pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivatesse närvikeskustesse
loomorganismi elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon(väga kiire). 3. Apoptoos-organismile vajalik üksikute rakkude programmeeritud surm normaalses organismis. 4. Neuteenia- nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud. Termoregulatsioon Hüpotalamus reguleerib keha tempt. Madalama temp. Korral on inimese eluiga pikem. Soojust anname naha ja hingamisteede kaudu. Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad iseoleeruvad omadused, mis aitavad säilitada kehatemp. Jahedas keskkonnas. Verevarustus nahas on organiseeritud nii, et see võimaldab u 8 korda muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid. Keskmine kehatemp on 37. Jala/käe labades madalam. Kõigub perioodiliselt. Vaja langetada: organism on sattunud sooja keskkonda. I naha veresoonte laienemine II Haigestumine, mis muutub intensiivseks
Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi
Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine nahale ja siis selle aurumine, ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle. Higinäärmete roll peopesadel on tähtis niisutamise pärast, et sarvkiht ei muutuks kõvaks ja nii puutetundlikust ei kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot
Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse 7. Kuidas kontrollib maks 1)vere glükoosisisaldust 2)aminohapete hulka veres 3) mittevajalike ainete sisaldust veres? 1) Kui veresuhkru liiga kõrge- eritub kõhunäärmest INSULIINI; Kui glükoosi hulk veres liiga madal - hakkab kõhunääre sünteesima GLÜKAGOONI 2) Kehavalkude tootmisest ülejäänud aminohapped lõhustatakse 3) Lagundab 8. Kuidas toimub organismis hingamise regulatsioon? Toimub vere CO2 sisaldusest sõltuvalt. 9. Mil viisil reguleerivad pankrease (kõhunääre) hormoonid vere glükoosisisaldust? Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres liiga väike, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. 10. Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb? Organism ei suuda vere glükoosisisaldust kontrollida, sest nende kõhunääre toodab liiga vähe või ei
Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele. Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal KNS(signaali töötlemine) vastuvõtvad rakud 6) Mis on humoraalne regulatsioon ja negatiivne tagasiside? Humoraalne regulatsioon- Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides
- Kahjulike ainete lagundamine - Sapi tootmine easvade lagundamine väiksemateks osadeks, sapi tootmise häirimisel kehakaal tõuseb - Rasvade sisalduse kontoll - Vitamiinivarude säilitamine - Kolesterooli süntees Eritumine ja veebilanss - Veesisaldus 65 kg inimene o Rakkudes 28l o Koemahlas 9-10l o Vereplasmas 2-3l - Tagatakse o Neerud o Higistamien o Hingamine - Regulatsioon o Sisse 2/3 joogiga ja 1/3 toiduga o Välja neerud, higi, hingamine o Negatiivse tagasiside põhimõte o Hüpotaalamus stimuleerib ajus asuvat janukeskuskust Antidiureetikumi süntees käbikehs imatakse vett neerudest tagasi kontsentreeritud uriin - Neerude töö o Vee ja soolade kontsentratsiooni reguleerimine o Vedelate ainevahetusjääkide eraldamine
Meeleelundid, seljaaju, peaaju. Juhib ja kontrollib elundite tööd. *Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. *Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside- Positiivne tagasiside- Närvisüsteem: Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor, tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund). Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud. Peaaju: *Suuraju- *Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED:
- Mõtlemiseks. - Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab
aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena). Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes olemas oleva ATP (3 s.) ja KP (10 s.) (kreatinfosfaat) kasutamise järel minnakse üle glükolüüsi käigus tekkinud tekkinud ATPle ( minut) ja sealt sujuvalt hingamise sünteesitavale ATPle
1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: kaitseül. Närvikude organismi erinevate osade regulatsioon, ärrituse vastuvõtmine,
Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdeerumisel. Seda protsessi regulatsioon nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt
- Oleme külmale rohkem tundlikud st kerge jahe tuul tundub ebameeldivamana kui soe puhang, Naised tajuvad külma rohkem. põhjus on paradoksaalne- nad on paremad sooja konserveerijad tänu ühtlasemale rasvkoepaigutusele tänu paremale isolatsioonikihile on naiste jäsemete verevarustus väiksem, mis põhjustabki suuremat jaheda tundlikust - Suurema rasvkohe puhul on jäsemed jahedamad, sest keha soojus ei jõua keha pinnale. Naiste suhteliselt suurema rasvkoe põhjuseks võib olla väiksem lihasmass – lihased toodavad soojust Sõltub veel Väsimusest- õhtul langeb kehatemperatuur (inimene jääb paremini magama külmas toas; külm kutsub üldse väsimust esile) kohanemisest keskmise keskonnatemperatuuriga kehalisest aktiivsusest- aktiivsematel on kõrgem keha temperatuur ja taluvad rohkem jahedat
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad
vastupanuvõimet haigustele. Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete regulatsioon oksüdeerumisel. Seda protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2
organismisvõimendtaksetekkinudkõrvalekalletregulatsioonimehhanismidepooltveelgi (verehüübimine, oksendamine, sünnitamine) 7. Energiabilanss-sisaldabkõikienergialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub.Vajama nii palju toitu, et hoida tasakaalus oma energiabilanss. E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) see valem kehtib puhkeseisundis, kui olmee aktiivsed lisandub T(töö). 8. Hingamis ja vereringeregulatsioon:Hingamist reguleerib hingamiskeskus,mis asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem
jätked ulatuvad kõikjale. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. - katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. 1.) nahk 2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude) 3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed - tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Tugielundkonna moodustavad lihased, luud, liigesed, kõõlused. - seedeelundkond. Lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. a
- Toitaineks: väikelastele - Struktuurne: tselluloos taimede kestas, kitiin putukate ümber või seeneraku kestas. LIPIIDID e. RASVAD - steroidid - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!! - vahad Koostis: - glütserool - rasvhappejäägid ( võivad olla ühesugused, kui ka erinevad) Ülesanded: - Energeetiline funktsioon: 38,9 kJ 1g rasvade lõhustamisel (Talveund magavad organismid - Kaitsefunktsioon: leevendab lööke - Kehatemp. Säilitamine: rasvakiht hoiab soojust - Bioregulatoorne funktsioon: Hormoonid * hormoonid- bioaktiivsed ained, mis tekivad kindlas kohas, mõjutavad mingit kindlat piirkonda, kindlal ajahetkel - Lahustid: vitamiinid, nt A vitamiin - Ainevahetuslik funktsioon: Kaameli küürus tekib vesi - Ehituslik funktsioon: rasvad, mis on rakumembraani koostises (Fosforipiidid) VALGUD koosnevad aminohapete jääkidest - aminohapetes on olemas COOH ja NH2 Valgu struktuurid - Primaarstruktuur
* rakkude mitoosile ja meioosile. 4) Millest koosneb energiabilanss? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. 5) Milleks on inimesel maks? Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete hulga regulatsioonis. Maksa ülesanded on järgmised: * vere glükoosisisalduse regulatsioon; * aminohapete sisalduse regulatsioon; * punaste vereliblede süntees lootel; * vere punaliblede lagundamine * sapi tootmine * rasvade sisalduse regulatsioon * vitamiinide varu säilitamine (A ja B) * kolesterooli süntees * plasmavalkude süntees. + õpetaja küsimused: 6) Selgita a) veresuhkru sisalduse regulatsiooni; b) hingamise ja gaasivahetuse regulatsiooni a) Veresuhkrusisalduse regulatsioon toimub peamiselt kahe hormooni glükagooni ja insuliini toimel. Kui veresuhkur on liiga madal, siis sünteesitakse kõhunäärmes glükagooni. Glükagoon jõuab vere kaudu maksa ja aktiveerib seal ensüüme, mis langudavad glükogeeni glükoosiks
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
Aga valuvaigistitest mitte? Kirjeldage ja võrrelge nende toimemehhanisme. Sest narkootikumid asendavad virgatsaineid, aga valuvaigistid blokeerivad retseptorid? 5. Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus? Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga 6.Koostage loogiline jutt kasutades ja lahti seletades järgmisi mõisteid : Homöostaas on stabiilne sisekeskkond, selle tagamiseks on vajalik vere glükoositaseme hormonaalne regulatsioon, pankreas komplekteerib ja eritab vereringesse insuliini ja glükagooni. Insuliin soodustab maksas glükogeeni sünteesi glükoosist, mille peale langeb glükoosi kontsentratsioon veres. Glükagoon, stimuleerides glükogenolüüsi maksas, põhjustab glükoosi kontsentratsiooni suurenemise veres. Glükagoon Maks toodab glükogeeni Pankreas Insuliin 7. Mida tähendab temperatuuri ülemine/alumine kriitiline piir? Millised on võimalikud
Kasvufaktoreid eritab rakkude tsütoplasma ning nad kiirendavad v pidurdavad rakkude jagunemist. Koehormoone eritavad seedetrakti seinte rakud. Hormoonid erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale organismi. 9. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Toimub kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta selle ainevahetust või enda talitlust. 10. Millel põhineb neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Ühine- mõlemas toimub elundite ja elundkondade regulatsioon Erinev- neuraalne regulatsioon toimub kiiresti, humoraalne toimub aeglaselt; neuraalne regulatsioon toimib närvisüsteemi vahendusel, humoraalne hormoonide vahendusel 11. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi?
igat sööki peaks veresuhkur olema 7,5-8,8 mmol/l ja enne uinumist 6,5-8 mmol/l. Umbes 5,0mmol/L 9.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB KOPSUALVEOOLIDES GAASIVAHETUS. 10.KIRJELDA 3 VÕIMALUST, KUIDAS SAAB ORGANISM GLÜKOOSI. Glükoos saadakse toidussisalduvate süsivesikute seedimisel. Maksas lisa ainena glükogeen. Glükoosi on võimalik sünteesida mittesüsivesikutest. 11.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB VERESUHKRUSISALDUSE REGULATSIOON, KUI GLÜKOOSI ON VERE VÄHE/PALJU. KUI GLÜKOOSI ON VERES VÄHE Veresuhkurt reguleerib glükagoon. Glükoosi tagavarad talletuvad glükogeenina maksa ja skeletilihastesse KUI GLÜKOOSI ON VERES LIIGA PALJU 12.VÕRDLE AEROOBSET JA ANAEROOBSET GLÜKOOSI LAGUNDAMIST (ENERGIAKOGUS, SAADUSED, ETAPID) AEROOBNE ANAEROOBNE ENERGIA KOGUS 38atp 2atp mitokonder
TÕENE (Termoregulatiivsest seisukohast on inimene sooja kliimaga kohastunud loom) 7.Immuunsüsteem kaitseb meid paljude haiguste eest. VÄÄR- Immuunsüsteem kaitseb meid paljude patogeenide eest. 8.Inimese organism talub alajahtumist paremini kui ülekuumenemist. TÕENE 9.Vahetult enne rasket pingutust on kasulik süüa palju valgurikast toitu. VÄÄR- Lihtsalt enne rasket pingutust on kasulik süüa palju süsivesikuterikast toitu. 18. Kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. 19.Selgita homöostaasi bioloogilist mõistet. Homoöstaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega
Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised. Sisenõrenäärmed humoraalne regulatsioon, tagab organite/elundite vahelise koostöö ja stabiilse sisekeskkonna. Käbikeha, ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, harknääre, neerupealised, kõhu nääre sugunäärmed.
Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab
soodustab kasvu, ainevahetus), kilpnääre(türoksiin-kasv, ainevahetus), kõrvalkilpnääre(insuliin-vähendab glükoosi sisaldust veres), neerupealised(adrenaliin-hirmuhormoon, viha, erutus), sugunäärmed(östrogeen-N sugutunnused) Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekekonna stabiilsust Energiabilanss kõikide energia liikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Veresuhkrusisalduse regulatsioon: kõhunääre kui glük sisaldus kasvab siis see toodab insuliini, aktiv rakkudes ensüüme mis muudavad g glükogeenix või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Suhkruhaigetel ei suuda organism vere glük kontrollida, vähe. Või mitte üldse. maksa ül: *vere glük. sisalduse reg *aminohapete sisalduse reg *plasmavalkude süntees *punaste vereliblede süntees lootel *sapi tootmine *rasvade sisalduse reg *kollesterooli süntees * vitamiinide varu säilitamine *kahjulike ainete lagund
Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis:
Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse) Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitluste reguleerimine hormoonide vahendusel. Negatiivne ja positiivne tagasiside-Homöostaasi tagavate neuraalse ja humoraalse regulatsioon tulemus sõltub tagasisidest. Retseptorrokkude ja meeleelundite kaudu saadava info põhjal kontrollitakse protsesse sisekeskonnas. Põhiline toimemehhanism on negatiivne tagasiside.
Diabeet ehk suhkurtõbi (argikeeles ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Suhkruhaiguse tüübid on järgmised: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
