Maarandi ja Tiit Kase arvates läks laat hästi. Korraldajad tunnistasid, et oli ka apse ning nüüd on teada mida järgmine kord teisiti teha. (Pühatamm 1989) 1992 aastal peeti neljas Mihkli laat, mis algas laadalati läbilõikamisega. Selle ülesande võtsid enda peale tuntud-teatud naljamehed Urmas Kaio ja Rein Tomingas, tööriistadeks nüri kirves ja töökõlbmatu mootorsaag. Kui mehed olid juba umbes kümme minutit kirvega asjatult latti saaginud, hakkas laadaliste kannatus katkema ja latilõikajate näitlejanärv üles ütlema, sest laadaliste nõudvate ja parastavate häälte sekka kostus latilõikajategi maavillaseid ,,kuradeid". Viimaks kui visalt vastu pannud latt Rein Tominga jalahoobist pooleks murdu, hingasid kergendatult nii laadalised kui ka latilõikajad. Laat võis alata! (Kann 1992)
php? id=23322783] 19.05.2009 2. Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, T. Vool, E. Hõissa pulmad. Tallinn: OÜ Hansaärigrupp, 2004, 112 lk. 3. Peterson, A. Eesti maarahva elust 19.ndal sajandil. Tartu: AS Atlex, 2006, 104 lk. 4. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 123 lk. 5. ENE 4 Tallinn: Valgus, 1989, 703 lk. 6. EE 5 Tallinn: Valgus, 1990, 703 lk. 7. Heinsaar, T [http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm] 03.06.2009 8. Kruus, T. Tomingas, K. Toome, K. Vaba, M. Suur perenaise käsiraamat. Tallinn:TEA, 2007 15
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et
annaabi.ee 
