Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 07 - Rahapoliitika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahapoliitika, complete, select, diskontomäär, diskontomäära, reservi, keskpank, vahetusvõrrand, fisheri, false, käibekiirus, hinnatase, intressimäär, kogutoodang, atsiooni, 2017, nominaalse, vabaturu, ekspansiivse, ekspansiivne, laiendav, suurendamine, elluviimine, makroökonoomika, started, finished, taken, mins, marks, grade, tõepoolestteiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust.
teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukulude Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust.
Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad
Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. – Tõene Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. – Tõene Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. – Vale Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle
teisipäev, 11 aprill 2017, 7:05 State Finished Completed on teisipäev, 11 aprill 2017, 7:32 Time taken 26 mins 55 secs Marks 13/13 Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 2 Raha funktsioonideks on olla Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend vahetusvahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik Question 3 Raha pakkumine on
Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on neljapäev, 30 märts 2017, 7:23 State Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 10:31 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 tulevased hinnaootused oodatav sissetulek ja intressimäär valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus Question 2 Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS - Complete
Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 4 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus suurendab valitsuse ostude mahtu. Valige üks: Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii
puhul on saadav lõpptulemus erinev. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 14 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 15 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kasvab. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
reede, 7 aprill 2017, 10:50 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Keinsistliku koolkonna käsitluses on nii hinnad kui palgad lühiajaliselt jäigad, mistõttu võib makroökonoomiline tasakaal saabuda allpool ühiskonna Complete potentsiaalset tootmismahtu. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Kogunõudmise kõvera negatiivset tõusu põhjustavad: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 raha reaalväärtuse efekt - hinnataseme tõus toob kaasa hüviste ostuvõime vähenemise reaalkursi efekt - kodumaise hinnataseme tõus võrreldes välismaiste
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab hankiv sektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Muutused lõpptoodangu kvaliteedis on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 8 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Primitiivne pangandus- kullassepp. Kuld toodi hoiule (deposiit), vastu saadi dokument, mida aktsepteeriti maksevahendina (võlakiri). Jõude seisev kuld laenati välja. Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad. Range rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade tõus, investeeringute vähenemine, kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade alanemine, investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine. Raha loomine kommertspankade poolt:
Tulumaksu suurendamine. 3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Nii fiskaal- kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank
Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas 1 Rahapoliitika, selle eesmärk ja puudused 1.1 Raha- ehk monetaarpoliitika Raha- ehk monetaarpoliitika on meetod, mis mõjutab interssimäärasid ja ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on
reguleerimises. Peamisteks eesmärkideks on siin majanduskasvu soodustamine, majanduse stabiliseerimine, tööpuuduse ning inflatsiooni vähendamine. Kui valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist, on tegemist fiskaalpoliitikaga e eelarvepoliitikaga. 45. fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 46. monetaarpoliitika. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. 47. Fiskaalpoliitika mõju majandusele. Valitsus saab kasutada fiskaalpoliitikat majanduse laiendamiseks, suurendades avaliku sektori kulutusi, või vähendades makse. Sellisel juhul on tegemist ekspansiivse fiskaalpoliitikaga. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. 48
Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 9. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 10. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 11. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 12. Milline järgnevatest näidetest vastab kõige tõenäolisemalt hüperinflatsioonile? aastane üldise hinnataseme tõus on üle 300 protsendi 13
tegemiseks. Kui raha ei täida eelnevaid funktsioone,siis akumulatsiooni funktsioonist pole mõtet rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10
reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k ...... kui inmesed soovivad enda käes hoida ..... raha. Kahaneb; vähem 7. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1% endaga kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1% ja nominaalse intressimäära kasvu 1% 8. Raha funktsioonideks on kõik välja arvatud: rikkuse, jõukuse näitaja (raha funktsioonideks on vahetusvahend, arvestusühik, akumulatsioonivahend) 9. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank: suurendab rahapakkumist 10. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 11
Raha nõudlus: · Äritehingute nõudlus 9 · Ettevaatusnõudlus · Spekulatiivne nõudlus Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Ekspansiivne rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja majanduse "ülekuumenemist", pidurdada kogunõudlust. Kitsendav rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika Rahapakkumine väheneb Rahapakkumine suureneb Intressimäär tõuseb Intressimäär alaneb
kõrgemate palkadenõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne Kuna palgad on tihti ettevõtete peamisteks kuludeks, võib inflatsiooni tekkepõhjuseks olla ka palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles Võib põhjustada ka fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse Põhjuseks võib olla ka rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid Inflatsiooni tagajärjed Kas inflatsioon on hea või halb? Inimesel on halb, jääb vaesemaks. Kasulik laenuvõtjatele. (võttes kallimat raha laenuks, tagasi maksame odavamat) Inflatsiooni põhiprobleem: rikkus jaotub ümber Äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka
• Alternatiivkulu, kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt Kogupakkumine näitab subjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. Pikk periood- 50-100 aastat Lühike periood- 1 aasta Keskpikk periood- 3-7 (10) aastat Klassikaline koolkond- vaatleb majandust pikal perioodil • Tüüpiline seisund on tasakaal • Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st tööturg on tasakaalus • Parim majanduse mõjutusvahend on rahapoliitika • Majandus reguleerib ennast ise, stimuleerida tuleb pakkumise poolt, kogunõudlus on passiivne • Kogupakkumine on vertikaalne sirge • Pakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga (reaalne SKP , mille majandus saavutab kui ta toodab võimaliku tootmise piiril, ressursid on maksimaalselt rakendatud. Pot. tootmismahtu mõjutavad- tööjõu pakkumine ja tööviljakus, kapitali akumulatisooon, tehnoloogia tase)
defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise
Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 11. Rahapoliitika, rahapoliitika vahendid (kitsendav, ekspansiivne rahapoliitika) Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada
ning sätestab, et reaalraha nõutav kogus on proportsionaalne reaaltuluga 15. Krediitkaart on näide finantsvarast, mida nimetataksen asendusraha ehk surrogaatraha 16. Monopoolne õigus trükkida paberraha ja vermida münte annab täiendavat tulu mida nimetatakse emisioonitulu ehk müntimismaks 17. Reaalne intressimäär on nominaalse intressimäära ja inflatsiooni määra vahe. 18. Avaldist i = r + p nimetatakse Fisheri võrrandiks ja see näitab, et nominaalne intressimäär võib muutuda kahel põhjusel: kui muutub reaalne intressimäär või kui muutub inflatsiooni määr. 19. Reaalne intressimäär, mida laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel on ex ante reaalne intressimäär, intressimäär, mis tegelikult realiseerub on ex post reaalne intressimäär. 20. Raha hoidmise alternatiivkulu on mõõdetav nominaalse intressimääraga 21
Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio)
3. spekuratsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus tõusma peaks. INTRESSIMÄÄRA MÕJURID Intres on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Nominaalne intressimäär- väljendatatakse protsentides. RAHAPOLIITIKA Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahaapakkumise ja krediidi kättesaaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. · Ekspansiivse rahanduspoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust. · Kitsendava rahanduspoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurada. Kui rahapoliitika otsuseid teeb keskpank, on tegemist situatsioonikohase rahapoliitikaga. Kui rahapoliitika kujutab endast teatavate ettemääratud reeglite kogumist ja keskpank seda oma
d. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni. e. kindlasti ei kasutata siis kaupade ja teenuste bartertehinguid 22. Dollari kursi langus: a. põhjustab Eesti omatoodetud kaupade hinnatõusu b. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele c. toob kaasa USA kaupade hinnatõusu Eesti turul d. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 23. Milline alljärgnevast on kitsendav rahapoliitika: a. diskontomäära alandamine b. pankade kohustusliku reservi vähendamine c. võlakirjade müük kommertspankadele d. võlakirjade müük keskpanga poolt 24. Deflatsioon all mõistetakse: a. hinna tõusu pidurdumist b. inflatsiooni vastandsündmust, hindade pidevat alanemist c. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta d. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades 25. Barterkaubandus on: a
RAHANDUSE ALUSED EKSAMI KONSPEKT Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada.
Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR)
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
annaabi.ee 
