..................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tehakse kokkuvõte ajakirjas Ehitaja (aprill, 2014) ilmunud artiklist „Palkseina tüüpiliste nurgasõlmede õhuleketest“. Artikli autor Andres Uus tutvustab lugejatele enda 2013. a Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööd „Seestpoolt lisasoojustatud palkseina soojus-ja niiskusrežiim ning tüüpiliste nurgasõlmede õhulekked“. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata palkelamu tüüpiliste nurgasõlmede õhulekkeid katsemaja näitel. Töö tegemiseks projekteeriti ja ehitati katsemaja. Töö käigus hinnati nelja erineva nurgatapi (post-, järsknurk, Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud.
aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. · Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda Looming Lasteraamatud Dioloogia Kirjutas Ajaloofilosoofiline Tallinna Trioloogia sari Elulugu Töötas 1. veebruarist 1942 majandusgeograafia instituudi assistendina, jätkas magistritööd samal teemal, võrreldes Tartu linna rahvastikku 1940. ja 1941. aastal, mida võimaldas 1941 detsembris läbi viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991 · Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu") · Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur.
Vabaaine majandusõpetus 1 tund (I) Kuidas toime tulla ja unistusi ellu viia? Kes ma olen ja mida teile räägin? Lõpetasin Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise erialal ja kaitsesin oma magistritööd finantsjuhtimise õppesuunal 2010.aastal. Oman magistrikraadi (MBA). Töötan majanduse ja ettevõtluse õpetajana Viljandi Gümnaasiumis ja kunstiõpetuse õpetajana Tääksi Millest räägime? • Kursuse eesmärk: Anda lihtne ülevaade võimalustest oma isiklike ,- pere-ja ettevõtte kulude-tulude eelarve struktuurist, tasakaalust ja ettevõtte majandusarvestusest (äriplaani komponendid). • Kursuse kestvus: 35t • Kursust hinnatakse arvestustöö põhjal
5-6 Skolastika.................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................7 Sissejuhatus Kasutasin oma referaadis kolme allikat. Nendeks allikateks on raamat``50 klassikut: filosoofid`` Edmund Jacobi kirjutatud ja ``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokese kirjutatud ning veel ma kasutasin Estrist võetud Taavi Laanepere magistritööd. Mulle väga meeldis see kuidas oli raamatus``50 klassikut filosoofid`` Edmund Jacob öeldud Aquino Thomas on keskaja suur õpetaja, kes mõistab maailma kui lõputu astmete hulga hierarhiat, mille alumises otsas on kõige madalalmad asjad ning ülemises otsas Jumal. Kui kõrge koht sellises hierarhias ühele või teisele olevale kuulub, see sõltub tema olemise``olemuslikkuse``astmest.(Edmund Jacob;93) Thomas Aquino
kõikvõimalike näidete abil oleks igati õigustatud ning kasulik meditsiini valdkonnas. Udo Margna on Eesti taimefüsioloog ning ühtlasi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmaatsia õppetooli õppejõud kes on kirjutanud õpiku "FÜTOTERAAPIA", kus käsitleb ravimist ravimtaimedega ning peamiselt keskendub "Taimede kasutamine seedetrakti haiguste raviks". Ta on avaldanud üle 120 teaduspublikatsiooni, sh neli monograafiat ja õpikut. Tema juhendamisel on kaitstud 7 doktori- ja magistritööd. Ning hea näitena võib tuua tema töid. KASUTATUD KIRJANDUS Ain Raal. (2003). Taimedes talletuv tervis. Tallinna Tervisekõrgkooli õpik Ain Raal. (2010). Farmakognoosia. Tallinna Tervisekõrgkooli õpik Avatud Eesti Fond, Tiigrihüpe. (2008). Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed Udo Margna. (2014). Fütoteraapia, ravimine ravimtaimedega
Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute
Ernst Enno'st ning uuring toetub paljuski veebimaterjalidele, mida leidub internetis piisavalt. Oma töös kasutasin materjale mis olid olulised uurimuse edasiandmiseks nagu materjalid Eesti kultuuriajaloolisest veebist ,,Kreutzwaldi sajand", milles on kajastatud palju Ernst Ennoga seotud pildimaterjale, korporatsiooni ,,Vironia" veebilehekülge, milles Tarvi Teder käsitleb Ernst Enno ühiskonnaliikmelisust, samuti Stella Sägi magistritööd, kus vaadeldakse usulisi mõjusid Ernst Enno luulele ning Läänemaa muuseumi kodulehte, mis kajastab Ernst Enno tegevust koolinõunikuna tema elu teises pooles kuni surmani. Kasutasin ka arhiivimaterjale, küll ainult materjale mis kajastasid Läänemaa perioodi. Arhiivi materjale Ernst Enno kohta võib leida Riigiarhiivist ja Ajalooarhiivist. Enno tähendus eesti luule avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules
2000b), koostöös TÜga eesti murrete elektrooniline andmebaas (vt Lindström 200 jt 2001), koostöös TÜ, Soome ja Karjala teadlastega läänemeresoome keeleatlase projekt ,,Atlas linguarum fennicarum" (ALFE, Helmi Neetar, Vilja Oja) ja murdeplaatide tegemine (Mari Kendla, Jüri Viikberg). EKI murdeuurijatest on filosoofiadoktori väitekirja kaitsnud Marja Kallasmaa Saaremaa kohanimedest (2000) ja Vilja Oja eesti murrete värvinimetustest (Oja 2001), magistritööd Evi Juhkam eestirootsi ja eesti murrete kontaktidest (Juhkam 1998), Piret Norvik kirderanniku leksikaalsetest kontaktidest (Norvik 1998), Mari Kendla Lääne-Eesti kalanimetustest (Kendla 1999). Ka Lembit Vaba doktoritöö eesti ja läti keelesuhetest (Vaba 1997) sisaldab palju uut eesti murrete kohta. Tartu Ülikooli murdeuurimises toimus 1990. aastatel järsk põlvkonnavahetus. 1993. a suri TÜ eesti keele kateedri pikaajaline murrete õppejõud dotsent Aino Valmet
nendes sisalduvaid õiguspõhimõtteid täna kehtiva õigusega ning seeläbi leida nende omavahelised seosed, juhul kui need esinevad. Töö koosneb kahest peamisest osast: Rooma õiguse ajalooline taust ja Rooma peamised õigusallikad seostes Eesti kehtiva õigusega. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpikule ,,Rooma eraõiguse alused" ja H. Siimets-Grossi ,,Asjade mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel" magistritööd. II Rooma õiguse ajalugu Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis arenes välja väikeses linnriigis tekkinud õigusest, üldiseks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse aastat 450 eKr, mil loodi XII tahvli seadus. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusperioodiks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus Iuris Civilise seadustekogu, millel suuresti põhinevad ka meie
püsima normeerituks ja kõike arengutendentse arvestades. Tõnu Tender oma kirjutises ,,Eesti släng: olemus ja uurimuslugu" (1994: 292) ütles, et peale praktiliste põhjuste annab slängi uurimine väärtusliku informatsiooni keeleteadlastele, sotsiolingvistidele, leksikoloogidele, keele muutumise uurijatele ja semantikutele. Üks esimesi, kes on tundnud huvi slängi vastu oli Tõnu Tender. Ta on kaitsnud Tartu Ülikoolis oma magistritööd teemal ,, Eesti släng: olemus ja uurimislugu". . 1.2 Slängi mõistete piiritlemine Eric Partridge (1970 38-40) väidab, et konkreetsemad andmed slängisõnade kasutamisest tulenevad antiiksest Kreekast ja Roomast. Samuti Tõnu Tender on arvamusel, et maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirjapanekud on kasutanud slängielemente sellistes teostes kasutanud nt Homeros, Theokritos, Plautus, Horatius, Juvenalis.
tiitellehele kantud nimed seal olevas järjekorras, nimed eraldatakse komaga. Rohkem kui kolme autori puhul tuuakse kolme autori andmed koos lühendiga jt (ja teised). Pealkiri kirjutatakse täielikus vastavuses allikale, lühendamata. Üldjuhul on kasutatud allikateks: kirjanduslikud allikad; artiklid erialastest ajakirjadest, ajalehtedest; õigusaktid; avaldamata allikad (organisatsioonisisesed dokumendid); dissertatsioonid; lõputööd, magistritööd. Raamatute puhul on vajalikud järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita), ilmumiskoht ja kirjas- tus. Kõik allikat iseloomustavad andmed võetakse raamatu tiitellehele pöördelt või elektroonili- sest kataloogist (ESTER, RIKSWEB jt). Kui raamatul puudub autor, kuid koostaja või toimetaja nimi on toodud tiitellehel või selle pöördel, siis esitatakse see pealkirja järel koos sõnaga koos-
Savi meenutusel oli Külvet raudse närvikavaga atleet. "Miks tähtsamad etteasted luhtusid, ei oska siiani öelda. Valter alustas sportimist väga noorelt. Kuigi tal oli hea koordinatsioon ja tehnika, ei pidanud sidemed ja liigeste kinnituskohad koormusele vastu." Savi sõnul oli Valter tema sagedane külaline. "Meil oli nii-öelda oma tagatuba. Me ei rääkinud üksnes spordist. Puudutasime tema haridusteed, õhutasin teda tegema magistritööd kümnevõistlusest." Külvet oli 80ndatel aastatel Kadriorus toimunud kümnevõistluslaulupidude peaesineja. "Minu jaoks oli Valter Külvet hirmus kõva mees," sõnas Külvetilt Eesti kümnevõistluse teatepulga võtnud Nool. "Mäletan Valteri võitu Kadrioru staadionil Liidu meistrivõistlustel. Igal kümnendil on Eestis olnud üks kõva kümnevõistleja, 80ndatel kuulus au Külvetile." Nool hindab Valter Külvetit Eesti läbi aegade üheks paremaks sportlaseks. "Mõni aasta tagasi
Rogersi mõted ja postilaadid moodustavad ühe süsteemi, mis on vaadeldav tervikliku ja lõpetatud isiksuse teooriana. George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Ta sündis 1905. aastal Ameerikas väga töökas ja religioosses farmerite kogukonnas. Noorena huvitus ta kõigest, ilma et oleks pikka aega kindlat oma ala leidnud. 1926. aastal sai ta füüsika ja matemaatika bakalareuse kraadi. Huvi sotsiaalprobleemide vastu ajendas ta astuma Kansase ülokooli, kus ta kaitses. 1928. aastal magistritööd. 1931. aastal ta sai psühholoogia bakalareuse kraadi ja veel sai ülikoolis psühholoogiadoktoriks. 1955. aastal avaldas ta oma peateose «A theory of personality. The psychology of personal constructs». Igasuguste muudatuste selgitamiste või ennustamise olemus teatud valdkonnas seisneb selle muudatuse korrelatsiooni viimises psühholoogilise välja tingimustega antud ajal. See põhiprintsiip teeb sündmuse subjektiivse tõenäosuse indiviidi eluruumi osaks. Kuid see välistab teiste,
· sooritas kõik eksamid/arvestused hinnetele "A", "B" ja "C"; · kaitses lõputöö ja/või sooritas bakalaureuseeksami hindele "A"; · keskmine hinne õpingute vältel oli 4,60 või kõrgem (enne 24.03.99 saadud hinnete alusel "4,75" või kõrgem), kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, hindeliste arvestuste, praktikate ja lõputöö/lõpueksami hindeid. 2. Magistritöö (40 ainepunkti) kaitsmine ja hindamine Magistritööd kaitstakse kasvatusteaduste ja pedagoogika magistritööde kaitsmisnõukogu ees, mille põhikoosseisu kuulub vähemalt 5 liiget ja millele vajadusel (näit ainedidaktiliste tööde puhul) lisatakse kuni 3 lisaliiget. Eelkaitsmine Magistritöö kaitsmisele eelneb akadeemilise osakonna poolt korraldatud magistritöö eelkaitsmine, milleks · magistrant esitab valminud väitekirja kaks eksemplari pehmes köites;
kirjeldus läbi erinevate omandivormide; neljas peatükk räägib omandiõiguse piirangutest; viies peatükk on kaasomandi kohta; kuues peatükk annab ülevaate omandikaitsest. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpik-konspektile ,,Rooma eraõiguse alused". Lisaks on kasutatud H. Siimets-Grossi ,,Asjade mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel" magistritööd, Asjaõigusseadust, P. Pärna ,,Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", R.Tiivel ,,Asjaõigus. Loengud" jmt. 4 1. ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST Õigusajalooliselt on teada, et tava on vanimaks õiguse allikaks, mis ei olnud algselt seotud õigusliku sunniga. Riigi tekkimisega asus tavade asemele tavaõigus, st käitumisreeglite kogum,
2. et moodulite suurused oleks enam vähem võrdsed; 3. korduva mooduli koostamisel on oluline, et objekti sisu oleks mõistetav kõikide põhipeatükkide kontekstis, kus materjal kordamisele tuleb. Moodulite kirjeldamisel otsiti abi IMS metaandmete spetsifikatsioonist. Õpiobjekti kirjeldamine metaandmetega lihtsustas projektijuhtimise elektroonilise konspekti erinevate lugemisteede loomist ja aitas hoida magistritööd õigel suunal. Töö keskel tekkis oht, et konspekti loomisel piirdutakse vaid ühe, projekti faasidel tugineva sisukorraga. Töös tutvuti põhjalikult IMS metaandmemudeliga ja katsetati selle rakendamist praktikas. Samas ei pea magistritöö autor vajalikuks luua kõikide õpiobjektide jaoks metaandmete xml-faile, kuna nende rakendamine praktikas ei olnud käesoleva töö eemärgiks. Õpiobjektide ja metaandmete põhjal loodi andmebaas. Selle täiendamist on plaanis jätkata ka
Kogumik ilmus, peale kongressi käisid poolakad Eesti ajalooga tutvumas. Kuidas hinnata aega, kus osa Liivimaas Poola võimu all, küsimuseks. Asuti seda koos ümber vaatama. 1921-1944 umbes 1000 üliõpilast Filosoofia teaduskonnas ajalugu õppinud, ajaloolasena lõpuks u 350-400 inimest, aastas u 15-20. Gümnaasiumi õpetajateks, arhiivi, ülikooli, töötuks EV lõpuperioodil haritlaste töötus eriti majanduskriisi aegu. 1921-1944 kaitsti 27 magistritööd (17 eesti- ja põhjamaade ajaloost, 10 üldajaloost). Keskajast kuus, RAuch teenekamaid Balti ajaloo uurijaid. Liivi sõjast kaks, Rootsi ajast üheksa, nt Taube, 18-19. sajandi ajaloost kolm, 20. sajandist kolm. Viis doktoritööd Kruus, Vasar, Sepp, Liiv, Soom. Juhtivad õppejõud peale Cederbergi olid Eesti ajaloos Hans Kruus, kes oli õppetooli juht. Üldajaloos Peeter Tarvel. Ajaloouurimine ja -kirjandus 1936-50 Harri Moora ÕESi esimees. Ferdinand Linnus ERMi juht, esimesi,
Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kirjalike allikate alla kuuluvad: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida uurimistöös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös
Saatuslik sõprus Varesega ja kaasaminek Nõukogude võimuga. Väga suur luuledebüütide aeg on Siuru ajal. Siis 20ndatel aastatel käib see aga alla, tuleb üksikuid luuletajaid, keda mainida tasub ja noore luule pilt jääb hõredaks. Pärast 30ndaid tuleb ka uus debüütide tõus. Vladimir (Vilmard) Adams · Suudlus lumme (esindab kujukalt salonglikku varianti uusromantilises luules.) Ta õpib Tartu Ülikoolis Eesti kirjandust (jm kirjandusi) ja kirjutab oma magistritööd riimist. See töö saab valmis 1925 ja kaitsmisele läheb 1929. Seega on tal ka teoreetiline teadmine sellest, millega ta tegeleb. Selle taustal hakkab ta kuulutama irdriimi võdukäiku. Ta suutis peaaegu alati ja kõgiga konflikti sattuda. Ta oli nii vene kirjanduse õppejõud ja retoorika õppejõud. Õpetas nii Rein Veidemanni kui ka Linnar Priimäge. Kasvanud Tartus Supilinnas. Juhan Sütiste (Johannes Schütz) Ta esimene raamat ,,Rahutus" (1928) ilmub tema kodanikunime all
inimese mõtlema paneb"). Kui Ülle oma lastekeskuse asja ajab tal on idee, et Eesti enneaegsed lapsed peavad saama vähemalt kaks keskust, kus eripedagoogide silma all areneda , siis ikka kirega ("sest isa õpetas mind: kui midagi teed, tee viha või armastusega"). Ta naerab tihti, ka enda üle. Ja nimetab end "kõva kiiksuga" tegelaseks, kes oma asja ajades saab tihti haiget, kuid raputab suled kuivaks ning tegutseb edasi. Eelmisel aastal kaitses Ülle magistritööd, mida tehes selgus talle, et eesti 37aastaste rollimäng on väga kehval tasemel. Veelgi hullem: tavaarenguga lapsed osutusid rollimängus viletsamaks kui vaimupuudega lapsed. Mulle meeldiks uskuda, et lapsed siiski oskavad mängida. Jah, aga tavalapsi vaadeldes oli selgelt näha, et neid pole õpetatud mänguasju kasutama. Laps võtab lelu kätte ja teeb ühe toimingu, mida ta on näinud selle esemega tehtavat, aga rohkem ei oska. See pole ju rollimäng
enam huvitatud avalikest üritustest, rahvarohketest promeneerimistest. Selliseid protsesse peab linn väga tõsiselt jälgima. Selles mõttes on linn võtmestaatusega ja väga kindla kontseptsiooniga partner, kes ütleb, millised on mängureeglid ja kui vaja, siis toetuma pärnakate huvile. Selle täitmist tuleb pidevalt kontrollida, edasi uurida ja kujundada. Aga sellega paraku ei tegelda. 78 Lisa 2 järg Just see teadmine ajendas mind magistritööd kirjutama. Olgu suund milline tahes, aga olgu olemas ja kui see on olemas, siis tuleks seda järgida. Võimalik, et linnaelanikud ise ei tule selle peale, et neile on vaja sellist linna tuge. See on kontseptuaalne alus, millest peavad lähtuma planeeringud, muud arendusprojektid ja kõik otsused. Aluskokkulepe või teatud konsensus praegu puudub. Seega tuleb töö suures osas teoreetiline, et juhul kui, kuidas siis oleks.
hakkab õppima keelt ja kirjandust. Seda ülikooli ta ei lõpetanud, kuna pere kolib Peterburi, kus T lõpetab ülikooli. Turgenev ei kavatse saada kirjanikuks ta tahab saada filosoofiaprofessoriks. 1838, pärast ülikooli lõpetamist sõidab ta Sm-le, kuna Sm oli tol ajal filosoofilise mõtte keskuseks. Seal elab ta u 3 aastat, kuulab filosoofialoenguid. 1841. aastal naaseb ta Vm-le. Selle ajaga saab tal selgeks, et temast ei saa filosoofiaprofessorit. Ta ei kaitse oma magistritööd. Selle asemel hakkab ta tegelema kirjutamisega. Hegel, Fichte, Schelling nende ideid hakati Moskva ülikoolides tol ajal omandama. Nad esindasid idealismi ja ka saksa klassikalist ideoloogiat. Vm-l kiinduti põhiliselt Hegelisse ja Schellingisse. Idee kõik, mis toimub, on eesmärgipärane. Mõlemad kirjeldasid seda maailma arengut kui harmoonia poole suundumist. Hegel kirjutas isegi sellest, et kõik, mis toimub, on eesmärgipärane ja paratamatu
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt
annaabi.ee 
