Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toitainetest kuni neerudeni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ensüümid, lagund, rasvad, vitamiinid, ainevahetus, peensool, lümf, süsivesikud, amülaas, lagundab, pepsiin, peensooles, hammast, toitained, nõre, valgud, kalorsus, suus, tärklist, lipaas, kusiaine, sapp, neel, söögitoru, magu, jämesool, pärak, sisepind, pepsiini, neerud, kopsud, soolestik, mineraalained, skorbuut, immuunsus, rahiit, liigesteBioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel.
· juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakterid V 12 Sõrmiksoolt <=soolenõre, seedenõre kõhunääre, peensoole algusosa, sapp, maks · peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.) · jätkub kõigi ülejäänud toitainete seedimine Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. VI Peensool · lõpeb seedimine · pind hatuline · Valkude/Süsivesikute lõhustumissaadused => hatud, kurrud VII Jämesool · kogunevad seedumata jäägid · ül: toimub vee tagasiimendumine · ül: bakterit toodavad K-Vitamiini
Ainevahetuseks nim kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende
uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. *Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu. *Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest. *Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid. Vitamiinid
uunedamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja rasvu. Väiksemates kogustes vajavad vitamiine ja mineraale. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE AINEVAHETUS RAKKUDES LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise jäädes ise samal ajal muutumatuks. Vitamiinimid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti.
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l,
läbi soole hattude verre 18)maks-maks toodab sappi,mis koguneb põietaolisesse sapipõide, maks kaalub 1,5kg ja maks paikneb mao kõrval, paremal pool ülakõhus. 19)kõhunääre-Kõhunääre paikneb mao alumise osa taga ja on 10-15 cm pikkune. Kõhunääre eritab ööpäevas kuni1,5 m nõret. Kõhunääre on oluline 1) neutraliseerib toidumassi peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1).... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape
· Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. · Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. · Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku Liigutamine (müofibrillid)- lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab
Ainevahetus 1. Mis on makrotoitained, mis on mikrotoitained? Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes. Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. Rasvad annavad kaaluühiku kohta kõige rohkem energiat. Organis talletab neid enamasti kõhuõõne piirkonnas.
toitaineid.Süsivesikud ja valgud on siiajõudes juba osaliselt seedunud,rasvade lõhustumine aga algab kaksteistsõrmiksooles. Maks asetseb mao kõrval ülakõhus paremal.Maks toodab sappi.Maksa küljes paikneb põietaoline kotike sapipõis.Sinna koguneb sapp, mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik. Sappi moodustub pidevalt.Ülejääk talletub sapipõies ja seda kasut. siis kui inimene sööb rasvarikast toitu.Sapp ise seedeensüüme ei sisalda kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks: rasvad muutuvad väikesteks tilgakesteks mida ensüümid hiljem lõhustavad.Sapipõies võivad tekida sapikivid,mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist.Peale sapi sünteesile on maksal ka teisi ül. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest.Kogu soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid mis toiduga organismi on sattunud kahjutuks.Maks on ka toitainete
Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine. Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks.
Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine. Seal hakkab toitu mõjutama soole enda nõre ning maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on kaksteistsõrmiksoolde jõudes juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustumine aga alles algab. Sappi eraldab maks ning sapp aitab rasvad hõlpsamini seeditatavaks muuta. See muudab rasvad väikesteks tilgakesteks, mida ensüümid hiljem lõhustavad. Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks.
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool
uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda ära joonisel märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed või seedeelundid; elundite ülesanded. Seedeelundid: * suuõõs koos hammastega ja keelega:1) maitse tundmine;2) toidu segamine; 3) toidu peenestamine;4) toodavad amülaasi, lagundavad süsivesikuid * neel:1) toidu edasijuhtimine söögitorru;2) toidu neelamine * söögitoru:1) toidu juhtimine makku
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat
Kordamine kontrolltööks. Toitumine, seede- ja erituselundkond 1. Toitainete jaotamine (mikro- ja makrotoitained), nende erinevused. Toitained jaotatakse: valgud, rasvad ja süsivesikud. Mikrotoitained: Vajame oluliselt väiksemas koguses. Vitamiinid. Mineraalained. Makrotoitained: Vajame suures koguses. Süsivesikud. Rasvad. Valgud. 2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad? Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga. Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta.
* Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre. * Seedunud toit läheb läbi peensoole seina verre. Seedimata toit liigub: * Peensoolest jämesoolde * Jämesoolest pärasoolde * Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas mööda seedekulglat. Seedeelundid: Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs * toidu peenestamine * segamine (keel) * maitsmine * algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad * Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Neel ja söögitoru * Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. * Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. * Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) * toidu segamine * toidu soojendamine
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
Vereplasma transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, hormoone. Immuunsusüsteem Lümfisoontes liikuvat vedeliku nim lümfiks. Tekib vereplasma filteerumisel kapillaaridest. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi, puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid. Toitained Kõik organismid vajavad oma tegevuseks pidevalt toitu ja energiat. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Avitaminoos on ühe vitamiini puudus. Ainevahetus toit->seedimine->ainevahetus rakkudes->jääkide eritamine Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32.
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5
· Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu. Mis on isumahl? EHK REFLEKTOORNE FAAS ON MAOMAHLA SEKRETSIOONI ESIMESEKS FAASIKS, MILLELE JÄRGNEB KEEMILINE FAAS Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas, mille käigus tekivad isumahlad. Keemiline faas, kui toit on juba maos Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred · Kõhunäärmenõre · Soolenõre · Sapp Sapi ülesanded seedeprotsessis
ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kaksteistsõrmiksooles. 3. Kirjelda seedimist ja toitainete imendumist peensooles ja jämesooles. Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas. Läbi peensoole läheb vedel soolesisu jämesoolde, kus toimuvad järgmised protsessid: 1) vesi imendub tagasi organismi; 2) Bakrterid lagundavad seni lagundamata toite ning annavad näiteks B12 vitamiini; 3) Moodustub väljaheide. Jämesoolest läheb väljaheide soolde. Pärasoole ülesanne on tahtlikult tühjendada sooltoru väljaheiteks. 4
*sünteesiareaktsioon kulub energia Ainevahetus protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda Seedeelundkond läbi inimese kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkond on keskmise pikkusega, sest me oleme segatoidulised. Ensüümid valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. 3 ensüümi: *amülaas suus, peensooles süsivesikud *pepsiin maos, peensooles lagundab valke *lipaas maos, peensooles lagundab rasvu Lümf läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks
● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge
eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avaldada alles maos. Ööpäevas eritub sülge 1- 1,5 liitrit. 1.2. Neel on seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus seedetrakt läheb eestpoolt hingamisteede taha. Neelu ülemises osas paikneb nelja mandli moodustatud mittetäielik võru. Tavaline "kurguangiin" ongi kurgumandlite põletik. Tõenäolislet kaitsevad mandlid organismi suu ja nina kaudu sisenevate
KONTROLLTÖÖ NR 3 KORDAMISKÜSIMUSED 1.Milline seedenääre toodab süsivesikuid, rasvu ja valke lõhustavaid ensüüme? Kõhunääre 2. Milliseid ülesandeid täidavad organismis toitained? Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks: * Valgud – on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal, on vajalikud rakkude moodustamiseks. * Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained
Kordamine (SEEDEELUNDKOND ja ERITUSELUNDKOND) õ lk 88 – 103 1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste
Hüpotooniline lahus – vereplasmast madalama osmootse rõhuga Hüpertooniline lahus – vereplasmast suurema osmootse rõhuga 10. Selgitage mõisted: Anabolism – sünteesimisprotsessid Homöostaas – elutegevuseks vajalikud sisetingimused Katabolism – lõhustumisprotsessid 11. Nimetage katioonid: Na K Ca Mn Nimetage anioonid: kloriid vesinikkarbonaat sulfaadid fosfaadid Nimetage põhibioelemendid: C H N O P S Nimetage organismis leiduvad makroelemendid: süsivesikud, lipiidid (10-20%), valgud (15%), vesi Nimetage organismis leiduvad mikroelemendid: vitamiinid, mineraalained 12. Milles seisneb: 1) süsiniku tähtsus organismis? : Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? : Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises 13. Levinuim mineraalaine inimorganismis on: Kaltsium 14
· Tervis MESO -morph · Välimus · Käitumine ECTO -morph · Meeleolu ENDO -morph 1 Toitaine Toitained · Toidu komponent mida organism kasutab · Süsivesikud normaalseks kasvuks ja oma funktsiooni · Rasvad säilitamiseks · Valgud · Vesi · Vitamiinid · Mineraalained Toidu tunnused Toidu püramiid
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid:
joonis 2). Toitekeskuse osad asuvad kesknärvisüsteemi mitmes piirkonnas: piklikajus, hüpotaalamuses, limbilises süsteemis ja ajukoores. Toidu maitse vastuvõtt oleneb sülje keemilisest koostisest. Sõltub ensüümisüsteemide omapärast 5. Toidu haaramine ja mälumine. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Antibakteriaalne toime (lüsosüüm, antikehad). Tärklise seede algus: süljes amülaas ja lipaas. Koosneb veest, elektrolüütidest. Regulatsioon: Parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta- adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus.
annaabi.ee 
