Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi
lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 10.L.Koidula(kes oli? Mis tegi?) Luuletaja, kirjutas ka näideneid ja õpetlikke kuulujutte, suri rinnavähki 11.J.V.Jannsen(kes oli?mis tegi?) Oli kirjanik,andis välja ajalehte ,,Perno Postimees", eesti hümni sõnade autor 12.Veske teosed? ,,Kodumaa" ,,Ilus oled isamaa" ,,Kosutalu teretus" ,,Dr Veske laulud" 13.F. Kuhlbarsi teosed? ,,Laulu-Lõng" ,,Eestimaa, mu isamaa" ,,Vanemuine" 14.Kes oli A.Reinvald? Loomult ja vaimult talupoeg. Tunnustatud luuletaja 15.E.Bornhöe looming Looming oli seikluslik ja humoristlik
Eestimaa,Eestimaa- Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda. ,,Teretus" Teid ma teretan,Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest kaob põline jõud: Astuge ette! 2. Koidula on oma luuletuses loonud kevade salajase saabumise meeleolu, looduskujundid, läbi loodus kujundite ülistamine.Ridade vahele on kirjutanud kevade tegelikku tulekut läbi loodus nähtuste. 3. ,,Üürike" Räägib aastaaegade vaheldumisest, see on põimitud inimese elu pikkusega.
nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna, kus sündisid tal esimesed lapsed. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. 1882 haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes
", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Kogu sisaldab ka loodu- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi!", ,,Ja õues on kevade", ,,Lenda!", ,,Kevade tulek". ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidula sügavalt kaasa kodumaa saatusele. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele (luuletused ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt). Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda. (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!"). tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, ims sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V. Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. Vastandus klassitsismi
"Meeste laul", segakooridele "Veel kaitse kange Kalev", "Kuma koit" jt. Teine loomingu pool on õrna meeleoluga lüürika, mille abil väljendab ta enda leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi. A. Haavast on kantud jällegi unistav tunderomantika. Sellesse poolde kuuluvad juba mainitud "Pühendan kõik kallile", "Metspiiga", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi. Hiljem veel "Lõokesed", "ööbiku surm", "Teretus" jt. Hilisematel aastatel andis Miina Härma välja mitmeid koorivihikuid, nt. 1898. a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule – segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli".
Luule: temaatika: romantiline isamaalüürika, loodus-, kodu- ja armastusluule. Luuletusi: ,,Sügisemõtted", ,,Kodu", ,,Kaugelt koju tulles" < I luulekogu ,,Vainulilled" (1866). II luulekogu ,,Emajõe ööbik" (1867) > ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht Eesti laulu" jne. Tuntumad loodusluuletused: ,,Ja õnn on kevade"; ,,Lenda", ,,Kevade tulek" jne. Koidula luuleklassika ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,Miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt. 8. Teisi ärkamisaegseid kirjanikke: 1) luuletajad: Johann Voldemar Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", ,,Eesti vennad, laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja". Mihkel Veske ,,Kodumaa", ,,Ilus oled, isamaa!". Friedrich Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa", ,,Vanemuine", lasteluulest ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Uinu, mu laps". Ado Reinvald ,,Kuldrannake", ,,Pisarad", ,,Õied", ,,Müts maha!" 2) proosakirjanikud: Jakob Pärn ,,Oma tuba, oma luba", ,,Must kuub"
veeta ning nautida kõike seda, mis Eesti loodus pakub. Juhani elu eesmärgiks oli leida endale armastus. Viimast otsis ta nii neiult kui ka isamaalt, kuid vastust ei saanud kummaltki. Kuna kumbki eluteel oma sihte ei saavutanud, siis mõlema kirjaniku viimastel eluaastatel kirjutatud teosed on üsna sünge sisuga. Kasutatud luuletused: Lydia Koidula: · ,,Kodu" · ,,Sügisemõtted" · ,,Eesti muld ja Eesti süda" · ,,Kitsetall" · ,,Teretus" · ,,Kaugelt koju tulles" Juhan Liiv: · ,,Sügisene kodu" · ,,Eile nägin ma Eestimaad!" · ,,Eesti kunst Sa valulaps!" · ,,Oh kanarbik, oh lilleke!" · ,,Rändaja" · ,,Isamaale"
1234 I. Ümberlülitumine 1 X Lõpetab eelneva tegevuse 2 X Pöördub nii keha kui pilguga kl poole II. Ps kont. loomine MV suhtlemine (oluline kogu protsessis) 3 X Pilk on suunatud kliendile 4 X Alustab teenindamisega, tervitab 5 X Kogu kehaga on pöördunud kl poole 6 X On veidi kummardunud kl poole 7 X Liigutused, poos jm on kl sünkroonsed 8 X Parakeel on emotsionaalselt toetav 9 X Arvestab kl mugava suhtlemise tsooniga V suhtlemine 10 X Teretus toetav 11 X Pöördub, küsib, loob kontakti III. Põhiteadete vah. Näiteks: vajaduste väljaselgit.-ne; 12 X Esitab avatud küsimusi, täpsustab 13 X Sõnastab ümber, julgustab rääkima probleemi lahendamine 14 X Uurib kaebuse, probleemi põhjuseid 15 X Kuulab kl, ei katkesta ega sega Kaebuse, kiituse käsitlemine; etc 16 X Küsib kl soove, soovitud lah. ja eelistusi 17 X Pakub erin. lah, informeerib võimal-st 18 Tänab kaebuse/kiituse eest 19 X Väldib hinnanguid, on kirjeldav
rahvas", "Oh laula ja hõiska" jne.). Eesti klassikalise koorilaulu raudvarasse kuulub aga kindlalt "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni suurim teene eesti muusikaajaloos seisneb muusikahariduslikus tegevuses. TEOSED Muusikalised lavateosed: *Lauleldus "Uku ja Vanemuine" ehk "Eesti jumalad ja rahvad" (rahvamuistendi aineil) Koorimuusika: *Laulud "Süda tuksub", "Kurb süda" ja "Mälestus" (rhvl.); "Ootus" ja "Ilus oled, isamaa" (M. Veske); "Oh, laula ja hõiska", "Eesti laul", "Teretus", "Leinaja", "Vaeslapse õhtulaul" ja "Naabri Mari laulab" (K. A. Hermann); "Väiksele isamaale" (A. Kurrikoff); "Kungla rahvas"(F. Kuhlbars); "Lauliku isamaja" (A. Reinvald); "Isamaa mälestus" ("Kalevipoeg"); "Tolm ja põrm" (F. R. Kreutzwald); "Enne ja nüüd" (J. Hurt); "Laevnik" (A. Haava); "Kevade tundmus" (M. Eisen); "Kui sa kuulsid" (L. Koidula) *Rahvaviisiseaded Instrumentaalkammermuusika: *"Paula-Walzer", "Tundeline unistus", "Le chemin de la vie", "Resultat de probleme"
Samuti loetakse teeninduskeeleks ka lihtsalt telefoni teel esitatavatele küsimustele vastamine organisatsioonis ning ka e- mailidele vastamist. Üks kõige olulisem hea teeninduskeele tunnus on kohene inimeste märkamine. Kas siis kliendi sisenedes ettevõttesse või ka võimalikult kiirelt kliendi e-mailile vastamine. Teiseks oluliseks punktiks hea teeninduskeele leidmisel on tähtsalt kohal teretamine. Teretamine, sellele lisada siirus ja silmside võrdub suurepärase tervitusega. Teretus on klientidele alati sõnum: Me tunnustame ja väärtustame teid; meil on hea meel, et te tulite; me oleme valmis teid teenindama; me soovime teid aidata; me lahendame teie probleemi. Samuti on olulisteks punktideks kliendiga suheldes viisakate väljendite kasutamine, optimistlikus, oma kliendiga arvestamine tema teenindamisel, kliendile toodete/teenuste soovitamised (kuid ei tohi olla liiga pealetükkiv), tagasiside küsimine,
rahvaviisseadete arv ulatub 300-ni; ta on loonud aga ka soololaule, viiuli ja klaveripalasid ning mõned orkestripalad. Õigesti tabatud meeleolu, ladusa meloodilise kujunduse ning lihtsa harmoonia tõttu said mitmed laulud kiiresti populaarseks ning esinevad tänapäevalgi koorikontserdite ja laulupidude kavades. Ennekõike tuleb nimetada laulu '' Isamaa mälestus'', '' Oh laulu ja hõiska''(K.A. Hermanni sõnad), ''Munamäel''(J.Kunder),''Süda tuksub''(rahvasuust), ''Teretus''(K.A.Hermanni), ''Minge üles mägedele''(M.Veske), '' Kungla rahvas''(Fr.Kuhlbars), ''Kevade marss''(K.A.Hermann),''Kui kungla rahvas kuldesl a'al''(K.A.Hermann). Vanemas eas püüdis K.A.Hermann luua lavalist muusikateost, selles sai n.ö. lauleldus''Uku ja Vanemuine''(1908). KASUTATUD ALLIKAD ''K.A.Hermann 1851-1909'' A. Evaraus, A. Ritsing 1996
segakooridele "Veel kaitse kange Kalev", "Kuma koit" jt. Teine loomingu pool on õrna meeleoluga lüürika, mille abil väljendab ta enda leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi. A. Haavast on kantud jällegi unistav tunderomantika. Sellesse poolde kuuluvad juba mainitud "Pühendan kõik kallile", "Metspiiga", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi. Hiljem veel "Lõokesed", "ööbiku surm", "Teretus" jt. Hilisematel aastatel andis Miina Härma välja mitmeid koorivihikuid, nt. 1898. a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli".
nimesilt; sõbralikkus, kompetentsus, suhtlemisoskus Merle Vilson 9 Esmamulje Väärtusta esmamuljet: Positiivne olemus, siirus ja rõõmsameelsus annavad signaali, et klient on oodatud; kliendil tekib kindlustunne, et tooted ja teenused on kvaliteetsed. Merle Vilson 10 Teenindussituatsioon (1) 1. Kontakti ettevalmistamine teretus, naeratus, silmside; 2. Teenuse osutamine kliendi vajaduste väljaselgitamine; Merle Vilson 11 Teenindussituatsioon (2) 3. Võimaluste demonstreerimine teenuste pakkumine, soodustuste tutvustamine, kohaletoimetamise viisid jms Merle Vilson 12 Teenindussituatsioon (3) 4
Head: Head teenindamist väärtustatakse üha rohkem Head teenindamist kohtab üha rohkem Üha rohkem on häid teenindajaid Üha rohkem on teadlikke ja nõudlike kliente Vead: Vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet Teeninduskvaliteedi kõikumine Ebapiisav orienteeritus kvaliteedile, teenindusele, ärile Ebapiisavad teenindus- ja turundusalased teadmised ning võõrkeeleoskus Ebapiisav koostöö Pakutavate teenuste ühenäolisus Tere! + naeratus + silmside + siirus Teretus on alati sõnum: ma tunnustan ja väärtustan teid; mul on hea meel, et te tulite; ma olen valmis teid teenindama; ma soovin teid aidata; ma lahendan teie probleemi. Milliseid nimetusi kasutatakse kaasaja ühiskonna iseloomustamiseks? 1. Infoühiskond 2. Tarbimisühiskond 3. Õpiühiskond 4.Teadmusühiskond 5. Meelelahutusühiskond 6. Lõbuühiskond 7. Heaoluühiskond 8. Teenindusühiskond = katusühiskond - ükski ühiskond ei saa ilma teenindusühiskonnata
1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu. Koidula käis palju reisimas ja kui ta tagasi tuli, ta tervis halvenes. Siiski ta jätkas oma tööd. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: tema isa jäi töövõimetuks (1880), hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe mis on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max
Michelson. Mehele pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna. Vanim poeg Hans-Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri leetrite tõttu. tütar Hedwig-Hedda tütar Anna. poeg sündis tal aastal 1884. Koidula reisis Saksamaale ja tutvus Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatritega. 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' Viimased tööd patriootiline isamaaluule ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Lasteluule ,,Hälli ääres''. 1878. suri I poeg leetritesse Tartus. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880). Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri II poeg. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal ja hiljem suundus tagasi Kroonlinna. Koidula suri rinnavähki 2.juulil 11.august 1886. ja maeti
et tuleks proovida ise olla kontrollklient või siis paluda appi tuttavad. Tuttavalt saadud kriitika on edasiviiv ja see ei ole lihtsalt niisama norimine. Ja asjakohane oli ka soovitus, leida oma firmale midagi temalikku. 2)Meeldiv esmakontakt Nõustun autoriga, et meeldiv esmakontakt on see, mis teeb hiljem meile positiivset reklaami ja klient tuleb hiljem tagasi soosviga ikkagi midagi osta. Meeldivaks teeb esmakontakti esimesena teretus teenindaja poolt, siiras naeratus - `` Tore, et olete siin, Teid ma just ootasingi!``. Ja eriti nõustun suhtumisega, et kui aidata ei oska või ei saa, siis oskad vähemalt suunata kellegi juurde, kes suudaks aidata. Raamatus oli soovitus, kanda nimesilte, kus peal ees-, perekonnanimi ja ametikoht, sellega ma ei nõustu. Inimesi on igasuguseid ja kui sul on rinnas su ees ja perekonna nimi või lööd selle nime tsekile, mille sa väljastad, siis ei ole
Inglismaa oli lukku pandud, Kartis hiiri, kartis rotte, luku võti katki murtud. kartis nurgas jahukotte. Ütle, mitu seppa peavad seda parandama! 14. Lasteluule algus Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Olulisemad autorid ja teemad. Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) “Teele teele kurekesed” 15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide
Hea lastele pühade kingitusseks”, 1865. aasta, 15 humoorikat luuletust ● 19. sajandi algul oli suuresti tõlkemõjuline luule ● põhilised teemad: loodus, laste elu ● valdavalt puhtõpetuslik ● rahvaluule elemendid ● Lydia Koidula ○ “Hälli ääres”, “Hällilaul”, “Kitsetall”, “Meie kass” ● Jaan Bergmann ○ ballad “Ustav Ülo”, “Karjase laul”, “Kiisu”, “Pääsukeste teretus”, “Nukusõit” ● Ado Piirikivi ○ “Viisk, põis ja õlekõrs” ● Friedrich Kuhlbars ○ luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulise hällilaulud, “Vanemuine” 15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Selgitage kahe loo põhjal. ● “Pambu-Peedu” - kunagi oli suur imestus näha mustanahalist inimest tänavapildis, seetõttu pandigi ulakas Peedu puuri inimestele näitamiseks, et ta enam pahandusi ei teeks.
tööta!''. Oma kirjas õele kirjutas ta, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Samas just nendel aastatel loob Koidula hulga uusi meisterlikke luuletusi kui ka areneb jutukirjanikuna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula
tekstid on sageli tema enda sulest. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud, mis hästi tabatud meeleolu tõttu said kiiresti populaarseks. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani. Parimad laulud nagu "Kungla rahvas" (Fr. Kuhlbars), "Mingem üles mägedele" (ka pealkirjaga "Ilus oled, isamaa", M. Veske), "Munamäel" (J. Kunder) kõnelevad heast meloodiaandest. Optimistlik "Oh laula ja hõiska" autori sõnadele on populaarsemaid laulupeolaule. Sageli lauldavad on veel "Teretus", "Kevade marss" (K. A. Hermann). Erandlik ja parim saavutus Hermanni kooriloomingus on aga 1880. aastal kirjutatud laul "Isamaa mälestus" . Kreutzwaldi "Kalevipoja" sissejuhatusest võetud tekst on tulvil muistse vabadusvõitluse romantikat ja isamaa-armastuse paatost, mida Hermann on muusikaliselt suutnud väga sugestiivselt väljendada. Laul on hea dramaturgilise ülesehitusega, selles on meeleolude vaheldust ning muusikaliste kujundite kontrastsust. 10
1889 Juhan Liiv „Sakalas” laps peab samastuma tegelasega ja keel peab kerge olema. Algus: klassikud, kelle tekstid trükitakse lugemikes, 19. sajandi ärkamisaeg, tõlkemõjuline luule, põhilised teemad: loodus, laste elu,valdavalt puhtõpetuslik, rahvaluule elemendid Põhilised autorid: Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) K. A. Hindrey piltvärsslood. piltvärsslood “Pambu-Peedu”, “Seene Mikk”, “Piripilli-Liisu”, „Nina-Jass ja Näpp-Mall“, „Lõhkiläinud Kolumats“ -eesti lasteluulesse tuli huumor,kunstilised liialdused (lapsi hirmutavad) R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule.
järgi mõne liigutusega oma töökoha korrastab. Hoidu liigsete kliendi tähelepanu häirivate asjade eksponeerimisest Tee alati lühike kokkuvõte vestluse tulemusest ja kokkulepetest. Kontakti positiivne lõpetamine ära hakka nohistama oma töö kallal, ära pööra pilku ega keha ära jne. 27 Optimistlik ja meeldiv teretus ja silmside panevad aluse meeldivaks kontaktiks. a. lähtu alati kliendi ootustest ole empaatiline b. tunne huvi kliendi kui isiksuse vastu c. naerata d. kutsu klienti võimalusel nimepidi e. ole hea kuulaja ja julgusta klienti endast kõnelema (vajadusel esita lahtiseid ja suunavaid küsimusi) f. kõnele asjust, mis klienti huvitavad (vajadusel tekita huvi) g
kui korraliku kontaktivõtmise puhul. ja sügavusega või siis oma käte liigutuste Teenindust ja suhtlemist on loomulik alustada sõnaga TERE. See vastavusse viimine partneri kõne tempoga/hingamisega. Selline tegevus loob on teenindusmaailma võtmesõna. Tere sõna sisaldab endas palju suhetesse usaldust, tekitab kooskõla. häid mõtteid. Teretus on oluline sõnum, mida antakse edasi inimeselt inimesele. Kuidas seda sõnumit edasi TERE sõna sisu on paljude antakse? Selles, kas sõnumi edastamisel tähendustega/võimalustega: · Mul on hea meel, et Te tulite! vaadatakse otsa (pilkkontakt), kas öeldakse seda · Te olete mulle sümpaatne!
annaabi.ee 
