Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TERMOTUUMAENERGIA (0)

1 Hindamata
Punktid

TERMOTUUMAENERG
IA
ANNELI VODJA JA JAANIKA KARAMKOVA
11.C
TERMOTUUMAENERGIA
• TERMOTUUMAENERGIAKS NIMETATAKSE PROTSESSE, MIS TOIMUVAD 
TÄHTEDES VÕI PÄIKESES
• VÄIKESE MASSIGA  AATOMITUUMAD  „SULAVAD“ KOKKU JA VABANEB ENERGIA
KUIDAS SEE TOIMUB 
MAAL?
• ON VAJA VÄGA KÕRGET TEMPERATUURI (150 MILJONIT °C), INTENSIIVSET 
KIIRGUST JA TEADUSLIKKU TESTSÜSTEEMI 
• SELLE KÄIGUS MUUTUB  GAAS  PLASMAKS,  PLASMA  ELEKTRONID 
EEMALDUVAD AATOMITUUMADEST TÄIELIKULT
• PLASMAT KONTROLLIVAD MEHANISMID,  MASINAD : TOKAMAK- VENEMAAL 
VÄLJAMÕELDUD
TERMOTUUMAREAKTOR  
• HETKEL POLE ÜHTEGI TÖÖTAVAT TERMOTUUMAREAKTORIT, MIS ANNAKS 
ROHKEM ENERGIAT KUI SELLE ESILEKUTSUMISEKS VAJA ON
• TERMOTUUMAREAKTORITES ON KÜTUSTEKS KAKS VESINIKUGAASI: 
DEUTEERIUM JA FRIITIUM

TULEVIK - ITER
TULEVIK - ITER
§LÜHEND ITER TÄHENDAB “INTERNATIONAL THERMONUCLEAR EXPERIMENTAL 
REACTOR” EHK RAHVUSVAHELINE EKSPERIMENTAALNE TERMOTUUMA 
REAKTOR.
§ PROJEKTI EESMÄRGIKS ON UUS ENERGIATOOTMISE VIIS, MIS BASEERUB 
TERMOTUUMASÜNTEESIL EHK SAMAL ENERGIA SÜNNI VORMIL, MIS 
TOIDAB  PÄIKEST JA TÄHTI. 
§TERMOTUUMASÜNTEESIL PÕHINEVAT ENERGIATOOTMIST ON MAAILMA 
ERINEVAD RIIGID ÜRITANUD TEOSTADA VIIMASE NELJA KÜMNENDI 
JOOKSUL.
TULEVIK - ITER
• REAKTORI EHITAMISE ÜHEKS  SUUREMAKS  PROBLEEMIKS ON ÜLIKÕRGE 
TEMPERATUUR, (PROTSESSI KÄIGUS TÕUSEB TEKKIVA PLASMA TEMPERATUUR 
150 MILJONI KRAADINI NING ÜKSKI MATERJAL EI SUUDA SELLISELE 
PÕRGUKUUMUSELE VASTU PIDADA)
•  TEISEKS PROBLEEMIKS ON REAKTORI KÄIVITAMISELE KULUV ENERGIA, SEST 
SIIANI KULUS REAKTORI KÄIGUS HOIDMISEKS ROHKEM ENERGIAT, KUI 
VIIMANE TOOTA SUUTIS. 
• VAADATES ITER-I EES SEISVAID RASKUSI ON SELGE, ET NENDE PROBLEEMIDE 
ÜLETAMINE ON VÕIMALIK AINULT VÄGA LAIALDAST KOOSTÖÖD TEHES, SEST 
ÜKSKI RIIK EI OLE VÕIMELINE FINANTSEERIMA PEA 5 MILJARDIT EUROT 
MAKSVAT PROJEKTI.
MIKS ON 
TERMOTUUMAENERGIAT 
VAJA?
• TERMOTUUMA ENERGIA KÜTTEVÄÄRTUS ON KÕRGEM 
• REAKTSIOONIL EI TEKI KESKKONDA SAASTAVAID  JÄÄK -
PRODUKTE
• EI VAJA IGAPÄEVASEID RADIOAKTIIVSETE AINETE 
TRANSPORTI
AITÄH  KUULAMAST! 

Document Outline

  • Slide1
  • Slide2
  • Slide3
  • Slide4
  • Slide8
  • Slide9
  • Slide10
  • Slide6
  • Slide13
Vasakule Paremale
TERMOTUUMAENERGIA #1 TERMOTUUMAENERGIA #2 TERMOTUUMAENERGIA #3 TERMOTUUMAENERGIA #4 TERMOTUUMAENERGIA #5 TERMOTUUMAENERGIA #6 TERMOTUUMAENERGIA #7 TERMOTUUMAENERGIA #8 TERMOTUUMAENERGIA #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jkaramkova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Termotuuma energia
11
pptx

Termotuuma energia

Termotuumaenergia Sjuzana Solonenkova Termotuuma energeetika Termotuuma energia all mõistetakse protsesse, mille energiaallikaks on päike või tähted. Väikese massiga aatomituumad "sulavad" kokku ja vabastavad energiat. Click icon to add picture Termotuumaenergia Kuidas toimub Maal? Selleks on vaja väga kõrget temperatuuri (150 miljonit °C) kõrget rõhku intensiivset kiirgust tokamak või stellaraator tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult aatomituumadest Plasmat kontrollivad mehanismid, masinad: tokamak ­ venemaal väljamõeldud Termotuumareaktor Hetkel ei ole ühtegi töötavat termotuumareaktorit, mis annaks välja rohkem energiat kui termotuumareaktsiooni

Füüsika
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Surmalähedased kogemused
317
pdf

Surmalähedased kogemused

UNIVISIOON Surmalähedased kogemused Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn September 2022 Leonardo da Vinci joonistus Märkus: esikaanel olev foto on võetud järgmisest allikast: https://www.pixabay.com. Autor: Marek-Lars Kruusen, september 2022, Tallinn, Estonia. Kodulehekülg: https://www.maailmataju.info Kõik õigused on kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Mitte ühtegi selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on või

elektromagnetism
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun