Toitumisviisi muutumisel kujunesid ümber ka suised. Mesilastel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke õienektari vastuvõtmiseks. Sääskede ja lutikaliste suised on muundunud pisteharjasteks, millega saab verd või taimemahlu imeda. Liblikaliste suised on muutunud pikaks imilondiks. Putukate rindmik on kolmelüliline (ees-, kesk- ja tagarindmik). Igale rindmikulülile kinnitub üks paar jalgu. Kesk- ja tagarindmikule kinnitub kummalegi üks paar tiibu (vastavalt eestiivad ja tagatiivad). Enamasti on tiivad läbipaistvad. Tiibu tugevdavad tiivasooned, mis moodustavad võrgustiku. Soonte vahel olevaid alasid nimetatakse tiivasulgudeks. Osadel putukatel katavad puhkeolekus eestiivad tagatiibu. Tugevamaid ja paksemaid eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Putukatel võivad tiivad ka osaliselt või täielikult puududa või on nad taandarenenud lapatsitaolisteks jätketeks. Osadel putukatel on vaid üks paar tiibu
· Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised. · Puugid ja nende tähtsus inimese elus. Puuk on ämblikulaadne, eestis elab kaks liiki: laanepuuk ja võsapuuk, levitavad haigusi. · Too näiteid ämblikulaadsete tähtsusest looduses ja inimese elus.
inimese toitu 5.Putukate tunnused: 1) keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast 2) 3 paari jalgu 3) esineb üks paar tundlaid 4) paljudel putukatel on tiivad 5) 2 suurt liitsilma ja 3 lihtsilma 6.Tuntumad putukate seltsid on: 1) Mardikalised kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha
Kätlin Sisukord Tiivad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid.
hiigelkiillased ja vesikiillased. Kiililiste keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Kiililiste pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm, liitsilmade vahelist ala nimetatakse kirmikuks. Seal paiknevad kolm väiksemat lihtsilma. Pea esiküljele laubast ülevalpool on 3-7 lülilised harjasjad tundlad. Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu, mis on kilejad ja tiheda soonestusega. Tiibade tipus paikneb tumedam laik. See on tiivatäpp ehk stigma, see takistab tiiba lennul vibreerimast. Kiilid on erakordselt head lendajad, sest nad liigutavad tiivapaare eri aegadel. Tiibu kiilid seljale kokku voltida ei saa ja sellepärast hoiavad nad tiibu puhkeolekus laiali või ülestõstetult. Kiililiste jalad on pikad ja peenikesed. Need koosnevad puusast, pöörlast, reiest, säärest ja lülilisest küünistega varustatud käpast.
15. Milliseid liikumisviise putukad kasutavad, too näiteid. Lennates- kärbsed, liblikas, kiil Hüpates- rohutirtsud, kirbud Joostes- mardikas, sipelgad Ujudes- ujur, kukrikud 16. Kirjelda putuka välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad). Lüliline keha, kaetud kitiinist kestaga-välistoes, varjevärvus, hoiatusvärvus, keha koosneb kolmest osast- pea(1p liitsilmi, suu, 3p suiseid, 1p tundlaid), rindmik(3 lüli, 3p tiibu, 3p jalgu) ja tagakeha (külgedel hingamisavad, emastel muneti) 17. Nimeta 4 putukarühma, too näiteid (igast 3). 1. Kahetiivalised-kärbsed, sääsed, parmud, kiinid 2. Kiletiivalised- mesilased, herilased, kimalased, sipelgad 3. liblikalased- päevaliblikad, hämarikuliblikad 4. mardikalised- sitikad, jooksikud, üraskid, sikud 18. Võrdle erinevate putukate tiibade ehitust, too näiteid.
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask
temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, rohekas(tihane,kuldnokk)
lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustavad tunnused.Kahetiivalised(üks paar tiibu), Kiletiivalised(Kaks paari kilejaid tiibu), Liblikalised(soomustega tiivad), Mardikalised(Kattetiivad), teised putukad. 8. Lestad nende kahjulikkus ja nendest hoidumise võimalused/viisid. Allergia, haigus - puhastada, koristada, mürgid. 9. Milliseid meeli kasutavad lülijalgsed omavahel suhtlemisel ja toidu otsimisel. Too näited. Nägemist, kompimist ja maitsmist. 10. Võrdle putukaid ja ämblikke, leia sarnasused ja erinevused.
või pikemad, vähemalt 7-lülilised mitmesuguse kujuga ületades isegi looma keha pikkuse. Tundlad on lühikesed, Jalgu on kolm paari kõik on hästi arenenud TIIVAD ARENG eestiivad moodustavad sarvjad või nahkjad tiheda soonestusega kattetiivad, vaegmoone tagatiivad kilejad ja puhkeasendis kaetud kattetiibadega. Tiibu on kaks paari vaegmoone Tiivad on ühepäevikulistel kolmnurksed, vaegmoone tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad. Tiivad on kilejad, tiheda soonestusega. vaegmoone Tiivad on nad kaotanud parasiitse eluviisi tõttu. Rindmikule kinnitub enamasti kaks paari tiibu. vaegmoone
Ühiselulised putukad Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused
redutseerunud. Suu asub pea alumisel küljel ja on suunatud alla või tahapoole. Mälumissuised. Suu erinevatel osadel asuvad haistmisorganid. Käigujalad, 5-lüliliste käppadega, mida katvad näsad võimaldavad püsida siledatel pindadel; tagumine jalapaar kõige pikem; kolm jalapaari. Võib esineda lennuaparaat (taandarenenud); tiibu kasutavad hüpete pikendamiseks või stabiliseerimiseks. Rindmik koosneb kolmest omavahel liikuvalt seotud lülist. Pikliku kujuga tagakeha liitub viimase rindmikulüliga jäigalt; tagakeha koosneb 8-10 lülist. 11. tagakehasegment on taandarenenud kaheks lühikeseks jätkeks, tundeelundid. Selts: Termiidilised (Isoptera) Termiitid on mitmekujulised; jagunevad: töölised, sõdurid, emased (,,kuninganna") ja isased (,,kuningas"). Töölised: pikkus alla 1 cm. Värvuselt valkjad
TIIVAD SUISED ARENG MUUD NÄITED ISELOOMULI KUD TUNNUSED SIHKTIIVALIS Eestiivad Asuvad suu Vaegmoondega Kasutab tiibu vaid Ritsikas,tirts, ED paksemad ümber,vajalikud vastne:nümf hüppe sirts,kilk, kattetiivad, toitumiseks, väikesed, pikendamiseks kaerasori tiheda haukamissuised väikeste Ei ole hea lendaja, soonestikuga ja tiivaalgmetega kaks liitsilma, katavad nende vahel 3
Kabala Lasteaed-Põhikool Referaat Vihmametsade loomad ja taimed (Koolibri) Koostaja: Kevin Ekart Juhendaja: Ülli Toomemäe Kabala Lasteaed-Põhikool 2013 SISUKORD Koolibri (Cynathus latirostris) Koolibri veedab peaaegu kogu oma elu õhus. Ta lehvitab õhus nii kiiresti tiibu, et suudab ühe koha peal seistes lillelt nektarit korjata. Koolibri kasutab päeval väga palju oma energiat ja sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest.
TOAKÄRBES KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Päriskärblased PEREKOND JA LIIK: Musca domestica Välimus Hallikaspruun keha Pea, rindmik, tagakeha Suu asemel imilont Rindmikul üks paar õhukesi värvituid tiibu Pirinatekitajaks on sumistid (tasakaaluelundid) Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad Silmad on laiad ja punased, neil puuduvad silmalaud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuus peenikest ja pikka jalga Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal Käppadel asuvad
suur roheline liitsilm; Liitsilmade vaheline ala kiirmik; Kiirmikul paiknevad kolm väiksemat täpikujulist lihtsilma; Silmade tahapool kukkal. 6 Cordulegaster boltoni rindmiku ehitus Rindmik jaguneb: väikeseks, järsult eraldunud eesrindmikuks; suurteks omavahel liitunud kesk ja tagarindmikuks. Rindmikule kinnitub 2 paari tiibu. 7 Cordulegaster boltoni tiivad 2 paari kilejaid tiheda soonestusega tiibu; Eristiivaline: tagatiivad on eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused.; Tiibate siruulatus on 88 104 mm. 8 TAGAKEHA JA JALADE EHITUS
2. Lindude pesitsemine, pesahoidjad ja pesahülgajad pojad. Pesahoidjad linnupojad on koorumise järel paljad ja sulgedeta. Silmad kinni ja vajavad pikka aega vanemate hoolt. Esimestel päevadel peab emaslind neid soojendama. Pesahülgajad- pojad munast koorudes sulgedega ja silmad lahti. Kuivanud veidi, lahkuvad nad pesast ema järele toitu otsima. Kuna pesahülgajate poegi hukkub rohkem, munevad nad ka rohkem mune. 3. Lindude lennuviisid. Sõudelend- lendamiseks peab tiibu kiiresti tõstma ja langetama. Nt: pääsuke. Purilend- kasutades ära tõusvaid õhuvoole, liueldakse õhus tiibu liigutamata. Nt: kotkas. Rappelend- vehib tiibadega, aga edasi ei liigu. Tehakse seda saagi varitsemiseks. Nt: koolibri. 4. Järjesta linnu sigimis ja arengu etapid. 1. Leiab sobiva paarilise 2. Isaslind viib seemnerakud emaslinnu kloaaki 3. Seemnerakud liiguvad munajuhasse, kus toimub sisemine viljastumine 4
Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. eranditult taimsest toidust. Parm Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud
vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide abil), haistmismeel (üsna hea, lõhna tunnevad tundlatega), maitsmismeel (üsna hea, maitset tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni
Pandora laegas- jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastus es Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta
tumedamaid objekte • Rolli mängib ka saaklooma lõhn ning süsihappegaasi kontsentratsioon • Üksikud liigid nt pimeparmud ründavad jahedama ilmaga ning õhtu poole Kasutatud kirjandus • 1. Luig, J. Sumisev parmupäev. 2006. Ajakiri Loodusesõber. Kättesaadav: http://ilm.ee/?42827 (külastatud 02.04.2015). •2. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Parmlased (külastatud 02.04.2015). •3. Luik, A. Kuumad küsimused: miks see kuumus küll parmude tiibu ei kärbi? 2014. Tartu Postimees. Ajaleht küsib. Kättesaadav: http://tartu.postimees.ee/2871369/kuumad-kusimused-miks-see-kuumus-kull-parmude- tiibu-ei-karbi (külastatud 02.04.2015). •4. Kalapeedia. Kättesaadav: http://www.kalapeedia.ee/parmud-ja-nende-vastsed.html (külastatud 02.04.2015). •5. Pärnumaa kutsehariduskeskus. Õpiobjektid. Kättesaadav: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/tiivad.html (külastatud 02.04.2015) •6. Looduskalender. Parmudest, siis kui neid on
Kühmnokk-luik Cygnus olor Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv must kühm. See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Kühmnokk- luik on Eesti suurim lind, tiiva pikkus on 57...62 cm. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luiged on Eestisse levinud lõuna poolt üsna hiljaaegu. On teada, et aastatel 1908-1928 pesitsesid mõned paarid Saaremaa lõunaranniku lahtedel, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti looduses neid suuri ilusaid luiki alles 1955. aastal Virtsu lähedal. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel
suurema osa pea pinnast. Lihtsilmad paiknevad tavaliselt laubal, liitsilmade vahel, ning koosnevad vaid ühest osast. Objekte nendega ei näe, nad tajuvad vaid heledust ja tumedust ning liikumist. Lihtsilmi on tavaliselt 2-3. Rindmik koosneb kolmest lülist. Täiskasvanud putukatel kannab iga rindmikulüli üht lülilist küünistega varustatud jalapaari. Seega on putukatel kuus jalga. Lisaks jalgadele kinnitub enamikul putukatel rindmikule veel üks kuni kaks paari tiibu. Erinevalt lindude ja nahkhiirte tiibadest ei ole putukatiivad tekkinud mitte jäsemetest, vaid kujutavad endast rindmiku kahe tagumise lüli katete lehtjaid väljasopistisi. Putukad on ainsad selgrootud, kellel esinevad tiivad. Liblika jala ehitus Putukate jalgade ehitus on seotud nende elupaiga ja eluviisiga. Ühenda jalgade nimetused joonte abil nende õigete kirjeldustega! Eesjalad tugevamini arenenud, sääred
3 2.Välimus Kiilidel on sihvakas, piklik, sageli eredalt värvunud või metallihelgiga keha ning suur, ülejäänud kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest putukatest liigutavad nad vaheldumisi esimest ja tagumist tiivapaari. Oma tiibu seljale kokku
Kiletiivalised German Berg Viimsi Kool 8.E klass 2013 Elupaik Ühiselulised. Elavad puudes, maa peal ning mesilased tarus. Herilased elavad maja seintel Välimus Kiletiivalised on 0,21 mm kuni 6 cm pikad selgrootud. Tiivalistel on 2 paari tiibu, mis on ühendatud omavahel konksukestega. Kõigil on hästi arenenud lõuad. Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploiseid kui diploiseid mune.
“Siga lendas” Elas kord üks Notsu, kes unistas lendamisest. Kuid tal ei olnud tiibu. Ühel päeval ta mõtles, et ehk saab ta kasutada lendamiseks tiibade asemel oma kõrvu. See mõte tundus notsule väga targana. Mure oli ainult selles, et ta ei osanud oma kõrvadega lehvitada niimoodi nagu linnud oma tiibadega. Nüüd tuli tarkpeast Notsule veel geniaalsem mõte pähe: tuleb minna hästi tuulisesse kohta, kus kõrvad võtavad ise tuule alla. Notsu jooksiski mere äärde pankrannikule, kus on alati kõva tuul. Kohale jõudes ei pidanud ta pettuma, tuul oli vägev
Ei see koer jänest koju too, keda vägise metsa viidakse. 14. Iga punane mari ep ole mitte maasikas. 15. Kelle perse sügeleb, küll see sauna kütab. 16. Kellest konks peab saama, see kasvab noorelt kõverasse. 17. Kes ainsat last raatsib lüüa! 18. Kivi-süld on kergem mõõta kui kokku kanda. 19. Kui naine joob ja katus läbi jookseb, see on kõige pahem lugu. 20. Kes supiga suus põletanud, see puhub ka vee peale. 21. Kui sa oma nahka armastad, siis ära teist löö. 22. Kui sul enesel tiibu ei ole, siis ei tõsta sind ka võõrad tiivad lendu. 23. Kus koer kord lüüa saanud, ei ta seal enam teine kord haugu. 24. Mee-kaup-mees lakub mõne korra omasõrmi. 25. Mis naeste tarkus on? Hundi eest tuppa hoida. 26. Noorte leskede südamed ja kivi-vaagnad on usinad jahtuma. 27. "Kelle jalg tatsub, selle suu matsub" ja "Kes koera saba kergitab, kui koer ise"; 28. "Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg"; 29
Alahuulest saab keemilise meele elund. (Teder) Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis on tavaliselt üksteisega liikumatult ühendunud. Rindmiku esimesele lülile ehk eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile ehk keskrindmikule keskjalad ja kolmandale rindmikule ehk tagarindmikule tagajalad. (Teder) Tiibade olemasolul saab jagada putukad kahte rühma: tiivulisteks ja tiivututeks. (Teder) Tiivulistel putukatel ehk pterügootidel on tavaliselt kaks paari tiibu. Sageli üks või teine paar tiibu on enamarenenud. Näiteks kahetiivalistel (sääsed, kärbsed) 6 on ainult üks paar arenenud tiibu, teine paar on säilinud kepjate sumistitena. (Teder) Tiivutud putukad e. apterügoodid on valdavalt ürgsed vormid ja neil pole evolutsiooni käigus tiibu kujunenudki. Putukate tagakeha koosneb 11 lülist, mis osaliselt on evolutsiooni käigus kadunud
ESIMENE OSA OLI HOMMIK JA uus päike puistas kulda üle tasase mere säbarlainetuse. Miil kaldast sõbrutses kalapaat veega ning kutse HOMMIKUEINEKS kõlas õhus, kuni tuhanded kajakad kilades-kakeldes rappesaaki nõudma jõudsid. Vilgas päev oli taas alanud. Kuid kaugel kaldast, paadist ja hõimukaaslastest lendas Jonathan Livingston Merikajakas ihuüksi. Saja jala kõrgusel lainesäbrust sirutas ta oma lestjalad välja, ajas noka õieli, püüdis kramplikult hoida oma tiibu valuliselt pöörlema kiskuvas vinkelkaares. Neid kaardus hoida oleks tähendanud, et ta suudab vallata rapplendu, peaaegu paigal püsida, ning nüüd jõudiski ta aegluseni, kus tuul oli veel vaid näkkusosin ja ookean tema all näis liikumatu. Kissitades silmi kirglikus keskendatuses, hoides hinge kinni, pingutas ta end ... veel hetkeks ... sekundiks ... vaksa-võrra ... hoidma tiivakaart. Siis lõid suled sagritsi, ta tardus õhus ja kukkus kivina.
Sihktiivalised ehk tirtsud ja ritsikad (orthoptera) Välimus Pruunikad, kollakad, rohekad Piklik keha, koosneb 10 lülist Suured ja pikad tagajalad Suur ja liikuv pea Väikesed silmad Kaks paari tiibu Tundlad Sihktiivaliste elupaik Aasad Vesi Viljapõllud Metsaservad Raiesmikud Puisniidud Paljunemine Lahksugulised Kogu talv munad mullas Munad kooruvad kevadel Areng vaegmoondega http:// www.arkive.org/common-field-grasshopper/c horthippus-brunneus/video-09.html Eluviis Soojalembesed Tegutsevad päeval Tegustevad maapinnal Rööv- ja taimtoidulised http:// www.arkive.org/common-field-grasshopp
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) ELUVIIS Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheduses tardunne. (Eneke, 2 osa) Koolibrid veedavad suurema osa päevast õhus. Täiskasvanud koolibri kulutab päevas 155 000 kilokalorit. Niisugune eluviis nõuab palju energiat. Et päeval piisavalt jõudu jätkuks, langeb koolibri öösel tardumusse. 2 Õienektarit imevad nad lennu ajal. Tiibu kiiresti liigutades "peatub" ta õhus lille ees ja pistab oma pika ning pisut kõvera noka õietuppe. Siis aga liigub edasi järgmisele õiele. Iga koolibri peab päevas külastama umbes 2000 õit, et kõht nende nektarist täis saada. Samal ajal tolmendab koolibri teda toitvaid lilli. Koolibrid imevad nektarit, oma pikka keelt kiiresti sisse-välja lükates ja tõmmates. Valku saavad nad väikesi putukaid ning ämblikulaadseid korjates.
Vastused, kontroll 1. KIRJUTA KUHU VAJA K VÕI G Riiki, elutarkus, kaugushüpe, vaagu, pagesid kugistada Väike, väikeses, väikest, kõike, nõrk, kõik, nagu, kogu, viipega, igasuguseid, pagesid, hiigslaslikku, huligaan,uudisimulikud, lauliski, rohkem kaelkirjakute, Hulkur, jänku, rohkem, leokelauliski, kiikas, kugistada, koogitüki kellegi, otsustadigi, tunngida, ogalik, lõugas, iga, igasuguseid,. 2. KIRJUTA KUHU VAJA P VÕI B p Tule tuppa! Hooplema, tiibu, lapsed, lõpuks, viibib, hooples, ärples õpetajana, õpilased, helikopterit, koobasti antiloopide, koopad 3. KIRJUTA KUHU VAJA T VÕI D Pidi, end, endale, maalides, ülemjuhatajalt, teate, kallutada, näitab, heledamini, hämmeldunult, riided, lindude, loomade kädistamist, kädin, hiidlane, raadio, pildistada, esindamas, hõbedase, hundikoer, kabinet hoiatas, harsaltselt, töötab hõbedased, haledalt, torti, Tuti sõitis, lehti, toomingate, Eide, spordialad, höbedase, haledalt,
Herilased Getriin Koldits Kehaehitus ● Kiletiivad ● Suured liitsilmad ● Musta-kollasevöödiline tagakeha ● Hõreda, sileda ja sirge karvastikuga ● Piklik ja sale ● Kaks paari tiibu ● Pea ● Tagakeha ● Rindmik ● Tundlad ● Kuus lülilist jalga Elupaik ● Pesad asuvad pööningutel, põõsastes, urgudes jne. ● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad
Kärbsed Kärbsetel on üks paar tiibu, selle järgi ka liik- kahetiivalised. Lennutiivad on kilejad, teine tiivapaar on putukatel arenenud sumistiteks, mis tekitavad lendamisel iseloomulikku heli (pirinat).Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine
tähis X), mis on parralleelne õhuvoolu suunaga (Abel & Helme, 2015). 2) tõstejõuks (joonis 1. tähis Y), mis on teise joone või pinna suhtes 90 kraadi. (Abel & Helme, 2015) (Kristel, 2015) Tõstejõud Y ongi see jõud, mis tõstab tuulelohe ülesse. Samuti ehitati esimesed lennukid lamedate tiibadega. Lamedate tiibade nõrkus oli see, et nad olid õrnad (Abel & Helme, 2015). Siis tehti tiivad, mis sarnanesid linnu tiibadele- pealt kumerad ja alt nõgusad. Neid tiibu katsetati ja avastati, et see annab sama nurga all (10-15 %) suuremat tõstejõudu, kui lame tiib. Samuti olid kumerad tiivad tugevamad ja tekitas tõstejõudu juba 0 0 nurga juures (Abel & Helme, 2015). Loodi lennukeid, mis hakkasid lendama aina kiiremini ja siis avastati, et kumerad plaattiivad ei pidanud enam vastu ning hakkasid purunema. Samuti kaotati ka kiiremini ja kergesti püsivust. Tehti uuringuid, mille tulemused näitasid, et suuremate nurkade
· Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine, lõhna-ja maitsetaju. · Suhtlevad omavahel helisignaalide abil. · Pikk mitmekambriline süda · Avatud vereringe, mis kannab edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse, kuid hapniku ei transpordi. · Hingamiselunditeks on trahheed, üks ots avaneb putuka keha küljel, teine haruneb peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde. · Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasi välja. · Toitub taimedest: o Suistega hammustab lehe tükke ja peenestab need o Segab suus süljega ja neelab pugusse o Toit läbib ma ja soole, kus see seeditakse o Tahked seedimisjäägid väljutatakse pärakust · Tagasooles imendub suurem osa veest tagasi, putukas peab läbi ajama ainult selle veega, mis sisaldub toidus. · Lahksugulised
Suu ümber asuvad vajalikud jätked suised. Üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Eesselg on sadulataoliselt külgedele paindunud. Väga iseloomulikud on sihktiivalistele suured ja pikad tagajalad need on hüppejalad. Ehitus (2) Sihktiivaliste eestiivad on tagatiibadest veidi paksemad kattetiivad.. Tagatiivad on lehvikutaolised ja on puhkeolekus eestiibade alla kokku volditud. Mõnedel sihktiivaliste liikide valmikutel pole üldse tiibu või on tiivad oluliselt lühenenud või on taandarenenud lapatsitaolisteks soomusteks. Sihktiivalised on röövtoidulised ja taimtoidulised. Neil on haukamissuised. Rohutirtsu välisehitus. Ritsiklased Ritsikate peenikesed tundlad on kehast pikemad. Nende keha on jässakas ja jalad on pikad. Ritsikad tunduvad veidi kohmakad, sest oma raske keha tõttu ei suuda nad teha pikki hüppeid. Heli tekitamiseks hõõruvad isased ritsikad
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koorem
õhukesel tiival. Kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu. Kiilid on väga hea lennuvõimega ja sageli võib neid ka kohata veekogudest eemal. Enamasti lendavad nad tervete parvedega koos ,see võimaldab neil uusi veekogusid asustada. Kiililised jaotatakse kahte rühma: Taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalised on sihvakad pika peene tagakehaga väheldased kiilid, nad hoiavad tagakeha kohale tõstetuna tiibu. Taolistiivalistel on taga- ja eesjalad ühelaiused. Nende hulka kuuluvad väiksed kiililised nagu kõrsiklased, liidrikased ja natuke suuremad vesineitsiklased. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad surnud või elusatesse taimekudedesse. Eristiivalised on suurekasvulised, neil on suhteliselt jäme tagakeha ja istudes nad tiibu kokku ei pane. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad , tiibade alused eriti. Sellesse rühma kuuluvad suurimad
VAPSIK Vespa Crabro Marian Jaarman 8A Süstemaatikad · Klass- putukad · Selts- kiletiivalised · Hõimkond - lülijalgsed http://pixshark.com/hymenopt era-families.htm Tunnused · Euroopa suurim herilaseliik · Kaks paari tiibu asetsevad piki keha, eestiivad katavad tagatiibu http://www.godofinsects.com/index.php/ · Emased 2,5-3,5 cm museum/bees-wasps-and-ants/european- hornet-vespa-crabro/ · Isased 1,8-2,4 cm · Rindkere on pruun, pea kollane, tagakeha kollase-pruunikirju Elupaik ja levik · Euroopas ja Siberis kuni Mongoolia lääneosani · Vanad metsad, milles leidub nii elavaid kui surnuid puid · Pesa ehitavad vapsikud
sajandi esimesel poolel, mil lõunatiiva rajamisega üheaegselt ühtlustati ka teiste tiibade kõrgusi. Seejuures on kogu lõunasein koos kahe flankeeriva nurgatorniga ning idaväravakompleksiga rajatud üheaegselt. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvadele määratud laskeavadega (neist edelatornis üks ümmargune). Viimati nimetatud torni ehitamise ajal sai lõpliku kõrguse ka eeshoovi läänesein. Alles nüüd omandas pealinnus konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis vähemalt esimesel korrusel oli võlvitud. Sissepääsu linnusesse moodustasid kaks teineteisele järgnevat idaväravat, millest välimine oli varustatud tõstesilla ja nn. hundiauguga, sisemine langevõrega. Vahetult väravaehitisega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel asus kamina ja hüpokaustahjuga vahiruum (mõlemad 15. sajandi lõpust - 16. sajandi algusest.
Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Kahetiivaliste liigid. Kihulased Moskiitolased Parmlased Sirelased Röövkärblased Laibakärblased Nahakiinlased Maokiinlased Sirelased Sirelasi võib kohata päikesepaistelistel päevadel õitel või nende läheduses lendamas. Nende herilasi või mesilasi meenutava mustri tõttu peavad paljud neid ekslikult ohtlikuks. Sirelased on väga head lendajad, kes saavad kiirelt tiibu liigutades kaua aega ühe koha peal õhus rippuda. Sirelaste röövtoidulised vastsed elavad veekogudes, sipelgate ja kimalaste pesades ning lehetäikolooniates. Parmlased. Parmud ründavad inimesi ja loomi päikesepaistelistel suvepäevadel. Nende vastsed elavad soistel aladel niiskes pinnases. Sarnaselt pistesääskedega toituvad parmud tavaliselt nektarist, verd vajavad aeg-ajalt vaid emased parmud. Emane parm on võimeline korraga imema
. ? Igale poole vähemalt 2 põhjendust Sarnaneb Erineb Kalaga 1. Keha katavad soomused 1. Pole uimi 2. 2.Pole lõpuseid Roomajaga 1. Saba on mõlemal toeks ja 1. Roomajate keha pole püsivalt soe tasakaaluks 2. Pole kõrvalesti 2. Linnuga 1. Mõlemate keha püsivalt soe 1. Pole tiibu 2. 2. Pole nokka 7. Miks seda looma on maailmas vähe? 3 põhjust. Teda kütitakse liha pärast, 8. Kuidas teda kaitstakse? …………………………… Kui on aega leidke rühma peale pilt ka töö lõppu. Kõigil rühmliikmed peavad vastava töö ka omale saatma, kuid ühine töö palun pange siia moodle imetajate foorumisse üles. Kirjakasti lisage seekore kõigi rühmaliikmete nimed.
2007 Liblikad (1) Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini uuritud putukarühm Eestis. Eestis on leitud 2016 liiki liblikaid, neist 934 suurliblikaid. Eestis enamlevinud päevaliblikad on pääsusaba, lapsuliblikas, suur kapsaliblikas. Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam. Kokkupandud tiibadega liblikas sarnaneb taimelehele ja jääb märkamatuks. Päevaliblikatel on tundla tipp nupuga. Hämarikuliblikad Hämarikuliblikate hallikirjud tiivad lamavad puhkeolekus keha peal.
elavate loomade tunnuseid Elusorganismide evolutsiooni uurimise meetodid- Võrdlev anatoomia- Uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust 1. Homoloogilised elundid- sarnase ehitusega, kuid erineva funktsiooniga N: selgroogsete jäsemed 2. Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid täidavad samat ülesannet N: kärbsed ja linnud kasutavad oma tiibu lendamiseks, kuid ehituselt on nende tiivad erinevad
5 lume sulamise ajast ning sellest, kas kevad on soe või külm (Viidalepp, 2000). 2.5 Nukust koorub liblikas Liblikas koorub nukust tavaliselt varahommikul. See on mõjutatud välisärritajate poolt- päikese tõus ja õhurõhu muutus. Kooruv liblikas pingutab kesta kaeluseõmbluse kohalt katki, vabastab jalad ning tiivad ja, ponnistanud ennast kestast vabaks, kiirustab otsima rohukõrt või oksa, millele ronida tiibu sirutama. Paigal püsides hakkab liblikas oma tiibu venitama, kolme minuti möödudes on tiivad keha pikkused, aga kortsus, veel kolm minutit hiljem on nad niisama pikad, kui lennuvõimelisel isendil (joonis 2). Natuke aega hiljem on nad täiesti sirged, kui siis liblikat segada, vajuvad tiivad taas kortsu ja jäävadki selliseks. Kortsus tiibadega liblikas on aga lennuvõimetu (Viidalepp, 2000). 2.6 Munemine Apolloliblikad munevad oma munad toidutaimedele-lõokannused on ju
Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt kärbsed, sääsed, parmud) Neil on üks paar tiibu, tagatiivad on taandarenenud sumistiteks. Sumistid vibreerivad koos lennutiibadega ja aitavad tasakaalu hoida. Oskavad lennata ka tagurpidi, külgsuunas või isegi selili. Mõned kahetiivalised on kõigesööjad, mõned toituvad püsisoojaste verest ja lihast. Huvitav fakt on, et sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, kellel on vaja enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taime mahla. Kahetiivalised on pistmissuised, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest
nokal olevate erkkollaste laikude jägi. Pingviine näeb sageli seismas tihedalt üksteise vastu surutuna, et paremini taluda Antarktika talves valitsevat erakordset külma (-50 C !). Erinevalt Artikapiirkonnas elavast algist ei saa pingviin lennata, kuid on esmaklassiline ujuja! Ta võib sukelduda enam kui 250 ( mõningail andeml 500)m sügavusse ja jääda vee alla kuni 18 minutiks, et kaulu püüda. Vee all saaki jälitades kasutab ta tiibu nagu loibi ning on võimeline vee all ujudes sööma. Pildil on Kuningpingviinid. Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia pingviiniga, kes on temast 3 korda väiksem, on keiserpingviin ainuke , kes pesitseb Antarktikas. Klassifikatsioon: Selts:pingviinilised sugukond:pingviinlased Pikkus ja Kaal: Ta on keskmiselt 1,2m pikk ja kaalub 20-40 kg. Eluiga: Keiserpingviin elab umbes 20 aastat. Sigimine: Suguküpsus:3-6 aasta vanuselt
PINGVIIN Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab
annaabi.ee 
