Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viimistlus, krohv, konstruktsioon, hoones, ventilatsioon, konstruktiivne, saun, aeroc, distants, arhitektuurne, elektrisüsteem, korsten, tuleohutus, soojajuhtivus, hoonel, plekk, pesuruum, kandva, haljastus, tarindite, sadevesi, saal, riietusruum, vundament, raudbetoonplaat, killustik, siseseina, kipslagi, profiilplekk, tp20, klinkerplaat, piirilHOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan M 1:100 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1
Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus R30. 3.5. Korruste arv Projekteeritav hoone on 2-korruseline. 3.6. Pindade tuletundlikkuse klassid Põrandad: nõudeid ei esitata Seinad ja lagi: B-s1, d0 Välisseinte välispinnad: B-s2, d2 Katusekate: BROOF 8 3.7. Ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad saun koos pesu- ja eesruumiga ning garaaz. Sektsiooni piirdekonstruktsiooniks on garaazi ja eluruumide vaheline sein, mille tulepüsivusklass on EI30. Tuletõkkekonstruktsioonis asuva ukse tulepüsivusklass min EI15. 3.8. Evakuatsioonilahendus Hoonest evakueeritavate inimeste arv ca 5 inimest. Hoonel on 3 evakuatsioonipääsu esiuks, terrassile pääsud. Maksimaalne evakuatsioonitee pikkus ca 20 m. 3.9. Suitsuärastus Suitsuärastus toimub ruumides avatavate uste ja akende kaudu.
liikumisanduriga valgustid. Peasissepääsu kõrvale garaazipoolsele seinale paigaldatakse numbrimärgiga ja hämaralülitiga valgusti. Istutatavad puud ja põõsad valgustatakse väikeste prozektorvalgustitega. ARHITEKTUURNE OSA Hoone asukoht on projekteeritud detailplaneeringus ette antud kohale. Katusekalle on 20 kraadi, nagu on lubatud kirjaga 15.02.2006. Tellija soovib esialgu välja ehitada ainult esimese korruse. Esik, elutuba ja köök , magamistuba ja saun asuvad hoone esimesel korrusel. Teisel korrusel on kaks magamistuba, kabinet ning duss+wc. Katel, korstnad, kamin, pliit Kuni gaasitrassi ehitamiseni köetakse katelt vedelkütusega. Katel asub katlaruumis. Välisseina tuleb teha õhuvõturest. Ruumis asub ka fibokorsten. Teine korsten asub leiliruumi ja elutoa vahel ja see on saunakerise ja kamina suitsu jaoks. Kamin elutoas on õhukütte-kamin. Kööki tuleb keraamilise plaadiga elektripliit Terrassid
.................................................................................... 9 2.7.2. Piirded ja väravad .............................................................................................. 10 2.7.3. Jätmekäitlus....................................................................................................... 10 2.8. Tehnilised näitajad ...................................................................................................... 10 3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS .................................................................................... 11 3.1. Üldandmed .................................................................................................................. 11 3.2. Arhitektuuri lahendus .................................................................................................. 11 3.2.1. Hoone arhitektuuri üldkonseptsioon .................................................................. 11 3.2.2
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse
Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................ 5 8. TULEOHUTUS........................................................
Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007
........................ 113 2 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: · otstarbekus ehk funktsionaalsus tagab hoone mugava ekspluateerimise. Loodusesse, keskkonda ehitatud hoone peab sobima, harmoneeruma ümbruskonnaga. Ei tohi unustada, et hoone jääb sellesse keskkonda paljudeks aastateks, olles omalaadne arhitektuurne skulptuur. · tulekindlus · majanduslikkus · tugevus ja püsivus tugevus sõltub tema konstruktsioonielementide paiknemisest, tugevusest ja püsivusest. Igale ehitatavale hoonele nähakse ette teatud kestvus, mis sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused, millest sõltub hoone kestvus, on tugevus, külmakindlus, korrosioonikindlus, keemiline püsivus ja tulekindlus
Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ
2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined.
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus............................................................................................
Ukselehe paksus on 50 mm. Uksel on klaaspakettaken. Leng on valmistatud -1,5 mm paksusest lehtterasest. Soojustuseks mittepõlev kivivill. Uks vastab tulepidavusklassile EI-60 ning akna klaaspaketi U= 1,4 W/m 2K. Õhkmüratakistuseks on 34 dB. Siseuksed on sileda spooniga uksed, mis vastavad tulepüsivusklassile EI-30 ja õhkmüratakistuseks on 40 dB. 1.3. Põrandad Käesolevas projektis on kasutatud kahte liiki põrandaid, mille konstruktsioon on võetud ET-2 0504 VL11, variandid 1 ja 2. Esimese ja teise korruse põrandad on HCE220 õõnespaneeli peal (välja arvatud põrand, mis asub pinnasel), mis on alt viimistletud. Paneeli peale on valatud 30 mm tsementmört M10´st tasanduskiht, mis kaetakse PVC kattega. Märgades ruumides on tsementmört M10´ga antud kaldekiht, mille peal on hüdroisolatsioon, see on omakorda kaetud nakkekihiga ning viimistluskihiks on keraamilised plaadid
ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning -
Vastutaval spetsialistil peab olema kutsekvalifikatsioon või erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekti staadiumid: - Eskiisprojekt arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus - Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja
............................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed.....................................................................................................................................6 1.6. Siseviimistlus.............................................................................................................................7 1.7. Konstruktiivne osa...................................................................................................................10 2. GRAAFILINE OSA................................................................................................ 11 3. HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD........................................13 3.1. Hoone parameetrid.................................................................................................................. 13 3.2. Mahuarvutus..................
A1 1200x2400 A2 1200x1750 A3 1200x1450 Tähis Mõõdud (mm) U1 Siseuks 2100x900 U2 Siseuks 2100x1600 U3 2100x1000 parema käe uks U4 2100x1000 vasaku käe uks U5 Välisuks 2100x1200 7 Siseviimistluse koondtabel: Ruumi nimetus Lagi (m2) Viimistlus Seinad Viimistlus Põrand (m2) Viimistlus (m2) I KORRUS 24. kohaga puhvet 71,13 Lubivärv 91,8 Lubivärv 71,13 Puitparkett Trepikojad 18,14x2=36,28 Lubivärv 197,85 Lubivärv 18,14x2=36,28 Keraamiline plaat
9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1
ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel,st. et eriosade paneel-, suurplokk-, tellishooneid) -monteeritavatena 2)Karkass-sein projektid polenõutavad. Kui elamu projekt on tellitud 5-täielik karkass(välis-ja siseseinad on vabastatud koormuse -kohapeal valmistatavatena(materjaliks looduskivi, betoon, kivikbetoon) Kui hoones on kandvad seinad asendatud kas osaliselt või arhitktuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade kandmisest, nende ülesandeks on soojapidamine ning välisseinad täielikult postide ja taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku joonised. projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena
abistamine. Inimeste päästmise järjekord sõltub neid ähvardavast ohust. Kannatanuid otsides pea meeles, et hirmunud lapsed peidavad end sageli voodite alla, kappidesse või mujale. Kui kannatanu ei suuda ise liikuda, siis aita tal väljuda või kanna ta ohtlikust kohast välja. Põlengu või tulekahju avastamisel sulge esmalt lahtised aknad ning ruumist väljudes sulge enda järel uks. Kui ruumis on ventilatsioon, siis hoolitse ka selle väljalülitamise eest. Sellise tegevusega väldid põlemiseks vajaliku õhuhapniku juurdevoolu ruumi ning takistad ka tulekahju leviku teistesse ruumidesse. Liftide kasutamine tulekahju olukorras on keelatud. TULEKAHJU PUHUL JUHINDU JÄRGMISTEST PRIORITEETIDEST: 1. Päästa vahetus ohus olijad ning jaga ülesanded kui abistajaid on rohkem. 2
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
06.1995.a., jõustunud 21.07.1995.a. Erastamise objekt - elamus asuv mitteeluruum koos selle suurusele vastava muu osaga elamust, mis on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse või riigi äriühingu või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis. Elamuks käesoleva seaduse mõttes loetakse hoonet, milles asuvate eluruumide üldpind on vähemalt võrdne selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga. Mitteeluruumideks - loetakse elamutes paiknevaid kontoriruume, kultuurhariduslikke ruume, ateljeesid (loominguliste töötajate tööruume), kaubandusruume, kommunaalelutarbelisi ruume, laoruume, tööstusruume ja muid elamutes paiknevaid ruume, mis on vastavalt ehitus (ümberehitus)-projektile, kasutusloale või elamuseaduse kohaselt valla- või linnavalitsuse loal ette nähtud alatiselt kasutamiseks mitteeluruumina. Enne mitteeluruumi
-kergem otsida projekteerimisinfot (varasemad projektid) -võimalus teha statistilist analüüsi KAHTE LIIKI MAKSUMUSKOODE: -standardsed koodid (andurvahetus projekti vahel) -projektikohased koodid (karkassiks ühe konkreetse objekti puul). Projektikohased koodid tuletatakse stand. koodidest Mikro- ja makroelemendid mikro- ja makroeelarvutamine Et luua eelarvele karkassi on soovitav välja töötada töödestruktuuri, kus on elemendid hüdraulilises struktuuris. MAKROEL vundamendid, katus, viimistlus jm u 10-15 nimetust MIKROEL vundamendi raketiste püstitamine jm Kõigepealt jagatakse makroelementideks, selt edasi väiksemaks mikroelemendini välja. On koostatud tööelementide loeng, kus on kirjeldatud erinevate tööde sisu. EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESMÄRGID. Eri osapooltel eri eesmärgid liigendamisel. Lk 7. esimene pool Selleks, et saaks võrrelda erinevaid kulu- ja hinnagraafikuid omavahel, on vajalikud eeskirjad. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID PEAKSID SOBIMA:
** dusiruum võib olla koos saunaga. 5.13. Laagri ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud. 6. Nõuded maa-alale 6.1. Laagril peab olema omaette maa-ala. Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 6.2. Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi. 6.3. Spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, mõõtmed ning pindade viimistlus peavad vastama noorte eale, kasvule ning tagama ohutu kasutuse. 6.4. Noorte puhkuseks ja suplemiseks määratud veekogu (ujula, bassein, suplemis- koht) peab vastama kehtivatele tervisekaitsenormidele ja -eeskirjadele. 23 6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja nende alused peavad olema betoneeritud või asfalteeritud. Väiksed prügiurnid
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
................................................. 685 51. Käelised oskused ...................................................................................................................... 699 6 51.1 Vabade hingamisteede käsitlus .......................................................................................... 699 51.1.1. Aspireerimine neelust ................................................................................................. 699 51.1.2. Ventilatsioon hingamiskotiga ..................................................................................... 701 51.1.3. S-toru ehk suuneeluavaja ja ninaneeluavaja ............................................................... 705 51.1.4. Combitube ja Easytube............................................................................................... 708 51.1.5. Kõritoru ............................................................................................................
annaabi.ee 
