Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõenäosusteooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
visatakse7522 aaljaotusele. Keskväärtus on 5 meetrit ja standardhälve 10 meetrit est mitte rohkem kui 12 meetrit. ge vastus testitud aaljaotusele. Keskväärtus on 5 meetrit ja standardhälve 10 meetrit. st mitte rohkem kui 10 meetrit. õige vastus testitud aaljaotusele. Keskväärtus on 5 meetrit ja standardhälve 10 meetrit. Leida tõenäosus, et mõõdetud kauguse väär mõõdetud kauguse väärtus erineb tõelisest väärtusest mitte rohkem kui 13 meetrit. Münti visatakse 10 korda. Leida tõenäosus, et vapp tuleb peale vähem, kui kaks korda. (Arvutada 4 ko n 10 p 0.5 0 0.0009766 1 0.0097656 pa 0.0107 Münti visatakse 5 korda. Leida tõenäosus, et vapp tuleb peale vähem, kui kaks korda. (Arvutada 4 koh n 5
ÜLESANDEID ISESEISVAKS LAHENDAMISEKS 1. Abonent on unustanud vajaliku telefoninumbri kaks viimast numbrit (need on teineteisest erinevad) ja valib need juhuslikult. Kui tõenäone on, et ta valib õiged numbrid? P(A) = 0,011. 2. Kaupluses töötab 7 nais- ja 3 meesmüüjat. Ühes vahetuses töötab 3 müüjat. Kui tõenäone on, et ühes juhuslikult valitud vahetuses on 3 meesmüüjat? P(A) = 0,008. 3. Kauplusse saabus 500 komplekti õmblustooteid kolmest vabrikust: 100 komplekti vabrikust K , 150 vabrikust L ja 250 vabrikust M. Vabriku K toodangust kuulub keskmiselt 75 % I sorti. Vabrikute L ja M jaoks on see näitaja vastavalt 90 % ja 80 %. Leida tõenäosus, et huupi võetud komplekt on esimest sorti. (0,82) 4. Loterii iga 10000 pileti kohta loositakse 150 rahalist ja 50 esemelist võitu. Kui tõenäone on ühe piletiga võitmine? (0,02) 5. Kui tõenäone on kähe täringu viskel saada 7 või 8 silma? (0,3056) 6. Ettevõtte toodangust on 95 % sta
14. Leida tõenäosus, et kahe täringuga veeretades tuleb esimese täringu silmade arv kaks korda väiksem kui teisel täringul. 15. Perekonnas on 5 last, neist 3 on tüdrukud ja 2 on poisid. Sellest perekonnast kutsutakse juhuslikult 2 last kingitust saama. Leida tõenäosus, et kutsututest üks on tüdruk ja teine poiss. 16. Karbis on 5 punast, 3 musta ja 4 valget Camay´ seepi. Karbist võetakse juhuslikult 2 seepi. Leida tõenäosus, et mõlemad on valged seebid. 17. Visatakse 3 täringut. Leida tõenäosus, et erinevatel täringutel tuleb 4, 5 ja 6 silma. 18. Urnis on 7 sinist, 4 valget ja 1 must kuul. Urnist võetakse 4 korda järjest juhuslikult üks kuul, vaadatakse selle värv ja pannakse urni tagasi. Leida tõenäosus, et kõigil neljal korral tuli valge kuul. 19. Märki tulistatakse 3 korda. Märgi tabamise tõenäosus igal lasul on 0,7. Leida tõenäosus, et märki tabatakse alles viimase lasul. 20. Urnis on 5 valget ja 3 musta kuuli
ül.1 Münti visatak se 6 k orda. Leida tõenäosus, et vapp tuleb peale vähem, k ui k ak s k orda. võimalused: 0 ja 1 kord n= 6 p= 0,5 P(A)=P6(0) + P6(1) kasutame Bernoulli valemit: Pm,n=n! / m! *(n-m)! * p astmes m * q astmes n-m q=1-0-5= 0,5 P6(0)=6! / 0! * (6-0)! * 0,5 astmes 0 * 0,5 astmes 6= 0,0156 P6(1)=6! / 1! * (6-1)! * 0,5 astmes 1 * 0,5 astmes 5= 0,0938 P(A)= 0,1094 ül.2 Kak s k orvpallurit visk avad 3 k orda järjest k orvile. Tõenäosused tabada igal visk el on vastavalt 0,6 ja 0,7. Leida tõenäosus, et mõlemal on võrdne arv tabamusi. n= 3 m- tabamuste arv BINOMDIST I korvpalluri iga viske p= 0,6 II korvpalluri iga viske p= 0,7 p1=
TÕENÄOSUS SÜNDMUSED Tõenäosusteooria uurib esinevate juhuslike nähtuste seaduspärasusi Meie käsitluse aluseks on katse. Katse seisneb teatud tingimuste realiseeerumises ning selle käigus jälgitakse sündmuste toimumisi. Sündmus võib olla kindel, võimatu või juhuslik. Kindel sündmus (tähistatakse K) sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. Kindlateks sündmusteks on kooliaasta algus 1. septembril, igahommikune päikesetõus, vesi on ämbris vedelas olekus kui temperatuur on 10 kraadi. . Võimatu sündmus (tähistatakse V) sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu. Võimatuteks sündmusteks on näiteks täringul üheaegselt 6 ja 4 silma heitmine; vesi ei saa tahkes olekus olla, kui temperatuur on +10 kraadi. Kindla sündmuse vastandsündmus on võimatu sündmus. Juhuslik sündmus sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. Juhuslikeks sünd
A - kolme kaardi hulgas, mis kaardipakist tõmmatakse, on ka "mitteärtusid" (risti, pada või ruutu mastist) 4) Kui sündmuse kirjelduses esineb sõnapaar "vähemalt üks", siis vastandsündmuse kirjelduses on vaja kasutada sõnu "mitte ükski". sõltumatud sündmused kui katset korratakse mitu korda, siis ühe sündmuse toimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumist sõltuvad sündmused ühe sündmuse toimumisest sõltub teise sündmuse toimumine Näit. 1) täringut visatakse järjest kolm korda A esimesel viskel saadakse 5 silma B teisel viskel saadakse 5 silma C kolmandal viskel saadakse 3 silma Sündmused A, B, C on sõltumatud sündmused, sest katsetingimused on igal katsel samasugused. 2) korvis on 3 valget ja 4 musta kuulikest; korvist võetakse järjest 2 kuuli, neid tagasi panemata A esimesena saadakse valge kuulike B teisena saadakse must kuulike Sündmuse B toimumine sõltub sündmuse A toimumisest või mittetoimumisest. Kui
Kumb on tõenäosem - kas ta vastas 25 küsimusele õigesti või vastas 3 küsimusele õigesti? (0,000108 ja 0,000111) 10. Tõenäosus saada raamat esimesest raamatukogust on 0,5, teisest 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus, et see raamat on olemas vähemalt ühes raamatukogus? (0,91) 11. Tõenäosus, et ajalehed saabuvad postimajja õigeaegselt, on 0,85. Leia tõenäosus, et viiest postimajast vähemalt neli saavad ajalehed õigeaegselt. (0,8352) 12. Visatakse korraga kahte täringut. Kui suur on tõenäosus, et vähemalt ühel täringul tuleb 6 silma? (11/36) 13. Partii koosneb 80 detailist, mille hulgas on 6 praakdetaili. Partii vastuvõtmisel kontrollitakse 40 juhuslikult valitud detaili. Leia tõenäosus, et partii võetakse vastu, kui vastuvõtu tingimused lubavad mitte rohkem kui 2 praakdetaili olemasolu kontrollitavate detailide hulgas. (0,3376)
on sildid paaris ja paaritu. Paaris kast praagiks. Lahendus. Valime sündmuseks Hi f( w ), kus w on elementaarsündmus. sisaldab palle, millel on numbrid 4, 6. sündmuse, et detail on toodetud i-ndal Juhusliku suuruse teist järku tsentraalset Paaritu kast sisaldab palle numbritega 1, tööpingil. Meid huvitavaks sündmuseks A on momenti µ 2 nimetatakse juhusliku suuruse 3, 5. Visatakse münti kasti valimiseks, praakdetaili valimine. Vastavalt ülesande dispersiooniks DX (esimest järku tsentraalne kui tuleb ,,kull" võtame juhuslikult palli tingimustele moment on keskväärtus),DX=u2=E(X-EX)2. P(H1) = 0,25, P(H2) = 0,35 ja P(H3) = 0,40. Seega dispersioon diskreetsel juhul avaldub
Milline on tõenäosus, et neid tähti juhuslikult ritta ladudes saadakse sõna TALLINN? Vastus: 1/1260 17. Seitsmest kaardist on moodustatud sõna TALLINN. Kaardid segatakse ja neist võetakse juhuslikult 4 kaarti. Kui suure tõenäosusega saadakse neist nimi INNA? Vastus: 1/420 18. Tõenäosus saada raamat esimesest raamatukogust on 0,5; teisest 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus, et see raamat on olemas vähemalt ühes raamatukogus? Vastus: 0,91 19. Visatakse korraga kahte täringut. Kui suure tõenäosusega tuleb vähemalt ühel täringul 6 silma? Vastus: 11/36 20. 18 laskuri hulgast tabasid 5 märki tõenäosusega 0,8, 7 tõenäosusega 0,7, 4 tõenäosusega 0,6 ja 2 tõenäosusega 0,5. Üks juhuslikult valitud laskuritest tulistas, kuid ei tabanud märki. Millisesse rühma see laskur kõige suurema tõenäosusega kuulub? Vastus: II rühma tõenäosusega 21/57
Kombinatoorika valemeid ja mõisteid · Variatsioonideks n erinevast elemendist k kaupa nimetame ühendeid, mis sisaldavad k elementi antud n elemendist ning erinevad kas elementide või nende järjestuse poolest. Erinevaid variatsioone on A =n(n-1) ...(n-k+1)=n!/(n-k)! · Permutatsioonideks n elemendilisest hulgast nimetame ühendeid, mis sisaldavad kõiki n elementi (üks kord) ja erinevad järjestuse poolest. Erinevaid permutatsioone on Pn=n (n-1) ...1 = n! · Kombinatsioonideks n elemendist k kaupa nimetame ühendeid, mis sisaldavad k elementi (antud n elemendi hulgast) ja erinevad vähemalt ühe elemendi poolest. n! · Erinevaid kombinatsioone on C =A /Pk C nk = ( n - k )!k! Tõenäosusteooria · Sündmuste hulka, kus alati üks sündmus toimub ja see välistab teiste toimumise nimetame sündmuste täissüst
23.05.1998 a matemaatika riigieksam Lehe haldamist toetavad Topauto ja meelespea.net Põhivariant 1. rida 1998 aasta matemaatika riigieksami ülesannete lahendused 8 - x 12 x +2 1. (5p) Lihtsustage avaldist ning näidake, et selle väärtus ei sõltu x väärtusest. 6 2- x 18 x 21-x Lahendus: Valemid, mida lihtsustamisel kasutati: 1 a n ; ( ab ) = a n bn ; ( a n ) = a n m n m a - n = n ; a m+ n = a m a Vastus: Avaldise väärtus ei sõltu x väärtusest, lihtsustatud avaldises x puudub. Vastus on 2. 2. (10p) Ühistu maast 80% on põldude all ja 51 ha on metsa. Mitte põllumaast 15% on hei
P(A/H2)=3/8 P(A)=P(A/H1)P(H1)+P(A/H2)P(H2)=6/8*3/9+3/8*6/9= ∑¿ i=0 1/2 2)Bayes Järelteadmine: P(H0/A) = P(H2/A)=P(A/H2)P(H2)/P(A)=3/6*6/9//1/2=1/2 P(A/H0)P(H0)/P(A)=1*1/3//31/54=18/31>1/3 2) Rühmas on 10 üliõpilast, kellest 3 teavad materjali Täringut visatakse kolm korda. Leidke järgmiste väga hästi, 2 teavad hästi, 4 rahuldavalt ja 1 sündmuste tõenäosused: 1)kolmandal viskel tuleb halvasti. Kokku on 10 erinevat küsimust. Väga hästi rohkem silmi, kui tuli esimesel ja kui tuli teasel valmistunud üliõpilane teab kõiki kümmet küsimust, viskel; 2) kolmandal viskel tuleb rohkem silmi kui hästi valmistunud kaheksat, rahuldavalt valmistunud kahel viskel kokku. kuut ja halvasti valmistunu nelja küsimust
Nüüd saame lõpetada eelmise näiteülesande. Sündmused A ja B on sõltumatud, seega nende korrutise tõenäosuse leidmisel kasutame valemit (3), saades 3 3 1 p ( A B) = = 7 9 7 Näiteülesande lõplik lahendus on seega: 3 3 3 3 1 13 p ( A B ) = p ( A) + p ( B ) - p( A B ) = + - p( A B ) = + - = 7 9 7 9 7 21 Näiteülesanded 1. Täringut visatakse 6 korda. Kui suur on tõenäosus, et 6 silma saadakse kõigil kuuel korral? Lahendus Kuna täringuvisked on üksteisest sõltumatud ning uuritakse sündmused A toimumist kõikidel katsetel (igal viskel saadakse 6 silma), siis rakendame valemit (3): 1 1 1 1 1 1 1 p ( A A A A A A) = = 0,00002 6 6 6 6 6 6 46656 2
TÕENÄOSEIM SAGEDUS Ülesanne 1 Praakdetaili tootmise tõenäosus on 0,035. Leida tõenäoseim praagi hulk 500 detaili tootmisel. m*=täisosa(np-q+1), kus m*-tõenäoseim sagedus n=500 p=0,035 q=1-0,035=0,965 m*=500*0,035-0,965+1=17,535 Vastus: Tõenäoseim praagi hulk on 17 detaili. Ülesanne 2 Kulli ja kirja visatakse 5 korda. Leida tõenäosus, et kull tuleb peale: a) vähem kui kaks korda; b) mitte vähem kui kaks korda. a) vähem kui kaks korda n= 5 5 on väike - kasutan binoomjaotust Tõenäosus, et kull tuleb peale p=0,5 Meid huvitavad variandid (kull tuleb 0 või 1 korda) m p 0 0,03125 1 0,15625
-1- - 1.Leia funktsiooni määramispiirkond. 3 x 3 x y y b) y 17 15 x 2 x log( 1 x ) 2 a) 4x 8 c) 2x 2 3 9 x y d) y = log( x2 + x -20 ) - 6x e) log 2 ( x 4) f) y = log x-1 x2
12. klass Tõenäosusteooria 1. Sündmuse klassikaline tõenäosus Sündmuse A tõenäosuseks p(A) nimetatakse sündmusele A soodsate elementaarsündmuste (võimaluste) arvu k ja kõigi elementaarsündmuste (võimaluste) arvu n suhet. k p(A) = n Siin eeldakse: 1) arvu n lõplikkust; 2) välistatust (korraga saab toimuda vaid üks elementaarsündmus); 3) võrdvõimalikkust. Näide 1. Kausis on 5 kollast, 4 sinist ja 7 punast ploomi. Kausist võetakse juhuslikult üks ploom. Kui suur on tõenäosus, et see ploom on sinine? Kausis on kokku 5 + 4 + 7 = 16 ploomi. Ühe ploomi valikuks on 16 erinevat võimalust. Siniseid ploome on kausis 4, see tähendab et soodsaid võimalusi on 4.
Kordamisülesanded 11 klass 1. Kombinatoorika ja tõenäosus a) Ühes klassis õpitakse 14 õppeainet. Mitmel erineval viisil saan nendest koostada ühe päeva tunniplaani, kui selles peab olema 7 erinevat õppeainet? Vastus: 17297280 b) Martinil on taskus viis viiekroonist ja neli kümnekroonist rahatähte. Kui suur on tõenäosus, et kahe kupüüri juhuslikul võtmisel on mõlemad viiekroonised? Vastus: 20/72 c) Tõenäosus leida pliiats kirjutuslaua esimesest sahtlist on 0,5, teisest sahtlist 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus , et pliiats on olemas a) täpselt ühes sahtlis b) vähemalt ühes sahtlis c) mitte üheski sahtlis
1.Praak detaili tootmise tõenäosus on 0,0345. Leida tõenäoseim praagi hulk 500 detaili tootmisel. 0,035 n=500 6,3 p= p=0,035 n*p-q+1 n=17 q= 1-p=0,965 q=1-p 17,935 tõenäoseim praagi hulk on 17 detaili 2. Binoomjaotus Kulli ja kirja visatakase 5x . Leida tõenäosus et kull tuleb peale poole : a) vähem kui 2x b) mitte vähem kui 2x A. m p 0 0,03125 1 0,15625 0,1875 true- sama vastus mis p(a) P(A) 0,1875 EELNEVATE SUMMA B m= P 2 0,3125 3 0,3125 4 0,15625
3. Kindel on see, et toimub kas sündmus A või sündmus B või sündmus C A, B ja C moodustavad täeliku süsteemi 2. Juhusliku suuruse X väärtuste hulk on {2; 4; 5}. Vastavate väärtuste esinemise tõenäosused on p(2)=0,5; p(4)=0,2 ja p(5)=0,3. Suuruse X keskväärtus on järelikult 3,3 3. Kui sündmuse A tõenäosus p(A)= 0,7, siis selle vastandsündmuse tõenäosus on 0,3 4. Visatakse korraga kahte täringut. Kui suur on tõenäosus, et mõlemal täringul tuleb silmade arv "6"? 1/36 5. Kui p(A)=p(A|B), siis sündmused A ja B on sõltumatud 6. Kahe sündmuse korrutise tõenäosus võrdub nende sündmuste korrutiste tõenäosusega, kui sündmused A ja B on sõltumatud. 7. Katsete arvu suurenemisel statistiline tõenäosus läheneb klassikalisele tõenäosusele. 8. Nelja sündmuse tõenäosused on p(A)=0,2; p(B)=0,4; p(C)=0,3; p(D)=0,3. Millised neist
23.05.1998 a matemaatika riigieksam Lehe haldamist toetavad Topauto ja meelespea.net Põhivariant 2. rida 1998 aasta matemaatika riigieksami ülesannete lahendused 7 y -1 - 4 x -1 1. (5p) Leidke avaldise väärtus, kui x : y = 3 : 4. 3y -1 - x -1 Lahendus: 7 ( 4( x y 7x - 4y - -1 7 y - 4x -1 y = (x x = xy = ( 7 x - 4 y ) xy = 7 x - 4 y
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10
ALLJÄRGNEVALT ON TOODUD TEATEVÕISTLUSTE KIRJELDUSED, MIDA ON KASUTATUD EESTI KOOLISPORDILIIDU VÕISTLUSSARJAS „TÄHELEPANU, START!” ALATES 1999. A. ENAMUS KIRJELDATUD VÕISTLUSI ON TOIMUNUD ALAGRUPPIDES, KUID ON KA POOLFINAALIS KUI KA FINAALIS KASUTATUD VÕISTLUSI. „TÄHELEPANU, START!” võistlused 26. nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja viib ta teise rõngasse, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasiteel matil tireli ette, võtab hüppepalli ja annab selle ümber pöördetähise
HARJUTUSÜLESANDED TÕENÄOSUSTEOORIAST - LAHENDUSED 1. Laagris on 7 õpilast, kellest 2 on väga head sportlased. 1) Leidke tõenäosus, et: a) seitsme õpilase hulgast juhuslikult välja kutsutud õpilane on väga hea sportlane; kogu võimaluste arv n1 = 7 , soodsate võimaluste arv m1 = 2 ; tõenäosus, et m1 2 kutsutud õpilane on väga hea sportlane on: p ( A) = = n1 7 b) seitsme õpilase hulgast juhuslikult välja kutsutud õpilane ei ole väga hea sportlane. kogu võimaluste arv n 2 = 7 , soodsate võimaluste arv m2 = 5 ; tõenäosus, et m2 5 kutsutud õpilane ei ole väga hea sportlane on: p( B) = = n2 7 2) Mitu erinevat võimalust on treeneril sell
Kordamine II 5 x + 6 12 - x x 33. - = Lahenda võrrandid ja tee kontroll 9 6 2 1. 5 - 2( 3x +1) = 3( 2 - 3x ) + 6 Lahenda võrrandisüsteem 2. ( x + 3) - 2 x = ( x - 2 )( x + 2 ) + 1 2 3. ( 2 y - 3) + 4 = ( 2 y - 3)( 2 y + 1) 2 ( x + 2) 2 - ( y + x ) = ( x + 1)( x - 1) + 13 34. 4. ( x - 2 ) 2 + ( 3 x -1)( x + 3) = ( 2 x -1)( 2 x + 1) + 6 ( x + 3)( x - 2) - ( x - y )( x + y ) = ( y + 1) 2 - 9 5. 12 x 2 - ( 3 x +1) 2 = ( 3 x - 2 )( x +1) - 6 6. ( 2 x -1) 2 + x = x( x - 3) +13 ( u - 1) 2 + 3v = ( u -
Kordamine I Arvuta 1 4 16 3 1. 2,5 - + :1 = 4 15 25 5 1 2 4 2. 2,7 2 + 3,4 - 1 : 1 = 12 3 9 1 2 5 1 1 3. 1 + 2 4 - 3 : 2 = 6 15 8 6 27 1 5 7 4. 1,2 + 2,7 2 -3 : 2 = 12 6 18 7 11 5 5. 2 : 2,1 1 -1 + 2 -1 = 8 14 6 2 2 1 5 6. 3 - 2,25 1 : = 3 6 6 4 1 7. On antud avaldis : 0,6 +1,6 . Arvuta kirjalikult: 1) selle avaldise täpne väärtus; 2) leitud 5 6 väärtusest 25% võrra väiksem arv. 2 5 8. On antud avaldis 2,75 - : 2,5 . Arvuta kirjalikult: 1) selle avaldise täpne väärtus; 2) leitud 3 6 väärtusest 20% võrra suurem arv. 1 4 9. L
Vaata tulemusi Laboritöö nr 9 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: november 4, Lõpetatud: november 4, Kulutatud aeg: 1 tundi, 27 2006 18:40 2006 20:08 min., 55 sek. Küsimus 1 (2 points) Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel b. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine c. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine d. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase Score: 2/2 Küsimus 2 (2 points) Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response: Õppija Vastuse variandid
Arvestustöö 1. Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üldised põhimõtted Töö realiseerida eraldi Exceli töövihikuna, mille nimi peab olema järgmine: õpperühm_perenimi_Keskkond.xlsx n. EAEI13_Kasemets_Keskkond.xlsx Töö esitada etteantud tähtajaks Moodle keskkonnas (muul viisil esitatud tööd ei kuulu arvestamisele). Töövihiku esimesel lehel kujundada lahtritest tiitelleht ja täita oma andmetega. Tiitelleht ei pea olema täpselt samasugune nagu näidatud allpool, kuid peab sisaldama näidises toodud andmeid. Võiks täiendada kujundust: lisada pilt (logo), kasutada värve jm Exceli töökeskkond Leht 1 Sisestage töölehele näidisele vastavad andmed. Alguses, eraldi real, on Teie eesnimi, perenimi, matrikli (õppemärkmiku) number, õpperühm, töö saatmise kuupäev. a) Tabeli esimesse tulpa sisestage tähthaaval oma perenimi (iga täht eraldi lahtris). Kokku peab olema vähemalt 10 rida. Kui nimi on lühem, lisage lõppu
Ülesanne. Andmed ja valemid Excel ja VBA Siia tehke "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikoo Informaatikainstituut Töö Andmed Üliõpilane Jaan Reinok Õppejõud Kristina Murtazin el ja VBA ed peavad olema Tehnikaülikool aatikainstituut Andmed ja valemid Õppemärkmik 104519 Õpperühm aaab12 Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Viktoriin Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid
Toila Gümnaasium Keiu Simm ja Kristjan Vene 12. Klass GANZFELDI EKSPERIMENT TELEPAATIA VÕIMALIKKUSE UURIMISEKS Uurimistöö lõpueksamina Juhendaja: õp. Avar Pentel Toila 2013 Sisukord RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta. Selleks viidi läbi Ganzfeldi korduseksperiment, mis näeb ette kahe katsealuse vahel tehtavat eksperimenti, mille käigus üks katsealune üritab teisele katsealusele, kes viibib ganzfeldi seisundis, mõtete kaudu mingit pilti saata. Ganzfeldi seisundiks nimetatakse sellist seisundit, mil katsealuse tavalised sensoorsed sisendid (nägemine ja kuulmine) on kunstlikult piiratud ning aju püüab sensoorsete sisendite puudumist muul moel kompenseerida, kutsudes esile nägemusi. Varasemad eksperimendid on andnud põhjust uskuda, et telepaa
Kui mängija Tuhlajat ei taba, siis jõuab Tuhlaja tagaajaja kohale ringjoonel ja jääb sinna seisma. Ringi keskel seisev mängija saab mängu naasta siis, kui sinna satub mõni teine mängija. Ringi keskele võib sattuda ka see mängija, kes ei ole märganud, et tema selja taga lebab kinnas, ja Tuhlaja on jõudnud joostes ümber ringi temani tagasi. Ka see mängija, kes teistele ette üttleb, kui kinnas visatakse, peab minema ringi keskele. Mängijad võivad enda seljatagust kontrollida siis, kui Tuhlaja on mööda jooksnud. UURIJA Eesmärgid: arendada tähelepanu ja mälu Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 10-20 mängijat Mängu käik: I VARIANT: Lapsed seisavad mingis asendis. Üks laps on uurija. Ta vaatleb teisi hoolikalt ja läheb siis ukse taha. Lapsed muudavad oma asendit. Uurija tuleb sisse, arvab ära, mis on muutunud, ja paneb kõik lapsed esialgsesse asendisse tagasi.
1 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Tugevusanalüüsi problemaatika Inseneri vastutus = projekteeritud ja valmistatud tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) Inseneri kaks olulist küsimust: Kas konstruktsioon on piisavalt Kas konstruktsioon on piisavalt jäik, tugev, et ohutult taluda kõiki et vältida lubamatuid koormusi? deformatsioone? Seadme (ja ka muu konstruktsiooni) töövõime sõltub kolmest olulisest aspektist (Joon. 1.1): Konstruktsioon ja se
Soo defineerimine: Variable view - soolahtrist Values... - 1=mees, 2=naine - data view - ülevalt view - value labels ette linnuke Kasvavas järjekorras järjestamine: Teed lahtri aktiivseks mida järjestada soovid - ülevalt Data - Sort cases - valid mida soovid sortida - linnuke ascending lahtri ees kindlalt ja OK Mingi väärtuse minimaalse ja maksimaalse väärtuse leidmine, standardhälve, keskmine: Analyze - descriptive statistics - descriptives/frequencies (kui vaja ekstsessi, histogrammi kellukat jn) - valid mille puhul tahad uurida - Options - valid milliseid väärtusi leida tahad ja ok, vastused ilmuvad OutPuti aknasse. Charts all on võimalik kasutada histogrammi joonistamise võimalust. Joonisel olev küsimärk käib osutatud linnukese kohta. Display frequency tables annab käskluse moodustada iga pikkuse kohta sagedustabel. Küsimärk on juurde tehtud, et uurida, kas sellise tabeli koostamine on vajalik. Uue muutuja arvutamine: Transform - Compute variable - kirjutad u
annaabi.ee 
