nakatatud kogu perekond.Abikaasa Angela on rulluisutamises tulnud ka Eesti karikavõitjaks.Lapsi on Veerpalude peres viis- Andreas,Anette,Anders,Anlourdees ja Andorres.Kahe vanema lapse nimed on juba mitmeid aastaid Eesti noorte suusaspordi uudistest läbi jooksnud.Ega asjata öelda:"Käbi ei kuku kännust kaugele!" Andrus on suhteliselt koduse eluviisiga-talle ei meeldi pidudel käia vaid ta eelistab viibida kodus pere juures.Oma tippsportlase karjääri jooksul hindas ta seda aega väga,kui võistluste ja treeninglaagrite vahel sai kodus olla.Suusahooaja keskel oligi see tark valik,sest rahvarohketes kohtades on väga lihtne endale mõni viirus saada ja sellega arukas sportlane ei riski. Andruse kodune päevakava koosnes põhiliselt kolmest asjast:trenn,puhkus ja söök.Trenni tegi Andrus kaks korda päevas-nii hommikul kui õhtul.Kuna hooldemehed olid tal abiks vaid laagrites ja
distantsil. Meistrivõistlustel võitis ta sprindis hõbeda, kaotades võitjale Frank Luckile viis sekundit. Võitis Holmenkollenis 1990.a 10 km sprindis hõbeda ja Lahti maailmameistrivõistlustel 1991 oli edukas, võites kolm pronksmedalit. Kvalfoss soovis osaleda olümpiamängudel 1992. aastal, kuid osavõtusoov ei jõudnud norrakateni. 1993. saavutas ta kaks neljandat kohta, kuid teda ei saadetud olümpiamängudele Lillehammerisse 1994.aastal. Samal aastal lõpetas ta oma tippsportlase karjääri. Aastal 1989. võitis Eirik Kvalfoss Maailmakarika võistluse, olles esimene mitte- saksakeelt kõnelev võitja. Kvalfoss sai kokku 11 individuaalolümpia-ja maailmameistrivõistluste medalit aastatel 1982-1991, lisaks viis teatesõidu medalit. Ta on oma hariduse saanud Norra sporditeaduste koolist. Ta oli Norra lipukandja olümpiamängudel 1992. aastal Albertvilles. 3 1 Saavutused Olümpiamängud
energiavarud on piiratud. anaeroobse tööga hakkab kujuma laktaati mis ei lase edasitöötada 30.Kõõluse- ja kõhrevigastused paranevad aeglaselt, sest seal on halb verevarustus. 31.Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht rohkem ja vere hemoglobiinisisaldus väheneb- sportlase aneemia. Enamasti rauavaegusaneemia. 32.Lapse lihases ei saa elastusenergiat ära kasutada, sest sidekoelised osad pole veel välja arenenud. 33.Tippsportlase on vastuvõtlik haigustele, sest nende immuunsüsteem on nõrgenenud. 34.Antagonist – on lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust –agonisti töö ajal “annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. 35.Skeletilihaste kontraktiilse aparaadi ja sidekoeliste elementide koostöö- sidekude hoiab skeletilihaseid õige koha peal, et energiakadu oleks väiksem.
tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991
...........................................................................15 2 SISSEJUHATUS Mina valisin selle referaadi sellepärast kuna mind huvitab sport ja Tema oli Valgamaal üks tuntumaid sportlasi. Tanel Laanmäe on saavutan palju edu odaviskes. Referaadis käsitletaks, mis on ikka odavise, Tanel Laanmäe elulugu, spordi karjääri, tulevatest plaanidest, tulemustest ja Tema treeningutes andes ettekujutuse milline on Eesti tippsportlase karjäär ja elu. Kogu tekts on Tanel Laanmäe intervjuust minuga. 3 ODAVISKEST Odavise on üks kergejõustiku aladest. Odaviske kui iseseisva võistlusala harrastamise alustamise au kuulub Skandinaavia ja Saksamaa sportlastele, kes pidasid ametlikke võistlusi juba 19. sajandi lõpul. Oda pikkus (260 cm) ja kaal (800 g) määratleti 20. sajandi algul. Suurvõistlustel oli odavise esimest korda kavas 1906. a vaheolümpial, kus
Kreeka antiikkultuur pani aluse olümpiamängude traditsioonile, mis on oma olemuselt ka tänaseni muutumatu- siiras aumehelik mõõduvõtt erinevatel aladel. Spordi roll ei ole alati ühetaoline olnud. Tööstusrevolutsioon, maailmasõjad, kapitalismi areng- need on vaid vähesed faktid, mis on sporti mõjutanud. Millist positiivset ja negatiivset mõju avaldab sportlase võiduhimu ühiskonnale ning sportlasele endile? Iga noore tippsportlase jaoks on taktika areng ning tehnika kõige alus. Füüsilisest tegevusest, headest kiirusnäitajatest ja tugevusest ei ole vähimatki kasu, kui neid ei osata õigesti rakendada. Sportlase elus on treenimise ajal kriitilisi perioode, mille ajal saadav kasu on tavaliselt suurem. On hämmastav tõdeda, et üks sportlane, kellel on kindel soov võita, võib teha nii tohutult tööd ühe eesmärgi saavutamiseks. Loendamatud tunnid higi valamist jõusaalis, kuudepikkused
olümpiaraamatus Uudmäe 17.35se hüppe kohta. See, Eesti rekordit tähistav tulemus tõi Uudmäele ka olümpiakulla Sanejevi ees. "Sanejevi viimast katset mõõdeti väga kaua. Tulemusega viivitati, siis mul selline hull mõte tekkiski, et äkki mõõdetakse ära. Teadsin, et Sanejevi põlved olid haiged ja pikki hüppeid temalt loota ei saanud," on meenutanud Uudmäe. Liidu koondisse aastatel 1976 1983 kuulunud Uudmäe on pärast tippsportlase karjääri teinud treeneritööd, juhtinud peasekretärina Eesti kergejõustikuliitu ning praegu on Rocca al Mare kooli spordi ja liikumise õppetooli juhataja. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti.
minekuks, külaliste vastu võtmiseks/ära saatmiseks. Kui aga soovime saavutada preventiivse vastumõju vähendamaks kõrgvererõhu tõve, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva toimega koormuste kasutamine, koormuste järk-järguline suurendamine. Olulisteks erinevusteks tippsportlasest on hoidumine treeningu forsseerimisest, tagasihoidlikkus koormuse tõstmisel, treenivate koormuste (reeglina ulatuvad 70-100%-ni võimetest) rohke vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest). Kust võtta aega ?
Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aastal 1977. võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974 1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985)
Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8. klassilises koolis, sealt edasi jätkas ta õpinguid Tallinna Spordiinternaatkoolis, seda kuni 1989. aastani. Olles ise väikest kasvu ja üsnagi nõrguke, tahtis ta ennast tõestada ja mitte suurematele alla jääda. E. Noole esimeseks suuremaks saavutuseks oli Nõukogude Liidu 1990. aastal sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saadud teine koht, sama aasta suvel otsustas ta jätkata kümnevõistlejana. Sealt algas ka tema tippsportlase karjäär. Järgneval, 1991. aasta talvel vigastas E. Nool end treeningul ja võistlemine jäi ära umbes pooleteiseks aastaks. 1992. aastal pääseb E. Nool Barcelona suveolümpiamängudele, peale seda lõpeb ka tema koostöö Sven Andresooga. Hetkeks kaalus ta isegi tippspordist loobumist, kuid 2 siis ulatasid talle oma abistavad käed tema praegune elukaaslane ja tema vanemad. Järgmisel aastal otsis E
minekuks, külaliste vastu võtmiseks/ära saatmiseks. Kui aga soovime saavutada preventiivse vastumõju vähendamaks kõrgvererõhu tõve, südamehaiguste või sklerootiliste muutuste riski, siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva toimega koormuste kasutamine, koormuste järk-järguline suurendamine. Olulisteks erinevusteks tippsportlasest on hoidumine treeningu forsseerimisest, tagasihoidlikkus koormuse tõstmisel, treenivate koormuste (reeglina ulatuvad 70-100%-ni võimetest) rohke vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest).
andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991.aasta Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991. aasta talvel vigastas Nool
Tsukanov, Valeri Tsaplõgin ja Vladimir Kaminski, sõidu keskmiseks kiiruseks 47,7 km/h). Ühisstardiga grupisõidus (180 km, 134 osavõtjat) tuli Pikkuus 44. kohale ajaga 4.54.49, Tsaplõgin oli temast pisut eespool (39.). Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Viljar Loor Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Muude l võ is tlus te l Maailmameister: 1978, 1982 Euroopa meister: 1975, 1977, 1979, 1981, 1983
kofeiini või platseebot kapsli kujul. Pärast treeningut ja 5 tunnise taastumise vältel tarbiti kokku 375 g eksogeenseid süsivesikuid. Lihasbiopsia ja vereproovid näitasid kofeiini sissevõtmist, ja et see ei takistanud glükogeeni sünteesi ega näidanud glükogeeni kahanemist. On oluline mõista, et iga inimene võib reageerida erinevalt kofeiini sisaldavatele toidulisanditele ja ühenditele. Mittesportlaste puhul on tõenäoliselt teine tulemus võrreldes tippsportlase või füüsiliselt aktiivse inimesega. Vastavalt uuringule, kofeiini kasutamine eksogeenses süsivesikute taaskäivitusfaasis ei avaldanud kahjulikku mõju glükogeeni sünteesile. Uuemas uuringus (Pedersen jt.), käsitleti kofeiini ja süsivesikute kasutamist treeningu järgselt, suurendamaks glükogeeni sünteesi. Treenitud jalgratturid ja triatlonistid läbisid kahel järjestikusel päeval põhjaliku koormustesti veloergomeetril, 70% VO2 max tarbimisel.
Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Praegu treenib Kanterit Islandilt pärit Vésteinn Hafsteinsson, kes on käinud korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud. 6.3 Gerdi saavutused Hoolimata Gerdi suhteliselt noorest east on ta jõudnud paljudel suurtel võistlustel väga headele kohtadele. Maailmameistrivõistlustel: 2003. a Pariisis: 25. koht, 56.63 (24. august) 2005. a Helsingis: 2. koht, 68.57 (7. august) 2007. a Osakas: 1. koht, 68.94 (28. august) Olümpiamängudel: 2004. a Ateenas: 19. koht, 60.05 (21. august) Euroopa meistrivõistlustel: 2002. a Münchenis: 12. koht, 55.14 (21. august) 2006. a Göteborgis: 2
2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Loodan leida vastuse küsimusele: kuidas ta on suutnud sportlasekarjäärist loobumata üle elada hulgaliselt ebaõnne (näiteks alusetu dopingu- süüdistus) ja pärast paariaastast pausi (emaks saamist) taas tippspordiga jätkata.
tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest. Inimese poolt tajutav visuaalne kujund sisaldab peale selle, mis on võrkkestal vahetult olemas, ka seda, mida näeb eelnenud kogemuse põhjal. 7. Oreool (halation) - võib olla positiivne või negatiivne ja kõik teised omadused seotakse sellega (hea lapse oreool, tippsportlase, kuulsuse oreool) 8. Projektsioon (projection) - on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omastamine. Tüüpilistel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. 9. Lihtsustamine (simplification) - tingib keerulise, komplitseeritud ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmavaks muutmist. 10. Tajukujundi tasakaalustamine (Balancing the perceived shape) - eeldab teises isikus
ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991
ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991
hiljem selle meistriks. Paljuski sarnase sportlasesaatusega mehed. Ühel õnnestus pääseda olümpiamängudele, teisel mitte.(Peegel_2006) 11 Kuigi Lipul pole suuri tiitleid on teda võrreldud ja samale tasemele asetatud paljude nendega, kes on kõrgelt titulleeritud. Lippu on kõrvutatud Jaan Taltsi, Viljar Loori, Jüri Tamme ja Kristjan Palusaluga.(Kivi_2000) 4. Elu pärast suurt sporti Heino Lipp oli edukas ja tubli ka peale tippsportlase karjääri. Osales paljudes ettevõtmistes ega kaotanud oma populaarsust, olles eeskujuks ka pealekasvavatele põlvkondadele. Isegi kõrges eas säilitas Lipp kadestamisväärse sportliku rühi. Ta tundis rõõmu kaasmaalaste edusammudest ja elas võistlustele staadionil kaasa. Spordisõprade mällu jääb Lipp alatiseks mastimännina just nii teda hellitavalt nimetati. Pärast sportlastee lõpetamist töötas Lipp üle neljakümne aasta treeneri ja spordipedagoogina.
Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Praegu treenib Kanterit Islandilt pärit Vésteinn Hafsteinsson, kes on käinud korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud. (Raul Rebane, 2010)20 4.4.2. Sportlikud saavutused Gerd Kanter on ühekordne olümpiavõitja. Oma olümpiakulla võitis ta 2008 Pekingis. Maailmameistrivõistlustelt on ta saanud ühe kulla Osaka 2007, kaks hõbedat Helsingis 2005 ja Daegus 2011 ja ühe pronksi Berliinis 2009. Euroopameistrivõistlustelt aastal 2006 Göteborgis hõbeda. Võitnud ka universaadilt kulla 2005 aastal. IAAF-i finaalvõistlustel on saanud kaks esimest, kaks teist ja kaks viiendat kohta
16. Kuidas on treeningupaus seotud keha rasvavarude suurenemisega? Samal ajal kui rasvu põletavates punastes lihaskiududes mitokondrite arv (rasvade põletamise potentsiaal) väheneb, kasvab mitokondrite arv rasvarakkudes mitmekordseks. Seda tuuakse üheks võimalikuks seletuseks, miks sportlased koguvad treeningupausi ajal suhteliselt palju rasva – keha tegeleb energiavarude potentsiaali parandamisega. 17. Miks on treeningupausi järgsed muutused tippsportlase ja algaja organismis erinevad? Üldise reegli järgi on tippsportlastel treeningupausi kestuse ja vastupidavuse langus selges korrelatsioonis. Kõige suurem on vastupidavuse langus umbes viiendal nädalal, seejärel vastupidavuse muutus stabiliseerub, püsides enam- vähem ühesugusena kuni pool aastat. Algajatel sportlastel on pausi negatiivse tagajärje arvnäitajad tavaliselt märksa piiratumad – sealt, kust on vähe võtta, ka võetakse vähe
Kogemusi, kust edasi minna, peaks meil nüüd jätkuma. Mitte ainult riigi- ja muid kordi, vaid ka erinevaid ratsutamisstiile, igasuguseid hobuseid, igasuguseid ratsanikke on meil proovitud. Nüüd peaksime lõpuks jõudma normaalsesse ratsaspordiellu ja maailma. Kuigi võistlevate ratsasportlaste arv on Eestis samaks jäänud, ei ole paremate tase langenud. Nagu kogu maailmas, märab potentsiaalse või reaalse tippsportlase staatuse ja saatuse hobuseõnn. Või nagu ütles 1992 a. olümpiavõitja Ludger Beerbaum. "On ainult kaks probleemi: kuidas leida õige hobune ja kuidas leida sponsor, kes ta mulle sõita ostaks." Toetamisrõõmu, mida tunda ja võimalusi on Eesti ratsaspordis palju. On häid ratsanikke, kes vajavad häid hobuseid, on suurvõistlusi, kuhu meid oodatakse, on ilusaid võistlusi Eestis, mida maailma tasemele viia ja on aina kasvav huvi hobuste ning ratsutamise vastu, millele kaasa aidata
ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991
Kohanemisprotsesse juhtiv "signaal" on alati individuaalne. Sportlase ja harrastaja koormus 50% VO2max mõjutavad kummagi treenitust võrdsel määral. NB! Tänu komplekssele iseloomule (pulss või VO2max) on mõju osalevatele organitele erinev s.t. koormus 50% VO2max ei tähenda, et süda, lihased või kopsud töötaksid kõik võrdselt 50% peal. Harrastajat on lihtsam treenida sest koormused on suhteliselt madalad (näit. 3-4 X nädalas, 30-60 min, pulss 120-150). Tippsportlase koormused on "väljakannatamatult" kõrged (2 X päevas, 600 km ratast, 100 km jooksu, 24 km ujumist, suhteline intensiivsus maksimumile lähedamal) Tööaegsed muudatused lihastes * Energiavarud vähenevad - sõltub intensiivsusest: * Max pingutus kulutab fosfokreatiini varud 9 *Mõõdukas pingutus kulutab süsivesikute varusid *Aeglane aeroobne töö kulutab rasvade varusid
RATSASPORDIS 1.1 Spordiala kujunemine harrastusspordiks Alustades ratsutamisega peab inimene mõistma suurt vastutust mida ta endaga kaasa võtab. Algaja ratsanik peab olema kahekordselt püüdlik, sest tal on alguses tegemist nii iseenda kui hobusega (Agoston, jt., 1959). Iga ratsutaja saab alguse amatöörina või hobiratsutajana, kes vaikselt areneb sellest edasi kas siis tippsportlaseks või jätkab lihtsalt ratsutamise harrastusega amatööri tasemel. Tippsportlase tööks on spordialaga tegelemine raha teenimise eesmärgil enda tehtud spordi eest, pühendades kogu oma aja ja jõu sellele. Harrastajat võib aga pigem pidada kui paremaks amatööriks, kes tegeleb spordiga kui asjaarmastaja (Õigekeelsus Sõnaraamat, 2006). Amatööriks võib pidada sportlast, kes ei teeni valitud tegevusega raha vaid võistleb naudingu ning mitte saavutuse pärast ning, et nende tegevus on pigem oluline enese pärast, mitte niivõrd lõpptulemuse pärast (Allisson, 2001)
) sellepärast et ega (.) kärt=anvelt ega pikkel ja see bernatski avaldused avalikkusele olid üsna šokeerivad (.) ja ma kujutan ette et spordiringkondades ja ka olümpiakomitees ei saadud sellest lihtsalt vaikides mööda minna (.) ja: selles mõttes komisjoni töö ei olnud reglementeeritud (.) komisjon valis endale ise töömeetodi püstitas ise eesmärgi püüdis seda kõike üldiselt me tahtsime selgitada (.) mis on juhtunud (.) ja: (.) õõ siin üles loetud ee konkreetsed tippsportlase treenerid on nagu üks aspekt ses koostöös (.) teine aspekt on see et ee et ee kuidas minna edasi J.M: no selleni me veel jõuame (.) [komisjon] K: [jah] J.M: faktiliselt dopingukasutamist ei tõestanud J.M: port on öelnud et otsus jääb arvajate lugeda (.) mis mulje teile jäi kas nimetatud isikud tarvitasid dopingut või on see telekast mulje jäänud K: eii saa öelda (
Muuda- tused on väikesed ja kulgevad erinevates töövõimet tagavates organsüsteemides erineva tempoga. Seetõttu peab treener jälgima mitte ainult tööga koormatud lihaseid, vaid arvestama ka närvisüsteemi, südame-veresoonkonna, kõõluste, liigeste jmt kaasa töötavate struktuuride koormuse taluvuse ning taastumisega. Viimane muudab treeninguprotsessi keeruliseks juhtimisülesandeks, kus lihtsate rusikareeglite abil kaugele ei jõua. Oluline on eristada eesmärke. Kui tippsportlase harva esineva ande parima rakendamise nimel peab tema treeningule lähenema alati individuaalselt, piisab terviseportlaste ja nn kesktaseme sportlaste treenin- gu juhtimiseks siiski teatud üldistustest. Olgu näiteks rusikareegel, mis jagab treeningu nädala lõikes nii, et treeningukoormused kasvavad kuni nädala teise pooleni ning nädala lõpus on treeninguvabad puhkepäevad. Kuid sõltumata sportlaste tasemest on lõppeesmärk kõikide treeningute ülesehi-