raudbetoonmahuteid, selisesse anumasse voolavat reovett õhustatakse,et soodustada aeroobsete bakterite paljune- mist.Need lõhustuvad orgaanilisi reoaineid.Meristeem-algkude;taimedel võrsete tippudes. Võetakse väike koe lõik,asetatakse söötmele,eraldatakse mikrovõrsed,nendest kasv.taim. Kasut. istutusmaterjali kiireks tootmiseks;viirusvabade taimekultuuride saamiseks (nt.kartul) On haavakoes.Rakud pole diferentseerunud,on totipotentsed.Meristeempaljundus-vega- tiivse paljunemise e kloonimise meetod.Totipotentsus-võivad anda aluse kogu taime arengule.Embrüosiirdamine-seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisevalmis naise emakasse.Inim.kunstlikviljast.-in vitro- sel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku.Teine variant:süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku.Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula v blastotsüsti staadiumini ning siirdatakse naise emakasse
korteris poolsalamisi romaani ,,Tuulearmuke". 1.oktoobril 1927 pälvis romaan kirjastuse ,,Loodus" romaanivõistluse auhinna. ,,Tuulearmuke"-sest sai selgelt 20.sajandi teos, oma sisemise rütmi, meeleolude närvilikkuse ja tõtleva lausete poolest. 1929.aasta ,,Lastelehe" 4.numbris avaldas ta muinasjutu ,,Nukra mehe prillid", mille õpetuslikuks ivaks on kutse loomulikult rõõmsale toimimisele elus. 1930.aastal ilmunud pikemas jutustuses ,,Invaliid" vahetab ,,Tuulearmukese" subjek- tiivse pihtimuslikkuse välja objektiveeriv esitus. Betti kirjutas ka poeeme. Poeem ,,Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) annab iroonilise kujutuse ebavaimsest tõusiklikust seltskonnast. Venemisega jätkavad seda teemat poeemid: ,,Vahanukk" (Lng 1934), ,,Pirnipuu" (Lng 1936) ja ,,Mõrane peegel" (Lng 1939). Välismaal on avaldatud kog-d ,,Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956, A.Orase eess.) ,,Uued luuletused ja poeemid" (Toronto, 1968, koost. H.Grabbi). ,,Eluhelbed" (1971)
süüdi laviinis." Inimesed,kes loodust reostavad mõtlevad samamoodi,et mis see üks prügikott ikka keskkonnale teeb.Üldises mõttes see võibolla ei põhjustagi midagi hullu,aga kui kõik inimesed hakkaksid sedamoodi mõtlema,oleksid tagajärjed kurvad. Üheks suurimaks eksistentsiaalseks hirmuks maailmas võib pidada energiatootmisega kaasnevaid probleeme.Eesti peamiseks probleemiks energeetika vallas on põlevkivile alterna- tiivse kütuse leidmine.Räägitakse,et Eestis saab põlevkivi otsa juba umbes kümne aasta pä- rast.Seega seisame me paratamatult probleemi ees-kuidas ja kuskohast saame oma vajamine- va elektri edaspidi.Mis saab edasi? Võimalusi oleks justkui kolm:rajada tuumaelektrijaam, ehitada piisavalt tuuleparke või hoopis osta elektrit naaberriikidelt.Kindlasti välistaksin ma neist kolmest naaberriikidelt elektriostmise variandi,kuna see läheks riigile liiga kulukaks.
+3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega negatiivse laenguga ioone (nagu halogeenid tabeli paremal serval). Vaatleme kõrvaloleval joonisel aatomite struktuuri. +6 Liitiumil on kerge loovutada oma väliskihi ainuke elektron ja moo- dustada Li+-ioon. Fluoril on väga raske loovutada 7 väliskihi elektro-
Samaaegselt viimaste alevite Brasiilia. seisvate Eraldi tuleb probleemide märkida lahendamise aastat moodustamisega hakkas nende üldarv 1939, mil enneolematult ebaefektiivseks. Reeglina suure nega- loeti valdu, vähenema. 1926. aastal anti tiivse rändesaldo mille elanike arv jäi alla 1000, põhjustas linnaõigused Nõmme, Põltsamaa, Tapa, baltisakslaste elujõuetuteks. 1922. aasta ümberasumine rahvaloen- Tõrva ja Türi alevitele; 1934. aastal Saksamaale Hitleri kutsel. duse andmeil leidus taolisi kogunisti 66 ühendati Narva-Jõesuu alev Narva (s.o.Kuigi omariiklusaastail
annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ning juhtimisega seotud teemadele tunduvalt vähem tähelepanu pööramine mõjutas artikli autorit tegema uuringut Eestis tegutsevate notarite näitel. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid treeninguid ning koolitusi notarid vajaksid seoses efek- tiivse juhtimise ja eestvedamisega. Küsitlusest*2 võttis osa 37 notarit 25 notaribüroost seitsmest Eesti lin- nast. Põhjalikud intervjuud, mis koosnesid 31 küsimusest, olid jagatud kolme ossa: notar kui juht, notar ja büroo töötajad, notar ja töökorraldus büroos. Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos
annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ning juhtimisega seotud teemadele tunduvalt vähem tähelepanu pööramine mõjutas artikli autorit tegema uuringut Eestis tegutsevate notarite näitel. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid treeninguid ning koolitusi notarid vajaksid seoses efek- tiivse juhtimise ja eestvedamisega. Küsitlusest*2 võttis osa 37 notarit 25 notaribüroost seitsmest Eesti lin- nast. Põhjalikud intervjuud, mis koosnesid 31 küsimusest, olid jagatud kolme ossa: notar kui juht, notar ja büroo töötajad, notar ja töökorraldus büroos. Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos
(vähendab vastastikuse induktsiooni EMJ). Kommuteerivas seksioonis EMJ vähen-damiseks kasutatakse lisapooluseid mis asetatakse peapooluste vahele. Reak-tiivse EMJ kompenseerimise taga- miseks masina mitmesugusel koor-musel lülitatakse lisapooluste mähis jadamisi ankrumähisega. Nii muutub
treppmähisena (joonis 2.29) mis parendab kommutatsiooni kasutamist (vähendab vastastikuse induktsiooni EMJ). Kommuteerivas seksioonis EMJ vähen-damiseks kasutatakse lisapooluseid mis asetatakse peapooluste vahele. Reak-tiivse EMJ kompenseerimise taga-miseks masina mitmesugusel koor-musel lülitatakse lisapooluste mähis jadamisi ankrumähisega. Nii muutub muutuval koormusel magneetimis-ergutus võrdeliselt ankruvooluga ja ka võrdeliselt ankru magneetimis-ergutusega. Lisa poolused
1646 -01, s.t. et koma tuleb nihutada ühe koha võrra =99.994999875 99,99 vasakule 0,61646, ümardades vastuse näiteks sajandikeni 0,62 NB ruutjuure saab leida ka vastava matemaatilise tabeli abil 7.Korrutise ruutjuur - TEOREEM. Näited. Mittenegatiivsete arvude korrutise ruutjuur võrdub tegurite ruutjuurte korrutisega. NB ühest ruutjuurest võib saada kahe (mitme) ruutjuure korrutise või vastupidi 8.Jagatise ruutjuur - TEOREEM. Ül.1304, 1306 Mittenega-tiivse arvu ja positiivse arvu jagatise ruutjuur võrdub jagatava = = ruutjuure ning jagaja ruutjuure jagatisega. = = = = = = =0,5 NB jagaja peab olema positiivne arv, et vältida jagamist nulliga 9.Teguri toomine ruutjuure märgi ette - Ül.1313,1314 positiivset arvu, mille ruut esineb tegurina ruutjuure märgi all, võib tuua tegurina
7 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 22 3.4 Betoonkaitsekiht Betoonkaitsekiht on kaugus armatuuri pinnast kuni betooni lähima pinnani. Joonisel peab olema antud kaitsekihi projektnimiväärtus - nimikaitsekiht. Nimikaitsekiht on minimaalse kaitsekihi cmin ja kaitsekihi lubatava hälbe ∆cdev summana cnom = cmin+ ∆cdev . Nimikaitsekihi määramiseks tuleb nõutavat minimaalset kaitsekihti suurendada lubatud nega- tiivse hälbe absoluutväärtuse võrra. Soovitatav ∆cdev väärtus on 10 mm. Betoneerimisel vastu ebatasast pinda tuleks üldiselt nimikaitsekihti suurendada, võttes projek- teerimisel arvesse suuremat hälvet. Hälbe suurenemine peaks vastama ebatasasuse määrale. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vä- hemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks
Teoseid: Self Knowledge and Self-Identity, (1963), Per- sonal Identity, (koos R. Swinburne'iga, 1984), Identity, Cause and Mind: Philosophical Essays (1984) ja The First Person Perspective, and other Essays (1996). Tlk. 4 Shoemaker (1984: 356) näib tõrksalt liikuvat selle järeldusega nõustumise suunas: "Seega kui me ei leia mingit alust, millelt saaksime eitada selliselt visandatud olukorra võimalikkust ... tuleb meil ilmselt valida, kas lükata tagasi kvalita- tiivse sarnasuse funktsionalistlik käsitlus või standardne arusaam kvaalidest. Ma eelistaksin seda valikut vältida; ent kui ma selleks just sunnitud oleksin, loobuksin ma standardsest arusaamast kvaalide kohta." 5 Shoemaker (1982: 360) omistab Wittgensteinile seisukoha (mööndes, et "ei ole päris kindel", kas Wittgenstein seda tegelikult pooldas), mis on väga lähedane seisukohale, mida mina siin kaitsen. Ent Shoemakeri jaoks "näib mõtlematagi
- tavaline koormuskombinatsioon: kombinatsioon, mida arvestatakse konstruktsiooni arvu- tamisel kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mil- list võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada, - töökindlus: üldmõiste, mis hõ1mab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: - materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse norma- tiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M, - materjali omaduste normatiivne väärtus (normväärtus) Xk: materjali omaduse väärtuse alumine (ülemine) piir, mida teatud tõenäosusega ei saavutata oletatavas lõpmatus katsete see- rias See vastab tavaliselt konstruktsioon materjali teatud omaduste statistilise jaotusega mää- ratud väärtusele. Teatud tingimustes kasutatakse normväärtusena nimiväärtust. (6) Geomeetriliste mõõtmetega seotud terminid:
munarakud Meroblastiline munarakk - lõigustub osaliselt mõtle mida tähendavad: lõigustumistasapinnad ekvatoriaalne meridionaalne horisontaalne vertikaalne mõtle ka mis moodi tekivad vegetatiivse poole peale makromeerid ja animaalse poole peale mikromeerid osadel loomadel; Paljudel loomadel on totaalsel lõigustumisel blastomeerid märgata- valt erineva suurusega (totaal-inekvaalne lõigustumine). Sellisel juhul nimetatakse muna animaalse poole rakke mikromeerideks ja vegeta- tiivse poole rakke makromeerideks. Totaal-inekvaalselt lõigustuvad kammloomade, mõne rõngussi, enamiku limuste, vaap- ja kopskalade, enamiku kahepaiksete munarakud. ja mida tähendab animaalne vs vegetatiivne poolus Mõisted: täielik e. holoblastiline ja osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), oska tuua näiteid loomariigist. TÄIELIKUD LÕIGUSTUMISED:
mine treeningute lõikes; rohkem positiivseid ning üha vähem negatiivseid tegevusi ja 4. sotsiaalsete oskuste treeningu käigus ilmneva agressiivse isiksuse omadusi, viidates positiivsele muutusele treeningul ja osalejate mma-pildis; (2) osalejate ideaal-, sotsiaalse ja subjek- prosotsiaalse käitumise muutuste uurimine treeningus tiivse mina aspektid muutusid treeningu käigus objektiivsemaks osa ning ideaalses minas hakati tähtsustama treeningu käigus üha lejatel. rohkem positiivsed omadusi. 3.Esiteks, uurimuse tulemused (Kõiv, 2001c) 5. Kolmandaks, keskenduti SOTus osalevate
¨ ainult vasakult v~oi paremalt. Uhepoolsete piirprotsesside definitsioonid saame u ¨ldisest piirv¨a¨ artuse definitsioonist, kui me seal esineva u ¨mbruse (a-, a+) kit- sendame kas vasakpoolseks v~oi parempoolseks u ¨mbruseks (a - , a] v~oi [a, a + ). Muutuv suurus x l¨aheneb vasakult arvule a, kui iga kuitahes v¨aikese posi- tiivse arvu korral saab n¨aidata sellist suuruse x v¨a¨artust, millest alates k~oik argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad pooll~oiku (a - , a]. Sellisel j¨ juhul kirjutatakse x a- . Muutuv suurus x l¨aheneb paremalt arvule a, kui iga kuitahes v¨aikese posi- tiivse arvu korral saab n¨aidata sellist suuruse x v¨a¨artust, millest alates k~oik j¨ argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad pooll~oiku [a, a + ). Siis kirju- tatakse
¨ ainult vasakult v~oi paremalt. Uhepoolsete piirprotsesside definitsioonid saame u ¨ldisest piirv¨a¨artuse definitsioonist, kui me seal esineva u ¨mbruse (a-, a+) kit- sendame kas vasakpoolseks v~oi parempoolseks u ¨mbruseks (a - , a] v~oi [a, a + ). Muutuv suurus x l¨aheneb vasakult arvule a, kui iga kuitahes v¨aikese posi- tiivse arvu korral saab n¨aidata sellist suuruse x v¨a¨artust, millest alates k~oik j¨argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad pooll~oiku (a - , a]. Sellisel juhul kirjutatakse x a- . Muutuv suurus x l¨aheneb paremalt arvule a, kui iga kuitahes v¨aikese posi- tiivse arvu korral saab n¨aidata sellist suuruse x v¨a¨artust, millest alates k~oik j¨argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad pooll~oiku [a, a + ). Siis kirju- tatakse
Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele, uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik ja kasutab fatalistlikku mõtlemisviisi. Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek- tiivse teadvuse (visioonideruumi) väärarvamusega, et sellised protsessid on ka tegelikult olemas. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut osade parema tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh
ral ka sünkroonkompensaatorid. Sünkroonkompensaatorid on keerukad ja kallid seadmed ning nõuavad asja- tundlikku järelevalvet ja hoolet. Seetõttu on need õigustatud ainult suurtes põ- hivõrgu sõlmalajaamades. Suurema võimsusega sünkroonkompensaatori eri- maksumus ja erikaod on küll väiksemad, kuid jäävad ikkagi kõrgemaks kon- densaatorite näitajatest. Seetõttu võivad sünkroonkompensaatori eelised (posi- tiivse toimega pidev ja kiiretoimeline reguleerimine mõlemas suunas) õigus- tada tema kasutamist ainult suhteliselt suure võimsuse puhul. Enamasti kasu- tatakse aga alajaamades, eriti jaotusalajaamades ja suuremate tarbijate juures, reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks suhteliselt odavaid ja töökindlaid kon- densaatorpatareisid. 3.3. REAKTIIVVÕIMSUSE ALLIKATE VALIKU KRITEERIUMID Kuna elektrivõrkude arengu planeerimise ülesanded on väga mahukad komp-
Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele, uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik ja kasutab fatalistlikku mõtlemisviisi. Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek- tiivse teadvuse (visioonideruumi) väärarvamusega, et sellised protsessid on ka tegelikult olemas. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus- printsiibiga), absoluutkiiruse printsiipi, dualismiprintsiipi ja tõenäosuslikkuse printsiipi, uurib ka mikromaailma (kvantmehaanika) ja megamaailma (kosmoloogia). Kaasaegne füüsika on (rohkem või vähem) holistlik
.. abil saab ka otsida. Loendiboks Insert units: laseb valida mõõtühikud, kusjuures loetelu esimene valik Unitless jätab ühikud kehtestamata. Modifitseerimiskäskudest tasub mainida veel käsku HATCHEDIT, millega saab modifit- seerida viirutusi. Siin avaneb sama dialoogaken mis käsus BHATCH (vt. joonis 21). 8. Päringukäsud Päringukäsud on eelkõige mõeldud info küsimiseks joonise kohta. Käsk `HELP (alterna- tiivse nimetusega `?) on ette nähtud pöördumiseks paketi AutoCAD spikrisüsteemi poole. Kui momendil ühtki paketi AutoCAD käsku ei täideta, siis avaneb dialoogaken, millelt saab edasi valida kõike, mis selle paketi spikrisüsteemi koosseisu kuulub. Kui aga mingi käsu täitmine on pooleli, siis üldreeglina annab käsu `HELP käivitamine infot just selle konkreetse käsu kohta. Lihtsaim viis käsu `HELP käivitamiseks on vajutada klahvile F1.
A= B= C = [- 1 1] ning algolek x(0) = 2 3 0 2 K Juhitav y(t) süsteem x(t) Kontrollime selle süsteemi stabiilsust ja kui süsteem on mittestabiilne, projekteerime nega- tiivse tagasisidega stabiliseerimissüsteemi u (t ) = - Kx(t ) niimoodi, et uus suletud süsteem oleks stabiilne ja selle siirdeprotsessi aeg oleks kolmest sekundist väiksem (t s 3). Tagasiside on oleku järgi. Vastav ühendus on näidatud joonisel. Siin on - K lihtsalt maatrikskorrutise - Kx(t ) realiseeriv plokk. Seejärel kontrollime tagasisidestatud süsteemi stabiilsust ja leiame väljundi piirväärtuse y (). Lahenduskäik Antud süsteemi stabiilsuse kontroll:
Eesti osalemine NATOs NATO laienemine Eesti täidab kõiki Põhja-Atlandi le- Põhja-Atlandi lepingu artikkel 10 pingust tulenevaid kohustusi ning näeb ette, et NATOga võivad liituda jagab NATO poliitilist ja õiguslikku teisedki Euroopa riigid, kes tunnista- pärandit. Eesti toetab alliansi kollek- vad lepingu põhimõtteid ning on val- tiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb mis neid ellu rakendama. NATO kaitseplaneerimise süsteemis NATO tippkohtumisel Prahas 2002. ja sõjalises struktuuris. Eesti pooldab aasta novembris kutsuti NATOga lii- NATO avatud uste poliitikat ning al- tumise läbirääkimistele seitse riiki: liansi ja partnerriikide ja -organi- Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumee- satsioonide koostöö tugevdamist. nia, Slovakkia ja Sloveenia
7 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 22 3.4 Betoonkaitsekiht Betoonkaitsekiht on kaugus armatuuri pinnast kuni betooni lähima pinnani. Joonisel peab olema antud kaitsekihi projektnimiväärtus - nimikaitsekiht. Nimikaitsekiht on minimaalse kaitsekihi cmin ja kaitsekihi lubatava hälbe cdev summana cnom = cmin+ cdev . Nimikaitsekihi määramiseks tuleb nõutavat minimaalset kaitsekihti suurendada lubatud nega- tiivse hälbe absoluutväärtuse võrra. Soovitatav cdev väärtus on 10 mm. Betoneerimisel vastu ebatasast pinda tuleks üldiselt nimikaitsekihti suurendada, võttes projek- teerimisel arvesse suuremat hälvet. Hälbe suurenemine peaks vastama ebatasasuse määrale. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vähemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral
vana kuju, milleks on toodud tades k¨atte haaratud kot- ka , aga seletab m¨arki hin- ti. t¨ahendab kotis ole- gusega . On n¨aiteid ja va j¨arele katsumist (kind- segamini kasutamisest. laks tegemist). sele- 175 tab m¨arkikui m¨arkmelauda ral haavu ei tekkinud, nega- . on l¨ ahtem¨ark . tiivse vastuse korral aga k¨ ull. t¨ ahendab ka u ¨mmargust v~ oi ennustusanumas- vasturaskust ning u ¨mmargust se asetatud anni kaemine kuju u ¨ldisemalt. oleks muud t~oen¨aolised mee-
Fakt jääb faktiks, et ehkki juudid moodustasid maksimaalselt sajandiku selle maa elanik-konnast, - olid nimetatud räpaste teoste autoritest üheksa kümnendikku juudid. Nüüd hakkasin ma sellest vaatepunktist lähtudes jälgima ka oma kallist "suurt pressi". Mida terasemalt ma seda vaatlesin, seda järsemalt muutus minu arvamus selles vallas. Tema stiil muutus minu jaoks üha väljakannatamatumaks, sisu hakkas mulle näima aina tühjemana ja sisemiselt valelikumana. Niinimetatud objek-tiivse kirjeldamise all hakkasin ma avastama mitte ausat tõde, vaid suuremas osas lihtsat valet. Autorid aga osutusid ... juutideks. Nüüd hakkasin ma nägema tuhandeid asju, mida ma varem üldse ei märganud. Nüüd õppisin ma aru saama sellest, mille üle varem vaevalt mõelnudki olin. Selle pressi niinimetatud liberaalset mõttelaadi hakkasin ma nüüd nägema hoopis teises valguses. Heatahtlik toon väitlemisel vastastega või vastuste puudumine viimaste rünnakute puhul kõik see
Teine takistus on inimeste eneste tajutud jagunemine normingu kehtestajateks ja ülejäänuteks. Normingut tajutakse antuna kuskilt ülevalt ja peetakse ennast võimetuks sellega midagi ette võtma. Tegelikult aga on normingut kirjapanevad keelekorraldajad ju reaalsed inimesed, kelle kontaktandmeid on vähemalt Eesti tingimustes lihtne leida, mitte mingi anonüümne Suur Vend. Norming areneb nagu ka selle koostamisel abiks olev keeleteadus, ja argumenteeritud konstruk- tiivse kriitika abil on seda arengut võimalik suunata igaühel. Eesti keelekorraldajad on lausa ise organiseerinud üritusi, kus muuhulgas tõlkijatelt ja toimetajatelt on küsitud, mis võiks normingus või selle esitusviisis teisiti olla. Muudame suhtumist normingusse Kes normingut muuta ei jaksa või ei ole lihtsalt valmis seda iga tühja asja pärast ette võtma, aga teiste inimeste keelelist käitumist pidevalt Norm ja norming 231
Siia alla kuuluvad põldudel töötavad traktorid, teehooldusmasinad, veoautod ja kaubikud. Laevade ja konteinerite asukohta määratakse ja liikumist jälgitakse reaalajas neile paigaldatud transponderite abil. Asu- koha teave edastatakse mobiilivõrgu vahendusel (GSM/GPRS), tagades jälgitava andmete opera- tiivse edastamise ning võimaldades sõidukite pidevat jälgimist asukohakaardil. Jälgimisega suurendatakse ohutust ADR vedude ning militaarsete ja eriti väärtuslike veoste vedude puhul. Tootjad ja edasimüüjad sõltuvad JIT tootmise korral kaupade vedamisel tõhusatest ja ökonoomsetest transpordiliike ühendavatest veoahelatest
annaabi.ee 
