Maailma toiduprobleemid Koostas : Juhendas : Maailma toiduprobleemide põhjused : Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust , halvemaid loodusolusid , halvemat toidukvaliteeti. Põua perioodid maad ei kanna vilja , kuna vett ei ole ja on kuiv . Inimesed on kogunenud viljakamatesse piirkondadesse põhjustanud metsade hävimise , ülekarjatamise , mullastiku vaesumise , erosiooni ja kõrbete leviku. Halvasti korraldatud toiduainete jaotamissüsteem toidaineid ei saa tavaliselt need , kes seda kõige enam vajavad.
Põhjuseid võiks tuua mitmeid, näiteks rahvastiku kiire juurdekasv, vaesus ja sõjad. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Näiteks kõrbestumine takistab toidutootmise võimalusi, kuna tekib kõrbe pealetung karjatatatele maadele ja/või põldudele, mis omakorda tekitab haritava maa puudust. Samuti takitstab toidutoomise võimalusi ka see, et kalaressursid vähenevad ülepüügi tõttu. Ka põhjavee pidev langus, halvad loodusolud ja looduskatastroofid ei aita kaasa toiduprobleemide lahendamisele. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development Goals). Arengu eesmärkide saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015). Üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja näljahäda vähendamine maailmas, mis tähendas siis vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga. Kahjuks on aga ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi
näiteks kõrbe, vaid targem oleks rahaallikas muud moodi leida ja toitu sisse osta. Järgmiseks probleemiks oleks kindlasti liiga suur ja kiiresti kasvav rahvaarv. Üks efektsemaid viise, kuidas rahvaarvu kontrolli alla saada, oleks rahvast harides. Nii hakkavad inimesed üha enam tähelepanu pöörama karjäärile ja raha teenimisele ning lükkavad lapsesaamise hilisema peale. Väheneb ka keskmine laste arv peredes. Lahendusi arengumaade toiduprobleemide vähendamiseks on väga palju, kuid peamiselt saavad näljahädadest vaeseid riike välja aidata siiski ainult rikkamad, ulatamaks neile oma abikäe. See annab vaesematele riikidele võimaluse rajada toimiv majandussüsteem ja kindel rahaline tagala, vähendades nii ka nälga.
mullas väheneb. Mulla organismide elutegevus halveneb. · Lageraie tagajärjeks tuule ja vee erosioon. Tuul või vesi veab minema peamised mullakihid. Põllumajandusega kaasnevad toiduprobleemid. Toitu napib just nendes piirkondades, kus põllumajanduses töötab suur protsent elanikkonnast. Põhjused: Ekstensiivne põllumajandus Ekport Suur rahvaarv Kuum ja kuiv kliima Madal haridustase. Toiduprobleemide tekkimisele aitab kaasa rahvaarvu kiire kasv Lõuna riikides ning maa kurnatus. Mahe põllumajandus taime- ja looma kasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud ja mittelooduslikke ühendeid. Kalandus on põllumajanduseharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganite püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Maailmapüügi reguleerimisega tegelevad järgmised organisatsioonid: Rahvusvaheline Läänemere Kalandus
Levinud enamasti arengumaades. · Loomavabrik kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. Levinud Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Majanduslike tegurite mõju põllumajandusele · Kapitali olemasolu (hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad) · Tööjõud (hulk ja kvaliteet) · Turg toodangule · Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, laenude võmalus, soodustused) Toiduprobleemide tekkepõhjused · Vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule · Suur rahvaarv · Maapuudus · Halvad loodusolud · Traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine · Esineb peamiselt arengumaades (Lõuna-Aasia, Aafrika ja Andide piirkonna riikides). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengumaad seevastu kannatavad ületootmise all Kalandusvormid
Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu Kokkuvõte 5 Geenmuundatud organismid on andnud meile rohkelt võimalusi edasi arenemiseks. Kui suudetakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene, saadakse inimestele siirdada loomade organeid, et ellu jääda. Toiduprobleemide vältimiseks on transgeensed taimed suurepärased, sest need on suurema saagikusega ja niimoodi suudetakse vältida inimkonna toiduprobleeme. Taimedel on pikem säilivusaeg ja need ei lähe nii ruttu halvaks, kuid maitseomadused võivad siiski olla halvemad. Loomulikult on geenmuundatud toidul omad eelised ja puudused, kuid õnneks pole kahjulikku mõju inimesele tõestatud. Geenide avaldumist saab reguleerida ja soovitud tulemus saadakse kiiresti.
taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav tööjõud *kasvatatkse: loomad -, taimed:kohv,suhkruroog,puuviljad *eesmärk müügiks *intensiivne *levik arengumaades LOOMAVABRIK-*väga väike *tööjõu vajadus väike,oskustöölisedi, kasvatatakse:linnud, sead, piimakari, taimed -. *müügiks *intensiivne *arenenud riigid, eriti Jaapan ja USA 3.Maailma toiduprobleemide tekkepõhjused. Nt aafrikas aasias põuaperioodid mis pidurdavad tootmist. nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tek. mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. 4.Peamised toiduainete tootjad maailmas. Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) 5
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
sordi ja tõuaretus väetiste kasutamine tehnoloogia täiustamine kapitali mahutused suured toodangu omahind kõrge Maailma toidu ja keskkonnaprobleemid inimesed on asustanud 85% maailmast 800 milj. näljahäda käes elavat 40 milj. surevad neist nälga 6 milj. neist lapsed Hiina Peruu Lõuna-Aasia India Aafrika arvuliselt kõige rohkem alatoidetud inimesi Hiinas ja Indias Toiduprobleemide põhjused vaesus erinevad keskkonnategurid kõrbestumine kalaressursside vähenemine põud üleujutused erinevad kahjurid põllumajanduseks sobimatud maaalad suur rahvaarv ja asustustihedus traditsiooniliste tootmisvormide säilimine maailmakaubandussüsteem valitsuspoliitika arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat meetmed: impordipiirangud tollimaksud
........................................................ ........................ 9 Kokkuvõte ................................................................................................ ....................10 Kasutatud materjalid .............................................................. ....................................11 SISSEJUHATUS Kas toidu raiskamine on nii suur probleem? Ja kuidas kõiki neid probleeme lahendada? Seda räägib siin referaadis. Toidu raiskamine Mõnedeks toiduprobleemide tekkepõhjusteks võivad olla: · Rahvaarvu kiire kasv ei jätku maad · Põllumajanduseks ebasobiv kliima · Traditsiooniline algeline tootmisviis · Puudub raha toiduaineid sisse osta · Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni Tänapäeval on meie ümber toitu enam kui küllalt.
Linnuliha 21 Austrid 10 Krevetid 21 Kala (liha) 18-25 Veest püütud valkude osakaal on ainult ca 4% kogu tarbitud valgu kogusest. Siit ka üks võimalik viis inimkonna toiduprobleemide lahendamiseks. 3.1 Kalad Peamised kalapüügi objektid: · Heeringlased (Clupeidae) · Ansoovislased (Engraulidae) · Hobumakrelllased (Carangidae) · Meripuuklased (Scorpaenidae) · Lestlased (Pleuronectidae) · Hailaadsed (Selachomorpha) · Mõõkkalalased (Xiphiidae) Kalavarudest Kalavarud on piiratud toiduhulgaga. Noored kalad kasutavad toitu efektiivsemalt. Efektiivne kalapüük hoiab kalad noored st püütakse välja vaid vanad isendid.
· Tööjõud (hulk ja kvaliteet) · Turg toodangule · Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, laenude võmalus, soodustused) Maailma toidu ja keskkonnaprobleemid o inimesed on asustanud 85% maailmast o 800 milj. näljahäda käes elavat o 40 milj. surevad neist nälga, 6 milj. neist lapsed Hiina, Peruu, Lõuna-Aasia, India, Aafrika o arvuliselt kõige rohkem alatoidetud inimesi Hiinas ja Indias o Toiduprobleemide põhjused o vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule o erinevad keskkonnategurid kõrbestumine, kalaressursside vähenemine, põud , üleujutused, erinevad kahjurid, põllumajanduseks sobimatud maaalad o suur rahvaarv ja asustustihedus o traditsiooniliste tootmisvormide säilimine o maailmakaubandussüsteem o valitsuspoliitika Arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat ning meetmed on:
Mille poolest erineb Ungari põllumajandus Eesti põllumajandusest? Põhjendage. Põhjendage Ungari teravilja saagikuse erinevust Suurbritannia ja Hollandiga võrreldes. · Toetudes joonistel olevale infole, vastake järgmistele küsimustele: 1. Selgitage 3 peamise teguri mõju tööstuspiirkondade paiknemisele Poolas 1. Millistele põllumajandusharudele on Poola spetsialiseerunud. Põhjenda. 51. teab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning esinemispiirkondi; Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe
Maitseainetetööstus Leivatööstus Lihatööstus Kui on niiskem kliima, siis rohukasv suurem parem lehmade pidamiseks Kui ei ole piisavalt soe, siis riis ja puuvill ja eksootilised puuviljad apelsin sidrun jäävad ära Niiske, soe kliima suurem saak. Istandused peamiselt lähisekvatoriaalses vöötmes. Mägisem lambad; tasasem lehmad Tasane maa soodustab põlluharimist 5. Selgita maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning nimeta probleemide esinemispiirkondi. 1 Kogu maailma põllumajandustoodang on võimeline toitma kõik inimesed maailmas. Probleem on toiduainete - ebaühtlane jaotumine - suurmaaomanikud on huvitatud ekspordikasumist (toidetakse Põhja riike talvel troopiliste puuviljadega, endal rahvas nälgib)
Lihaveise-või lambakarjad Aastaringselt looduslikel karjamaadel Saab väga odavat toodangut Istandus Taimekasvatusmajand Toodab müügiks, tegeleb esmatöötlusega Suur rõhk agrotehnikal Odav tööjõud Levinud eelkõige arengumaades Toiduprobleemide tekkepõhjused: · Vaesed inimesed ei jõua suurte tootmiskuludega põllumajanduse toodangut osta · Humanitaarabi ei jätku kõigile · Rahvaarvu kiire kasv · Traditsiooniliste tootmisvormide säilimine · Asustustihedusest tingitud maapuudus · Halvad loodusolud TÖÖSTUS Kaevandamine Töötlemine Rauamaak Hiina USA
sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 20. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; 21. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 22. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; 23. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
oksad,kallaste muld jne. Kõik üle jäänud nn. Kunstlikud jaotatakse: veeleohutud a. klaaspudel,osa metalle,mõnikord ka puit veele ohtlikud a. tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad,paljudmetallid,tahked orgaanilised ained. · Toiduprobleemide mõju keskkonnale. o Kuna inimeste arv aina kasvab seega on vaja ka aina rohkem toitu nende ära toitmiseks. Sellega kaasnevad sellised probleemid nagu väärtusliku põllumaa puudus, muldade sooldumine tänu niisutussüsteemidele, metsamaade põllustamine, muldade intensiivne ärakasutamine ja sellega kaasnev toitainete vähenemine muldades, üleharimine. Neid on kindlast veel · Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis.
Indoneesia. · Tee Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia. · Suhkruroog Suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · Puuvill Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika 59. Iseloomusta etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 60. Selgita maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; Miks on maailmas terav toidupuudus? Aafrikas L.- Am. Andides, Lõuna-Aasias · Rahvaarvu kiire kasv ei jätku maad · Põllumajanduseks ebasobiv kliima · Traditsiooniline algeline tootmisviis · Puudub raha toiduaineid sisse osta · Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni 61. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid;
maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas toimuvatele protsessidele; maailm on muutunud suletud süsteemiks. Looduses ei ole sellist asja nagu rahvaste võrdsed võimalused. Kaasaegne geopoliitiline teooria: rahvuslike huvide primaat sotsiaalsete gruppide huvide ees; riigi piiride puutumatuse printsiip; sõjalis-poliitiline valmisolek, globaalne demograafiline kontroll; globaalne energeetiline sõltuvus; ülemaailmsed garantiid toiduprobleemide lahenduseks. Eliiditeooria Poliitika kui spetsiifiline ühiskonnasuhete valkond. Riigi ja tisviilühiskonna eristamine. Tähelepanu pöördumine õiguselt ja riiklikult organisatsioonilt võimule ühiskondlike klasside ja sotsiaalsete gruppide vahelistes suhetes. Igasuguse sotsiaalse struktuuri lahutamatuks koostisosadeks on kõrgem priviligeeritud kiht- eliit- ja tavakodanikud. Eliit on ühiskonnas vähemus, kelle võimu aluseks on organisatsioonilised oskused, võim esindada mõjukate
Väljasuremisäärel olevate taimede kaitseks on loodud kaitsealad, kus on riigi poolt sätestatud, et inimene ei tohi sealsesse loodusesse sekkuda, kuid paraku pole need alad väga suured. Loomastikku ohustavad tegurid on ülejahtimine ning eriliste liikide jahtimine vääriskauba eesmärgil. Kaitsemeetmeteks on samuti kaitsealad ja trahvid. Kahe eelneva ühine kaitsemeetod on Punane raamat, milles on kõik kaitstavad liigid sissekirjutaud, et nad suudaksid säilida ja edasi areneda. Toiduprobleemide mõju keskkonnale. Toidupuudusest võetakse arengumaades maha vihmametsi lootusega, et neist saavad viljakad põllud kultuuride arendamiseks ja kasvatamiseks kuid tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon – viljakas muld uhutakse ära, kuna vihmametsades sajab aastas üle 1500 mm sademeid. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. 5. Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis.
Indoneesia. · Tee Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia. · Suhkruroog Suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · Puuvill Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika 59. Iseloomusta etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 60. Selgita maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; Miks on maailmas terav toidupuudus? Aafrikas L.- Am. Andides, Lõuna-Aasias · Rahvaarvu kiire kasv ei jätku maad · Põllumajanduseks ebasobiv kliima · Traditsiooniline algeline tootmisviis · Puudub raha toiduaineid sisse osta · Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni 61. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid;
suhtevorme omavahel võrrelda. 4. Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse. Jäätmete mõju keskkonnale. Põllumajanduslikud, mittepõllumajanduslikud saastajad. Lokaalsed ja globaalsed probleemid. Saastumine, osooni augud, kasvuhooneefekt, happevihmad, müra, kiirgus, ookeanide reostumine, vete risustumine, reostumine, raiskamine; muldade degradatsioon põhjused, mõju, tagajärjed. Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted. Toiduprobleemide mõju keskkonnale. Kriteerium: Osata kirjeldada Eesti üldist keskkonnaseisundit (vesi, õhk, muld, taimed, loomad), osata tuua välja põhilised probleemid kohalikul ja globaalsel tasandil. Osata analüüsida keskkonnaprobleemide üldisi põhjus-tagajärg-leevendus seoseid. Pikaajalistest aegridadest selgub, et Eesti keskkonnaseisund paranes pärast nõukogude korra lagunemist oluliselt, teatas ministeerium ülevaate tulemusi kokku võttes.
Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on ühendatud ookeanidega ning vesi liigub ookeanidesse, mis omakorda reostavad ookeane. Samuti on reostuallikateks ookeanidesse suubuvad jõed. Toiduprobleemide mõju keskkonnale Toidupuudusest võetakse arengumaades maha vihmametsi lootusega, et neist saavad viljakad põllud kultuuride arendamiseks ja kasvatamiseks kuid tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuna vihmametsades sajab aastas üle 1500 mm sademeid. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted
konservatism ehk riigi piiride puutumatuse printsiip; 3) sõjalis-poliitiline valmisolek ühenduses regulaarse poliitilise dialoogiga; 4) globaalne demograafiline kontroll, selleks et kaitsta riikide rahvuslikku identiteeti; 5) globaalne energeetiline sõltuvus,mis sunnib riike oma huvide kaitseks looma sõjalisi blokke, taotlema baase, toetama sõbralikke ja õõnestama vaenulikke reziime; 6) ülemaailmsed garantiid toiduprobleemide lahenduseks. 20.sajandi algul kujunes eliiditeooria, mis väidab, et igasuguse sotsiaalse struktuuri lahutamatuks koostisosadeks on kõrgem priviligeeritud kiht eliit ja tavakodanikud. Eliit on ühiskonnas vähemus, kelle võimu aluseks on organisatsioonilised oskused, võime artikuleerida ja esindada mõjukate ühiskondlike gruppide huve ning realiseerida nende eesmärke, ühiskondlik lugupidamine jms. Eliidi funktsiooniks on ühiskonna juhtimine ja kultuuri arendamine
29 Suurimad kasvatajad USA, Brasiilia, Hiina Riis soe ja niiske kliima. Suurimad kasvatajad Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia, (Euroopa: Itaalia) Kohv Ekvatoriaalne vööde, väga niiske kliima. Suurimad kasvatajad Brasiilia, Indoneesia. Tee Suhkruroog niiske kliima. Suurimad kasvatajad India, Hiina,Tai Puuvill troopiline agrokliimavööde. Suurimad kasvatajad Brasiilia, Pakistan 57. Maailma toiduprobleemide tekkepõhjused ja esinemispiirkonnad Arenenud riikides on ületootmine. Osa saaki hävitatakse. Samas arengumaades on nälg ja inimesed on alatoitunud. Toiduained on Maal jaotunud ebaühtlaselt. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust,
Kohv- Brasiilia, Costa Rica, Vietnam, Indoneesia, Kolumbia, Mehhiko Tee- India, Hiina, Sri Lanka, Kenya Suhkruroog- Kuuba, Brasiilia, India, Hiina, Pakistan, Türgi, Tai, Mehhiko, Austraalia Puuvill- Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan, Türgi, Austraalia Tsitruselised- Vahemere ääres ( Hispaania, Itaalia, Maroko, Egiptus), USA (Florida ps) 59. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 60. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; 61. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 58. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; 59. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 60. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; 61. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist. Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine. Liigne metsade raie. Soode kuivendamine ning turba kaevandamine. Pinnase erosioon. TOIDUPROBLEEMIDE MÕJU KESKKONNALE Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m 2. Erosiooni kõrval põhjustab 34
5.Maade niisutamine----->pinnase sooldumine 6.Uute põldud rajamine----->hävib ökosüsteem 7.Masinate ja kemikaalide kasutamine------>kõik eelmised tagajärjed Maailma toiduprobleemid Teravamad toiduprobleemid on Aafrikas,Lõuna-Aasias,Ladina-Ameerika osades piirkondades,kus põhisihtgrupp on linnade vaesed ja ilma maata maaelanikud.Põhiprobleemiks polegi mitte toidupuudus vaid vaesusest tulenev ebavõrdus.Tänapäeval on arengumaade toiduprobleemide põhjustajaks traditsiooniliste tootmisviiside säilimine,tihe rahvastik ja halvad loodusolud. Kalandus .Kalavarud maailmameres ei jaotu ühtlaselt.Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas,kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes,kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid.Kalavaesed on süvaookean,lähistroopilise,ekvatoriaalse ja polaarse avaookeani pinnakihid.Suurimad kalapüügiriigid on Hiina,Peruu,Jaapan,India,USA.
Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha-ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 50, Iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse toiduainetetööstuse arengueeldusi ja arengut; ( looduslikke arengueeldusi maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust ja toiduainetööstust); 50. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning esinemispiirkondi; Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja
annaabi.ee 
