........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus...............................................................4 4.4 Niiskusesisaldus...............................................................5 4.5 Liiva terastikuline koostis.....................................................5 5. KATSETULEMUSED..............................................................6 6. JÄRELDUS.........................................................................9 7. KÜSIMUSED JA VASTUSED..................................................9 1. LABORITÖÖ EESMÄRK 2
mass m, g m8, g m4, g % % 2000 1,8 35,4 0,09 1,77 Järelikult kruusaterade hulk liivas = 1,77 + 0,09 = 1,86 % 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 minutit. Graafikus 7.4 on toodud viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva soovituslik terastikuline koostis ja piirid ning meie katses saadud liiva terastikuline koostis. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk %-des sõelal i: (6) kus jääk sõelal i, g m- kogu proovi mass, g Näide =1g m = 200 g b) Kogujääk %-des sõelal i: (7)
4.4.4.1 Kruusaterade hulk Katse nr Katseproov Sõela ava Jääk Osajääk Kogujääk [g] [mm] sõelal [g] [%] [%] 1 2000 8 4,9 0,245 0,245 2 2000 4 36,4 1,82 2,065 Tabel 4. Kruusaterade hulk 4.4.4.2 Terastikuline koostis Katse Katsepro Kogujää Sõela Jääk Osajääk Sõela Peensusmood nr ov [g] k sõelal ava sõelal sõelal ai läbind ul FM Ai
Li=100- Ai (6) Li läbinud liiv [%] d) Liiva peensusmoodul FM: FM=Ai/100 (7) FM liiva peensusmoodul Ai Kogujääk sõelal i [%] Liiva sõelkõver esitati koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks lisas 1. Tabelis 8.4.1.1. on toodud terastikuline koostise määramise tulemused. 7.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolomeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. Andmed toodud tabelis 8.5.1.
Millistes kihtides kasutatakse asfaltbetooni. Nimetage need ja kuidas neid tähistatakse lühendatult ? Asfaltbetooni kasutatakse teekatendite kulumiskihtides, siduv- ja tasanduskihtides ning aluskihtides(kandevkihtides). Kulumiskiht – surf, siduvkiht või tasanduskiht – bin, kandevkiht – base. 5. Millised peanõuded omaduste suhtes esitatakse asfaltbetoonile, millised nõuded kuuluvad empiiriliste nõuete hulka ? Peanõuete hulka kuuluvad terastikuline koostis, minimaalne ja maksimaalne poorsus, veepüsivus kaudsete tõmbetugevuste suhte kaudu, kattuvus ja homogeensus., kulumiskindlus ning deformatsioonikindlus Empiiriliste nõuete hulka kuuluvad minimaalne sideaine sisaldus, pooride täidetuse minimaalne ja maksimaalne väärtus, minimaalne skeletipoorsus, poorsus 10 güratsiooni järel, segu temperatuuri piirväärtused ning nõuded lisanditele. 6
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub
2 1277.78 2 1485.4 13959.2 10000 1247.38 1244.68 3 13905.2 1241.98 Killustiku terade tiheduse määramine Katse nr. mõhus [g] mvees [g] (kg/m) 1 479.8 298.8 2650.828729282 2 523.4 326.8 2662.258392675 3 549.6 342.2 2649.951783992 Killustiku terastikuline koostis Sõel mi (g) m(g) osajääk Kogujääk Peenusmoodul (mm) 1000 16 15.2 1.52 1.52 1000 11.2 178.6 17.86 19.38 1000 8 261.6 26.16 45.54 1000 5.6 287 28.7 74.24 5.203 1000 4 155.6 15
LIIVA KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt
nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks korda, vajaduse korral ka kolmandat korda. 4
m ρok = ∗1000 ( 2 .2 ) V br m proovikeha mass õhus [g] Vbrproovikeha maht [cm3 ] Tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkust asrvutakse Valemiga 3. ρOpK Tühiklikkus ( pK = 1− ρOK )∙100 (3) P0pK – killustiku puistetihedus, [kg/m3]; P0K – killustiku terade tihedus, [kg/m3]. Terastikuline koostis Sõelanalüüsiks võetakse killustikku koguses vastavalt terade jämedusele (käesoleva katseks võeti 2701g). Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutakse järgmiste avadega sõelaid: 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2; 16 ja 22.4 mm. Killustiku sõelakse 5 minuti jooskul ning kaalutakse sõeltele jäänud materjali. Osajäägi ja kogujäärgi arvutakse valemitega 4 ja 5, ning läbindi sõelal valemi 6 kaudu. Katse tulemused on esitatud Tabelis 4. Ja Tabelis 4.2
Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutatakse erinevate läbimõõtudega sõelakomplekti. Mida jämedam killustik, seda suurem kogus killustikku peab olema. Sõelumine on lõppenud, kui üheminutlise sõelumisega proovi kogus sõelal ei muutu enam kui 1,0 %. Tabelis 6.4 on välja toodus katse tulemused. Killustiku proovi mass oli 2790 g. Tabelis 6.4.1 on välja toodud betooni täitematerjali ülemine ja alumine mõõt ning graafikus 6.4 killustiku terastikuline koostis ja piirid, mille vahele peaks killustiku tulemused jääma. a) Osajääk %-des sõelal i: (4) kus jääk sõelal i, g m- kogu proovi mass, g Näide = 121 g m = 2790 g b) Kogujääk %-des sõelal i: (5) kus - osajääk sõelal i, % Näide
Tabel 5.21 313.64 196.7 2680.0 2 305.5 196 2790.0 atsete tulemused 5.1. Killustiku puistetiheduse määramine 5.2. Killustiku terade tiheduse määramine Tabel 5.3 5 5.3. Graafik 5.1 Liiva terastikuline koostis Läbinud [%] 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 Sõela ava [mm] Ülemine Alumine Saadud tulemus Liiva terastikulise koostise määramine 5.4. Liiva huumusesisalduse määramine Katsetulemustest selgus, et liiva huumusesisaldus oli liiga kõrge, ning liiv ei ole sobiv
40,5% Liiva terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltelt kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade ( 4...8mm) hulk liivas ja : = (4) = (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g; jääk sõela avaga 4 mm, g; m- proovi mass, g. Tabel 3. Liiva terastikuline koostis. 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk %-des sõelal i: (6) kus - jääk sõelal i, g; m kogu proovi mass, g;
Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi j a segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatakse kaheks seeriaks:
250 2s0 26s0 2 344 2rt60 Tabel8.3 1580 2650 40,4 Tabel 8.4 Kruusaterade hulk liivas Jiirelikult kruusaterade hulk liivas : 0,65t1,5 5 :2,2Yo Tabel 8.5 Liiva terastikuline koostis Proovi massiks v6eti 230 e. s6eluti 5 mlnu rit. Wqry*: r*r{*{fr, t: A?.;::.it:::!ii:&: , ,';'emw .-i ffi, 4.0 30,6 13,3 13,3 86.s 2.0 13,9 6.0s 19
2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistati Hobarti segistis: kuivad materjalid segati segistis 1 minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks:
135,23 129,3 44 Tabel 7.5 Kruusaterade hulk liivas Proovi mass m, [g] Jääk sõelal avaga 10 mm m, [g] Jääk sõelal avaga 5 mm m, [g] 200 0 0 Kruusaterade hulk 100% 100% liivas ai, [%] Tabel 7.6 Liiva terastikuline koostis Sõela ava Jääk sõelal Osajääk Kogujääk Läbind sõelal Peensusmoodul [mm] [g] sõelal [%] sõelal [%] [%] FM, [%] 4,0 0 0 0 0 2,0 0 0 0 0 1,0 0,6 0,3 26,3 99,7
2500 ∗100=34,2 % Tabel 5-3 Kruusa osa määramine liivas Jääk Jääk Proovi 8mm 4mm mass sõelal sõelal Osajää Kruusa [g] [g] [g] k [g] [%] 2000 8,4 0,42 1,87 2000 29 1,45 Tabel 5-4 Liiva terastikuline koostis Läbitu d Sõela Jääk Osajää Kogujä protse Peensusmoo ava sõelal k äk nt dul [mm] m [g] [%] [%] sõelal [%] 2 7,7 3,9 3,9 96,1 1 30,1 15,3 19,2 80,8 0,5 60,3 30,6 49,8 50,2 0,25 64,4 32,7 82,5 17,5 3,51 0,125 26,1 13,3 95,8 4,2 <0,12
KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid Kaalud täpsusega 0,2g, anum, silindriline nõu, mille kõrgus võrdub läbimõõduga,
6.2 Terade tihedus Vee maht mensuuris V1=250 ml = 250 cm3 Liiva mass m=200 g Vee ja liiva ruumala V2=325 ml = 325 cm3 Liiva terade tihedus L=200/(325-250)*1000=2666,7 kg/m3 6.3 Liiva tühiklikkus Liiva tühiklikkus PL=(1-1546,6/2666,7)*100=42% 6.4 Niiskuse sisaldus Liiva mass niiskuse puhul m=104,8 g Kuivatatud liiva mass m1=84,8 g Liiva niiskusesisaldus W=(104,8-84,8)/84,8*100=23,6% 6.5 Liiva terastikuline koostis 6.5.1 Liiva sõelumine sõelaga avaga 5 mm Proovi mass m=2000 g Jääk sõelal m5=39,8 g Jääk sõelal a5= 39,8/2000*100=1,99% 6.5.2 Liiva sõelumine sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm a) Osajääk sõelal i Kogu proovi mass m=199,6 g Sõel avaga 4,0 mm m4,0= 1,4 g a4,0=1,4/199,6*100=0,7% Sõel avaga 2,0 mm m2,0=8,4 g
3. Pinnase liigitus, selgitused. Mullatööde masinate tööprotsess on seotud pinnaste töötlemisega. Ehituslikust seisukohast lähtudes jaotatakse pinnased: a) kaljupinnased, mida iseloomustab suur tihedus ja osakeste vaheliste seoste tugevus, väike elastsus ja veel läbilaskvus (lubjakivi, liivakivi, basalt jne) b) liiv-savi pinnased, mis on väiksema tihedusega puistematerjalid, mille peamiseks iseloomulikuks näitajaks on nende terastikuline koostis (kruusad, liivad, liiv-savid, savi-liivad) c) mullad on mineraal-orgaanilistest ainetest koosnev maakoore pealiskiht, mis tekkinud mikroorganismide elutegevuse ja lagunemise ning klimaatiliste tingimuste koosmõju tagajärjel. Kõiki pinnaseid tuleb vaadelda kui kolmefaasilisi aineid, milles eksisteerivad üheaegselt kõik aine kolm olekut a) tahke faas, mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti b) vedel faas, mille
mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus sõelal ei ületaks tera ülemist mõõtu. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui sõelale jäänud materjali kogus ühe minutlilise sõelumisega ei muutu enam kui 0,1%. Killustiku terastikuline koostis ning peenestusmoodul on kantud tabelis 5. 4.6 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub killustikul, mille fraktsioon on 4-16 mm. Katsetatavast kogusest eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. Selleks kasutatakse valemit 5. Tulemused on kantud tabelisse 6.
betoonisegusse täitematerjali. Jämedad (killustik) ja peened (liiv) täitematerjalid moodustavad betooni skeleti, mille seob kokku moodustuv tsementkivi. Täitematerjalide oluliseks tingimuseks on puhtus. Näiteks ei tohiks liiv sisaldada huumust, kuna see halvendab tsemendi kivinemist. Samuti ei tohiks täitematerjalid sisaldada liigset tolmu või savi, kuna kivinev tsement ei pruugi nakkuda tera pinnale, mis on juba tugevalt kokkupuutes saviga. Täitematerjalide terade suurus, terastikuline koostis, terade kuju ja terade pinnakaredus mõjutavad betooni tugevust. Eelnevalt mainituna, oleks tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta väga kallis ning sideainekivi kasutamine tekitaks suuremaid pragunemisi. 7 Tuleb silmas pidada, et täitematerjalide koguse valimisiel tuleks siiski olla ettevaatlik, et tagada
pooride arvust ja suurusest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand 6. Millest sõltub massiivsete kivimite poorsus? Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 7. Miks määratakse kivimite ja setete terastikulist koostist? Kuna kivimite terastikulisest koostisest sõltuvad nii vee liikumise kiirus, kui ka veeand, siis on sageli vaja võimalikult täpselt kindlaks teha selliste kivimite terastikuline koostis (lõimis). 8. Mida loetakse kivimi täielikuks veemahtuvuseks? Täieliku veemahtuvuse puhul on kõik kivimi poorid täitunud veega 9. Mida loetakse vee kapillaarseks tõusuks kivimites, kui suur see võib olla? Kapillaarne veemahtuvus on kivimi omadus vett kinni hoida kapillaarpoorides. Mida väiksem on kivimit moodustavate üksikosade suurus, seda suurem on nende terakeste üldpind ja seega maksimaalne molekulaarne veemahtuvus. Liivade molekulaarne
väävliühendid, amorfne ränihapend ja maagimineraalid. Külmakindel on täitematerjal, kui veeimavus on alla 1%. Jämetäitematerjalil on ka nõutud teatud purunemiskindlus (LA tegur). Betoonis kasutatava killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatava kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. 14. Täitematerjalide terastikulise koostise määramine, piirangud ja soovitused Terastikuline koostis määratakse täitematerjalide sõelumisel erinevate avadega sõeladega ning peale sõelumist iga sõela läbind või jääk üles märkides. Liival: d=läbind 0%, 2D=läbind 100%. Jämetäitematerjalil oleneb terasuurusest, kuid on sarnane. Erinevates standardites on erinevad lähenemised terastikulise koostise määramisele. Avad võivad olla ruudukujulised või ümarad. Kasutatakse ka peenusmoodulit: summaarsete täisjääkide summa sõeltel 0,125...4 jagatud 100-ga. Soovitused:
kaalutuna õhus [g] 1 1626 1640 0,85% Tabel 3. Veeimavuse määramine 5.4 Killustiku tühiklikkus Pk = (1 ( OpK / OK)) * 100% Kus OpK killustiku puistetihedus, kg/m3 OK - killustiku terade tihedus, kg/m3 Pk = (1- 1394 / 2640) * 100% = 47,2% 5.5 Killustiku terastikuline koostis Katse proov Sõela ava Jääk sõelal Osajääk [%] Kogujääk Peenusmoodul [g] [mm] [g] [%] 22,4 0 0 0 16 57,4 2,2 2,2 11,2 978 37,6 39,8
Küsimused: 1. Betooni põhilised omadused. Tugevus – oleneb suurel määral vesitsementtegurist. Poorsus – õhupoorid, et suurendada külmakindlust ja vähendada tihedust, samas kapillaarpoorid vähendavad külmakindlust, püsivust ja tugevust. Püsivus – sõltub tsemendi ja lisandite sisaldusest. Tihedus – määrab ära tema kasutusala ja otstarbe. Tsemendi lubatud minimaalne hulk betoonis – betooni liik ja kasutustingimuste klass. Täitematerjalide terasuurus ja terastikuline koostis, täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus, külmakindlus, betooni niiskus. 2. Mis on betooni klass? Betooni klass on betooni survetugevusklass, mida väljendatakse kuubikulise proovikeha, mõõtmetega 15 x 15 x 15 cm, 95% – lise tõenäosusega garanteeritud tugevuse kaudu pärast 28 päevast kivinemist 20 oC ja 95 – 100 % niiskuse juures.
mittekihistumine. Iga samaaegselt kasutatava lähtematerjali jaoks peab olema oma punker ja toiteseade. Täitematerjalid doseeritakse segurisse kaalumisega. Sideainet ja lisandeid võib doseerida ka vajaliku täpsusega mahumõõduseadmega. Täitematerjali ja sideaine kaalude ja lisandite toiteseadmete täpsus peab võimaldama asfaltsegusid valmistada lubatud hälvete piires. Asfaldiproov võetakse segust vastavalt standardile EVS-EN 12697-27. Proovile määratakse terastikuline koostis ja sideaine ning peenosiste sisaldus. Asfaltsegust eraldatud peenosisele määratakse CaCO3 ühendi sisaldus karbonaatanalüüsiga. Kulumiskihi asfaltsegusid ei tohi hoida tehase kogumispunkris üle nelja tunni. Asfaltsegu paigaldaja või tootja peab võtma Inseneri juuresolekul asfalt- või mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi tiguvõlli ette kogunenud materjalist, arvestusega vähemalt üks proov iga ühe kilomeetri pikkuse laotatud paani kohta
Mõõdetakse roopa sügavus mõlemas rattajäljes (aluseks tee seisukorra klassi määramisel) ja võrkpragude alune ala. Mis on kruusateede kulumiskiht, mis eristab seda tavalisest kruusast. Kuidas kulumiskiht taastatakse ja milleks on see vajalik. Kulumiskiht katendi pealmine kiht otsekontaktis liiklusega. Kulumiskiht tagab kruusatee pealiskihi kestvuse ja korralike sõidetavuse kõikides tingimustes. Kruusatee pealiskihi paksus on min 12cm (kulumiskiht 50mm) ja mineraalmaterjali terastikuline koostis on normeeritud (suurim Ø16mm). Kruusatee pealiskiht ehitatakse purustatud kruusast või moreenist ja vahel ka graniidist. Kasutusel on ka looduslikust kruusast või mitme mineraalmaterjali segust katted. Purustatud materjalil on parem terastikuline koostis, mis vastab nõuetele. Õige materjali kasutamine tagab kestvuse, sest vesi ei imendu ja ei pehmenda seda. Taastamiseks hööveldatakse kulunud kiht kuni aukudeni ja natuke rohkemgi. Samuti kasutatakse peenrasse kogunenud materjali
0 0 0 2,9 0 5 5,6 0 20 t6 85 99 22,4 98 100 32 100 Graafik 7.4.3 Killustilat terastikuline laostis vastavalt EVS-EN 12620:2002 nduetele at-;-il**mmw{ I /d r ,,9 80 t$ x td I d. 850 ,,,,{,, *i* o
külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata, pingebetoon) · Vesitsement-teguri piirsuurus · Täitematerjalide tera suurus ja terastikuline koostis · Täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus · Betooni niiskus · Terase ja betooni paindetugevus vähenevad oluliselt temperatuuri tõustes ja seetõttu tulekahju korral võivad betoonehitised puruneda. · Betooni tugevus oleneb suurel määral vesitsementtegurist mida suurem on vee hulk, seda rohkem tekib väljaauravast veest kapillaarpoore ja seda madalam on tugevus. Ka õhupoorid alandavad betooni tugevust.
· pinnaühiku mass - materjali mass;· paksus· katketõmbetugevus ja -venivus · torketugevus ehk punkttugevus· trapetsiline rebenemispurunevus Geosünteetikute vastupidavusomadused on: · keemiline vastupidavus· stabiilsus ultraviolettkiirgusele· ummistumiskindlus · bioummistuskindlus· roomavus· kulumiskindlus 39) Kuidas valitakse geosünteete? Eraldamise funktsioon aitab säilitada järgmisi tugevuse seisukohal olulisi näitajaid - kandvakihi paksus - terastikuline koostis - struktuurne püsivus Geosünteet võimaldab vähendada täitematerjali kogust ruutmeetrile, väldib jämedate ja peeneteraliste segunemise, tõkestab mehaaniliste osakeste segunemist ja aluspinnase peenosiste liikumise koos veega, peatades tahked materjaliosakesed, samas lubades vedelikel liikuda vabalt. Põhjamaade süsteemi maanteedel kasutatavatele geotekstiilidele nõuete määratlemiseks ja kontrolliks NorGeoSpec 2002 Vastavalt spetsifikatsiooniprofiilidest saab
betoonivalmistaja teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole projekteerijal vaja ilma mõjuva põhjuseta määratleda (Otsman, 1976: 26). 1.1. 6. Betooni survetegevust enim mõjutavad tegurid: · vesitsementtegur (vee ja tsemendi massi suhe); · tsemendi liik ja selle tugevusklass; · kivistumise tingimused (temperatuur, niiskus); · täitematerjalide kvaliteet ning terastikuline koostis; · seguvee kvaliteet; · betoonisegu paigaldamise kvaliteet (tihendamine, järelhooldus). 1.1.7. Järelhooldus: Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine. Järelhooldusabinõud ning nende algusaeg ja kestus sõltuvad konstruktsioonist, selle suurusest ja vormist, kasutatud betoonist ja ümbritsevatest tingimustest. Seega põhineb sobivaima järelhooldusmeetodi valik kõigi tegurite tundmisel
·Termiline püsivus vastupanuvõime paljukordsetele to kõikumistele. ·Mahupüsivus omadus säilitada ekspluatatsiooni tingimustes oma geomeetriline kuju ja ruumala ning mitte praguneda tema sees toimuvate reaktsioonide või pingete tõttu. Mahumuutust põhjustavad: to-, niiskuse muutus ja füüsikalis-keemilised protsessid. ·Peensus pulbrilise materjali peensust isel. terade jaotumisega suuruse järgi. Terastikulist koostist isel. eripinna järgi Terastikuline koostis - materjal ei tohi sisaldada enam kui x% terakesi, mis läbivad sõelda avaga y. Eripind pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Peenestuskoefitsient i = osakeste kesk. suurus enne peenestamist / peale peenestamist). Purustamisel i = 3...20, jahvatamisel 500...1000. ·Adsorbtsioon ja sedimentatsioon ülipeente ainete eripinna hindamise metoodika
Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisaldavad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 6. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Lõimis-Terastikuline koostis Erimass (tihedus)-kN/m3 Poorsus-Pooride maht/osakeste mahuga Veesisaldus- kaalu % kuiva pinna suhtes Küllastusaste-Piir kus pinnas ei suuda enam midagi endasse võtta 7. VOOLAVUSPIIR WL JA PLASTSUSPIIR WP, LÜHIKE SELGITUS. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir.
Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 2.2. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Pinnase põhiomadused määratakse katsete teel välitingimustes või laboratoo- riumis, tuletatud näitajad aga arvutatakse põhinäitajaid sisaldavate valemite abil. Pinnase füüsikalisteks põhinäitajateks on terastikuline koostis (lõimis), mahumass (tihedus), mahukaal, niiskus, Atterbergi piirid (rullpiir ja voolavuspiir). Lõimis e terastikuline koostis iseloomustab erisuuruste osakeste kaalulist sisaldust pinnases. Lõimis määratakse laboris sõel- või setteanalüüsiga ning väljendatakse tabeli või lõimiskõverana. Viimaste järgi määratakse lõimisetegur Cu. Cu = d60 / d10
e=Vp/Vt = pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava osakeste kaalu või maapinnale mõjuvate koormuste mõjul. Pinnase omadusi (s/d)-1 = n/(1-n). Erimaht v pinnase pooride suhteline hulk: v=1+e = pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga - = '+u. Pinnase mõjutavad: terastikuline koostis, teisaldamise viis, pinnase genees. Orgaanika (Vt +Vp)/Vt= s/d. Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline osakeste kaudu pinnas surutakse kokku, suureneb hõõrdejõud terade vahel, sisaldus hlvendab enamasti pinnase mehhaanilisi omadusi (org päritoluga mahumuutusega ja vajumiga. Savidel on diapasoon väga suur, turbal kuni 200- terade vahel mõjuv pinge efektiivpinge. Vee poolt vastuvõetav pinge
segamine. Osakeste settimisel veekogudes, tuule vi jää kantud materjali kuhjumisel tekkinud osakeste kogumid tihenevad nende peale kogunenud osakeste kaalu mõjul. Tihenemist vi põhjustada ka maapinnale mõjuvad koormused, näiteks liustiku jää. Tihenemise kõrval mõjutavad pinnast keemilised protsessid, mille käigus võib toimuda muutusi mineraalide keemilises koostises ja tekkida osakeste tsementeerumine. On ilmne, et pinnase omadusi mõjutavad nii nende terastikuline koostis kui ka teisaldamise viis ja aja jooksul toimuvad protsessid s.o. pinnase genees. Seepärast pööratakse pinnaste uurimisel nende geneesile suurt tähelepanu. Ühesuguse koostise ja geneesiga pinnaste mehaanilised omadused on tavaliselt sarnased. See asjaolu võimaldab mõnikord geotehniliste uuringute esialgses staadiumis hinnata pinnase omadusi ilma kulukate mehaaniliste katsetusteta ja koostada otstarbekas plaan katsete läbiviimiseks põhiuuringute ajal.
Norm, min 3,0 4 5 6 BS 32 9 Norm, max 8,0 10 12 16 22 100 Keskmine 5,5 7 8,5 11 15,5 80 BS 32 Stabiliseeritud kihi terastikuline koostis Läbib sõela, % 60 Sõela ava, mm Segu kasutamise koht 64 32 16 12 8 40 Sõela läbind, % täitematerjali massist 20 Min 100 71 51 45 36 Alustes
Müüritise tugevuse käes. Hüdraulilised nii õhu vastuvõtmist. Võimalikud määravad tema käes kui ka vees. koormused: *mitmesugused tõmbeomadused. Täitematerjalid tavaliselt koormused rakendatud liiv või purustatud kivim. jõududena *ilmastiku mõju 7.Müürseotised ja nende Mördi omaduste seisukohalt *soojuskoormus * mõte: müürseotised on välja on tähtis liiva terastikuline keemilised mõjud. Kõikide kujunenud tugevusest koostis, mis määratakse nende koormuste puhul peab lähtudes ja müüri välis ilme sõelkõvera järgi. Vesi peab müüritis olema seisukohalt. Müüri tugevuse vastama joogivee nõuetele. ekspluatatsiooni kõlbulik ja seisukohalt omab suurt Lisandid kasutatakse: täitma temale ettenähtud tähtsust kivide ülekate.
Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi minero loogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 4 5.Pinnaste terastikuline koostis. Pinnase lõimisekõver Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega osakestest. Olenevalt valdavate terade hulgast ja suurusest liigitatakse pinnast antakse pinnasele nimetus. Pinnase terastikulisel koostisel on otsustav tähtsus pinnase omadustele. Jämeteraliste (kruusa ja liiv) ja peeneteraliste (möll ja savi) pinnaste käitumine erineb oluliselt. Põhilised erinevused on toodud tabelis 2.3.
Osakeste settimisel veekogudes, tuule vi jää kantud materjali kuhjumisel tekkinud osakeste kogumid tihenevad nende peale kogunenud osakeste kaalu mõjul. Tihenemist vi põhjustada ka maapinnale mõjuvad koormused, näiteks liustiku jää. Tihenemise kõrval mõjutavad pinnast keemilised protsessid, mille käigus võib toimuda muutusi mineraalide keemilises koostises ja tekkida osakeste tsementeerumine. On ilmne, et pinnase omadusi mõjutavad nii nende terastikuline koostis kui ka teisaldamise viis ja aja jooksul toimuvad protsessid s.o. pinnase genees. Seepärast pööratakse pinnaste uurimisel nende geneesile suurt tähelepanu. Ühesuguse koostise ja geneesiga pinnaste mehaanilised omadused on tavaliselt sarnased. See asjaolu võimaldab mõnikord geotehniliste uuringute esialgses staadiumis hinnata pinnase omadusi ilma kulukate mehaaniliste katsetusteta ja koostada otstarbekas plaan katsete läbiviimiseks põhiuuringute ajal.
kasutatakse ka selles valdkonnas terminit lõimis. Tabelis 1 esitatakse erinevaid pinnaseid moodustavate lõimiste klassifikatsioon, mille aluseks on pinnaseosakeste suurus. Sama läbimõõduvahemike jaotust kasutatakse ka paljudes Euroopa Liidu maades ning samale klassifikatsioonile tuginetakse ka õppematerjali sisupunktides 5, 6 ja 7 ning kasvupinnaste koostisi kirjeldavates lisades. Erineva läbimõõduga osakeste omavaheline suhteline jagunemine ehk terastikuline koostis määratakse kindlaks kuiv- ja märgsõelumisega; kui materjal on väga peeneteraline, siis ka setitamisega. Terastikulise koostise määramise metoodika on Euroopa Liidus ühtlustatud vastava standardiga, mille registreerimistähiseks Eestis on EVS-EN 1015-1:2004-A1:2007. Tabel 1
annaabi.ee 
