seljas ringi ratsutada. Nende veidrate ,,kreeklasekeste" nagu roomlased neid alavääristavalt nimetasid juures aga oli ju kõik võimalik, et see polnud mingi ime. See juures põimisid rooma komöödiakirjanikud oma teoseisse ka rooma olustiku detaile ja ka vihjeid kohalikust elu laadist. Tegevus kulges pidevalt, jaotus vaatusteks on pärit hilisemast ajast. Grammatik Donatus (IV sajandil pKr) nõudis Terentiuse komöödiaid kommenteerides teose jaotamist kolmeks vaatuseks ning hiljem sai ka see jaotus eeskujuks Itaalias, Hispaanias ja ka portugali draamale. Horatius pidas õigeks juba viievaatuselist ülesehitust, mis on läbi viidud Seneca tragöödiais ning sai ka prantsuse klassikalise draama suureks eeskujuks. Kui kreeka teatris esinesid kodanikud, siis Rooma riskis vabast soost mees teatris esinedes kodanikuõiguste kaotusega
ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja. Ta kirjutas oma komöödiad nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma eluga ja kommetega. originaalsem ja tugevam kirjanik oli aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius, kes tänu oma aristokraadist patroonile sai parema hariduse. Terentiuse komöödiad, millest kuus on säilinud, sisaldavad Plautuse omadega võrreldes vähem vihjeid kohalikele oludele ja vähem bufonaadi ning tema süzeed ja dialoog on universaalsemad. Vahest neil põhjustel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kellele köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda. Nagu Senecagi, kelle tragöödiad on kirjutatud lugemiseks ja mitte lava jaoks, avalasid nii Plautuse kui ka Terentiuse komöödiad tohutut mõju
TEATRI ALGUS EESTIS ALEKSANDER PUKMAN TEATER 16.-19. SAJANDIL • Iseseisva kunstivormina tõid teatri Eestisse sakslased. • Teated Eesti esimesest teatrinäidendist pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased Tallinna raekojas Terentiuse komöödiat „Androslannad“ • 17. sajandil piirdus teatri tegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega. • August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Eesti esimene kutseline teater, Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. • Esimene eesti keelne etendus oli „Häbi sel, kes petta tahab“, mis lavastati 1819 aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870. aastat,
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis
Kuldne ajajärk 4. Hõbedane ajajärk 5. hilise impeeriumi periood kuni keskajani. 3) "Odüsseia" tõlkis ladina keeldse Livius Andrionicus. 4) Draamas eelistasid roomlased erinevalt kreeklastest komöödiaid. 5) Komöödiate süzeed, tegelased on pärit Kreeka kirjandusest ja mütoloogiast. 6) Platuse komöödiaid jagatakse karakterkomöödia, situatsioonikomöödia, tuntumad on "Potikomöödia", " Menaechmused" 7) Terentiuse komöödiad erinevad Platuse omadest: puudus kõnevärss, esikohal karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju. 8) Kuldsel perioodil saavutas kõrgetaseme proosa ja luule. 9) Silmapaistev kõnemees oli Cicero, kelle teosed puudutavad retoorikad, kõnekunsti ajalugu ja kasvatust. "Riigist" 10) Caesari ajalooalased teosed on "Märkmeid Gallia sõjast", "Märkmeid kodusõjast". 11) Roomanizanri rajaja on Cato, teosega "Põllumajandusest".
suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater oli esimene kutseline teater, mis avati 1809. aastal. Esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab lavastati 1819. aastal. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870
Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu tolleaegses laadapaigas ning kuulus
äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja. Ta kirjutas oma komöödiad nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma eluga ja kommetega. Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius, kes tänu oma aristokraadist patroonile sai parema hariduse. Terentiuse komöödiad, millest kuus on säilinud, sisaldavad Plautuse omadega võrreldes vähem vihjeid kohalikele oludele ja vähem bufonaadi ning tema süzeed ja dialoog on universaalsemad. Vahest neil põhjustel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kellele köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda. Nagu Senecagi, kelle tragöödiad on kirjutatud
Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19
.lavatarve, lavastuses kasutatav tarbeese... 15.remark...autori tekst, tutvustav tekst... 16.stseen...lavateose väikseim terviklik osa... 17.suflöör...teate etteütleja... 18.süzee...kirjandus teose teema, aine, sündmustik... 19.tragöödia...kurbmäng, näidend... 20.vaatlus...draamateose suur koostisosa, 23 vaatluseks jagatud... Eesti teatriajalugu Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati August von Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789. aastal kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1809. aastal avatud Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab".Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870
Sissejuhatus Eesti teatri areng on olnud oma aja kulgedes üsnagi värvikas ja mitmekesine. Pole olnud kordagi hingetõmmet, kus oleks teatrikunsti kujunemine pidurdama jäänud ning eelkõige on tänu suunatud baltisakslaste poolele, kes tõid meile teatri kui iseseisva kunsti vormina. Esimesed teated teatritegevusest Eestis pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat ,,Androslannad" esitlesid. Mõningaid Eesti soost näitlejaid esines ka 18. sajandi baltisaksa kohalikus teatritegevuses. Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine. Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus
olustikunäidend. Plautus (250-184 e.m.a.) - draamakirjanik, kellelt on säilinud 21 teost, enamik neist "mantlikomöödiad". "Kullapott" räägib loo ihnest vanamehest kes leides kullapoti, peidab seda kiivalt kõigi oma laste eest. "Hooplev sõjamees" räägib väepealikust ja tema väljamõeldud tegudest armuelus ja sõjatandril. Rajaneb äravahetamismotiivil. Plautuse tegelased muutuvad loo vältel, muutes oma isiksust. Terentius (195-159 e.m.a.) - pärineb Kartaagost, sattus senaator Terentiuse majja, sai hea hariduse ja lasti vabaks. "Vennakesed" räägib kahe venna kasvatussüsteemi konfliktist. Marcus Porcius Cato Vanema (234-149 e.m.a.) - riigimees kes kirjutas praktilise teose "Põllumajandusest". Taotles rooma kommete säilitamist ning lõpetas oma kõnesid alati: "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada!". Gaius Julius Caesar (100-44 e.m.a.) - kõnemees, kirjanik ja väejuht ning riigitegelane kes teostas hulganisti reforme
Kogu selle asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu "Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. astatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile tõusva harituma kihi nõudmistest Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati August von Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789. aastal kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1809. aastal avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati
Aisopos (vanakreeka), Archilochos, Hesiodos, Theognis, Phaedrus (Rooma kirjanduse hõbedasel ajastul) 28. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos? Appius Claudius Caesus - Rooma kirjanduse eelkäija. ,,Sententsid" (saturnilistes värssides aforismid) 29. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautuse näidendid kuuluvad nn mantlikömöödia liiki, mille kreeka päritolul pole kahtlust. Tegevus toimub alati mõnes kreeka linnas ning tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud rooma olustikulisi seiku. Pearõhk on asetatud koomikale: nii karakteri-kui situatsioonikoomika ning dialoogid. Dialoog on jantliku iseloomuga, teravmeelne, palju on sõnamänge, hüperboole, kõnekäände, jämedakoelist nalja
Ühe lava asemele kerkib peagi mitmeid eritasapindadel asetsevaid platvorme, millest osad võidakse paigutada ka publiku sekka. Kõige selle eesmärk on saavutada vaatajatega tihedam kontakt, et muuta teater rohkem kogemuslikuks. 9 Eesti teateri ajalugu Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16 sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad" 1784 . aastal rajati August Von Kotzebeu eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 aastal kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1807. aastal avatud Tallinna Linna teater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870 aastat, kui
Quattrocento esimesest poolest pälvivad mainimist ainult üksikud autorid. Nt Domenico di Giovanni, kes Burchiello nime all avaldas satiirilist luulet. Sajandi teisel poolel lisandus senistele zanritele ka draama. 16. sajandil ei suutnud Itaalia võistelda Hispaania ja Inglismaaga, siiski on Itaalia etendanud tähtsat rolli euroopa uusaegse draama kujunemises. Itaalia humanistid hakkasid esimestena taaselustama antiikse draama traditsiooni. 15. sajandil hakati lavastama Terentiuse, Plautuse ja Seneca lavateoseid. Esimene vanarooma teatri taaselustaja oli Giulio Pomponi Leto. Kirjandusliku elu virgumine sajandi lõpupoolikul oli üldine. Lorenzo de Medici, suur kunstide ja teaduse metseen koondas oma õukonda kirjanike ringi. Lüürikuna kerkis esile humanist Angiolo Ambrogini, luuletaja nimega Angelo Poliziano. Firenze humanist Luigi Pulci sai oma rahvuslikult koomilise poeemiga ' Suur Morgante' rüütlieepika rajajaks itaalia kirjanduses.
kreeklastelt, roomlastelt ) 31. Millest kirjutas Lukianos? Parodeeris kõrget stiili. Oli üsna satiiriline jumalate suhtes. Stiil voolav, kerge, selge. 32. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos? 33. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Mõlemad toetusid oma komöödiates kreekaainelistele komöödiatele. Platuse komöödiad: SHAKESPEARE Plautus võttis üle süzee üldise käigu, muutis ka tegelaskujusid. Andis neile fantaasiaküllasemad nimed. Komöödiate tegevus toimus kreekas, kuna roomas ei oleks saanud seda kuidagi ette kujutada, et ori petab peremeest või on temast targem, aga kreekas või niisuguseid nähtusi ette kujutada. Kreeka oli roomlaste jaoks oma pahelisuse poolest tuntud
aga väljaehitatud keerukas lavasein. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe farsse, sisuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kui Kreekas olid näitlejad hea mainega kodanikud, siis Roomas ei peetud neist suurt lugu. 59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautus (pärast 250 - 184 eKr) ning Terentius (195/4 v 185/4 - 159 eKr) toetusid oma komöödiates (fabula palliata ehk mantlikomöödiates) peamiselt Menandrose ja tema kaasaegsete teostele. Plautuse komöödiate tegevus toimus Kreekas, peategelaseks tavaliselt kaval ori, kes abistab oma peremeest. Plautus segas erinevate autorite komöödiate tegevusliine kokku. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu (operetlikud etendused).
Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Selle uurimustöö eesmärgina püüan lähemalt vaadelda kuidas üldse sai alguse eestis teater. Millised arengud läbis teater enne, kuni tekkisid sellised teatrid, nagu seda meie praegusel ajal teame. Esimesed teated teatrist kooliteater Esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse (Publius T. Afer, u 190 159eKr) ladinakeelset komöödiat ,,Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suures osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust. Martin Luther arvas, et noortele ei tuleks teha koolides takistusi komöödiate mängimisel, sest esiteks võimaldab see neil harjutada ladina keelt ja teiseks on näidendid õpetlikud. Nii võetigi
Ori tunneb ära sõrmuse noormehe käes, saab aru, et noormees oli seal peol ja alles näidendi lõpus selgub, et noormees oligi vägistaja. See mõjub kergendusena ja kõik elavad õnnelikult edasi! Hea retooriline ja filosoofiline haridus, kirjutanud üle 100 komöödia. Veel kirjutanud ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". M looming oli kuni viimase ajani tuntud peamiselt rooma komödiograafide Plautuse ja Terentiuse töötluse järgi, kuna algupärandeist on säilinud vaid fragmente. Kallimachos (310-240 eKr) tüüpiline filoloog-kirjanik. Näide Aleksandria luulest. Aleksandrias asuva Museioni raamatukogu juhataja ja õukonnaluuletaja. Loomingust on säilinud palju fragmente, a enamus kadunud. Jutustavate eleegiate autor. Nutikas intellektuaal esitab kelmika-nutika loo. ,,Akontius ja Cydippe" noormees armund ja soovib neiut, a ei tohi neiule läheneda kurja isa tõttu. Akontius mõtleb
27. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Aisopos. 28. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos? Livius Andronicus, Homerose ,,Odüsseia" tõlge ladina keelde saturnilistes värssides. (,,Ladina Odüsseia") 29. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautus kasutas kreeka päritolu näidendeid, ent lisas miljööse ka rooma elunähtusi. Kreeklasi võis ju segamatult mõnitada. Tertentius võtti samuti eeskuju kreeka komöödiatest (nt Menandroselt). Plautus on inspireerinud Shakespeare'i, Lope de Vega't, Moliere'i, Holbergi, Lessingit jt. Esimene teadaolev teatrietendus Eestis oli Terentiuse ,,Andria" 1529. aastal Tallinnas. 30
Eluloolised andmed on väga kasinad ja ebatäpsed, kuid temalt on säilinud 21 komöödiat. Plautuse komöödiad võib jagada kaheks: 1. Koomilised jandid- kasutab jämekoomilise võtteid, eesmärk iga hinna eest publikut naerutada. Nt. ,,Hooplev sõjamees" 2. Karakter komöödiad- huumor põhineb naljakatel tegelaskujudel. Nt. ,,Pseudolus" Terentius- elas teisel sajandil eKr. On Kartaagost pärit ori, kes sai tänu oma isanda soosingule hea hariduse. Terentiuse komöödiad erinevad Plautuse omadest nii sisult kui ka vormilt. Neid võib pidada elegantsemateks, haritumale publikule mõeldud. Ei ole nii mahlaka keelekasutusega ning nõuavad publikult rohkem kaasa mõtlemist. Tema kõige tuntum komöödia on ,,Vennad". Tragöödia oli Roomas suhteliselt tagasihoidlikult esindatud. Tuntuim autor on Seneca, kelle tegutsemine langeb hõbedasse ajajärku (ajaarvamise algus). Tema tragöödiad olid Kreeka ainelised, Kreeka müütidest võetud. Nt
Zeus on sunnitud loobuma oma valitsusvõimust maailma üle. 6 UUSATIKA KOMÖÖDIA kuulsaim autor oli MENANDROS (u. 342 292), kes oli tohutult populaarne. Osaliselt on säilinud viis tema komöödiat, näiteks ,,Pahurdaja". Ta kujutas eeskätt linnaelu koomilisi situatsioone. Nii tema kui PHILEMONI töid tunti esialgu vaid rooma komöödiameistrite Plautuse ja Terentiuse töötluste kaudu, mida omakorda võtsid eeskujuks hilisema aja euroopa draamakirjanikud. 7 V sajandi kolm suurimat trgöödiakirjanikku olid AISCHYLOS, SOPHOKLES ja EURIPIDES. AISCHYLOS (525-456) oli neist vanim. Tema looming jääb Ateena demokraatia tekkimise ja õitseaega. A pärines aristokraatia hulgast
aegseid olusid aastani 1707. · Keskaegne luule vaimulik luule (nt. Marienlied) 15. saj; ilmalik luule: minnelaulud, Spruchdichtung (sentensid) (Meister Stephan'i Schachgedicht, 14. Saj) 1431 luulekogu "Livländische Handschrift", autor Johannes in Livonia (nt. "Studentenglück") . · Esimesed teated teatrietendustest esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust. Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi traditsiooniks. Piibliaineliste teemade kõrval esitati ka Vana-Rooma kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16.
Rajaks oli kreeklane, esialgne ori Livius Andronicus, tähtsaimaks tööks oli ,,Odüsseia" tõlkimine saturnuse värssidesse, see oli mõeldud eelkõige õppematerjaliks, mugandatud, lihtsustusi, asendas jumalate nimed rooma jumalatega. 33. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kirjutasid kreeka-ainelist e nn ,,mantlikomöödiat" e palliat. Plautus: eeskujuks uusatika komöödia loojad. Segas mitu näidendit kokku. Tegevus toimub kreeka linnas ja tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud palju rooma olustikulisi seiku. Palju monoloogilist ja dialoogilist laulu komöödia operetlik etendus, milles kõne vaheldub aariaga, kasutas ohtrasti kõlamänge, alliteratsiooni ja assonantsi ning samatüveliste sõnade kordamist
vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu. 59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit PLAUTUST ning TERENTIUST. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad. PLAUTUSELT on säilinud 20 näidendit, põhiliselt tõlkis ja mugandas. Kirjutas komöödiaid nüüdseks kaduma
Rooma teater pakkus rohkem ,,tsirkust ja leiba", oli rohkem suunatud sellele, et rahva meelt lahutada. Palju oli igasuguseid võitlusstseene. Kreeka teater pani rõhku religioossusele, jumalate kujutamisele. Maskid ja koori kasutamine oli väga populaarne. 59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautus kirjutas komöödiaid üle 100, säilinud on 21. Üks komöödia on säilinud fragmentidena. Suuresti olid rooma komöödiakirjanike teosed kreeka autorite mugandused. Plautus ise viitas ka kreeka originaalile. Plautuse komöödia iseloomustus: tegevus toimub alati kuskil kreeka linnas, vahel ka kreeka nimed. Rohkesti rooma olustikku. Roomlastel oli kergem nalja teha, kui tegevus pandi Kreekasse. Näiteks et ori petab oma peremeest või on peremehest targem
aegseid olusid aastani 1707. · Keskaegne luule vaimulik luule (nt. Marienlied) 15. saj; ilmalik luule: minnelaulud, Spruchdichtung (sentensid) (Meister Stephan'i Schachgedicht, 14. Saj) 1431 luulekogu "Livländische Handschrift", autor Johannes in Livonia (nt. "Studentenglück") . · Esimesed teated teatrietendustest esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust. Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi traditsiooniks. Piibliaineliste teemade kõrval esitati ka Vana-Rooma kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16
luulestiili. Ladina kirja- ja kõnekeel hakkasid nüüd lahknema. Oluline oli ka draama, eelkõige komöödia. Kaks olulisemat autorit olid Plautus ja Terentius. Plautus kirjutas u 130 komöödiat, millest on säilinud vaid 21. Tegemist on jantlike perekonna- ja äravahetamiskomöödiatega. Populaarsus seisnes sõnakoomikas, mis mõjutas tugevalt hilisemat draamazanri. Erinevalt kreeka komöödiatest lisas ta enda omadesse lauluosa ning muusikalise saate. Terentiuse koomika polnud nii jämedakoeline kui Plautuse oma: keelelised naljad olid subtiilsemad. Ta mõjutas otseselt keskaja religioosseid draamasid. Kuldne ajastu (70 eKr 14 pKr): proosa ja luule Ladina kirjandus saavutas oma absoluutse täiuse. Arhailisel perioodil domineeris näitekirjandus ning varased eepilised katsetused, nüüd läks rõhk proosale ning väga poleeritud luulele. Proosa oli eripalgeline, jagunedes kohtukirjanduseks ning ajalooproosaks.
· Keskaegne luule vaimulik luule (nt. Marienlied) 15. saj; ilmalik luule: minnelaulud, Spruchdichtung (sentensid) (Meister Stephan'i Schachgedicht, 14. Saj) 1431 luulekogu "Livländische Handschrift", autor Johannes in Livonia (nt. "Studentenglück") . · Esimesed teated teatrietendustest esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust. Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi traditsiooniks. Piibliaineliste teemade kõrval esitati ka Vana-Rooma kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16
annaabi.ee 
