Varstu Keskkool 12.klass Margareth Tenno MTÜ Loomapesa Äriplaan Varstu2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................. MTÜ Loomapesa andmed....................................................................................................... Teenuse kirjeldus..................................................................................................................... Visioon....
Pankrotimenetluse praktika Kuna antud valdkonnas ei jõua enamus lahendeid isegi mitte teise astmesse, siis on pankrotimenetluse raugemist käsitlev Riigikohtu praktika vähene 20. juuni 2005. a. määruses nr 3-2-1-68-05 lahendati küsimus sellest, kas raugemine on võimalik ka füüsilisest isikust võlgniku pankroti korral. Pankrotihaldur Uno Feldschmidt esitas 8. septembril 2004. a Tallinna Linnakohtule kinnitamiseks Kalle Tenno pankrotimenetluse lõpparuande. Aga võlgnikul puudusid vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks ja massikohustuste ning pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Seepärast lõpetas linnakohus K. Tenno pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 4 järgi on pankrotimenetluse raugemine võimalik, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ega pankrotimenetluse kulutuste maksmiseks. Seega on võlgniku igasugune majanduslik tegevus lõppenud
VINCENT VAN GOGH Liina Tenno 12.a Tutvustus Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 – 29. juuli 1890) oli hollandi maali kunstnik. Van Gogh oli postimpressionist. 37aastaselt ta tappis Vincent van Gogh – autoportree (1887) Kõik tema tööd valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Ta tegi umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd. "Kohviku terrass öösel" (1888) ELULUGU Vincent van Gogh sündis Lõuna Hollandis Põhja Brabandis. Tal oli kaks venda ja kolm õde. Vincent võttis tõsiselt oma venna Theo soovitust kunsti õppida. "Natüürmort: Vaas 12 päevalillega" (1888) Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. "Iirised" (1890) 27. juulil 1890 tulist as van Gogh...
ISESEISEV TÖÖ TEEMAL SÜSIVESINIKUD Koostas: Tenno Sirgi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Klass: 11K1 1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad süsivesinikud? C ja H 2. Kuidas jaotatakse keemilise sideme kordusest lähtuvalt süsivesinikud? Küllastunud või küllastumata süsivesinikud 3. Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR. 4 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Robert Talalaev Taavi Takkis Taavi Tenno Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonovoltmeeter, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3.Töö teaoreetilisi aluseid. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse
Kuppel taeva sümbol, sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid, Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Küllusesarv - Küllusesarv ei saanud Roomas kunagi tühjaks. Veinijumala Diomposese ja Demeteri ning Priapore sümbol. Lääne kunstis tähendab küllusesarv ohtrust ja õitsengut, veel on see ka Maa, sügise, külalislahkuse, õnne ja üksmeelse allegooria juureks. Emaliku hoolitsuse ja armastuse naiselik sümbol. Krüsanteem - Algselt tenno (keisri) tunnus. Tänapäeval Jaapani riigi vapp Sümboliseerib pikka iga ,õpetatust ja rahulolu. Oktagramm - on pütagoorlikud nimetused arvule kaheksa ehk oktaadile, mida sümboliseeris oktagramm. See on iidne maarahva oma kujund, mis soome-ugri vellede juures on kasutusel päikesemärgi tähenduses. Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina.Osad allikad väidavad, et tegu on hoopis nõia märgiga.
India Hiina Jaapan 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid
12. Kuidas nimetatakse Katsushika Hokusai joonistuse albumeid? Mangadeks 13.Mida joonistas Katsushika Hokusai endast sageli? Iseennast 14. Mida tähendavad kentod? Kentod tähendavad täisnurkseid ja sirgeid märgistusi, mida tehti selleks, et toonplaate saaks pildile asetada võimalikult täpselt. 15. Mitu pilti võimaldavad puuplaadid trükkida? 300 pilti, enne kui kuluma hakkasid. 16. Milline oli jaapanlaste algne usund? Sintoism (õpetab, et kogu loodus on hingestatud, jaapanlaste keiser tenno on vahendajaks maa ja taeva vahel ja pärineb päikesejumalannast, ei soosinud kujutavat kunsti). 17.Millised olid Maajade templid? Maajade templid olid Vana-Ameerika surimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70m kõrge. Templi seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid,kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. 18. Millise tänapäeva riigi maa- alal asus inkade riik? Peruu 19.Kirjelda elukorraldust inkade riigis.
lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari, kuid panenonis (jumalakonnas) pole kami'del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. Aastal, mil Meiji keiser haaras sogunitelt võimu ja tegi sintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid nüüd end pärinevat Amaterasust, kes saatis oma järeltulija Jaapanit valitsema nii edendati sintoismi abil keisri - ja impeeriumikultust. Jaapani valitsejat nimetati Tenno e. "taevavalitseja". Ise tempel muutus tähtsaimaks, kuna oli päikesejumalanna/keisri austamise keskus. Torii värav, mis eraldab inimeste ja jumalate maailma. Jaapan kaotas II maailmasõja 1945. aasta septembris. Sellega lõppes riigisinto ajastu, mil keiser ütles lahti oma elava jumala staatusest (1946). Tänapäeval on Jaapanis usuvabadus. Sintoismi kolm põhimõtet: - Perekond on ühiskonnas kõige aluseks. Grupp on tähtsam kui üksikisik.
lühi- ja valikvastuseid (Biggs & Tang 2008, Rohtjärv 2011 kaudu). Seega õpivad üliõpilased testideks vaid fakte ning ei oska erinevate ainete vahel seoseid luua, mistõttu ei ole õppimine tulemuslik (Rohtjärv 2011). Samas, kuna tänapäevani on enamiku Eesti koolide õppekavad ainekesksed, mille puhul õppimine toimub faktide ja ideede meelde jätmisena, on kõik õppeained selgelt piiritletud ning õppeainete integratsiooni peetakse enamasti väheoluliseks (Johnson jt 1990, Tenno kaudu), siis on üsna loogiline, et see soodustab pindmist õpihoiakut. Kõik omandatu võib taandada faktideks: oskused on algselt olnud teadmised ning ka vastupidi – teadmised oleme saanud mingi teguviisi või eksperimendi teoreetilistesse raamidesse pannes. Tuues metafoorilise näite, võib öelda, et aastal 1418, kui Itaalia insener Giovanni de la Fontana esimese jalgratta konstrueeris (Palermo, 2014), ei olnud tegu otseselt teadmisega,
JALATSITE HOOLDUS Liina Tenno 12.A ERINEVATEST MATERJALIDEST JALANÕUSID PEAB ERINEVALT HOOLDAMA Valige hooldusvahend vastavalt materjalile. Hoidke jalatseid kuivas kohas. Ärge mitte mingil juhul kuivatage jalatseid kõrge temperatuuriga kohtades. Kingades ja saabastes on soovitatav kasutada vahetatavaid sisetaldu. Need kaitsevad nii kingi, sokke kui ka jalgu higistamise, niiskuse ja külmetamise eest. HOOLDUSVAHENDITEST OLULISEMAD ON Jalatsite hooldus pikendab nende eluiga Et hoida nahk elastsena ja kaitsta jalatseid niiskuse, soola, pori jms eest, tuleb jalatseid korrapäraselt hooldada. PINDVÄRVITUD NAHK Puhastage jalatseid regulaarselt, eemaldage lahtine pori lapiga ja katke kreemiga, mis on nii hooldusvahendiks kui ka annab jalatsile läike. Laske hooldusvahendil kuivada ja lööge king kas kuiva (puhta) lapiga või kingaharjaga läikima. Puhastage kinga aeg-ajalt spetsiaalse hoo...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR 3 HÄÄLE KIIRUS Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Taavi Tenno Taavi Takkis Robert Talalaev Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 HÄÄLE KIIRUS 1. Tööülesanne. Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, telefon (valjuhääldi), mikrofon, otsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas kehtib seos v = * f , kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f- sagedus.
kallast, metsasihte ja teid kuni Kärevere maanteesillani. Rajale jäävad mitmed rajatised - 6 m kõrgune linnuvaatlustorn, lõkkekohad ja 25 m pikkune kaarsild. Linnutee pakub külastajatele üllatusi aastaringselt. Tartumaal kuuluvad just Ilmatsalu kalatiigid koos lähiümbrusega linnuhuviliste seas enimkülastatud linnupaikade hulka (kohatud on üle 200 linnuliigi). · Tenno telkimisalal on 2 lõkkekohta ja süvendatud tiigid. Telkimisalalt saavad alguse ka Ilmatsalu (8 km) ja Tüki (7 km) rattarajad, mis kulgevad mööda metsasihte ja -teid ning Ilmatsalu jõe kallast lõpuks Tenno telkimisalale tagasi. · mõnusat vee-äärse puhkuse võimalust Pangodi telkmisala ja lõkkekoht.
igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled. Hiina kunsti on hoopis mõjutanud kõige rohkem usundid nagu taoism, konfutsianism ja budism. Ka Hiina usundid olid väga seotud loodusega, seega oli seal palju maastikumaalijaid. Jaapani kunst sai budismi ja hiina kunsti mõju tunda 6.sajandil. Jaapanis mõjutasid kunsti sellised usundid nagu sintoism kogu loodus on hingestatud, tenno pärineb päikesejumalast. Hiljem budism, zen-budism. India arhitektuur oli sulanud üheks tervikuks skulptuuriga. Ehitusmaterjalina kasutasid nad kivi ja metallklambreid. Ehitised meenutavad rohkem monumente. Eriliseks teeb India arhitektuuri see, et nende templite uksed on ühel joonel, aga lage toetavad sambad. Väga levinud olid Indias stuupad, mis olid poolkera-kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Arhitektuuri näiteks võib tuua Borobuduri tempel Jaava saarel
Jaapani kunst Sintoism ja templid · Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. · Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. · Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud.
Vana-Hiina arhitektuur ja kujutav kunst. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=716&Itemid=2 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel
maastikuhooldajatele, kuna on selgelt välja toodud maastiku olemus, ning milline on tegelik maastik. Samuti meeldis mulle väga, see kuidas autor kirjeldas, milline on maastik valges ja pimedas (öise võistluse plats). Väga põnev ning loogiline käsitlus. Loodusmaastiku juurde kuuluvad meid ümbritsevad ja eemalolevad alad, mis on siinsamas, akna taga, pildi peal, mõtetes, unedes. Kindlasti mingi kooslus nii on taevas üksinda taevas, aga juba koos pilvede ja tähtedega taevamaastik(Tenno 2001). Ann Tennole seostub sõna maastik Madalmaade maaliga salapärase valguse, mere kaljusaarte ja purjelaevadega. Samuti on maastik mingi põldude ja metsaga kaetud ala koos päikesepaiste, putukasumina ja pärastlõunase unisusega. Mulle väga meeldib selline maastikukäsitlus, kuna ta kirjeldab oma artiklis maastikku nii maaliliselt ning seda on põnev lugeda. Selline maastikukäsitlus sobib maastikuhooldajatele, kuna alad, mida tuleb hooldada on selgelt piiritletud.
fantaasiaküllane vormirikkus. JAAPANI KUNST Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. Põllumajandusega hakati Jaapanis tegelema ka viimastel sajanditel e.Kr., aga näiteks rauda õpiti kasutama alles 3. sajandil p.Kr. Külades elanud hõimuliidud võitlesid omavahel, kuni jõuti ühtse riigi loomiseni 5. sajandi II poolel Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juab 3. Sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem ku ituhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud
Kerly Pere 13. Indrek Vallaste 14. Kert Pors 15. Madis Pors 16. Märt Pors 17. Siim Nelis 18. Kadi Kadarik 19. Mihkel Mägi 20. Ivar Mägi 21. Sander Sepp 22. Villu Väli 23. Rego Rüütel 24. Gerdi Rüütel 25. Kaur Ellermaa 26. Kaidi Sink 27. Heiki Sink 28. Ruth Pere 29. Martin Kaasen 30. Raimo Kaljulaid 31. Elina Kadak 32. Anni Kadakas 33. Liis Kadakas 34. Gita Vorm 35. Kaia Vahho 36. Ivar Mägi 37. Marta Vatsfeld 38. Timmo Heinla 39. Tenno Heinla 40. Taisi Töhk 4 Peo koht ja trantsport Peo koht asub Kuressaarest 12 km kaugusel Aste asulas, kultuurimajas. Buss väljub Kuressaare bussijaamast kell 18.00 tagasi on tellitud buss kell 00.00 ja 2.30. 5 Eelarve Finants Kokku Osalusmaks 50kr/inimene 2000 kr Vanemad 2500 2500 kr KOKKU 4500 kr
Jaapani saared, kuid nende lastest said Jaapanlaste suguharude jumalad. Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari, kuid pantenonis pole kami'del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. aastal, mil keiser Meiji haaras sogunilt võimu ja tegi sintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid nüüd end pärinevat Amaterasust, kes saatis oma järeltulija Jaapanit valitsema - nii edendati sintosimi abil keisri- ja impeeriumikultust. Tenno e. taevavaliseja. Ise tempel muutus tähtsaimaks, kuna oli päikesejumalanna/keisri austamise keiser. Jaapan kaotas II maailmasõja 1945. aasta septembris, mil ilmnes, et kamid ei andnud püha tuult (kamikaze) välisvallutajate tagasitõrjumiseks. Riigisinto ajastule tuli järsk lõpp II maailmasõja lõpus, mil keiser ütles lahti oma elavajumala staatusest (1946). Tänapäeval on Jaapanis usuvabadus
1996. aastal majanduse kasvutempo 3,9%-ni, kuid 1997. aastast alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnisvarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999. aastal suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja koondumine linnadesse. 6. Akihito Akihito on Jaapani keiser alates 1989. aastast, mil suri tema isa Hirohito ehk Shōwa- tenno. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailma ainus keiser. Akihito deviis on Heisei (平成 'üldine rahu'), seega saab temast pärast surma Heisei- tennō. Akihitol oli neli vanemat õde, kellest üks suri väikelapsena, ning noorem vend ja noorem õde. Ta on õppinud kõrgkoolis nii Inglismaal kui ka Jaapanis (politoloogiat Gakushuini ülikoolis), kuid pole kõrgkooli lõpetanud.
Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk.....................................................................................................................................
Siiski pole jaapanlastel konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Tema peamine pühamu on Ise pühamu, kuid talle on pühendatud ka palju väiksemaid pühamuid. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide teiste kamide kehastus. Kuni Teise maailmasõja lõpuni usuti, et tenno Jaapani keisri esiema oli Amaterasu ning tenno on kõikide jaapanlaste isa, kami maa peal (ikigami 'elav kami'). Seda jumalastaatust populariseeriti Meiji perioodil. See ei takistanud võimu usurpeerimast sogunitel, kuid tennot peeti alati Jaapani tõeliseks valitsejaks, olgugi et see valisemine oli vaid nimeline. Kuigi keiser Hirohito ütles 1946 USA survel jumalastaatusest lahti (Ningen-sengen), on keiserlikul perekonnal endiselt
Ainu traditsioonilises kultuuris mehed ei ajanud habet; nii meestel kui naistel oli ühesugune õlgadeni ulatuv juukselõikus. Naised kaunistasid nägu ja keha tätoveeringutega. Traditsiooniline rõivastus oli punutud niinest ning kaunistatud mustritega, talvel kanti loomanahast pealisrõivaid. Jaapani traditsiooni järgi peetakse riigi alguseks 660 a. eKr, mil olevat troonile astunud päikesejumalanna Amaterasu järeltulija neljandast põlvest Jimmu Tenno. Arheoloogilisi ega ajaloolisi tõendeid selle daatumi kohta pole. Hinna allikate kohaselt oli 1. sajandil eKr jaapani saartel üle 100 riigi, nähtavasti hõimuliidu. Jaapanlaste üsnagi ulatustlik ning süsteemne mütoloogia räägib sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku ning, et jaapanlased ise põlvnesid neist. Müüdid panid aluse shintole ning samuti olid nad olulised mõjutegurid jaapani kultuuri arengus.
autori poolt läbiviidud uurimuse metoodikat ja meetodeid Lääne - Eesti vete lesta helmintofauna uurimisel. Kolmandas osas tuuakse välja läbiviidud uurimuse tulemused, 3 võrdlused ja analüüs ning kirjeldatakse leitud helmintide klasse ja üksikuid helminte lähemalt. Autor soovib tänada oma juhendajat Aleksei Turovskit, tänu kelle abivalmidusele ja kannatlikkusele töö teoks sai. Samuti tänud Ph.D. Margus Harakule, MSc Tenno Drevsile ja Hiiumaa Kutseliste Kalurite Ühingu esimehele Rein Raudsepale ning kalamees Tõnu Romandile. 4 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes Lest esineb Pôhja- ja Lääne-Euroopa merelistes ja suudmelahtede piirkondades (Fagerlund, Køie, 1994). Barentsi merest (alamliik P. flesus septentrionalis) ja Valgest merest (P. flesus bogdanovi) ümber Euroopa (Pôhjameres P. flesus flesus) Vahemere, Musta ja Aasovi mereni (alamliik P
1850 2371 Tasane Tiit Harju 04:41:48 M21 1099 664 Teesaar Toomas Tallinn 04:01:17 M21 2146 2730 Teesalu Lembit Tallinn 05:05:49 M21 878 675 Tehvand Jaanos Tartu 03:50:05 M21 1677 1604 Tein Raul Tartu 04:29:47 M21 1477 2182 Teller Siim Tallinn 04:19:14 M21 2288 2188 Teller Vahur Tartu 05:28:06 M21 330 948 Teller Veiko Läänemaa 03:19:55 M21 2351 1703 Tenno Taavi Harju 05:42:11 M21 501 1084 Teppan Sten Tallinn 03:31:05 M21 381 464 Teppo Andres Tallinn 03:23:45 M21 174 210 Teppo Indrek Tallinn 03:08:34 M21 333 324 Teras Indrek Tallinn 03:20:08 M21 1691 1422 Terasmaa Hans Viljandi 04:30:35 M21 1318 1399 Terasmaa Tanel Viljandi 04:11:18 M21 129 181 Teteris Janis Läti 03:05:28 M21 519 866 Tiedemann Tõnis Harju 03:32:07 M21
Kriipsalu, M., Maastik, A., Truu, J. Jäätmekäitlus ja pinnase tervendamine. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2016. Leevik, M., Liiver, M., Kuusik, C., Päären, R., Rattur, A. Eesti jäätmekäitluse ülevaade 20082010. Tallinn: Keskkonnateabe Keskus, 2012 Uurimused Altmets, A. 2010. Ravimijääkide võimalik keskkonnamõju ja selle hindamine. Eesti Arst, (2011;90(7): 311320). http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/10886/6071 (12.05.2016) Lemmiksoo, V., Tenno T., Mölder E. Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta. Tartu: OÜ aqua consult Baltic, 2015 http://www.envir.ee/sites/default/files/reoveesette_too_ii_aruanne.pdf (09.06.2016) Lillenberg, M. 2011 Mõnede ravimijääkide sisaldus eesti reoveesettes, nende stabiilsus keskkonnas ja akumuleerumine kompostväetisest toidutaimedesse. Tartu: Maaülikool, 2011 http://dspace.emu
Aivo Anier Raja 15-222 620 2326 Alar Kuusik II 212A 620 2166 Aleksander Sudnitsõn Raja 15-309 620 2255 Aleksandr Tišin II 404 620 2357 Aleksei Tepljakov II 320 620 2116 Alina Gavrijaševa lapsehoolduspuhkuse620 2358 Alvar Kurrel II 221 620 2159 Anatoli Siht Raja 15 - 132 620 2303 Ander Tenno II 312 620 2117 Andrei Krivošei II 212 620 2158 Andres Ernits Akad.tee 15A-111 Andres Hunt Akad.tee 15A-111 519 61764 Andres Kull II 310A 620 2119 Andres Laidvee Akad.tee 23 620 2352 Andres Rähni II 303A 620 2105 Andres Taklaja II 404 620 2352
Töötuse määr 2009.a. 8,2%. SKT-st põllumajandus 4,8%, tööstus 30,7% ja teenindus 64,5%. Jaapan Jaapan asub Ida-Aasias ja hõlmab Jaapani saarestiku ja sellest idas paiknevad Nansei saared. Pindala on 377 835 km2 ja rahvaarv 128 389 000 (2006). Pealinn on 8 372 400 elanikuga Tokyo. Jaapan jaguneb 47 prefektuuriks, riigikeeleks jaapani keel ja rahaühikuks jeen. Jaapan on parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeaks on päritava võimuga keiser. Keisri (tenno) osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mille Nõunikekoda valitakse 6 aastaks ja Esindajatekoda 4 aastaks. Esindajatekoda võib Nõunikekojas mahahääletatud seaduseelnõud 2/3 häältega vastu võtta. Valida võivad vähemalt 20- aastased. Peaministri nimetab parlamendi ettepanekul keiser. Mitmeparteisüsteem. Erandlik, neljaastmeline kohtusüsteem. Jaapan on üherahvuseline riik, jaapanlased moodustavad 99,4%. Jaapani keel
Viimati täiendatud 09.02.13 115 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SOOVITAVAT KIRJANDUST: Buck, P. S. 1947. Pavilion of Women. (TR) Keane, M. P. 1996. Japanese garden design. Rutland [etc]: Tuttle. (RR) Seike, K. 1986. A Japanese Touch of Your Garden. (TR) Jaapan. Aiad. [fotoalbum]. Tenno, A. Tenno, A. Jaapani aiad. - AED 1/2002. Tenno, A. Kokedera - "Sambla tempel". - AED 3/2002. Tenno, A. Sakuteiki: salajane õpetus Jaapani aedade loomisest. - AED 2/2002. Zhu, Junzhen. 1992. Chinese landscape gardening. Beijing : Foreign Languages Press. (RR) Yun, Quiao. c1986. Alte Chinensische Gartenkunst. Leipzig. (RR) Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 317-323. Koostanud: 116
Autobiograafilised ja dokumentaalsed jutustused Vorkuta vangilaagrist. Kõrvuti lausa uskumatu eluiha ja ängistav lootusetus. Reetmised ja eneseohverdused, argus ja suuremeelsus, visa võitlus vaimu nürinemise vastu. Üürikesed kiindumised ja haprad laagrisuhted. Väike reekviem nendele, kel oli vähem õnne kui autoril. 15. "Postuumselt rehabiliteeritud" (1990, trükiarv 80 000) Valekaebuse peale 15 aastaks vangi mõistetud Verner Kivistik tutvub tapivagunis Tenno Roodese nimelise mehega, kes on suremas ja kes teeb ahvatleva ettepaneku: võtku Kivistik tema nimi endale. Kuna see annaks Kivistikule võimaluse vabaneda kuue aasta pärast, võtab ta ettepaneku vastu. 1951 saabki ta laagrist vabaks. Paraku on elu võõra nime all ahistav ja täis pidevat hirmu saada ära tuntud. Niigi elavad inimesed veel läbiotsimishirmu all, võim jahib metsavendi, valitseb pealekaebuste oht. Kivistiku/Roodese
leppetrahvi maksmist kolmandale isikule vormipuuduse tõttu tühise lepingu alusel ei saa lugeda kahjuks, mille hüvitamist saaks kostja hagejalt nõuda. Samuti saab hageja tugineda nt sellele, et kogu leppetrahvi maksmine ei ole põhjuslikus seoses hageja võimaliku rikkumisega, kuna kostja saanuks ilmselt taotleda leppetrahvi alandamist. - Riigikohtu otsus 3-2-1-46-10, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-26 Asjaolud: Fred Potter (hageja I), Ann Tenno (hageja II) ja Jaak Pällo (hageja III) (hagejad) esitasid 10. novembril 2009 Harju Maakohtule hagi Vaike Gelðteini (kostja) vastu, milles palusid tuvastada kostja kohustuse anda tahteavaldus alljärgnevas: - lõpetada hagejate kaasomand kinnisasjale (registriosa nr 82001) (kinnisasi); - eraldada kinnisasjast maatükid katastritunnustega (7)8402:205:0119, 78402:205:0104, 78402:205:0098, 78402:205:0108 ja 78402:205:0107; - jätta kinnisasi hageja I omandisse;
Alar Kuusik II 212A 620 2166 Aleksander Sudnitsõn Raja 15-309 620 2255 Aleksandr Tisin II 404 620 2357 Aleksei Tepljakov II 320 620 2116 Alina Gavrijaseva lapsehoolduspuhkusel 620 2358 Alvar Kurrel II 221 620 2159 Anatoli Siht Raja 15 - 132 620 2303 Ander Tenno II 312 620 2117 Andrei Krivosei II 212 620 2158 Andres Ernits Akad.tee 15A-111 Andres Hunt Akad.tee 15A-111 519 61764 Andres Kull II 310A 620 2119 Andres Laidvee Akad.tee 23 620 2352 Andres Rähni II 303A 620 2105 Andres Taklaja II 404 620 2352 Andres Udal II 308 620 2110
annaabi.ee 
