28. Harjumine e habituatsioon-reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele. 29. Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30. Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik. 31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38. Keskaju-kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40
Harjumuse korral väheneb reaktsioon korduste läbi tuttavaks stiimulile 20. Tingimatud refleksid Tingimatud refleksid- on kaasasündinud ja kutsutakse tingimatult esile sobiva ärritaja poolt hoolimata looma kogemustest. 21. Tingitud refleksid Tingitud refleksid- need on omandatud ja on tingitud looma eelnevatest kogemustest ning nende aluseks on värskelt moodustunud seosed ajus. Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita 24. Tingitud refleksi taastumine 25. Stiimuli üldistamine 26. Instrumentaalne e. operantne tingitus Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või
See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemiseks on vajalik: mingi ärritaja korduv eelnemine tingimatule ärritajale 10. Järgnevast loetelust ei kuulu nahas paiknevate retseptorite hulka: Corti elund 11. Tasakaalu organi sensor- ehk retseptorrakud paiknevad: sisekõrvas 12. Membraani puhkepotensiaali lähtetaseme taastumist peale närvi- ja/või lihaskoe erutumist nimetatakse: ümberpolarisatsiooniks 13. Närvi-lihassünapsis on mediaatoraineks: atsetüülkoliin 14. Postganglionaalseteks sümpaatilistes närvilõpmetes on mediaatoraineks reeglina: noradrenaliin 15
Operantne tingimine on mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimine 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikalise ja operantse tingimise erinevused. Klassikaline tingimine: 1)Õpitakse seost eri stiimulite vahel 2)Tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest 3)Tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Operantne tingimine: 1)Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel 2)Tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist 3)Reaktsioon võib olla ükskõik missugune. 25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. Fikseeritud intervall tähendab, et preemia antakse teatud kindla ajavahemiku järgi. Näiteks iga 5 minuti tagant. Palga saamine töötab sama loogika järgi, korra kuus, kindlal kuupäeval, saad sa tehtud töö eest tasu. 26.
St siis et NB! Gleitman jt tingitud stiimul on stiimul mis tuleb ikka aga tingimatu "Psühholoogia" stiimusl on stiimul mis tuleb harva. Neutraalne stiimul eestikeelses versioonis on siis ärrituseta stiimul ei ole segavat valgust ega kasutatakse nii tingitud ehmatavat heli. . kui tingimatu reaktsiooni kohta ka sõna refleks, mis on tõlkija omavoli. Tingimatu reaktsioon tingimatule stiimulile on tõesti kaasasündinud refleks, kuid tingitud ehk õpitud reaktsiooni ei saa nimetada refleksiks. Õpiku inglisekeelses versioonis seda viga ei tehta. Mis on operantne Operantne tingimine on õppimise protsess, mille käigus ÕO8 tingimine (operant kujundatakse käitumist sarrustamise (tasustamise) conditioning)? (positiivne või negatiivne) või karistamise abil. Ehk siis
peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja järgnevad talle kõikjale. Väga raske on näiteks hanepojast lahti saada, kui see sul saarel järel hakkab käima. 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikaline tingimine - neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga - Õpitakse seost eri stiimulite vahel - tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tahtest - tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile Instrumentaalne e. operantne tingimine - reaktsiooni seostamine tagajärjega - Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel - tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist - reaktsioon võib olla ükskõik missugune 25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. kindel intervall õpitu kontrollimise ja tasustamise kohta - 26. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline? võib toimuda ühe kogemuse põhjal
2. Ärritaja, millele tahetakse välja kujundada tingitud refleksi, algul mingit kindlat vastust esile ei kutsu, vaid põhjustab üldise orienteerumisreakstiooni, silmade ja pea pööramise, võib olla ka liikumise ärritaja suunas. Sellised ärritajad on neutraalsed ehk indiferentsed ja kaotavad oma tähenduse, kui neid tingimatu ärritajaga ei ,,kinnitata"; 3. Indiferentne ärritaja peab eelnema tingimatule ja toimima mõnda aega koos viimasega; 4. Tingitud refleksi väljakujunemiseks on vaja neid katseid teatud vaheaja möödumisel korrata. 5. Tingitud refleksi väljakujunemise ajal ei tohi samal ajal esineda teisi tugevaid ärritajaid. Kui tingitud refleksi pikka aega ei kinnitata, siis see ,,kustub". 21. Sünaps - kontakt kahe neuroni vahel: neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid
Tingimatu armastus on nagu valge valgus, mis saab ilmneda, kui esindatud on kõik spektriosad, erinevad tunded. 5.Pikaajaline viibimine ängistuses-määramatuses - Äng on teiste tunnetega võrreldes erandlik- sel puudub konkreetne objekt või teiste sõnadega on selle objektiks kõik. Selles suhtes on sellega vaid 1 sarnane tunne- tingimatu armastus. Tingimatult saab armastada kõike, mitte ühte kindlat objekti. Tingimatule armastusele on raske leida põhjust ta on lihtsalt olemas. Äng ja tingimatu armastus on polaarsed tunded nagu kurbus ja rõõm. Äng on tundmatuga vastastikku seismisel tekkiv tunne, mida me kogeme enne, kui püüame tundmatust struktureerida. Tingimatu armastuse kogemusele eelneb teatud emotsionaalse surutise plahvatuslik vallandumine. · Millised olulisemad muutused on toimunud vastutusmehhanismides (kuuluvus, autorlus, surmakujutelmad)?
· uute närviseoste väljakujunemine nõuab õppimise puhul teatavat aega, vermimise puhul toimub kiiresti · õppimise teel väljakujunenud närviseosed võivad kaduda, vermimise puhul on väga püsivad 25. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikaline tingimine: · õpitakse seost stiimulite vahel · tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tatest · tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile Operantne tingimine: · õpitakse seost teoo ja tagajärje vahel · tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist · reaktsioon võib olla ükskõik missugune 26. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. Sõltub ajavahemist 27. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline? Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion), Garcia and Koelling (1966) toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR). 28
Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS) stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni · Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS) stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR CS CR assotsiatsioonid S ja R vahel esilekutsutud reaktsioonid III Operantne käitumine (operant behavior) näiliselt iseeneesest tekkiv reaktsioon ( stiimul pole teada) · operantne käitumine sõltub käitumisele järgnevast; · reaktsiooni kordamise tõenäosus sõltub "tulemusest"
Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS) stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni · Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS) stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni · Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR) automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale · Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR) type S conditioning (Skinner) CS UCS UCR CS CR assotsiatsioonid S ja R vahel esilekutsutud reaktsioonid III Operantne käitumine (operant behavior) näiliselt iseeneesest tekkiv reaktsioon ( stiimul pole teada) · operantne käitumine sõltub käitumisele järgnevast; · reaktsiooni kordamise tõenäosus sõltub "tulemusest"
saab kindlalt fikseerida, keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele. Biheivioristlikud õppimisteooriad jagunevad: assotsiatiivne tingitus, klassikaline tingitus ja operantne tingitus. Klassikalisel tingimisel toimub neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga ja õpitakse seost eri stiimulite vahel. Klassikalise tingimise korral tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tahtest. Ning tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Klassikalise tingituse vahendusel saab kujundada inimese baasemotisoone. Seetõttu kasutatakse seda reklaamis ja ka koolis naeratav õpetaja mõjub õpilasele paremini kui kuri õpetaja.Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Selleks kasutatakse mehaanilist harjutamist. Operantsel tingimisel toimub reaktsiooni seostamine tagajärjega. Operantsel tingimisel sõltub
Toimub ülekanne reklaamis kujutatud tegelastelt reklaami vaatajale: kui on näha, et reklaamteates kujutatud inimestel kutsub mingi toode esile meeldiva elamuse, siis kandub see elamus üle ka vaatajale, kes samastab ennast alateadlikult reklaamteate tegelastega. Klassikalise ja operantse tingimise erinevused Klassikaline tingimine: õpitakse seost eri stiimulite vahel; tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest; tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Operantne tingimine õpitakse seost teo ja tagajärgede vahel; tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist; reaktsioon võib olla ükskõik missugune. Hinnangute tingimine Hinnangu tingimine võib seletada ka kokkupuuteefekti pelgalt negatiivse tagajärje puudumine on sarrustav ning nõnda võib positiivne hinnang tekkida ka lihtsalt korduval kokkupuutel stiimuliga. Ühe stiimuliga seotud hinnang võib kanduda teisele
Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 3. Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe
Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. b)Õppimise biheivoristlikud käsitlused 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva
II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede
alusel 2. Ärritaja, millele tahetakse välja kujundada tingitud refleksi, ei kutsu algul esile mingit kindlat vastust, põhjustab üldise orienteerumisreaktsiooni (silmade ja pea pööramine, liikumine ärritaja suunas). Sellised ärritajad on neuraalsed ja kaotavad tähenduse, kui neid ei kinnitata tingimatu ärritajaga. 3. Indiferentne (neuraalne) ärritaja peab eelnema tingimatule ja toimima mõnda aega koos viimasega 4. Tingitud refleksi väljakujunemiseks on vaja neid katseid teatud vaheaja möödumisel korrata 5. Tingitud refleksi väljakujundamise ajal ei tohi samal ajal eineda teisi tugevaid ärritajaid. Kui tingitud regleksi pikka aega ei kinnitata, siis see kustub, väljakujunenud seos kaotab oma bioloogilise tähenduse. Kui tegevuse resultaat ei vasta püstitatud
II KLASSIKALINE TINGIMINE: Radikaalne biheivioristlik lähenemine. J. Watson, I. Pavlov. Tingitud ärritaja – conditional stimulus (cs). Stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni. Tingimatu ärritaja – unconditional stimulus (ucs). Stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni. Tingimatu reaktsioon – unconditional response (ucs). Automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale. Tingitud reaktsioon – contitioned response (cr). OPERANTNE KÄITUMINE: Operantne käitumine – näiliselt iseenesest tekkiv reaktsioon (stiimul pole teada). Operantne käitumine sõltub käitumisele järgnevast; Reaktsiooni kordamise tõenäosus sõltub „tulemusest“ Eesmärk: muuta keskkonda. Operantne tingimine. OPERANTNE TINGIMINE: “If the occurence of an operant is followed by presentation of a reinforcing
Tingitud refleks kujuneb välja tingimatu või varem omandatud tingitud refleksi alusel Ärritaja, millele tahetakse välja kujundada tingitud refleksi, ei kutsu algul esile mingit kindlat vastust, põhjustab üldise orienteerumisreaktsiooni (silmade ja pea pööramine, liikumine ärritaja suunas). Sellised ärritajad on neuraalsed ja kaotavad tähenduse, kui neid ei kinnitata tingimatu ärritajaga. Indiferentne (neuraalne) ärritaja peab eelnema tingimatule ja toimima mõnda aega koos viimasega Tingitud refleksi väljakujunemiseks on vaja neid katseid teatud vaheaja möödumisel korrata Tingitud refleksi väljakujundamise ajal ei tohi samal ajal eineda teisi tugevaid ärritajaid. Kui tingitud refleksi pikka aega ei kinnitata, siis see kustub, väljakujunenud seos kaotab oma bioloogilise tähenduse. Kui tegevuse resultaat ei vasta püstitatud eesmärgile, vallandub orienteerumisreaktsioon, mis viib organismi käitumisprogrammi muutmisele.
teatud arvu korduste järel sülge nõristama ja maomahla eritama ainult helihargi helina puhul ilma hakkliha nägemata haistmata. See tähendab, et looma ajus on tekkinud seos helihargi helina ja toidu saamise vahel, ehk on kujunenud välja tingitud refleks, milles helihargi helin on muutunud neutraalsest stiimulist tingitud (conditioned) stiimuliks. Sellega on koeral välja kujunenud tingitud refleks ehk klassikaline tingitus helihargi helinale. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile, tingimatute stiimulite ja reaktsioonide paarid pole õpitud ja treenitud, vaid kaasasündinud. Tingimatu refleks on kaasasündinud, see vallandub kohase stiimuli ilmumisel tingimatult (automaatselt), sõltumata elu jooksul omandatud kogemusest. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonidele. Tingitud stiimulite- reaktsioonide paarid on õppimise, treeningu tagajärjeks. Tingitus kujuneb efektiivsemalt, kui tingitud stiimul eelneb tingimatule stiimulile olenevalt tingitud
Instrumentaalse e. operantse õppimise lisamõisted – kinnitus, positiivne – tasustamine, negatiivne – karistamine, vormimine järkjärgulise lähenemise meetodil. Klassikalise ja operantase tingimise ühisjooneks on, et mõlema puhul on tähtis roll kinnitamisel. Klassikalise ja operantse tingimise oluline erinevus: 1. Klassikaline tingimine: 1. õpitakse seost eri stiimulite vahel 2. tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest 3. tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. 4. õppimine on passivne 25 2. Operantne tingimine: 1.õpitakse seost teo ja tagajärje vahel 2. tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist 3. reaktsioon võib olla ükskõik missugune. 4. õppimine on aktiivne. Kognitiivne õppimisteooria: stiimul--- tunnetusprotsessid-----reaktsioon.
produktiks. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodustavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivioristlikele kui ka kognitiivsetele ideedele õppimisest. 8. Õppimise biheivioristlikud käsitused Klassikaline tingitus ja selle rakendused. Assotsiatiivne tingitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. (N:söögi andmisel süüdata lamp, siis varsti pole enam sööki vaja, reaktsioon vallandub juba lambi süttimisele). Vene teadlane Ivan Pavlov oli esimene, kes seda uuris. Klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Klassikalise tingituse õppeotstarbelisi rakendusi uuris WATSON. Rakendused - klassikalise tingituse põhimõtet kasutatakse laialdaselt reklaamis (reklaamitav kaup+positiivne emotsioon)
37 Lapse kasvamine inimlikuks, sotsiaalseks olendiks eeldab inimväärikat kohtlemist. See tähendab lapse heakskiitmist, hindamist, austamist ja armastamist. Lapsel on õigus unele, näljale, nutule, soojusele jne. Ta on õigus positiivsetele ja negatiivsetele tunnetele ja nende väljendamisele. Lapsel on õigus olla tema ise, õigus tingimatule armastusele. Kui hooldajad hindavad lapse olemist, tundeväljendusi ja käitumist heaks ja halvaks, armsaks ja rumalaks, ei ole lapsel võimalust kogeda hea, oluline ja heakskiidetud olemist sellisena kui ta on. Kui vanemad kogevad last kui nõudlikku, häiritsevat ja jonnivat, laps kogeb isiksust hiljem mittepiisavaks, halvaks ja iseennast süüdiolevaks.
annaabi.ee 
