vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt)
Suukaudu manustamine Joodi mürgine mõju võib tekkida kas õnnetusjuhtumi tõttu või enesetapumõtetega inimesel. Grosseline (1984) on maininud, et joodi mürgist mõju võivad tekitada merevetikate neelamine ja igasugused agensid, mis töötavad kui röga/limaväljutajatena. Jood kaotab mõju puutudes kokku seedekstrakti sisuga. Joodi suukaudsel manustamisel on imendumine halb tänu kiirele joodi muutumisele jodiidiks, mis edasi ,,pannake hoiule" kilpnäärmes.(6) Surmav doos suukaudsel manustamisel on 2 kuni 3 grammi(1938) (12). Sisehaiguste raviks keskmine joodi doos päevas on 50-150mg, sageli kasutatakse kuni 500 mg joodi päevas (Haynes, 1990). (6) Sissehingamine Sissehingamisel joodi tööstuslikke aure, jood imendub kopsudest kehasse muundudes jodiidiks. Auru imendumine kopsude kaudu põhjustab mürgitust. (6) Sissehingamine võib põhjustada neelu haavandeid ja köha.(7) Söövitav; sissehingamisel põhjustab samuti
ABIAINETE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 1. TOIDUSEADUS § 18. Abiaine (1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida. (2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. Üheks selliseks toidu käitlemiseks on ekstraheerimine ehk mingi komponendi või osa väljatõmbamist või väljaeraldamist süsteemist (nt. Diklorometaani eraldamine kohvist või teest, seda on vaja, et eraldada kohvilt või teelt mõru või isegi ärritav maitse.) Ekstraheerimislahusti on oma olemuselt tehnoloogiline abiaine. Toiduainetööstuses kasutatavad abiained eemaldatakse toidust, kuid tehnoloogilise paratamatuse tõttu võivad abiainete jäägid Abiaineid võivad toiduainete sisse sattuda ka
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab saama kõiki vajalikke to
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mai-Liis Tint T-11KO Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded Tallinn 2010 2 Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded SISUKORD 1. Toiduseadus........................................................................................................................4 1.1 Toidu suhtes esitatavad nõuded........................................................................................4 2. Ekstraheerimine..................................................................................................................5 3. Toidu ekstraheerimislahustite suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahustite kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse pii
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane energiavajadus
Biometallid on organismide elutegevuses osalevad metallid. Biometalle vajab organism mikrokogustes. Nende liig mõjub mürgina, sest nad denatureerivad valke, moodustades valkudega lahustamatuid sulfiide. Organismides leiduvaid biometalle ja nende ülesandeid uurib bioanorgaaniline keemia. Biometallid, mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makrobiometallid (katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. Neid leidub organismis 0,... %. 2. Mikro- e. mikrobiometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Neid leidub organismis 0,00..%. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoe
Mürgi kogus 1 nõelamisega: mesilane 50 (-140) µg, herilane 1,7 17 µg Normaalne paikne reaktsioon punetus, turse, sügelus, valu Lühiaegne, 4-6 tundi, maksimaalselt paar päeva Ulatuslik paikne reaktsioon Süsteemne toksiline reaktsioon hulgi nõelamise tagajärjel, 70 kg = 1500 nõealmist Hüposensibiliseerimine Raske reaktsiooni riskitegurid Anamnees Diagnostika Nahatestid, vereseerum IgE, provokatsiooni test elus putukas Kerge urtikaaria Adrenaliinisüst EpiPen, doos täiskasvanutel 0,3 mg, lastel 0,15 mg. Sääskede süljes valke palju IgE antikehade tootmine Korduvate sääsehammustuste korral toodab oragnism IgG tüüpi antikehi, reaktsioon väheneb või puuduvad sümptomid Sipelgad allergiat põhjustavad eriti rautsikud, oluline anafülaksia põhjus Ameerikas Sääsed reageerivad östrogeenile Sümptomite (sügelus) vastu aitab Zn sisaldav kreem, hormoonkreemi (kortikosteroidkreemid) [paikselt]
Tartu Tervishoiu Kõrgkool eriõenduse õppetool Anu Kelder TOIDU LISAAINED Juhendaja: Sirje Sammul, RN MSc Tartu 2018 TOIDU LISAAINED Toidu lisaained on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil (parandada mõnda toidu omadust). Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid). Lisaaineid kasutatakse soovitud mõju saavutamiseks kõige madalamal vajalikul tasemel. Toidu pakendil olevas koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või E-number. Päritolu järgi jagatakse toidu lisaained kolmeks: 1) Looduslikud-taimse või loomse päritoluga, eraldatud toiduainetest vm elusast ainest. Organism saab nende lagundamisega hakkama, kahjulikke aineid on kõig
teised. 1891 aastal oli märgatud, et nitraadist soolamiseaja jooksul bakterite toimel moodustub nitrit. 1899 aastal oli märgatud, et nitrit annab lihale punase värvuse 1901 aastal oli selgitatud nitritiga soolamise keemilised Nii 20-sajandi alguses oli avastatud lämmastiku toime liha värvusele, kuid antimikroobne toime omistati ikkagi tavalisele soolale Praegu kasuttakse nitriti rohkem kui nitraati, kuid nitrit on 10 korda nitraadist mürgisem. Nitraadi letaalne doos (suu kaudu) on kuni 800 mg/ inimese kehakaalu kohta ja nitritil on kuni 250 mg. Nitritite ja nitraatide hea soolamisvõime pärast võeti kasutusele need lihatoodete valmmistamiseks. Kuid Saksamaal 20-sajandi alguses nitriti liig lihatoodetes lõppes surmajuhtumitega. Pärast seda hakati seaduslikult reguleerima nitritite sisaldust värsketes ja valmistoodetes. Nitritit oli lubatud lisada ainult koos tavalise soolaga (sisaldus 0,5% ja mü 0,6%)
..........................3 2.1 Aflatoksiinid..................................................................................................................................4 2.2 Ohratoksiin-A...............................................................................................................................4 2.3 Zearalenoon...................................................................................................................................5 2.4 Trihhotetseenid: DAS, T-2 toksiin, DON, NIV...........................................................................5 2.5 Fumonisiinid.................................................................................................................................6 2.6 Patuliin..........................................................................................................................................6 2.7 Mükotoksiinide detekteerimine.................................................................................
Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees elutegevuse käigus välja kujunenud taimedel. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape,
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi
tugevaid, organismile kahjulikke talitlushäireid või surma. Mürgi mõju võib olla kiire või aeglane, süsteemne või lokaalne. Kohalik toime ilmneb kehaosal, millel on olnud kontakt kemikaaliga. Üldine toime ilmneb siis, kuii kemikaal on imendunud ja levinud alguspunktist teistesse kehaosadesse. · Doos- aine kordselt manustatud hulk( tavaliselt mõõdetakse doosi mg/kg). · Toksilisus- aine toksilisus väljendamiseks on loodus LD. LD- teatud protsendi katseloomade surma põhjustav aine kogus (LD 50 põhjustab 50% katseloomade surma). Toksilisust mõjutavad tegurid: kontsentratsioon (aine hulgast sõltub tema efekt ravimina); ekspositsiooniaeg (lühi/pikaajaline); manustamise viis (kopsude, naha, suus kaudu). · IARC klassifikatsioon- Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunenud toksilised ained suurema
TALLINNA ÜLIKOOL Nitraadid toidus ja keskkonnas Referaat Koostaja: Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1.Nitraadid ja nitritid.......................................................................................... 4 2.Nitraatide teke................................................................................................. 5 3.Nitraadid põllumajanduses.............................................................................. 6 4.Nitraadid toidus............................................................................................... 7 5.Nitraatide muundumise mõju kehas................................................................8 6.Nitraadi piirväärtus.......
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (vitamiinid, süsivesi
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad........................................................................................................................... 6 1.4.Vesi...........
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k
............................... 3 Füüsikalis-keemilised omadused........................................................................... 3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta...................................................6 Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus........................6 ............................................................................................................................ 6 Kantserogeensus................................................................................................. 7 Ökotoksikoloogia................................................................................................. 7 Muud toksilised effektid.....................................................
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taim
Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised. Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu koostises tar
Lisamanustamine on õigustatud järgmiste häirete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, kestev väsimus, hemorroidid, aneemia, rasedusega kaasnev hüpertensioon. 16 Tabel. Mõnede vitamiinide ja mineraalainete ohutud maksimaalsed päevased kogused täiskasvanuile Mikrotoitaine Kõrgeim päevane doos ----------------------------------------------------------------- Vitamiin A, RE 75001 Vitamiin D, g 50 Niatsiin2, mg 500 Vitamiin B6, mg 50 Folaadid, g 1000 Vitamiin B12, µg 100 Vitamiin C, mg 1000 Kaltsium, mg 1500 Magneesium, mg 700 Fosfor, mg 5000
· SOx. NOx: happevihmad. Kokku maailmas aastas: 110 Mt SOx, 50 Mt NOx. 'Puhas' vihm: pH ca 5.6 (CO 2 süsihape). Reaktsioonid gaasifaasis, vedelas faasis: väävelhape, lämmastikhape. Mõju ökosüsteemidele: (Rootsi, Norra - pH langus järvedes, järvede lupjamine). Arvatav põhjus: vesinikioon asendab Ca, Mg, Al; need kantakse välja lahustuvate anioonidena; Ca, Mg ammendumisel puhverdusvõime kaob, pH langeb, Al-hüdroksiidide toksilisus, käiadel osmoregulatsiooni häired. Oluline ala geoloogiline ehitus. Mõju ehitistele, mälestusmärkidele. Mõju veevarustusele. Mõju tervisele. NO 2: fotokeemiline (Los Angelese) sudu (NOx + päikesevalgus=NO+0, O+O2=O3 - osoon). Allikas (%SOx, %NOx): Elektrijaamad (65,46), muu tööstus (19, 11), olme (5, 3), transport (1.5, 34), muu (9.5, 6) Eesti probleemid: SEJ näidetel (tuhk, gaasid atmosfääri; aluselised sademed, kaugemale SOx, NOx).
VIII AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest, see on aga aeglasem. Ras
seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. NOAEL kõrgeim testitud doos, mis katseorganismidel kahjulikku efekti ei põhjustanud No Observed (Adverse) Effect Level LOAEL madalaim testitud doos, mis katseorganismidel põhjustas kahjulikku efekti Lowest Observed (Adverse) Effect Level NO(A)EC kõrgeim testitud kontsentratsioon, mis katseorganismidel kahjulikku efekti ei põhjustanud No Observed (Adverse) Effect Concentration LO(A)EC madalaim testitud kontsentratsioon, mis katseorganismidel
Toidu lisaained R.Vokk Terminid · Toidu lisaaine on aine, mida lisandatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst · Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · Lisaainete m
6.2. Lipiidid 6.2.1. Mis on lipiidid Mõiste lipiidid ei ole päris identne mõistega rasv. Mõiste lipiidid haarab endasse kõik loomorganismile iseloomulikud hüdrofoobsed vees lahustumatud ained. Rasva all mõistetakse looduslikke triglütseriidide segusid (loomarasvad, või, taimeõlid) ja triglütseriidid e. triatsüülglütseroolid on glütserooli estrid rasvhapetega. ~95 % toidu lipiididest on triglütseriidid. Ülejäänud toidu lipiidid on nendega kaasnevad rasvlahustuvad vitamiinid, steroidid ja pindaktiivsed, emulgeerivad lipiidid. Inimese kehamassist moodustavad lipiidid ~15 % (saledatel 8-12, tüsedatel 20-25 %). Nälgimise korral jätkub neist 5-7 nädalaks. 6.2.2. Tarbimissoovitused · Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast, (varasem soovitus 30-32%) · kusjuures rasvhapete osa koguenergiast on 28%, · seejuures küllastunud rasvhappeid ja trans-rasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10% · trans-rasvhappeid mitte üle 2
4,5 miljardit aastat tagasi puudus Maa atmosfääris hapnik. Hapnik ilmus atmosfääri ~2 miljardit aastat tagasi kui seal olid juba mõnda aega, ~ miljard aastat elanud fotosünteesivad organismid, sini- ja rohevetikad. Esimesed aeroobsed organismid ilmusid alles 1,5 miljardit aastat tagasi ja surusid pikkamööda anaeroobse elu välja. Aeroobsete organismide eeliseks on toitainete täielikum ära kasutamine, kuid peale selle võis nende hukkumise põhjuseks olla ka hapniku toksilisus. Molekulaarne hapnik ei loe eriti aktiivne oksüdeerija, seetõttu ei ole ta ka mürgine. Hapnik on organismis peamiseks elektronide aktseptoriks. Hapnikul on kaks paardumata elektroni ja ta võib 2 elektroni juurde liita aga see ei toimu lihtsa ühekordse üleminekuna, vaid terve rea vaheastmete kaudu, kus tekivad väga tugevad oksüdeerijad, sealhulgas radikaalid: R* tugevad oksüdeerijad on : · superoksiidradikaal (- anioonradikaal) · vesinikperoksiid
ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. o Kliimaks- ehk lõppkooslus, mis vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. o Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. o Saprofaag- kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. o LD50- surmav doos toksilist ainet o Makrokonsument- heterotroofsed organismid (peamiselt loomad kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); o Mikrokonsument- (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid).
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem Sülj
Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
