Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus
kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni.
(Kahle/Frotscher järgi) Aferentsed teed suurajukoorest tserebellumi (uued teed) Aferentsed teed sisenevad suuraju koorest pedunculus cerebellaris medius´e kaudu, lõpevad uutes osades – lobus post. Tractus corticopontocerebellaris Esimene neuroni keha – frontaal‐, parietaal‐, oktsipitaal‐, temporaalsagaras aksonid laskuvad alla läbi capsula interna sisenedes pons´i, kus paiknevad teise neuroni kehad. Teise neuroni kehad asuvad pons´is – n. proprii pontis, milliste aksonid omakorda – fibrae pontis transversae ristuvad vastaspoolele, sisenevad pedunculus cerebellaris medius´e kaudu lobus posterior´i hemisfääri ja nucleus dentatus´esse. Funktsioon – liigutuste teadlik regulatsioon, koordinatsioon. Eferentsed teed tserebellumist
1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud.
osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) -> osa kiude vastaspoolde ja osa samasse -> Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast -> -> erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel; Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses -> Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest) * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame ,,pitch" = subjektiivne helisagedus, ,,tämber," heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa heli sisse- või väljalülitumisele <- <-Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest kõrvast. Mida me kuuleme?
Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on teadmised (kujutlus) objektist
Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis omavahel veel kiude vahetavad vastaspoolte vahel: Erinevus nägemisega: nägemises hulk Sissejuhatus psühholoogiasse 23 infotöötlust silmas, kuulmises sama tase töötlust tänu lülitustele aju koorealuses süsteemis Sissejuhatus psühholoogiasse 24 Kuulmiskoor temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (vastaspoolest veidi rohkem) * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame ,,pitch" = subjektiivne helisagedus, ,,tämber," heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- või väljalülitumisele Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest kõrvast.)
seal kõrvalekaldeid normist. Seejuures leitud kahjustuse ulatus üldjuhul korreleerub kognitiivse funktsiooni häire raskusastmega. Sellised leiud viisid kolinergilise hüpoteesi väljakujunemiseni. Kolinergilise hüpoteesi kohaselt on dementsia-laadse käitumise põhjuseks häire kolinergilise süsteemis, täpsemalt eesaju basaaltuuma degeneratsioon. Suurim kolinergilise aktiivsuse vähenemine leiab aset temporaalsagaras, kus paikneb ka hipokampus. Hipokampus on oluline uue informatsiooni talletamisel ja eelnevalt talletatud informatsiooni kasutamisel. Hipokampus on ka sellepärast üks Alzheimeri tõve primaarseid sihtmärke. Atsetüülkoliin ja atsetüülkoliini esteraas Eesaju basaaltuum atroofia ja degeneratsioon viivad atsetüülkoliini ja atsetüülkoliinesteraasi kontsentratsiooni vähenemiseni. Kolinergilise hüpoteesi kohaselt algab Alzheimer tõvi olulise
rohkem rütmitaju Muusikalise kõrva sündroom - Kuulmiskahjstusega seotud seisund, mille käigus kujunevad välja helitaju hallutsinatsioonid: muusika või helid ilma teadaoleva välise allikata - Sensoorne deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsioni, mida siis tõlgendatakse muusikana - Analoogne Charles Bonneti sündroomile (nägemishallutsinatsioonid) Häired teadmiste struktuuris - Semantiline dementsus – atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad - Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnade tähenduste mõistmisel; voolavat tüüpi afaasia – assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Luululise vääridentifitseerimise sündroomid Uskumused et mõne isiku, objekti identiteet on muutunud või muudetud
neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) 57 osa kiude vastaspoolde ja osa samasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel; Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest) 58 * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame „pitch“ = subjektiivne helisagedus, „tämber,“ heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa heli sisse- või väljalülitumisele Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla
ja motoorsetesse koorealadesse. See ei ole muidu ainuke emotsioonide peale aktiveeruv ajukoore ala ja näiteks on tihti emotsioonide jms. tekkimisel aktiveerunud poolkerade vahel asuv singulaatkorteks, millega see on samuti ühenduses. Insula kahjustamisel saab takistada õpitavat immuunsüsteemi nõrgenemist oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad. Kliiniliselt – anoomia, raskused sõnade leidmisel, sõnatähenduste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Otsmikusagarad: otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega
kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni.
mällu – seega mälestused on salvestatud paralleeleselt mitmesse ajupiirkonda - Erinevate mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erineval määral. Nt pärast ajutraumat on mõjutatud ainult mõned mälestused kuid olulisemad ja vanemad mälujäljed on vastupidavamad sest neist on mitu jälge erinevates piirkondades nt autobiograafiline hipokampuses ja faktiline temporaalsagaras. Rekonsolideerumise teooria – mälestused koosnevad harva vaid ühest jäljest või neutraalsest substraadist. Sageli mälestusi meenutatakse korduvalt, mõeldakse nendele ja arutletakse nende üle. - Iga kord kui mälestust kasutatakse siis see ka rekonsolideeritakse – mälestus siseneb uuesti muutmise faasi ja salvestatakse uue mälestusena. See tekitab ühe sündmuse kohta mitmeid mälujälgi
33. Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Vähenesid loomadel ärevus- ja hirmureaktsioonid. Hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, apaatia, letargia, initsiatiivitus, regulatoorne apraksia (häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise verbaalse regulatsiooniga), kineetiline apraksia (häire liigutuste kiiruses sujuvuses ühelt programmilt teisele ülemineku häire). 34. Oimusagara ehitus ja funktsioonid Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitatsiooni oskus ning toimetatakse objektide kategoriseerimine. Mandelkeha hoolitseb afektide ja sensoorsele infole emotsionaalse tähenduse andmise eest. Hippokampus vastutab ruumis orienteerumise ning koos mediaalsete koorepiirkondadega ka sensoorse sisendi talletamine eest pikaajalisse mällu
Näiteks, esmane motoorne koor, mis asub pretsentraalses käärus (gyrus precentralis), sisaldab neuroneid, millised proijtseeruvad seljaajule, aktiveerides seal motoneuroneid. Esmased sensoorsed alad (nägemise, kuulmise, somatosensoorse ja maitsmise) saavad informatsiooni perifeersetelt retseptoritelt vaid mõne ümberlülitusega vahepeal. Esmane nägemiskoor - kuklasagara kaudaalses osas, iseäranis selle mediaalses osas (fissura calcarina). Esmane kuulmiskoor - temporaalsagaras, moodustab lateraalvao alumise kalda. Esmane somatosensoorne koor - asetseb posttsentraalses käärus (gyrus postcentralis). Esmaseid alasid ümbritsevad kõrgema astme (sekundaarsed ja tertsiaarsed) alad. Kõrgme astme alad integreerivad informatsiooni, mis pärineb esmastest sensoorsetest aladest. Näiteks tagumine parietaalne koor kuulub kõrgema astme keskuste hulka. See piirkond koordineerib somatosensoorset tundlikkust ja nägemist, aga integreerib neid tundlikkuse liike liikumisega
ning millised on nende põhilised funktsioonid? Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Suuraju jaguneb neljaks suuremaks sagaraks: Frontaalsagar e otsmikusagar asub peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele regeerimisega. Selles ajupiirkonnas on peamiseks neurotransmitteriks dopamiin. Temporaalsagar e oimusagar ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja auditoorset infot, sealt tuleb sotsiaalse kognitsioonioskus. Parietaalsagar e kiirusagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Parietaalsagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda.
- Ärevussündroom - Depressioonisündroom - Maniasündroom Meeleoluhäired - Bipolaarne meeleoluhäire - Unipolaarne depressioon - Püsivad meeleoluhäired Pärilikkus - 1. astme sugulastel risk 2-3x suurem - Nagu teisedki psüühikahäired on depressioon tingitud mitmetest geenidest ja nende vastasmõjust keskkonnaga - Seotud on neurotroofilised faktorid ja teised kasvufaktorid - Neuroimmunne düsregulatsioon - Muutused une struktuuris - Elektrilise aktiivsuse muutused temporaalsagaras Depressiooniga on seotud: - Aju funktsionaalsete visualiseerivate uuringute tulemused vastuolulised, spetsiifilised valgeaine kahjsutused - Sertoniinenergiline defitsiit agressiivsuse ja suitsidaalsuse korral - GABAergiline defitsiit – meeleolu ebastabiilsus - Suurenenud noradrenergiline ja dopamiinergiline aktiivsus – maania - Teatud kognitiivne ja neuropsühholoogiline defitsiit Emotsiooni ja hüvituse närvivõrgutikud
Meil on väga tähtis, mis me ümber on, Frontaalsagar Tähtis on TP funktsioon, mis frontaalsagaras on: st et jõuad töös püsida ja välisärritaja peale ei reageeri kohe/reageerid kohe. See sõltub siis isiksusest. Temporaalsagaras on info olemas, Insula korteks/sagar? (fukntsioon ja asukoht) Maitsetundekeskus on see ja peidetud on et mis juhtus kui ärrituse peale halvasti reageerisite. Aga siis etaete, etpole vaja ärrituada, et tenporaalsagara alla. tulemus oli tookord halb vms. Et inimene suudaks tegevust alustada, siis on see vajalik ehk Valgeainejuhteteid mööda liigub info. Neuronid on aktiivsed, kui nad saavad suhelda
Inimese identiteet ehitatakse üles tema tajulisele sisendile - Võõraste iimeste puhul jääb ainult sisendi tajulisuse juurde NB! Kui miski on mällu kodeeritud ühel viisil nt holistlikult siis ei tähenda see, et kõik töötlussammud selle juures on samuti holistlikud Näo töötluspiirkond ajus 3 erinevat piirkonda: - Oksipitaalne – sisendi loogika, lihtsam joonte töötlus - Fusiformne – näo mustri analüüs - Tms, temporaalsagaras – inimese sidumine identiteediga Vananemine – karioidne pinge – nägude taju iseloomustab tundlikkus vananemisele mis toimub teatud reegli alusel (peakuju muutus on südamekujulise transformatsiooni alusel) Inimesed ei ole väga head nägude äratundmises – kogenud tolliametnikud v passikontrollijad saavad aru. - Prosopagnoosia – ei tunne nägusid üldse ära Nägude ilu - Sümmeetrilised näod – terved geenid
See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude ajal üsna pidurtatud. Väikeaju ja basaalganglionite blokeerimise korral ei juhtu isiku teadvusega midagi. Järelikult pole need teadvuse jaoks vajalikud. Kiirusagaras esinevad protsessid toimuvad enamasti teadvusväliselt. Seevastu oimusagaras ( temporaalsagaras ) toimuvad protsessid on teadvusega palju rohkem seotud. Väga paljud uurimused on näidanud, et teadvus tekib talamokortikaalses süsteemis. See on süsteem ajus, mis hõlmab suuraju koort ehk korteksit ja vaheaju tuumasid ehk talamust. Talis Bachmanni teooria väidab, et kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju
korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude ajal üsna pidurtatud. Kui aga blokeerida inimese ajust väikeaju ja basaalganglioneid, siis isiku teadvusega ei juhtu midagi. Järelikult pole need teadvuse jaoks vajalikud. Kuid protsessid, mis toimuvad kiirusagaras, toimuvad enamasti teadvusväliselt. Kuid oimusagaras ( temporaalsagaras ) toimuvad protsessid on teadvusega palju rohkem seotud. Väga paljud uurimused on näidanud, et teadvus tekib talamokortikaalses süsteemis. See on süsteem ajus, mis hõlmab suuraju koort ehk korteksit ja vaheaju tuumasid ehk talamust. Talis Bachmanni teooria väidab, et kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju
See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude ajal üsna pidurtatud. Väikeaju ja basaalganglionite blokeerimise korral ei juhtu isiku teadvusega midagi. Järelikult pole need teadvuse jaoks vajalikud. Kiirusagaras esinevad protsessid toimuvad enamasti teadvusväliselt. Seevastu oimusagaras ( temporaalsagaras ) toimuvad protsessid on teadvusega palju rohkem seotud. Väga paljud uurimused on näidanud, et teadvus tekib talamokortikaalses süsteemis. See on süsteem ajus, mis hõlmab suuraju koort ehk korteksit ja vaheaju tuumasid ehk talamust. Talis Bachmanni teooria väidab, et kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju
annaabi.ee 
