- enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid HINGAMINE Kõik roomajad hingavad kopsudega Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil VERERINGE Sarnaselt kahepaiksetega on ka enamusel roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe Arteriaalne- ja venoosne veri on peaaegu eraldunud Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad TOITUMINE Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid SIGIMINE JA ARENG Lahksugulised Viljastumine on neil kehasisene Nad munevad veekindla nahk- või lubikestaga muna Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt rästik). Nende munad jäävad emaslooma
Bioloogia kordmis küsimused 1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8
ensüümid valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust · ehituslik ülesanne kõigis rakkudes valgud organellide ehituses, lisaks nt karvad, suled, kõõlused, lihased, kabjad, suled, sõrad... karvade koostises keratiin, nahas kollageen · transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis · retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust, kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides
Näiteks: kalad saavad elada vaid vees, kahepaiksed vajavad paljunemiseks vesikeskkonda, linnud ja imetajad on püsisoojased saades asustada alasid, kus temperatuur kõigub suurtes ulatustes, imetajate emakasisene areng. 5. Edasiste kohastumuste võimalikkus · Spetsialistide strateegia: eeliseks on konkurentsi puudumine paljudele eluks vajalikele sisenditele (toiduobjekt jne). Puudus: juhul kui toiduobjekti või elupaigaga toimub muutus, on suur oht välja surra. · Generalistide strateegia: sõltuvus eluks vajalike sisendite tasandil väike. Kasutatakse mitmeid tasandeid. Eelis anda alati uusi kohastumusi 6. Polüfunktsionaalsus- ühele biostruktuurile mitu sõltumatut kasutusala. Näiteks: põdra jäsemed tagavad aktiivse kulgemise, kaitse ja vahendi toidu väljakraapimiseks.
- Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt OLELUSVÕITLUSE TAGAJÄRJED: - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei saa järglasi
linnupaaride vahel pesitsus- ja/või toitumisterritootiumiteks jaotatud nii, et pesa asetseb enam-vähem territooriumi keskel, tekitades regulaarse ruumimustri. Sama kohtab laialdase juurestikuga mitmeaastaste kõrbetaimede juures ka siin asub iga maapealne võsu suure "toitumisterritooriumi" keskel ja võsude asendimuster on regulaarne. Agregeeritud jaotust kohtab juhul kui isendid mingil põhjustel koonduvad salkadesse. Tihti on selle põhjuseks kogunemine toiduobjekti lähedusse (näiteks kahjurid teatud liiki puu võras). Teiseks põhjuseks võib olla ka levimisviis klonaalse levimise või lihtsalt kauglevi puudumise tõttu koonduvad ühe organismi järglased emaorganismi lähedusse. Kolmandaks, agregeeritud ruumiline jaotus võib tekkida ka käitumusliku kohastumuse tulemusena paljud loomaliigid koonduvad karjadesse (kui tegu on neljajalgsetega, näiteks sebrad), parvedesse (kui tegu mitteneljajalgsete
Selleks,et liigid säiliksid siis see tagatakse ristumisbärjääriga. 1)Viljastumiseelne ristumisbarjäär:Sarnased liigid ei puutu omavahel kokku,nende vahel on geograafiline barjäär.Sarnastel liikidel esineb käitumine,putukate puhul näiteks suguelundid ei ühti. Liigi teket saab jagada kolme erinevasse kategooriasse:1)Geograafiline liigiteke-originaal populatsioonist erandub kas isevoolu teel osa populatsiooni.2)Ökoloogiline liigiteke-osa populatsioonist valib samast kohast mingi uue toiduobjekti või elukoha. Evolutsiooni tõendid 1)Paleontoloogilistel uurimistel 2)kivististe ehk fossiilide uurimine. 3)Muvifitseerunud organismid Biogeneetiline reegel-embrünaalses arengus kordub kõik evolutsiooni vaheetapid. 4)Evolutsioonilised vahevormid - ürglind,see on roomaja ja imetaja vahepealne liik. Rudimendid - jäänukorganid,mida varem oli vaja aga nüüd on mandunud. Attamism - on nähtus,kus mandunud elundid esinevad tänapäeva inimestel,näiteks üleni karvane mees või naine
võimalusi ellu jääda. Saakloomade ja kiskjate ning peremeeste ja parasiitide omavahelised suhted on arenenud kõrvuti, koevolutsiooni tulemusena. Kiskjad on tõhusad saagipõõdjad, saakloomadel on arenenud oskused, mis vähendavad ohtu langeda saagiks. Parasiidid on arenenud selliseks, et võtavad peremehelt toitaineid nii, et too ei sure. Nii taimetoitlastele, kiskjatele kui ka parasiitidele pole kasulik toiduobjekti populatsioone liigselt tarbides hävitada. Näiteks hundid jahivad kergemini tabatavaid loomi, st neid kes on haiged, vanad jne. Eestis kasvava käpalise kärbesõie õie välimus ja lõhn viib teatud putukad eksiteele ning isasputukad püüavad õiega paarituda, nii nad tolmeldavad taimi. Ökosüsteemid on terviklikud Ökosüsteem süsteem, milles toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva eluta keskkonnaga modustavad
Esmakoorunu tõukab teised pesast välja. (Samas on ka kohastumusi, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust. Näiteks: taimed levitavad seemneid väga suurele maa-alale. Loomad aga tähistavad territooriume, et vältida kokkupõrkeid. b) Liikidevaheline. Realiseerub läbi suhtlejate paari. i) Otsene olelusvõitlus: saakloom/kiskja, parasiit/peremees, taim/herbivoor ii) Kaudne olelusvõitlus. Realiseerub läbi toiduobjekti või keskkonnamuutuste. Näiteks: rändtirtsud ja rohusööjad imetajad, kopratammid (nende tulemusena tekib liigvesi ja hukuvad nii okas- kui ka lehtpuud) Olelusvõitluse evolutsiooniline tähtsus: 1) Totaalne isendite hukkumine tagab elupaikade vabanemise uutele isenditele 2) Isendite osaline hukkumine tagab selle, et ellu jäävad soodsate individuaalsete omadustega isendid, kes võivad osaleda paljunemises
Otsene: Vastsündinu sarnaneb oma vanematega Mõõtmetelt väiksem Omab kõiki liigile omaseid tunnuseid Imetajad, linnud, roomajad Moondega: Erineb kujult vanematest Vastse staadiumis aktiivse toitumise periood Moondega areng soodustab levikut: vastsed elavad vabalt (hüdra) või on parasiidid(järvekarp) Bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents biotoobi suhtes (nt kullesed ja konnad); 2. Väheneb konkurents toiduobjekti suhtes (liblikaröövik toitub haljasmassist, valmik nektarist); 3. Moondega areng kindlustab organismide parema leviku (kinnitunud või väheliikuvate organismide puhul nt polüüpide vastsed ja karpide vastsed); 4. Kindlustab ka teatud juhtudel ebasoodsate tingimuste üleelamise. Nukustaadium paljudel putukatel on ka talvitumiseks; 5. Toimub sageli ka suguta ja sugulise põlvkonna vaheldumine. See on metagenees ja iseloomulik ainuõõssetele (polüüp ja meduus); 6
- Ohustatuse defineerimine ja hindamine, ohustatud liikide väljaselgitamine - Inimtegevuse kahjulike mõjude väljaselgitamine ja vältimis- või leevendamismeetodite leidmine - Kaitse tulemuslikkuse ja sobivuse analüüsimine ja täienduste tegemine Populatsioone mõjutavad juhuslikud (stohhastilised) tegurid a) Demograafiline stohhastika Muutused soolises/vanuselises koosseisus, isendite arvukuses b) Keskkonna juhuslikkus Aastate vahelised ilmastiku muutused; kiskja või toiduobjekti hulga muutused; looduskatastroofid (katastroofe käsitletakse vahest eraldi neljanda juhuslike tegurite alapunktina) c) Geneetiline stohhastika Muutused populatsiooni geneetilises koosseisus Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk? Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid - Geneetiline mitmekesisus on oluline muutuvate keskkonnatingimustega kohanemiseks
o *pepsiin (maomahla ensüüm) lõhustab valke o *trüpsiin (kõhunäärme ensüüm) lõhustab valke EHITUSLIK o organellide ehituses o karvad, lihased, kõõlused, kabjad, suled, sõrad jne o karvade koostises olev valk on keratiin TRANSPORT o hemoglobiin (vere valk) transpordib hapnikku o transportvalgud rakumembraanis RETSEPTOR o alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele, toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine. o retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil o info edastamine REGULATOORNE o hormoon insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust o kasvuhormoon, mida toodab ajuripats o osa hormoonidest on valgud KAITSE o ANTIKEHAD - organismi kaitsevalgud, väga spetsiifilides ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga
Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega - siuglemisena. Kuidas roomajad hingavad? Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Milline on roomajate vereringe? Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad. Mida roomajad söövad? Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla. Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Millised on roomajate peamised meeleelundid? Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Roomajate ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Lisaks sellele on soomuselistel
Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid (haustorid), millega vetikate toodetud suhkrut imeda. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune. Elu jooksul mitu toiduobjekti. 2. Näkitsemine - Näkitsejad söövad osa oma saagist ilma, et saak selle tagajärjel hukkuks. Elujooksul palju saakobjekte. (Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.) 3. Parasitism püüavad oma saaki (peremeest) mitte tappa ja on elujooksul intiimselt seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Palju väiksem peremehest. 4. Parasitoidsed on omapärane strateegia, millel on ühisnimetajaid kolme eelnevaga. Üldiselt kahetiivalised
lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. 19. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine. Eelnevas toiduahelas kujutatud toitumissuhted on väga lihtsad. Tegelikkus on palju keerlulisem. Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu? Ja kui palju sööb kiskja erinevaid loomi? Toiduahel näitab ainult üht võimalikku toidu ja energia liikumise teed. Suuremal osal loomadel on mitu toiduobjekti ja nad on sellega mitme toiduahela lüliks. Nii on toiduahelad looduses seotud. Omavahel seotud toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Toiduobjekt sõltub ka looma suurusest. 20. Koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus. Kooslus eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas elupaigas.
ja teisele on see kahjutu, erilist kasu toomata. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100% sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama, söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsioonitihedust. EHK laguahel võtab seda, mida antakse, ja ei sekku toiduobjekti ellu. Detritrivoorid ehk lagundajad, nt vihmauss toituvad surnud jääkidest, lagundades neid. Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem. Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades. Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel. 24. Koosluste struktuuri aspektid; · Taksonoomiline struktuur · Koosluste bioloogiline mitmekesisus ehk diversiteet
ruumis. S 3. parasiidi ülekandekiirus. B(beeta) R0=LSB Neist kolmest ühte suudab inimene tänapäeval muuta. S-i saab muuta immuniseerimisega, vaktsineerimisega näiteks. S=R0/LB kui R0=1 siis SCR=1/LB kriitiline piir mitteimmuniseeritud peremeeste tiheduse jaoks. Kriitiline tihedus. pC=1-SCR/S0, S0 on tihedus enne immuniseerimist. Kommensialism (+ 0) Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. St et laguahela organismid sõltuvad sellest, mis neile juurde antakse. Ei mõjuta toiduobjekti populatsiooni tihedust. Nekrotroofsed parasiidid, kombineerivad +- ja +0, elavad parasiidina kuni peremehe surmani ja siis toituvad surnud peremehest(eranditult seened, nt männil ja teistel puudel). Saprotroof juba surnud orgaaniliselt ainest toituvad olendid. Vastutavad selle eest et aineringe säiliks. Immobilisatsioon aine ja energia talletamine organismides, millele peab järgnema dekompositsioon ehk lagundamine, mis aine uuesti mineraliseerib.
hakkama saada herbivooria kui koosluste liigirikkust tõstev mehhanism, nt liigirikkad puisniidud, loopealsed seal on herbivooria (või ka niitmise) mõju oluline, surudes kiirema kasvuga, arvukamaid taimi allapoole). Ökoloogiline regulatsioon kooslustes Suhete muutlikkus ökoloogilises ajaskaalas: o Populatsiooni tasandil toimuv muutus on ümberspetsialiseerumine, nt teist tüüpi toiduobjekti või toitumisstrateegia valik (oluline roll semiootilistel protsessidel) o Koosluse tasandil toimuvate muutuste näiteks on suksessioon kui ühtede liikide asendumine teistega teatud kindla järjekorra alusel (domineerimisel põhinev konkurents) Lisaks võib ökoloogiliste suhetes muutusi toimuda ka evolutsioonilises ajaskaalas. Ökoloogiline regulatsioon kooslustes Spetsialiseerumine ökoloogilistes suhetes toob kaasa koevolutsioonilisi
A. Protokooperatsioon B. Amensialism C. Kommensalism 60. Mida tähendab kaudne e. näiv konkurents? A. Interaktsioon toimub ühise vaenlase kaudu B. konkureerivad populatsioonid on ruumiliselt eraldatud C. ühe populatsiooni tihedust mõjutavad faktorid on tihedas korrelatsioonis teise populatsiooni tihedust mõjutavate faktoritega 61. Kas kiskja ja parasiit erinevad: A. Elu ajal toiduks tarvitatud organismide arvu ja tarbija/saagi kehasuuruse suhte poolest? B. Toiduobjekti taksonoomilise kuuluvuse poolest? C. Saakorganismi suuruse poolest? D. Selle poolest, millisele troofilisele tasemele kuulub saakorganism? 62. Kas Mülleri mimikri on: A. Varjevärvuse eriliik? B. Segava värvuse eriliik? C. Ehmatava värvuse eriliik? D. Hoiatava värvuse eriliik? 63. Milline lause on õige? A. Alla 5% maailma liikidest on parasiidid B. Alla 20% maailma liikidest on parasiidid C. Alla 50% maailma liikidest on parasiidid D. Alla 99
tapa oma peremeest. 3) Röövtoitumine. Toiduobjekt tapetakse ja süüakse ära. Konsumendid on need, kes kasutavad teisi organisme oma toiduks. Konsumendid võivad olla ntks polüfaagid (mitmekesise toiduvalikuga loomad). Konsument võib spetsialiseerud ühele liigile või väga kitsale liikide grupile monofaagid (ntks vaarikatest toituv puuviljakärbes). Mida suurem on spetsialiseerumine, seda enam piirdub organismi elu kindla piirkonnaga, kus seda toiduobjekti leidub. Taimede ja loomade toitaine sisaldus kui toit. Tänu tselluloosist rakukestale sisaldavad taimed Lehekülg 13 rikkalikult kiudaineid. Seega on süsiniku suhe teistesse tähtsatesse elementidesse väga suur: taimedes 40:1; bakterites 8:1; seentes, udemesööjates, rohusööjates ja kiskjates 10:1. Erinevalt taimedest ei sisalda
ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab Laguahel - doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100 % sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama. Söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsiooni tihedust EHK laguahel võtab seda mida antakse ja ei sekku toiduobjekti ellu (ainult surnu omasse sekkub) 25.Koosluste struktuuri aspektid (konspekt, Begon et al. 17.1); 26.Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias (Begon et al. 17.3.3); Individualistlik paradigma (seostatakse Gleasoni nimega gliisoniaanlik maailmanägemus) Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Tema joonis: igal liigil on oma ökoloogiline amplitud (oma gaussi kõver ja iga kõver vastab ühele liigile) liigid paigutuvad
4) analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaset seonduvalt elupaigast ja toitumisviisist; 5) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel; 6) hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid; 7) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust; 8) väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana. Õppesisu: Selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrdlus selgroogsetega. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused.
mõistetakse kokku nii organismide toitumisspektriga, valivad vähe toitu. kogumit, kui orgaanilist ainet, ning nende Stenofaagid kitsalt toidu suhtes laguprodukte, mis kõik on toiduks spetsialiseerunud, äärmuslikumad hüdrobiontidele. esindajad on monofaagid kohastunud ühe kindla toiduobjekti tarvitamiseks · Elutu orgaaniline aine: (merisiilik ainult hüdraloomadest). · lahustunud orgaaniline aine · Toitumise intensiisvus- ajaühikus · heljuv ja sadenenud orgaaniline tarbitava toidu hulga (massi) suhe tarvitaja aine (detriit) massi.
y võrdleb erinevaid selgrootuid loomi nende välistunnuste alusel; y võrdleb erinevatel selgrootutel loomadel tekkinud kohastumusi seoses eluga vesi-, muld- ja õhkkeskkonnas; y hindab lahk- ja liitsugulisuse eeliseid ja puuduseid erinevatel loomarühmadel; y toob näiteid organismidest, kellel esineb otsene, vaegmoondega või täismoondega areng; y hindab otsese, täismoondega ja vaegmoondega arengu eeliseid ja puuduseid; y analüüsib organismi arengu käigus peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahe- tamise olulisust; y analüüsib selgrootute loomade liikumisviiside seoseid elupaiga ja liikumisorganitega; y analüüsib organismide erinevate meelte arengutaseme sõltuvust nende elupaigast ja toitu- misviisist; y leiab uuringu abil selgrootute loomade arvukuse sõltuvuse muld- ja vesikeskkonna oma- dustest; y analüüsib ühiseluliste putukate elutegevust ning leiab selle seaduspärasusi;
4. KOMENSIALISM (+,0) Tarbitav kahju ei saa, tarbja saab kasu. Mullas on laguahel – orgaanilise aine mineralisatsioon, aine dissimilatsioon. Ilma laguahelata puuduks orgaaniline aine. Laguahela produktid: CO2, H2O, muud orgaanilised ained SAPROTROOF – Surnud, orgaanilisest ainest toituja, lagundaja. Ei tee kahju sellele, keda lagundavad. Laguahel on doonorkontrollitud süsteem – nad ei tapa kedagi, ei mõjuta otseselt toiduobjekti tihedust. Ka raisakotkas ei tapa, kuigi eeldused on olemas. Tohutult vähe erandeid: nt nekrotroofsed parasiisis – seened. Need on männi okkaid nakatavad seened, käituvad parasiidina, kuni männiokas elab. Kui männiokas sureb, söövad surnud okast edasi. HOOGHÄNNALISED – meie kliimas olulised. Mikroobsed lagundajad saavad kasu suurematelt lagundajatelt enne neid – kakandite kohalolu kiirendab oluliselt lehevarise mikroobset lagundamist. (neid ei tohi olla ka liiga palju)
aineid, mis blokkivad teiste idanemist. On ka kohastumused, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust. Loomadel territooriumi tähistamine (lõhna, helisignaalid jms), taimedel erienvad viljade ja seemnete levitamisviisid. Väga pikk puhkeperiood. Liikidevaheline olelusvõitlus: realiseerub kahendsüsteemis: a.) kiskja- saakloom, b.) peremees- parasiit, c.) herbivoor- saaktaim. Kaudne olelusvõitlus vahendatud läbi toiduobjekti (rändtirtsud ja rohusööjad imetajad- ränddirtsud õgivad rohu ära ja suured imetajad peavad minema mujale) või läbi elupaiga (segatüübiline käärimine- mingil hetkel toodavad piimhappebakterid niipalju piimhapet, et keskkond muutub ebasoodsaks). Olelusvõitluse põhiline tagajärg- teatud individuaalsete erinevustega ellujäämine. Looduslik valik Looduslik valik on isendite ebavõrdne palkjunemisedukus (osa paljuneb tihti/teine
krokodillilised ja kilpkonnalised. Enamus tänapäeva liikidest on lihatoidulised. Kõigusoojased. Kõik Eesti 5 liiki (arusisalik, kivisisalik, vaskuss, nastik, rästik) on looduskaitse all, võiks esineda ka soo-kilpkonn. Roomajate liigiline mitmekesisus ja isendite hulk on suurem soojas kliimas, seal on nad ka toiduahelas olulisel kohal nii toiduobjektide kui kiskjatena. Enamus roomajaist on peidulise eluviisiga, agressiivsed on nad vaid enesekaitseks. Mürk on mõeldud toiduobjekti halvamiseks ja alles seejärel kaitseks. Rästiku mürk pole kuigi kange, kuid inimesed reageerivad sellele erinevalt, lisaks haava infektsioonioht. Ussikuningas roomajad kestuvad perioodiliselt ning osa kestast on looma küljes kinni. Roomajad tajuvad vibratsiooni kõige paremini kui ei taha lähedalt kohtuda, liigu raske sammuga, kasuta matkakeppi. Kui oled kaua paigal istunud, ära torma minema, trambi korraks maad. Äsjasöönud rästik ei
kaob või langeb järsult selle arvukus, muutub ka teiste sellega seotud organismide elu. Vahel võib mõni üsna silmapaistmatu liik, näiteks mükoriisaseen või tolmeldaja putukas, olla koosluses asendamatu ning nende hävimine võib ökosüsteemi väga oluliselt muuta. Mida liigirikkam on ökosüsteem, seda püsivam see on. Kui üks liik kaob, võivad allesjäänud liigid ökosüsteemi toimimise säilitada. Liigirikkas ökosüsteemis on kergem leida uut toiduobjekti, kui mõni toiduahela lüli peaks kaduma. Kui aga ökosüsteemi tabab mingi katastroof, nt põleng või üleujutus, on suurema liigirikkuse korral tõenäolisem, et mõned liigid jäävad ellu. Liigirikkas ökosüsteemis teevad kahjurid ja haigustekitajad vähem kahju. Looduslikul niidul, kus on palju eri liike, kahjuritel suurt hävitustööd teha ei õnnestu, sest kõik taimed seal neile söögiks ei kõlba. Küll aga võivad mingid kahjurid hävitada kogu
annaabi.ee 
