Äriõiguse kaasused ÜL 126: Jah, võib küll $ 13 lõige 4 ÜL 127: Jah, on kehtiv. $ 34 lõige 2 ÜL 128: Jah, vastutab. $ 34 lõige 2 ÜL 129: Ei vastautab, kuna nadest on möödas ainult 2 päeva. $ 34 lõige 2 ÜL 130: Automaatselt moodustavad. ÜL 131: Ei saa, kuna usaldusosanik ei saa tegelda juhtimisega. $ 13 lõikega 3 läheb vastuollu. Ärinimi peaks olema A TÜ. ÜL 132: Puidutöötlemise TÜ. $13 lõige 3. ÜL 133: $ 132 lõige 1 ja $ 133 lõige 1 ja $ 34 lõige 2. Bruno vastutab 9000 krooni ulatuses ($132 lõige 1) ÜL 134: $ 132 lõige 1. Ei pea kartma, et tuleb uuesti maksta ÜL 135. $. 133 lõige 2. Võivad 1000 krooni ulatuses sisse nõuda ÜL 136. $ 102 lõige 2. Vastutab, viie aasta jooksul. Vastutus lõpeb alles, siis kui on registrist kustutatud. ÜL 137. Joonatan saab osanikuks siis, kui on tehtud uus avaldus, et teha kanne Äriregistrisse. $ 83 lõige 4. $ 102 lõige 1. Vastutab küll. ÜL 138. $ 9 lõige 2. E i või, $ 86 lõige 3
Alati on kindlasti õige vähemalt üks väide võib olla ka õiged mitu väidet. Need väited, mis on õiged, kirjuta taha ,, jah" ja ka põhjendus, millisest liikluskindlustuse seaduse paragraafist õige vastuse leidsid. Valedele väidetele kirjuta taha lihtsalt ,,ei". 1. Milliseks tähtajaks sõlmitakse liikluskindlustuse tavaleping ? a. 1 päev kuni 12 kuud. ei b. 15 päeva kuni 12 kuud. ei c. Tavaleping sõlmitakse tähtajatult. Jah LkindlS § 14 lõige 1 2. Eestis kehtiva piirikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse : a.Eestis tekitatud liikluskahju. Jah LkindlS § 12 lõige 2 b.Eesti naaberriigis tekitatud liikluskahju. ei 3. Milliseks tähtajaks väljastatakse liikluskindlustuse poliis ? a.1 päev kuni 12 kuud. Jah LkindlS § 15 lõige 3 b.Liikluskindlustuse poliis väljastatakse tähtajatult. ei 4. Mis on liikluskindlustuse maksevaba leping ? a
1. Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)? a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: VÕLL Töö nr. 4 Ülesande nr. 47 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 03.11.2010 05.11.2010 Variant 1. 1.Algandmed N=500p/min P1=7kw P2=8kw P3=9hj=6,62kw P4=10hj=7,36kw a=40cm=0,4m [ ] = 80MPa 2.Ülesande püstitus Määrata võlli läbimõõt tugevustingimusest. 3.Lahendus 3.1 Leian rihmratastele 1, 2, 3, 4 rakendatud pöördemomendid 2n Pi = = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=15...
Vrd. teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileeg või erisus- nt diplomaadid. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikus vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid- nn ,,ärakuulamisõigus". Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s- Informeerituse printsiip PS § 21 lõige 1 esimene lause. Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS). Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). Informeerituse printsiip EIK on informeerimiskohustust sisustanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse
Lisa 1 täidetakse eurodes sendi täpsusega. 3. Veerg 3. Kui tulumaksu kinnipidaja arvestab maksuvaba tulu, märgitakse veergu 3 tähis ,,X". 4. Veerus 3.1 näidatakse tulumaksuseaduse § 23 alusel väljamaksetest maha arvatud maksuvaba tulu summa, sealhulgas eelmistel kuudel kasutamata maksuvaba tulu sellele kuule edasikantud osa (tulumaksuseaduse § 42 lõiked 1 ja 3), samuti täiendav maksuvaba tulu pensionile (tulumaksuseaduse § 42 lõige 11) ja täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisele (tulumaksuseaduse § 42 lõige 12). 5. Veerus 3.2 deklareerib tulumaksu kinnipidaja ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tulumaksuseaduse §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud
toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? Vastus: VÕS §103 lõige 1 ütleb, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Sama § lõige 2 korrigeerib, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohutust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või
Andmed: P1 = 6 kW P2 = 9 kW P3 = 11 kW P4 = 3 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Skeem Lõige I T1=M1= 114,5 Nm (+) Lõige II T2=M1+M2= 114,5+171,8= 286,3 Nm (+) Lõige III T3=M1+M2-Mv=114,5+171,8-553,5= -267,2= 267,2 (-) Lõige IV T4= M4=57,3 (-) 3.2. Sisejõudude epüür Tmax=286,3 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm, seega d = 0,6*40 = 30mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid ja kontrollin tugevust Täisvõll: Tugevus on tagatud! Arvutan tegeliku varuteguri Toruvõll: Tugevus on tagatud! 7. Vastus Toruvõll on kindlasti otstarbekam valik, se...
võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4. Analüüsige, millistel juhtudel ja korras toimub ametniku ametisse nimetamise tühistamine. Vastused 1. Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi töötavad ministeeriumi osakonnad osakonna põhimääruse alusel, mille on kinnitanud minister(Vabariigi Valitsuse Seadus §47 lõige 2). Ministeeriumi osakond ei saa otse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, vaid peab pöörduma ministri poole, sest Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi minister(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 1). Minister esitab ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2
P2 = 2 kW P3 = 1 kW P4 = 1 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel = 105 Nm 3. Sisejõudude analüüs Skeem Lõige I T1 = M1 = 28,6 Nm (-) Lõige II T2 = M1 + M2 = 28,6 + 38,2 = 66,8 Nm (-) Lõige III T3 = M1 + M2 Mv = 66,8 105 = -38,2 Nm = 38,2 Nm (+) Lõige IV T4 = M4 = 19,1 Nm (+) Sisejõudude epüür Tmax = 66,8 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel
kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4. Analüüsige, millistel juhtudel ja korras toimub ametniku ametisse nimetamise tühistamine. Vastused 1. Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi töötavad ministeeriumi osakonnad osakonna põhimääruse alusel, mille on kinnitanud minister (Vabariigi Valitsuse Seadus §47 lõige 2). Ministeeriumi osakond ei saa otse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, vaid peab pöörduma ministri poole, sest Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi minister (Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 1). Minister esitab ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2
M1 = M2 = = ≈ 190,8 Nm ω 52,4 P3 8000 M3 = = ≈ 152,7 Nm ω 52,4 P 4 4000 M4 = = ≈ 76,3 Nm ω 52,4 ∑ M =0 Mv – M1 – M2 – M3 – M4 = 0 Mv = 610,6 Nm Sisejõudude analüüs ja väändemomendi epüür: Koormuste ehk punkt-pöördemomentide arv = 5, seega väändemomendi epüüri koostamiseks vajalike lõigete arv = 4. MV M1 M2 M3 M4 Lõige 4 Lõige 3 Lõige 1 Lõige 2 610, 6 419,8 22 9 76, 3 Lõige 1 : Tasakaalutingimus :
sõltub nii materjali tugevusest kui ka detaili ristlõike pindalast), siis detail puruneb. Priit Põdra, 2004 17 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL Tasakaalus varras Mõtteline lõige Varda lõike alumine osa Arvutusskeem Sisejõud ND B Lõige
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Neet- ja keevisliide Tallinn 2007 Neetliide Materjalid: Terased: [ ] Tämme = 160 MPa [ ] Surve = 80 MPa [ ] C = 100 MPa [ ] Lõige = 350 MPa (muljumine) h = 480 mm b = 450 mm k = 3 mm = 7 mm d = 8 mm z 0 (lõikepinnad ) = 3 - 1 = 2 pinda Määrata liitele lubatav koormus F, arvestades: · neetide lõikeohtu; · neetide ja lehtmaterjali muljumisohtu; · lehtmaterjalide purunemisohtu tõmbel. Tegemist on kahelõikelise neetliitega. Seega kahelõikelisele needile lubatud jõud on: z n d 2 F = 0 [ ] Lõige = 60,29 kN 4 Seega tugevustingimus lõikele on:
Lisaks on 2002. aasta TsÜS-s sisse toodud notariaalse kinnitamise mõiste (TsÜS § 81). Kuni 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 92 eristas notariaalset tõestamist vajavat tehingut ning notariaalset tõestamist vajavat allkirja. Kuna allkirja notariaalsel tõestamisel ei olnud notar kohustatud kinnitama muud kui tehingu tegija isikusamasust *4 , oli selle puhul sisuliselt tegemist notariaalse kinnitamisega täna kehtiva TsÜS § 81 mõttes. Ka tõestamisseaduse *5 (TõS) § 59 lõige 3 rõhutas, et notariaalselt kinnitatud tehing tõestamisseaduse ja tõestamisseaduse rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse mõttes on notariaalselt tõestatud allkirjadega tehing TsÜS § 92 lõike 2 tähenduses. Tehingu vorminõuete järgimata jätmise tagajärgedes 1. juulil 2002 jõustunud TsÜS põhimõttelisi muudatusi ette ei näinud. Rakendussätete kohta sätestab võlaõigusseaduse,
6.10) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Lahenduskäik: · varda sisejõudude olukord (paindemoment M ja põikjõud Q) sõltub väliskoormuste (aktiivsed koormused ja toereaktsioonid) mõjust, mis määratakse lõikemeetodiga; Arvutusskeem Lõige I F1 = 100kN Lõige III Lõige II FB FA C'' Toereaktsioonid C' B' B'' D A
6.10) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Lahenduskäik: · varda sisejõudude olukord (paindemoment M ja põikjõud Q) sõltub väliskoormuste (aktiivsed koormused ja toereaktsioonid) mõjust, mis määratakse lõikemeetodiga; Arvutusskeem Lõige I F1 = 100kN Lõige III Lõige II FB FA C'' Toereaktsioonid C' B' B'' D A
Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1.2. Lihttööseisundid Lihttööseisunditeks loetakse: · tõmme ja surve (ehk pike) detailis mõjub vaid pikijõud N; · vääne detailis esineb vaid väändemoment T; · puhas paine detailis mõjub ainult üks paindemoment M; · lõige lühikeses detailis (vardas) mõjub vaid põikjõud Q; "Puhas" lõige tekib vaid põik-koormatud varda sellisel lühikesel osal, kus paindemomendi mõju on väike. Lõige (tegelikult) = suure põikjõu Q ja Põikjõuga Q kaasneb alati väikese paindemomendi M koosmõju paindemoment M
suunatud päripäeva suunatud vastupäeva Priit Põdra, 2004 34 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL Positiivne väändemoment T Negatiivne väändemoment T M Lõige M Lõige M Lõige M Lõige M M T (+) T (-) Joonis 3.5 3.3.2. Väändemomendi epüürid. Näited
q( l 3 -l 2) (-42)( 0,4-0,0 ) F( l-l 1 )+ M + 26( 0,8-0,4 ) +5+ 2 2 RA= = =15,1 N l 0,8 Koostame kontroll valemi: F Y =0=¿ R A-F-q( l3-l2 ) + RB =15,1-26-( 42( 0,4-0,0 )) + (-5,9 ) =0 Leiame süsteemi põikjõud: Lõige I - I: Q1=-RB =5,9 N Lõige II - II: Q2=-RB =5,9 N Lõige III - III: Q 3=-RB + q( l 3-l 2 )=5,9+ ( (-42 )( 0,4-0,0 ) )=-10,9 N Lõige IV-IV: Q 4 =-R B +q( l 3-l 2 ) + F=5,9+ ( (-42 )( 0,4-0,0 ) )+ 26=15,1 N Leiame paindemomendit ; M B=0 Nm M C =R B( l-l 4 )=-5,9( 0,8-0,6 )=-1,2 Nm M D =RB( l-l 3 ) + M =-5,9( 0,8-0,4 ) +5=2,6 Nm ( l 3-l2 ) ( M E =RB ( l-l 3 ) +
12.2. Staatikaga määramatu tõmme ja surve 12.2.1. Sharniiridega varraskonstruktsioonid 12.2.1.1. Sümmeetriline varraskonstruktsioon PROBLEEM: Arvutada on vaja kõigi Sharniiridega konstruktsiooni varrastes (Joon.12.5) varraste sisejõud mõjuvad vaid pikijõud N ja on vaid pikideformatsioonid: · sisejõudude määramiseks tehakse mõtteline lõige ja koostatakse lõike tasakaaluvõrrandid Sarniiridega varraskonstruktsioon Lõike tasakaaluvõrrandid E1A1 Fx = 0 E3A3 ehk
- Riigikohtu lahendid kättesaadavad aadressilt www.nc.ee · Täitemenetluse algatamise avalduse esitamine (tagatise puhul) · Nõude loovutus või müük inkasso teenuseid pakkuvale ettevõttele või juristi/advokaadi palkamine 12 Viiviste nõudmine - Millal saab nõuda? - Millises määras saab nõuda? 13 Millal saab viivist nõuda? VÕS § 113 lõige 1: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvestamise põhitingimused: · Raha maksmise kohustus · Tasumisega viivitus ehk maksmise tähtaeg möödunud (rahaline kohustus muutunud sissenõutavaks) · Arvestada saab alates sissenõutavaks muutumisest kuni raha kättesaamiseni NB! Intressilt viivist nõuda ei saa (VÕS § 113 lõige 6).
ÕIGUSÕPETUS Vastused Kodused ülesanded (6, 8, 11, 13) Ülesanne 6 Tööleping Annaga polnud sõlmitud, kuna äriühingu juht polnud lepingule alla kirjutanud ja seega oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. (2. peatükk, 4. paragrahv, 2. lõige). Anna suhtes rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, mis antud juhul keelab eelistada üht töötajat teisele sooliste erisuste pärast. (1. peatükk, 3.paragrahv). Annal on õigus pöörduda mistahes diskrimineerimise puhul kas kohtu või töövaidluskomisjoni poole (3.peatükk, 2. jagu, 28.paragrahv). Ülesanne 8 13-aastase noorega on võimalik tööleping sõlmida vaid juhul, kui töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist pingutust (2. peatükk, 7.paragrahv). Kindlasti peavad olemas olema nooruki tahteavaldust ülesnäitavad dokumendid ning need peavad olema kinnitatud tema seadusliku esi...
Merlin-hans Hiiekivi PÕLLUMASINATE HOIDLA Tegelikult tegu laoga kasutatakse peamiselt põllumasinate hoidmiseks Koosneb peamiselt raudtaladest, katuse-ja seinaplekist ning betoonist pindala 1473 m2 kõrgus 8,78m Asendiplaan Põhiplaan Lõige A-A Lõige B-B Otsevaade Külgvaade Sarnaseid hooneid
• lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töö- suhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust.2 5. Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lõige 4). Näiteks võib sellise töö tegijaks olla õmb- leja, kelle ülesandeks on õmmelda peokleit. Õmblejal on täielik õigus otsustada, kus, millal ja kuidas ta tööd teeb (nt töötab õhtul kodus või oma ateljees). Tellijale ei ole oluline mitte aeg ega koht, kus töö sooritatakse, vaid lõpptulemus. Viidatud näite puhul sõlmitakse poolte vahel üldjuhul töövõtuleping, millele on kohaldatav VÕS.
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.VÕS §102 sätestab teatamiskohtuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS §105 ütleb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. VÕS § 116 lõige 1 aga ütleb, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lõige 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (tulu autopesuärist), välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei
firmas raamatupidajate koolitus seoses arvutite uuele tarkvarale üleminekule, mille külastamine oli kohustuslik kõikidele raamatupidajatele. Koolitus toimus kaks korda nädalas, peale tööpäeva lõpu (s.o alates kella 17.00-st), ning kestis poolteist tundi. Anne K. ei saanud külastada ühtegi õppetundi, kuna pidi igapäev oma väike lapsele lasteaiast järele tulema. Sellest teavitas ta ainult koolituse õpetajat. 01.04.2011 erakorraliselt üles öeldi Anne K. töölepingut vastavalt §88 lõige 1 p.2 ning seoses TLS §15 lõige 2 p.4 rikkumisega. Tööandja samuti ei saanud pakkuda teist tööd vastavalt §88 lõige 2. töötajale, kuna tarkvara oli juba uuenenud ja töötajal polnud sellest piisavalt teadmisi. 02.04.2011 Anne K. sai posti teel teate tema töölepingu lõppemist ning töötasu lõpparvet. Nõue: Anne K. väidab, et töölepingu ülesütlemine 01.04.2011 on tühine, ning palub lõpetada temaga tööleping vastavalt TLS § 89 lõige 1 p1. Anne K
PÜSTJUUKSED Ei saa lõigata igale juuksele. Bobrikul, karreel kõrge lõige, siilipeal keskmine või madal lõige. Platvorm. Määran laubajuuste pikkuse. Pea kõige kõrgemas kohas u 1-2cm . Föönitan pealae juuksed. Ajan püsti. Masinatöö 5mm või 3mm tallaga. 1/10 kontuurid ja 1mm suitsune üleminek. Pealae juuste vormimine. Kamm lapiti juustesse ja 1/10 tera. Kontrollin küljelt kas on ilus platvorm. Küljejuuksed ja kukla ülemine osa. Kamm püstloodis pea kõige laiema osa vastas ja eemaldan üleliigse pikkuse. Alustan kuklast ja liigun meelekohani.
Selline käsitatus vale teadete levitamisel tahtlikkuse olemusest on vastavuses kõlvatu konkurentsi legaalse määratlusega. [5, lk. 8] ÄRISALADUSE KURITARVITAMINE. See on teiste turusuhetes osaleja ärisaladuste kasutamine konkurentsieeliste saamiseks, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt või nende kasutamine on vastuolus teise turusuhetes olijaga sõlmitud kokkuleppega. Ärisaladus on Konkurentsiseaduse §11 lõige 2 kohaselt turusuhetes osaleja käsutuses olev tehniline, tehnoloogiline ja muu ärialane teave, samuti andmed kaubanduslike läbirääkimiste, tehingute, turu-uuringute ja muude asjaolude kohta, mille avaldamine ei ole kohustuslik ja mille saladuses hoidmist peab turusuhetes osaleja vajalikuks. Ärisaladust kujutava teabe (andmete) kuritarvitamine on käsitletav kõlvatu konkurentsina, kui: 1) teavet (andmeid) kasutatakse mõne konkurentsi eelise saamiseks ja 2) need andmed on
juulikuusse ning teise osa novembrisse. Saabub suvi ning töötaja valmistub puhkust välja võtma. Tööandja teatab, et kahjuks saab ta kahe nädala asemel puhata ainult ühe nädala. Millised on õigusaktid mis kehtestavad vastava tööõigusliku probleemi õiguslikku regulatsooni? Töölepingu seaduse (TLS) järgi on igal inimesel õigus puhata 28 kalendripäeva aastas, kui pole kokkulepitud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti[§ 68]. Sama paragrahvi lõige 1 ja lõige 3 ütlevad, et põhipuhkus antakse töötatud aja eest ning iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Lõige 5 ütleb et, põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel, aga vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse[6]. Seaduse kohaselt on
Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.................................................... joonis 5/7 6. Hoone lõige................................................. joonis 6/7 7. Hoone vaated ...................................... joonis 7/7 Hoone konstruktiivne skeem M 1:200 Seinte konstruktsioonide valik ja silluste tabeli koostamine Joonise formaat A-3 Vundamnedi plaan M 1 : 100 Vundamendi fragment teljel ,,A" Joonise formaat A-3 Vahelae paneelide paiknemise plaan M 1:100 Joonise formaat A-3 Hoone põhiplaan
Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor. Siin oli veel vaja § 5 lõige 5 ja 6 ja 3; § 1 lõige 3; §7 lõige 3. Õpetaja kutsestandard Mis on õpetaja põhitegevused? Õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng?
1. Juhtsälk - Juhtsälk peab olema avatud vähemalt 45° nurga all ja selle sügavus peaks olema 1/4 kuni 1/5 puutüve läbimõõdust. 2. Langetuslõige 3. Toetuskiht 4. Langetussuund Esimese kahe lõikega tuleb lõigata puutüve langemise suunda juhtsälk. Pärast juhtsälgu tegemist saab asuda langetuslõike tegemisele puutüve langetamise suunale vastassuunast. Langetuslõige peab olema tehtud veidi kõrgemalt, kui oli tehtud juhtsälgu alumine lõige. Igal juhul ei tohi need lõiked kohtuda. Sõltuvalt puutüve kujust ja jämedusest, tuleb jätta toetuskiht langetuslõike ja juhtsälgu vahele. Toetuskihi paksus peaks olema 1/10 kuni 1/6 puutüve läbimõõdust. Selles toetuskihis tekib pöörlemistelg, kui puutüvi hakkab langema. See on ka olulise tähtsusega puutüve langussuuna juhtimiseks. 1. Juhtsälk 2. Langetussuund ja langetuslõige 3. Toetuskiht Puu langetamine: Esimene samm - ülemine lõige.
3. Planeerimissüsteem. Planeerimistüübid alates kõrgemast: - Üleriigiline planeering Ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormu...
Soomes loodi Rootsi eeskujul justiitskantsleri amet Soome üleminekul Vene riigi koosseisu 19. sajandi algul. Küll aga ristiti põhjanaabrite justiitskantsler esialgu prokuröriks (prokuraattori) ning lisati talle süüdistaja funktsioon. Iseseisvaks kuulutamisega 1917. aastal sai prokuraattorist õiguskantsler (oikeuskansleri).*16 Tänase, 1999. aastal vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud Soome põhiseaduse (perustuslaki) § 69 kohaselt on õiguskantsler valitsuse liige. Paragrahv 48 lõige 2 annab õiguskantslerile osalemis- ja sõnaõiguse parlamendi täiskogu istungil. Paragrahv 108 teeb õiguskantslerile ülesandeks valvata valitsuse ja presidendi tegevuse seaduslikkuse üle. Sama säte annab tema pädevusse järelevalve selle üle, kas kohtud, kõik haldusorganid ja ametnikud ning muud avaliku võimu teostajad järgivad sea- dust ja täidavad oma kohustusi. Oma ülesannete täitmisel on õiguskantsler kohustatud valvama põhi- ja inimõiguste realiseerimise üle
suunad on õiged 27. Sisejõudude analüüs 28. Tala sisejõududel on neli pidevusvahemikku: AE, EG, GB ja BG. Arvutan sisejõudude väärtused nende vahemike otstes ning joonkoormuse keskel. 4 29. 30. Joonis 4: Sisejõuepüüride prognoos 31. 32. 33. 34. Sisejõud lõikes C': 35. 36. Joonis 5: Lõige C' 37. CC' -> 0 38. F =0 39. M c' =0 40. QC ' -F c =0=¿ Qc =F c =10 kN ' 41. F * CC' - Mc' => Mc' = F*CC' 42. Mc = Mc' = 0 kNm 5 43. Sisejõud lõikes A': 44. 45. Joonis 6: Lõige A' 46. AA' -> 0 47. F =0 48. M A' = 0 49. Q A ' -F A=0=¿ Q A =F A =0,33 kN ' 50. F * AA' MA' => MA' = F*CC' 51. MA = MA' = 0 kNm 52
seadusega vastuolus. Hoolimata sellest, järgmisel päeval osavõtjad teevad jääl proovisõitu. Keskkonnainspektor selgitas on seisukohti uuesti, kuid üritus jätkus. Keskkonnainspektor koostas seaduserikkujale väärteoprotokolli. Jääralli korraldamine Rikutud punktid § 37 (6)- Mootorsõidukitega liiklemine väljaspool ettenähtud teid ja parklaid § 4 (3)-Ei hoitud ala inimtegevusest puutumatuna. § 30 lõige (6)- Rahvaürituse korraldamine väljaspool selleks planeeringuga ettenähtud kohti kaitsealusel maal § 26- Lahemaa Rahvuspark on Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. § 77 (4) kaitstava loodusobjekti ala risustatakse või saastatakse ebaseaduslikult (5) hävitatakse või kahjustatakse kaitstavat looduse üksikobjekti, liigi isendi püsielupaika või kaitsealuse kivistise leiukohta Karistus
Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige. Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht- tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga. Lõikepinnad joonisel viirutatakse. Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga. Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne esiekraaniga, saadakse frontaallõige.
Selgitus Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist ei ole töölepingu ülesütlemine piiratud tulenevalt sellest, kas töötaja on parasjagu puhkusel, ajutiselt töövõimetu, osaleb seaduslikus streigis või muul vana töölepingu seaduse § 91 nimetatud ajal. Vastuse leidsin Tööinspektsiooni lehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=1140 *Kas koondamisavalduse võib tööandja saata töötajale koju ka lapsehoolduspuhkuse ajal? TLS-i § 93 lõige 1 ütleb, et tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb. 3. Kas töölepingu lõpetamiseks peab tööandja koostama käskkirja? JAH 4
Arvu mida me juurde liidame nimetame me vaheks. d=0 konstantne jada Aritmeetiline jada on vaadeldav lineaarfunktsiooni väärtuste jadana, kui argumendile anda täisarvulisi väärtusi alates 1'st. y=x+2 xe{1;2;3;...} Aritmeetilise jada omadus: Iga liige alates teisest on võrdne oma naaberliigete aritmeetilise keskmisega. a2=(a1+a3)/2 Aritmeetilise jada üldliikme valem an=a1+(n-1)d Aritmeetilise jada esimese n-liikme summa: esimesed n-liiget ehk jada lõige: a1;a2;a3;...;an Sn- esimese n-liikme summa ehk jada lõike summa Sn=a1+an n 2 Sn=2a1+(n-1)d n 2 Geomeetriline jada Geomeetriline jada on jada, mille teisest liikmest alates iga liikme ja talle eelneva liikme jagatis on jääv. Geomeetriline jada on jada, mille iga liige alates teisest on võrdne eelneva liikme ja jääva arvu korrutisega. Geomeetriline keskmine a2=a1a3 Geomeetrilise jada üldliikme valem: an=a1qn-1
Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüks...
mõlema tasapinna normalid. Nurk sirgjoone ja tasandi vahel on nurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel sellel tasapinnal. Lisaprojektsioonid Kasutatakse ülesande lihtsamaks lahendamiseks või objektist piltlikuma kujutise saamiseks. Praktikas kasutavad lisaprojektsioonida tuletamisevõtteid: *objekti pööramisvõte *lisaekraani võte *uute kujutamiskiirte võte Pöördkoonuse lõiked - Kui lõikav tasapind läbib koonuse tippu, siis lõige on kolmnurk - Kui lõikav tasapind on risti koonuse teljega, siis lõige on ring - Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on ellips(sealhulgas ringjoon) - Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on hüperbool - Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on lõikejoon parabool
tuletamine Lõige tehnilisel joonisel ·Keeruliste detailide puhul kohtades mida ei ole võimalik näidata välise vaatega kasutatakse lõikeid. Lõikamise viisid ·Kasutusel on mitmesuguseid detailide lõikamise viise. ·Tavaliselt lõigatakse detaili mõtteliselt tasapinnaga. · Mõttelise tasapinnaga lõikamise tulemusena saadakse, kas ekraaniga kokkupuutuva osa, mida nimetatakse ristlõikeks või kogu lõikamisest järelejäänud osa, mis on lõige. Lõikamine mõttelise tasapinnaga · Olenevalt detaili kujutise ja ristlõike vastastikusest paigutusest eristatakse pealejoonistatud ja välja toodud ristlõiked · Detailide lõikepinnad viirutatakse · Viirutus sõltub detaili materjalis · Metallist detailid viirutatakse peente paralleeljoontega, mille vahekaugus on 1-10mm (olenevalt viirutatava pinna suurusest) ja üldjuhul tõmmatakse need 45° nurga all
oma õiguste kandjaks. Teovõimetute õigust teostab keegi teine, teovõimeline isik. 15.Mis hetkest muutub juriidiline isik õigusvõimeliseks? Siis kui ta on saanud tegutsemisõiguse- on kantud äriregistrisse ja omandanud tegevuslitsentsi. Sisuliselt siis, kui riik talle selleks loa annab ja asutust juriidilise isikuna tunnistab. 16.Arvele on märgitud kuupäev, mis langeb nädalavahetusele. Millal tuleb arve tasuda? Tsiviilseadustiku üldosa seadus paragrahv 135 lõige 2 – Tähtaeg lõppeb tähtpäeva saabumisel. Seega võib arve tasuda päeval mis on arvele märgitud. 17.Kalle sai kohtumääruse kätte 19.09.2012, milles palutakse esitada dokument 14 kalendripäeva möödudes. Millal saabub dokumendi esitamise tähtpäev? 3. oktoobril 2012 aastal. Esitada võib kuni 24.00-ni. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 135- Tähtaja algus ja lõpp (1) Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või
Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi dusiruumid ning et tulekustuti on kõigile kättesaadav. Vastavad Eesti Vabariigi õigusakt on Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus§ 4 lõige 45). EL'i direktiivis on vastavad nõuded ning tööandja kohustused põhjalikumalt seletatud. Aga üldine mõte on neil sama. 1.2.02 Direktiiv määrab miinimumnõuded töötajate poolt tööl kasutatavate töövahendite tervishoiu ja ohutuse kohta. Tööandja ülesandeks on muretseda kõik töövahendid ning nende kasutusjuhendid. Tema ülesandeks on ka kindlaks teha, et töövahendid on paigutatud ohutult ning varustatud vastavate piiretega. Vastav EV õigusakt on Töövahendi kasutamise
Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel – Töölepingu lõpetamise üldalused tööandja algatusel on sätestatud TLS §86. Seal on kirjas 10 põhjust. Vt jagatus skeemi. Neid aluseis saab jagada kaheks: Majanduslikud põhjused Töötajast tulenevad põhjused – need saab omakorda jagada: o Töötaj aisikust tulenevad põhjused o Töötaja käitumisest tulenevad põhjused TLS §87, lõige 1 näeb ette TL lõpetamisets etteteatamise tähtajad. Töötajate usaldusisiku seadus(TUS). Oluline on, et kirjalikust teattest TL lõpetamis ekohta on tööandja kohustatud põhjendama TL lõpetamise vajadust TLS§87, lõige1. Oluline on meelespidada, et TL lõppemisets etteteatamata jätmine või lühem teatamis aeg ei muuda töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, sets selle võib rahas kompenseerida. Kui tööandja TLS sätestatud
8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 M 1:20 7.Konstruktiivne skeem lõige 2-2 M 1:50 8.Konstruktiivne skeem plaan M 1:50 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1 Hoone ehitusalune pind 189 m² Hoone suletud netopind planeeritavas hoones 156,9 m² Hoone ruumala kokku 756 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 146 m² 2
Põhiseadus kõige tähtsam, kuna vastu võetud rahva poolt (referendum). Seadus teisejärguline. Seadused kehtivad ühe riigi või riikide liidu (nt Euroopa Liidu piires). ____________________ Miks on seaduses 2 õigusallikat, aga konspektis 4? Põhiseadust ja muid määrusi, mis tegelikult ka seaduse alla lähevad, ei pea mitu korda välja kirjutama. Konspektis lihtsalt põhjalikumalt ja eraldi välja toodud. TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD ON SEADUS JA TAVA. (§ 2. lõige 1) Miks on seadus liiga üldine? Ei tohi liiga palju ette kirjutada/piirata. Miks tava vaja on? Kõike ei saa/ei ole võimalik seaduses reguleerida. 4. oktoober 2012 1.5. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: · Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (romaani). Pärast prantsuse revolutsiooni kontinentaaleuroopas. · Saksa tsiviilseadustik BGB (germaani)
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 29.10.2020 Priit Põdra Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri M1 Laagerdus nõutav väärtus [S] = 8. Painde ni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
