PARMLASED (0)

Parmlased  
Maria-Heleen Hiie
EMÜ  2015
Parmlased
• Kuuluvad teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega 
kahetiivaliste  seltsi
• Tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud 
vereimejad 
• Neid kärbseid on sugukonnas 
ligikaudu 3000 liiki, kellest 
Eestis elab 36 liiki
Välimus
• Parmud on keskmise suurusega või 
suured (6–26mm)
•Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka 
kehaga  kärbseid
•Iseloomulikuks küljeks on 
eredavärvilised liitsilmad 
•Läbipaistvad või hallikad tiivad 
Eluviis
• Tegutsevad vaid päeval, öösel poevad peitu
• Aktiivsed maikuu  lõpust septembri keskpaigani. Eriti 
palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel
• Hea lennuvõime, võivad  lennata  toiduotsingutel 
kilomeetreid
• Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 
145 km/h ühel parmlaste sugukonda 
kuuluval liigil
Eluviis
• Meelispaigaks sood ja  rabad
• Putukamaailmas pikaealisted,  elutsükkel  sõltuvalt liigist, kes 
elavad Eestis, 1-2 aastat,maksimaalselt 3
•  Kõigusoojased , mis paneb nad kuumaga tegutsema. 
• Erinevalt inimesest, talub putukas kuuma väga hästi. 
• Paslik temperatuur  20’- 30’C 
• 35’C rahustab maha, 40’C  on neilegi liiast
•  Emased  parmud vajavad järglaste saamiseks 
verd
Eluviis
• Munad munevad taimelehtedele või kividele kogumikena, kust 
hakkavad kooruma vastsed kes langevad vette või niiskele 
pinnasele
• Valmikud haaravad kaasa  veetilga  laskudes aeg-ajalt vette, 
mida imetakse imikärsa abil
• Niiske elukeskkond või lausa veekogu on äärmiselt oluline 
vastsetele
•  Parmude  vastsed meenutavad sigareid
• Väiksematest organismidest toituvad suurema osa liikide 
vastseid , taimtoidulised on ainult kibunate vastsed
Parmude ohtlikkus
• Emased on väga agressiivsed vereimejad kelle 
pisted on väga valusad
• Võivad rünnata kõikvõimalikke loomi
• Inimesi ründavad samuti väga sageli, kuid 
näitkes veiseparm ja teised kõige suuremad 
parmuliigid inimest ei ründa
• Isased parmud verd ei ime ning toituvad ainult taimemahladest
• Massilise parmude esinemise korral võivad hammustused  
ohvrit  tugevast  kurnata kuna nende sülg on küllaltki mürgine 
• Kannavad tihti peale edasi ka igasuguseid haigusi 
• Verd imevad vaid emased kuna seda 
on neil vaja  munade  soodsaks arenguks 
• Emaste parmude suised töötavad kääride 
põhimõttel 
• Mistõttu voolab parmu hammustusest 
tihti palju verd
•  Putukatel  on üleval ja all kaks paari lõugu
• Ülemised lõuad on jõhkrad, seepärast on hammustus  valus
• Alalõuad meenutavad renne, mille kaudu parm  oma sülge 
verre nõrestab, et  veri  ei hüübiks
• Putukate sülg on põhjus, miks nende 
hammustused sügelevad
• Leiavad ohvrid peamiselt liikumise 
järgi, eriti hästi panevad tähele 
tumedamaid objekte 
• Rolli mängib ka saaklooma lõhn ning 
süsihappegaasi kontsentratsioon
• Üksikud liigid nt pimeparmud 
ründavad jahedama ilmaga ning 
õhtu poole 
Kasutatud kirjandus
 
• 1. Luig, J. Sumisev parmupäev. 2006. Ajakiri Loodusesõber. Kättesaadav: 
http://ilm.ee/?42827  (külastatud 02.04.2015).
•2. Vikipeedia.  http://et.wikipedia.org/wiki/Parmlased  (külastatud 02.04.2015).
•3. Luik, A. Kuumad küsimused: miks see kuumus küll parmude tiibu ei kärbi? 2014. 
Tartu Postimees. Ajaleht küsib. Kättesaadav: 
http://tartu.postimees.ee/2871369/kuumad-kusimused-miks-see-kuumus-kull-parmude -
tiibu-ei- karbi  (külastatud 02.04.2015).
•4.  Kalapeedia . Kättesaadav:  http://www.kalapeedia.ee/parmud-ja-nende-vastsed.html 
(külastatud 02.04.2015).
•5. Pärnumaa kutsehariduskeskus. Õpiobjektid. Kättesaadav: 
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/tiivad.html  (külastatud 02.04.2015)
•6. Looduskalender. Parmudest, siis kui neid on. Kättesaadav:  
http://www.looduskalender.ee/node/20709   (külastatud 02.04.2015)
Tänan  kuulamast!

Document Outline

• Parmlased
• Parmlased
• Välimus
• Eluviis
• Slide 5
• Slide 6
• Parmude ohtlikkus
• PowerPoint Presentation
• Slide 9
• Kasutatud kirjandus
• Tänan kuulamast!