Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toidutehnoloogia alused-Praktikum-Faasisiire ja jäätise valmistamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jäätis, lämmastik, vedela, ioon, tekstuur, tekstuuri, anum, kott, vahukoor, vedelat, vanilje, jäätist, lõpptemperatuur, maitset, kotti, maitseaine, mikser, erineval, elektrolüüt, anumasse, korrata, faasisiire, alma, valio, kauss, koti, serveerida, tiim, tehnoloogia, chemistry, tahkeks, tahked, lusikas, serveerimiseks, prillid, termos, segamiseJäätise liik rasv (%) suhkur (%) kuivaine (%) energiasisaldus (kcal/kg) Piimajäätis 3,5 15,5 29 1390 Koorejäätis 10 14 34 1915 Plombiir 15 15 40 2420 Puuvilja-marja jäätis - 27 30 1230 Aromaatilised jäätised - 25 25 - Tabel 2. Jäätiste liigid ja koostis [Varnam & Sutherland, 1994] Jäätise liik rasv (%) suhkur (%) piima rasvata emulgaator/ kuivaine (%) stabilisaator Jäätis
*Taldrikud peavad olema pakis tugevasti kokku surutud. Standardiseerimine *Standardiseerimine on piima koostise reguleerimine eesmärgiga anda valmistootele soovitud ja normdokumentatsioonile vastav rasva, valgu või teise komponentide osamass. *Rasvasisalduse reguleerimine voolus viiakse läbi samaaegselt separeerimisega Homogeniseerimine Homogeniseerimine on rasvakuulikeste pihustamine (dispergeerimise) protsess. Eelisteks on: *Rasvakuulikeste üldpinna suurenemine *Maitse ja tekstuuri parandamine *Viskoossuse kasv *Valmistoode omastatavuse parandamine Puudesteks on: Vastuvõtlikkuse suurenemine mikroobide poolt produtseeritud lipaasile, mis põhjustab lipolüütilisi muudatusi. Lipaasi toimel rasvale suureneb happesus Suureneb tundlikkus valguse suhtes, tagajärjeks võivad olla maitsevead (rääsunud, kibekas, seebine, oksüdeerunud maitse) Väheneb valgu termiline stabiilsus. Homogeniseerimine *Suureneb väikeste rasvakuulikeste arv
lumme puuviljamahla. 1. sajandil m.a.j. lasi Rooma keiser Nero endale valmistada toda imepärast desserti, nii et puhtasse mägilumme segati kärjemett, kaunistati see eksootiliste puuviljadega ning serveeriti keisrile pidulikult hõbepokaalides. Alles 13. sajandil õnnestus Veneetsia rännumehel Marco Polol hiinlastelt "puuvilja jää" saladus välja uurida. Naastes kodumaale, astus Marco Polo Itaalia kõrgseltskonna ette imepärase maiuse retseptiga. Nii ilmuski jäätis õukonda, kuid selle valmistamistehnoloogiat hoiti väga ranges saladuses; kokad pidid andma vande, et oma elupäevade lõpuni ei avalda nad jäätise tegemise saladust, vastasel korral ootas neid ees surmanuhtlus. Näiteks Inglise kuningas Charles I pakkus oma valitsemisajal, 17-nda sajandi esimesel poolel, õukonnakokale eluks ajaks tööd tingimusel, et too talle jäätist valmistaks ning retsepti ranges saladuses hoiaks. Siiski ei suudetud väärtuslikku retsepti igaveseks peita. 1660. a
mitmesuguseid maitseaineid vanilliini, sidruni- ja apelsinikoort, kaneelipulbrit, veini jne. Maitset täiendatakse veel kakaopulbri, sokolaadi, rosinate, pähklite, mandlite, keedise, marmelaadi, siirupi, kohviekstrakti jms. lisamisega. Konsistentsi tihendavate ainetena kasutatakse zelatiini, kartuli- või maisitärklist. Magustoite antakse lauale nii kuumalt ( pudrud, pudingu, vormiroad, pannkoogid ) kui külmalt ( kreemid, tarretised, vahud, jäätis, kompotid, kissellid, kohupiima- ja riivleivamagustoidud ). Magustoiduga saab organism süsivesikuid, puuvilja- ja marjamagustoitudega veel mineraalaineid, orgaanilisi happeid ja vitamiine, piima-, muna-, ja kohupiimamagustoitudega valke jne. Toidunõud, milles magustoite valmistatakse, peavad olema paksupõhjalised, et vältida kõrbemist, ning sellisest materjalist, mis ei reageeri hapetega. Sobivad on
LIHTNE VITAMINISEERITUD JÄÄTIS Lapsed armastavad teadupärast väga jäätist. Meie külmikus leidub alati külmutatud marju ja vaniljejäätist. Võtame 0,5 l vaniljejäätist ja klaasitäie mustsõstraid. Laseme nii jäätisel kui ka marjadel 10 minutit toatemperatuuril olla. Seejärel segame need saumikseriga kokku. Tuleb mõnus tumeroosa marjakirju jäätis, mis taaskord lastele väga maitseb. JOONATANI PASHA 3 torukohupiima rosinatega 1 suur vahukoor 1 pk taluvõid maitse järgi suhkrut ja vanillisuhkrut ühe sidruni mahl marmelaad, pähklid, mandlid jms Või sulatada pliidil ja jahutada. Vahustada vahukoor ja segada kõik ained omavahel kokku. Siis sõela sisse marliriie ja segu sinna sisse valada, sõel omakorda kaussi ja panna selliselt külmkappi nõrguma vähemalt 24 h, parem kui pikemalt. Valmis pasha taldrikule panna ja sokolaadiga üle valada. Joonatanile väga maitseb! JUHANI SALAT
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahus
soola, et joogi aroomi paremini esile tuua. Valmistatakse erinevaid kakaojooke, mille maitsestamiseks kasutatakse vanilli, muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke. Sokolaadijooki valmistatakse tahvelsokolaadist ja piimast. Sokolaad tükeldatakse, segatakse vähese koguse külma veega ja sulatatakse pidevalt segades veevannil. Vedel sokolaad lisatakse pidevalt segades kuuma piima sisse ja kuumutatakse keemiseni. Lisandiks sobib vahukoor. Mahlajoogid Morsse valmistatakse marja- ja puuviljamahladest, siirupitest või värsketest puuviljadest ja marjadest, veest ja suhkrust. Kasutatav vesi peab olema keedetud. Maitsestada võib sidrunimahla või koorega. Mahladest morsi valmistamisel segatakse need suhkrusiirupiga ja keedetud veega ning maitsestatakse. Siirupitest saab morsi lihtsalt keedetud veega segades ja maitsestades. Värsketest puuviljadest ja marjadest tuleb mahla välja pressida. Seemned ja kestad keedetakse
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kanda kaitseprille! Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 m
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeen
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale n
tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile. 4. Olete vanaisaga aiatarvete poes lämmastikväetist ostmas. Müügil on karbamiid (NH2CONH2) ühekilostes kottides, hinnaga 1 EUR kott ja ammooniumnitraat 2,5-kilostes kottides, hinnaga 1,5 EUR kott. Aidake vanaisal otsustada, kumba väetist on kasulikum osta (näidake arvutustega, kummas väetises sisalduv lämmastik tuleb odavam). 5. Niagara joast vuhiseb suurvee ajal igas minutis alla 170 000 000 liitrit vett. Ühe veetilga ruumala on 0,05 ml. Arvutage, mitu aastat kuluks, et Niagara joast tuiskaks alla 1 mool veetilku (kui kogu aeg valitseks suurvee periood). 6. Vaske on võimalik sadestada elektrolüütiliselt
LABORATOORNE TÖÖ 2 SISSEJUHATUS Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus– aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist fil
Jahusegul lastakse jahtuda ja sellele lisatakse pidevalt segades kuum puljong. Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni, kuni ilmnevad mullikesed, sealt edasi keedetakse madalal kuumusel vähemalt 30 minutit keemiseni ja sageli segades. Valmis kaste kurnatakse ja maitsestatakse lõplikult, Kastet võib täiustada võiga. Kanaliharoogade, veise- ja vasikaliha-, samuti kalaroogade juurde serveeritakse heledat kastmetele lisatakse sageli rõõska koort. Hea hele kaste on läikiv ja hele, tekstuur on ühtlane, koostiselt on hele kaste voolav, kuid paksem kui pruun põhikaste. Kasutatakse ka püreesuppide valmistamisel. C-vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel lehekülg 27 Hoida köögivilju jahedas ja pimedas, Koorida köögivilju võimalikult õhukeselt kui neid koorega tarvitada ei saa, Hoida puhastatud köögivilju niiske räti all, tükelda köögiviljad enne kuumtöötlemist, keeta köögivilju kaane all, kuumtöödelda köögivilju võimalikult
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste
Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks. Piirkondades
C Vee oleku diagramm: vesi kolmikpunkt (O) – vastab tingimustele (T, p), mille korral 1 atm on tasakaalus kolm faasi (erinevat agregaatolekut); kriitiline punkt (C) – vastab tingimustele (T, p), mille jää korral kaob erinevus vedela ja aurufaasi vahel. O aur 0 0C 0 100 C T TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused
C Vee oleku diagramm: vesi kolmikpunkt (O) vastab tingimustele (T, p), mille korral 1 atm on tasakaalus kolm faasi (erinevat agregaatolekut); kriitiline punkt (C) vastab tingimustele (T, p), mille jää korral kaob erinevus vedela ja aurufaasi vahel. O aur 0 0C 0 100 C T TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu
tasakaalukonstandi avaldis. CH3COOH ↔ H+ + CH3COO- K H CH COO 3 CH 3COOH Mida on vaja lisada nõrgale happele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada ühendid, mis koosneks tugeva aluse ja nõrga happe ioonidest (nõrga happe ioon hüdrolüüsub veega). Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaakhüdraatii ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi ja loksutada. Võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Pärast ammooniumkloriidi lisamist lahus muutub läbipaistvamaks. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel,
c) akvakompleksid – ligandiks on H2O molekulid; d) hüdroksokompleksid – ligandiks on OH− rühmad 5. Tuua näiteid monodentaatsete ligandide kohta. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, on tegemist monodentaatse ligandiga. 10. Tuha analüüs 1. Milliseid keemilised elemendid sisaldusid põletatud materjalis (puu)? 50% süsinik, 42% hapnik, 6% vesinik, 1% lämmastik ja 1% teisi (kaltsium, kaalium, etc) 2. Millised oksiidid moodustusid nendest põlemisel? K2 O; CaO; P2 O 5 3. Millised oksiidid olid gaasilises olekus ja millised tahkes? CO2, NO2 4. Millised oksiidid olid ioonilised ja millised kovalentsed? K2 O - iooniline P2O5 - kovalentne CaO iooniline CO2 kovalentne NO2 kovalentne 5
Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgid
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................
Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses tempera
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on
toimub aine üleminek tahkesse faasi. Külmumistemperatuur on temperatuur, mille juures tahke aine ja vedelik on tasakaalus ning varieerub sõltuvalt rõhust. Normaalsel külmumistemperatuuril toimub aine külmumine rõhul 1 atm. Rõhu tõstmisel külmumistemperatuur reeglina tõuseb. Rõhu tõstmisel vee külmumistemperatuur langeb. Sulamine ja tahkumine on üleminekud korrapärase struktuuriga tahke oleku ning korrapäratu struktuuriga, kuid lähedase tihedusega vedela oleku vahel. Temperatuuri, mille juures tahke ja vedelfaas on tasakaalus rõhul 1 atm, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Antud aine sulamissoojuseks (sulamisentalpiaks) (ΔHs, kJ/mol) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust vedelasse konstantsel temperatuuril. Sulamine on endotermiline protsess, tahkumine eksotermiline protsess. Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu.
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati ka
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KI
annaabi.ee 
