Selles nimekirjas oli ka Calixtus. Kui keiser vabastas kristlased neile määratud karistusest, saatis Victor preester Hyacinthuse Sardiiniasse, et tuua vabastatud kristlased sealt ära. Victori ajal olid mitmed keisri õukonna ametnikud kristlased, neist tuntuim oli Prosenes. Victor I oli esimene paavst, kes hakkas Rooma koguduse senist orientaalsete mõjutustega liturgiat latiniseerima. Hieronymuse andmetel oli Victor I esimene kristlik autor, kes kasutas teoloogiliste tekstide koostamisel ladina keelt. Kristliku traditsiooni järgi lubas Victor I ristimisel kasutada tavalist vett, kui pühitsetud vee kasutamine pole võimalik. Tema ajal võidi koostada ka varane pühakirjakaanon. Ta võis vaimulikele tutvustada sekventse. Talle on omistatud ka täringumängu taunimine. Victor I on traditsiooni järgi maetud Vatikani. Temale pühendatud kirikud asuvad Richfieldis, West Hollywoodis ja San Joses.
Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Protestantismi eellugu Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil.
1559 avaldati lõplik väljaanne, mis oli esimesest ligi viis korda mahukam. Kõrvuti ladinakeelsete väljaannetega ilmusid ka prantsusekeelsed tõlked, mis olid tehtud Calvini enda poolt. Muu Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil. Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. 6
ning tekitada looduseuurijas segadust. 10) a) Sofistlik iidol filosoofia rajatakse väga ahtale kogemusele ning otsustatakse väheste asjade põhjal. Neid kogemusi ei uurita hoolikalt, vaid see jäetakse vaimutegevuse hooleks. b) Empiiriline iidol väheste ja ebaselgete eksperimentide põhjal tehakse laiaulatuslikud järeldused. Mõeldakse palju juurde, moonutades seega tõde. c) Ebausklik iidol tõde moonutatakse sellesse pärimuslike ja teoloogiliste mõistete lisamise läbi, mis ei saa olla teadmiste allikaks.
muutused on toimunud kiriku tegudes ja hoiakutes, kirikuesindajate sõnades ja retoorikas. Töös kerkib esile kaks suunda: esmalt kiriku enda sisemised arengud ja teisalt väline mõju ja läbisaamine ühiskonna, riigi ja teiste kirikute ning religioossusega. Peaeesmärk on otsida vastust järgmistele küsimustele: 1.milline on EELK institutsionaalne ja teoloogiline areng ja kujunemine tänapäeval ja millised on sealjuures olnud kiriklike ja teoloogiliste rõhuasetuste muutused? 2.millised on erinevad teoloogilised suundumused vaimulikkonna seas? 3.kuidas EELK tuleb toime tänapäeva religioosse olukorra muutustega, kuidas on 1 Nt Grace Davie, Eileen Barker, Detlef Pollack jt, vt täpsemalt kirjanduse ja allikate tutvustust. tulnud sellega toime viimase 28 aasta jooksul? 4.milline on EELK positsioon ühiskonnas laiemalt ja kuidas on EELK arengud mõjutanud suhet ühiskonnaga? 5
maailma ja inimese teket, kulgemist ja saatust. Müüdi tekke kohta on mitmeid teooriaid, aga kõige tõenäolisemaks peetakse seletust, mis seob müüdi tekke esimeste inimeste teadmatusega. Müüti seletatakse ka kui mälestust kunagi kuuldud tõest, selline seletus arvab, et kõik müüdid on inimliku rumaluse tulemus. Samuti võib olla, et müüt on selleks, et inimesel oleks lihtsam aru saada asja olemusest, ilma et ta laskuks filosoofiliste/teoloogiliste arutlustekeerdkäikudesse? Mütoloogiat saab illustreerida ka näidetega maailma loomise kohta. Vanas Testamendis esitatakse maailma loomine kahes järgus. Üks on jumala looming, ehk suurest tühjusest eraldatud maa ja taevas ning kõik muu sinna peale ning veeuputuse lugu. Mõlemad on müüdid, mis üritavad selgitada tolle aja inimesele maailma teket. Müüt esitatakse sageli pildikeeles. Näiteks eestlaste maailma tekke lugu: sinisirje linnu lugu
Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi esilekerkinud probleemide üle.( Aava 2003: 25) Keskaja inimese jaoks olid tähtsad teadmised, mis lähtusid jumalast, ning selle kohta sai informatsiooni peamiselt piiblist. Teiseks allikaks, kust keskaegsed teadlased informatsiooni hankisid, olid kreeka ja rooma autorite tööd. Neid kahte õpetust üritati omavahel ka kokku sobitada.( Aava 2003:25) Skolastikud, keskaja filosoofid, sidusid avalikud väitlused filosoofiliste ja teoloogiliste probleemidega. Skolastikud uurisid hoolega nii piiblit kui ka Vana-Kreeka õpetlaste teoseid. Eriti kõrgelt hindasid nad Aristotelest, kuna ta oli loogiline ja mõistuspärane. Kreeka filosoofide vaated ja piibli tõekspidamised aga ei langenud kokku.(Aava 2003:25) Kuulsam skolastik on Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas leidis ,et piibli ja kreeka filosoofide vaated polegi õieti vastuolus, sest üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid
ettevalmistusena surmajärgsele ja igavikulisele, oli kõik maine ja lihalik tühine. Kiriku õpetus ja sakramendid saatsid indiviidi sünnist surmani. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Kõrgkeskaja paavstide arvates oli vaimulik võim ilmalikust ülimuslikum, sellega mittenõustujaid ähvardas kirikuvande alla panek. Kirikuvande alla panid teineteist 1054. aastal ka Rooma paavst ning Konstantinoopoli patriarh. Teoloogiliste vaidluste kulminatsioonina oli kristlaskond lõhenenud roomakatoliku ja kreeka katoliku ehk õigeusu kirikuks. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks
Katoliiklus, suurim kristlik denominatsioon, hõlmab neid kristlasi, kes tunnistavad paavsti kõrgeimat autoriteeti. Suurem osa katoliiklasi kuulub rooma ehk ladina riitusse, mis on Lääne kirikus domineeriv riitus. Viiest peamisest idariitusest on suurim bütsantsi riitus; sellesse kuuluvad mitmed erineva etnilise päritoluga katoliiklikud kogukonnad. Mõiste riitus osutab liturgilise jumalateenistuse vormidele ja reeglitele ning mitmetele rikkalikele teoloogiliste, vaimulike ja distsipliini pärimustele Ida ja Lääne kirikutes. Need erinevad riitused on kujunenud ajaloo keerdkäikudes, kui kirik kohandus erinevates kultuurides. KES KUULUVAD KATOLIKU KIRIKUSSE? [KKK 836-837] Jumal kutsub kõiki inimesi Jumala rahva üleilmsesse ühtsusse. Erineval moel kuuluvad või on kutsutud sellesse ühtsusse katoliiklastest usklikud, teised kristlased ning kõik inimesed - keda Jumala arm kutsub pääsemisele.
Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis ei ole valeõpetust, on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu). Kirikute Nõukogusse mittekuuluvad protestantlikud kogudused on sektid. Protestantlikke liikumisi: * Adventism - peavad oluliseks kuulutada sõnumit, et Jeesuse tulek on lähedal. * Amishid - peamiselt Ameerika Ühendriikides elav traditsioonilist elustiili harrastav
sündinud saksaviha. See saksaviha on hilisemal Masingul muutunud vihaks 10 indoeurooplaste, indoeuroopa keelte, Lääne-Saksamaa ja Ameerika vastu, mida ta ei suutnud ega tahtnudki ohjeldada. See viha, kahtlus iseendas ja osalt sunnitud, osalt omaenda trotsist valitud vaimne üksindus on jätnud sügava mõra tema loomingusse, olgu tegu luule, teoloogiliste uurimuste või filosoofiliste esseedega. Masing on meie kultuuri Tsaar-kell, tohutu mõrane kell. Tema looming jääb poolikuks, fragmentaarseks ja lõpetamata. Selleski meenutab ta teist traagilise saatusega eesti geeniust Kristjan Jaak Petersoni. Ja ometi on ka tema fragmentide ja pudemete hulgas mõndagi, mis kõigest hoolimata mõjub maagiliselt ja ülendavalt, mida ei saa lugeda imetlusvärina ja tänutundeta.
õhutamine. Hofmanni juures saavad kokku reformatsiooni usulised ideed ja sotsiaalsed liikumised. Erinevalt teistest Liivimaa jutlustajatest oli Hofmanni käsitööline, st ilmalik inimene ega omanud jutlustaja väljaõpet. Aga tema karismaatilisus rääkijana, jutluste maagilised eshatoloogilised nägemused, sisenduslikud üleskutsed meeleparandusele ja vagadusele mõjusid kuulajaile erakordse väega. ,,Tema kuulutuse sisu ei olnud teoloogiliste vaadete arutlus ja usuline poleemika, vaid kõige tihedamalt seotud elu ja olukordadega. Hofmanni kuulutus oli kantud prohvetlikust teadvusest. Tema oli nägija, kes tahtis evangeelset visiooni ellu rakendada. [...] Hofmanni mõju eestlastele oli seda suurem, kuna temas astus rahvale lähedale tavaline käsitööline harilikkude inimeste hulgast." (Võõbus 2011: 21.) Teoloogidest kaasjutlustajate kooliharidus vääris aga Hofmanni meelest vaid põlastust. 1525
ja Lutherlus tähendas hoopis väga pika arengu lõpptulemust, mitte millegi uue algust. Feodalismi seostatakse ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid süsteem toimis häireteta 400a jooksul, vaevalt oleks see nii olnud, kui feodalism poleks pakkunud ka midagi muud peale rõhumise. Kuningas- vasallid- rahvamass. Tegelikkuses olid kuningal kohustused ka talupoegade ees, pidi neid kaitsma, muretsema ülalpidamist jne. 12 ja 13saj. iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus. Teoloogiliste ja metafüüsiliste küsimuste kõrval tegeldi astronoomia, füüsika, optika jt. teadustega. Nordberg arvab, et kõik mida on peetud tüüpiliseks renessansile, oli olemas juba keskajal. 5. Vana-Kreeka tsivilisatsiooni päritolu: / 7. Vana-Kreeka klassikalise perioodi saavutused: / 8. Hellenistlik ajastu 1)Kreeka-Mükeene periood (u. 2000-1100eKR): Miinose ja Mükeene kultuurid. Kreeta- Mükeene periood sai alguse Kreeta saarelt. Miinos oli väga
Hermeneutiline protsess Eelstaadium: eelmõistmise olemasolu; teose keele valdamine; ettekujutus teksti loomise ajal valitsenud oludest. 1. staadium: hermeneutiline visand; esmane tähenduse omistamine. 2. staadium: hermeneutiline kogemus; eelmõistmine võetakse revisjoni alla. 3. staadium: korrigeeritud hermeneutiline visand: sügavam mõistmine, eelmõistmise viimine uuele tasandile. Kuni 19. sajandini oli hermeneutika valdavalt kasutusel juriidiliste ja teoloogiliste tekstide tõlgendamisel. Alates 19. saj. ka keele- ja kirjandusteaduses ning filosoofias. Hermeneutika kui spetsiifiliselt humanitaar- teaduslik meetod (vastukaaluks loodusteadustele) Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (1768-1834) Hermeneutika ja kriitika (1838) Hermeneutika kui võõra individuaalsuse mõistmise viis Vääritimõistmine on loomulik; algne situatsioon Grammatiline ja psühholoogiline tõlgendamine: mõistmine sõltub keelest ja kõnelejast
teise inimese hinnangud mõistlikud, ja seega õõnestab ta eneseväärikust (Bolton 2007: 40). Ähvardamine- Ähvardus on lahendus, mida pakkudes rõhutatakse karistusele, mida on oodata, kui lahendust täide ei viida. Ähvardused annavad samu negatiivseid tulemusi, mis käsud (Bolton 2007: 40). Moraalilugemine- Paljud inimesed armastavad enda pakutud lahendusi ümbritseda mingi aupaistega. Nad püüavad oma ideid toetada sotsiaalsete, moraali- või teoloogiliste autoriteetide jõuga. Moraali lugemine räägib sellest, mida oleks vaja ja tuleks teha, kuigi kasutatakse ka teistsugust sõnastust. "Vaat nii ongi õige." Moraali lugemine on demoraliseeriv. See külvab ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust (Bolton 2007: 40-41). 18 Ülekuulamine- Mõned küsimused on suhtlemises omal kohal. Kuid küsimused võivad
Kristlus ei murra tema sõnutsi pead kurja küsimuse üle, kuna Jumalat mõistetakse hea sünonüümina. Juba peale tema nähtud kahest suurest sõjast raskeima Teise Maailmasõja lõppu ning Hiroshimat kirjutab Jung: ,,Kuid kaasaegse inimese jaoks on lood hoopis teised. Me oleme üle elanud nii kuulmatuid ning sokeerivaid asju, et küsimus, kas sellised asjad on mingil moel lepitatavad pildiga heast Jumalast, on muutunud põletavalt päevakohaseks. See pole enam probleem, millega tegelevad teoloogiliste seminaride eksperdid, vaid üleilmne religioonialane luupainaja, mille lahendamisele isegi minusugune ,,ilmik" teoloogia alal saab ning vahest isegi peab andma oma panuse." (JUNG 2002:119) Kõike eelpool nimetatut arvestades peaksime eneselt küsima: kas traditsiooniline kristlik käsitlus heast ja kurjast on piisav või peaksime oma dogmaatikat ning maailmanägemist laiendama ning edasi arendama? Kui kristlik kuulutus pakub taolistele küsimustele piisavalt
Mülleri kogumiku sõnum on karmim. Russowi kroonikas tungis ka protestantliku kirikuõpetaja moraal läbi. Mülleri kogumik on abstraktsema sisuga: kutsub üles pattu kahetsema, aga ei täpsusta, mida peaks kahetsema. Russow ütles selgelt välja. Müller tsiteerib piiblit ja nimetab Martin Lutherit, aga Russow ei maini Lutherit. Martin Luther oli tolleaegne institutsioon, eeskuju – Mülleri tekstis on intertekstuaalsus Lutherile viidatuna. Keskaegne kirjandus rajanes teoloogiliste autoriteetidele. Russowi stiilist paistis läbi lisaks religioossele infole ka ajalugu, nii ka Mülleril – jutluste sisu on seotud sündmustega, mis hetkel inimesi mõjutavad (katk, nälg) või on toimunud – läbi kumab traagilisuse foon. Kui jutlus kõlab kirikus, on selle ümber näha ka kiriku ümbrust. Müller jutustab järgnevatel teemadel: jumal karistab pahategude eest, jumala auks tuleb südamest laulda, laulud selgeks õppida – tahab sisendada traditsiooni,
Individu- aalsuse käsitlemisel ei olnud rõhk asetatud mitte kasvandiku kujunemise välistele teguritele, vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele. Kristliku hariduse jaoks oli antiikpärandist üle võetud: keel, loogika, õigus, rakendus- teadused ja meditsiin. Antiikse pärandi säilitamisel andis rooma õigus samuti oma panuse keskaja haridusse. See oli entsüklopeediate ja õiguslike, teoloogiliste, loodusteaduslike, ajalooliste kogude nn summade aeg. Kõige olulise õppimises oli õpilase püsimine. ,,Sedavõrd, kui palju kirjutavad õpilased pärgamendile tähti, annavad hoope saatanale", oli keskaekse koolideviis. Õpetada mõtlema - tähendas kasvatada igapäeva käitumise hingestatust. Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga.
aalsuse käsitlemisel ei olnud rõhk asetatud mitte kasvandiku kujunemise välistele teguritele, vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele. Kristliku hariduse jaoks oli antiikpärandist üle võetud: keel, loogika, õigus, rakendus- teadused ja meditsiin. Antiikse pärandi säilitamisel andis rooma õigus samuti oma panuse keskaja haridusse. See oli entsüklopeediate ja õiguslike, teoloogiliste, loodusteaduslike, ajalooliste kogude nn summade aeg. Kõige olulise õppimises oli õpilase püsimine. ,,Sedavõrd, kui palju kirjutavad õpilased pärgamendile tähti, annavad hoope saatanale", oli keskaekse koolideviis. Õpetada mõtlema - tähendas kasvatada igapäeva käitumise hingestatust. Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga.
(tahe). Jumala tahe kindlustatakse inimühiskonnas kahte tüüpi tahteõiguse abil: 1) ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus (just kanoonilist õigust peetakse õigluse tagajaks, kuna ilmalik õigus seda ei suutvat); 2) inimeste loodud õiguse abil, kuid seegi on vaid jumaliku tahte üks avaldumisvorme (kahte tüüpi tahteõiguse osas vt ka riigi osa teema II § 3 : kahe mõõga teooria). Teoloogiliste teooriate esindajad leiavad, et positiivset õigust tuleb alati analüüsida selles, kas ta: 1) vastab Jumala tahtele; 2) kas ta on õiglane, sest seegi on Jumala tahe. Jumal ei eksi, inimene aga küll - kui juba maapealne riik on täiusliku taevariigi puudulik peegeldus, siis ei ole ka inimeste loodud õigusega lugu parem. Jumala tahtes väljenduvad absoluutselt õiglased kõlbluspõhimõtted (nt kristluses: kümme käsku), milledele peab alati
hea ja kuri. Teoloogilistes teooriates on põhipostulaadiks (põhilauseks) see, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe). Jumala tahe kindlustatakse inimühiskonnas kaht tüüpi tahteõiguse abil: 1) ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus, mida peetakse just õigluse tagajaks, kuna ilmalik õigus seda ei suutvat 2) inimeste loodud õiguse abil, kuid seegi on vaid jumaliku tahte üks avaldumisvorme. Teoloogiliste teooriate esindajad leiavad, et positiivset õigust tuleb alati analüüsida selles osas, kas ta vastab jumala tahtele või ta on õiglane, mis samuti on Jumala tahe. Jumal ei eksi, inimene aga küll. Kui juba maapealne riik on täiusliku taevariigi puudulik peegeldus, siis ei ole ka inimeste loodud õigus parem. Jumala tahtes väljenduvad absoluutselt õiglased kõlbluspõhimõtted, millele peab alati vastama inimeste loodud positiivne õigus.
Birmasse, Etioopiasse, Indiasse, Jawale ja Hiinasse. -) 1929.a. kuulus ta sinantropuse jäänuste avastajate hulka, mis leiti Chou Kou Tien'I koobastest. Tänu oma uudsetele vaadetele ei saa ta Pariisis enam õpetada, viibib põhiliselt Kaug-Idas ja hiljem USA-s. -) 1950.a. sai ta Prantsuse teaduste Akadeemia liikmeks. -) Oma surmaaastaks oli ta kirjutanud 120 teaduslikku tööd geoloogiast, paleontoloogiast ja antropoloogiast. Kuid kirik keelas tal teoloogiliste teoste kirjutamise. *) Siiski ilma kiriku loata teos "Le Phenomene Humain"(Inimese fenomen), mis kutsub esile nii poolt kui vastuhääli,. -) Ta püüdis luua tihedat seost teoloogia ja bioloogilise evolutsiooniteooria vahele. -) Ta õpetuse keskmeks oli inimese ja ühiskonna areng. -) Lähtudes paleontoloogiast leidis ta, et teatud kiriklikud dogmad, mis puudutavad elu tekkimist ja inimese päritolu ei saa paika pidada. -) Ta visandas maailma evolutsioonilise tervikpildi:
Paavst küll ei uskunud Heinrichu siirusesse, kuid tal tuli siiski Heinrich kirikusse tagasi võtta. 1077 aastal valis opositsioon Saksamaal Heinrichile vastukuninga Rudolf Von Rheinfelden. Sündis sisesõda, kus mõlemad pooled (Rudolf ja Heinrich) lootsin saada paavsti tunnustuse oma kuningavõimule. 1080 aastal langetas Gregorius VII oma valiku Rudolfi kasuks, kelles sai tema vasall. Heinrich IV le ustavad vaimulikud alustasid Rooma silmis ennekuulmatu aktsiooniga, alustades teoloogiliste argumentide abil võitlust gregorianismiga, mille järgi valitseid kristlaskonda nii regnum kui ka sacerdotium. Mõlemad oli kohale asetanud jumal ja mõlemal olid oma erivolitused ja ülesanded ning mõlemad olid ka otsevastutuslikus suhtes jumalaga. Nii ei olnud paavstil õigust vabastada jumala armust valitsevat kuningat ja anda kuningatiitlil mõnele teisele. Heinrich IV käskis Briexnis valida Ravenna peapiiskop Wiberto (hiljem Clemens III) vastupaavstiks
maailma asjadele, millel on algus, ja sellest lõpust saadik sattusid meie neli sõpra puudusesse. Alguses pidas Athos mõni aeg isiklike rahadega kogu seltskonda üleval. Temale järgnes Porthos. Tänu ühele järjekordsele kadumisele, millega oldi harjunud, sai ta peaaegu kaks nädalat kõiki vee peal hoida. Siis tuli krd Aramise kätte, kes heameelega asja joonde ajas ja kellel õnnestus, nagu ta ise ütles, muretseda mõned pistoolid teoloogiliste raamatute müügist. Edasi tuli nagu alati abi otsida härra de Tréville'i juurest, kes andis palga arvel avanssi. Avanss ei suutnud aga palju aidata kolme musketäri, kellel oli juba rohkesti maksmata arveid, ja ühte kaardiväelast, kellel neid veel ei olnud. Kui lõpuks oli näha, et lugu võtab hoopis halva pöörde, kraabiti viimases hädas kokku kaheksa kuni kümme pistooli, millega Porthos pidi mängima. Õnnetuseks tal ei 92
annaabi.ee 
