DRP - jaotusvajaduste plaanimine (distribution requirements planning) EAN - Euroopa artiklinumber (European article number) - vöötkoodistandard ECR - tõhus reageerimine tarbijale (efficient consumer response) - tarnekontseptsioon EDI - elektrooniline andmevahetus (electronic data interchange) ELA - Euroopa Logistikaassotsiatsioon (European Logistics Association) EOQ - optimaalne tellimiskogus (economic order quantity) EPC - elekrooniline tootekood (electronic product code) - RFID standard ERP - ettevõtte ressursside plaanimine (enterprose resource planning) EVA - majanduslik lisandväärtus (economic value added) FCL - täiskonteinerisaadetis (full container load). Kasutatakse ka väljendit CL FIFO - esimesena sisse, esimesena välja (first in first out)
suurusega kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle, sobib paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks. Tellimisperioodi süsteem Lihtsaim tellimisperioodi süsteem, varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja täiendatakse kindlaksmääratud maksimumtasemele, sobib paremine aeglase ringlusega varude puhul. 50. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ) ? Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. Seda punkti nimetatakse optimaalseks tellimiskoguseks. Optimaalne tellimiskogus on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud.
Tase peab kindlustama nõudluse rahuldamise selle aja jooksul, mil uus tellimus pole veel pärale jõudnud. Materjali koguse saab määrata tellitava partii ökonoomse suuruse määramise meetoditega. Tellimused esitatakse vastavalt varude kasutamisele. Tellimuspunkti meetodil tellides võidakse teha tellimus automaatselt (faksi või EDI abil) või ostuvajaduse tekkimisel, mil ostja nõustub tellimistingimustega ja saadab tellimuse edasi sobival viisil. 26) Optimaalne tellimiskogus lk 341-346 Optimaalne tellimiskogus on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. 27) Logistika outsourcing'u ehk kolmanda poole logistika (3PL) põhjused lk 384- 385 1.) Keskendumine põhitegevusele 2.) Püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3.) Kulu kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst 4.) Parem ülevaade tegevuskuludest 5.) Tõhusam organisatsioon 6
ostuhinna sisse, kuna valem ei anna võimalust veokulude käsitlemiseks eraldi. Valemi kasutamisel eeldatakse järgmist: Nõudlus on ühtlane. Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest. Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud. Laokulude koefitsendi õige määramine on töömahukas ja komplitseeritud. Optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvutuste tulemusena täisarv. Kus EOQ – optimaalne tellimiskogus (tk), D – perioodi keskmine nõudlus (tk), S – tellimiskulu (€ tellimuselt), I – tooteühiku omahind (€/tk), C – keskmine varude hoidmise kulu perioodis (% varude tasemest/tooteühikult). Firma hea laoseisu indikaatorid: On olemas müügiks vajalik kogus valmistoodangut. On olemas tootmiseks vajalik materjal. Varude seis (toore ja valmistoodang) ei ületa kahe kuu müüki.
omistatakse igale tootele ja samuti nende variantidele unikaalne identifitseerimistunnus ehk tootekood. Iga erineva tootekoodiga toodet nimetatakse laoartikliks. Seega on laoartikkel eripärane toode, mis erineb millegi poolest muudest toodetest. Erinevus võib esineda suuruses, värvis, mudelis, kaubamärgis, pakendis või muudes funktsioonides või toote omadustes. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoitakse muudest toodetest eraldi. Varude optimaalne tellimiskogus on iga ettevõtte hankida ja omada varusid väikeste kogukuludega varuühiku kohta. Varuühiku kogukulu on järgmise kolme kulukomponendi summa: Materjalikulu Tellimiskulu Säilituskulu SISSEJUHATUS Mina valisin kaubavarusid mõjutavate tegurite võrdluseks meigitooted ja suusad. Meigitooted valisin sellepärast, et kasutan neid tooteid igapäevaselt enda peal ning tihtipeale poes jääb
tooterühma tasemel · Laodefitsiidi tekkimisel on kolm tagajärge. o Järeltellimus täiendatakse esmajärjekorras o Asendamine kui klient on nõus asendama muu tootega o Kaotatud müük klient loobub tellimusest · Kui varu väheneb teatud tasemele tehakse täiendtellikus (kindel, muutuv) · Keskmine laovaru = 1/2* täiendtellimuse suurus+reservvaru Optimaalne tellimiskogus · Varuühiku kogukulu on nende komponentide summa: o Materjalikulu (ostuhind, tarnekulud ja transport) o Tellimiskulu (ostutellimise esitamise, vastuvõte ja maksmisega seotud kulud) o Säilitamiskulud (varud omamise kulu kuni nende müümiseni) o Varude tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult o Optimaalne tellimiskogus (EOQ) tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud Reservvaru suurus
tarvis materjale ja komponente. On teada tootehulk ja ajakava, süsteem ajastab materjalivoo, määrates: · Materjalide liigid ja kogused, mida tuleb toota ettevõttes · Materjalide liigid ja kogused, mis tuleb hankida, arvestades juba olemasolevaid varusid Millal esitada tellimusi kas väljast hankimiseks või tootmiseks, võttes arvesse tellimise täitmisaegu EOQ mudel: EOQ Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus Nim ka Wilsoni mudel või Wilsoni valem, 1913 Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: · Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav · Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada
Antud juhul annab see teada, millisesse protsessi ossa (puhvrisse) on tekkinud kiirete ootel tööde kuhjumine või kus on puhvri sisu vähenenud normaalse piirini. 11. Kas õige või vale (märkige Õ või V, kui vale, siis parandage). (8p) x LEAN mõtteviisile ja sellest lähtuvale juhtimise pandi alus toiduainetööstuses. (V Toyotas) x Wilsoni valemiga leitakse matemaatiliselt parim lähiaja nõudluse prognoos. (V optimaalseim tellimiskogus) x ,,Kuue sigma" lähenemise üheks juhtmõtteks on, et kvaliteedi defineerib tehnoloogia tegevusliides. (V klient) x DMAIC tsükkel (define measure analyze improve control) on formaliseeritud viis tööjõu juhtimiseks tööstusettevõttes. (V protsesside analüüsimiseks) x MRP-I kontseptsioon tähendas sisuliselt arvutipõhist, tõukavat logistikat toetavat materjaliplaneerimist. (Õ)
Iga laoartikli varu üle peetakse arvestust ja hoiundatakse eraldi teistest laoartiklitest. Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. 39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu? Ajavahemikul laos oleva koguvaru või laoartikli keskmine väärtus või kogus. Kaubaartikli varu koosneb kasutus- ja reservvarust, sellest tulenevalt keskmist laoseisu väljendatakse järgmiselt: Keskmine laoseis = ½ tooteartikli tellimiskogus + reservvaru. 40. Mis on ringluse-tulu indeks (turn-earn Index), kuidas seda leida? (tasuvusaste) Näitab varude ringlemissageduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost. Kirjeldab varudesse seotud kapitali tootlust. Tasuvusaste = müügimarginaal * varude ringlemissagedus = (müük-müük ostu/omahinnas)/(müük) * (müük ostu/omahinnas)/(keskmine varu väärtus). Võimaldab tasakaalustada laoartiklite ringlemissagedust ja müügihinda
Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on varude kontrolli teostamise lihtsus, odavus ja üheaegsus. Viimane võimaldab konsolideerida konkreetsele tarnijale esitatavaid tellimusi hoides kokku hankekulusid. Samas nõuab süsteem suurte reservvarude omamist, kuna varude taset kontrollitakse teatud ajaperioodide tagant, siis võib nõudlud vahepeal ootamatult kasvada. Seetõttu sobib tellimisperioodisüsteem paremini aeglase ringlusega varude puhul. 50. Mis on optimaalne tellimiskogus? (EOQ) Tase, kus tellimis- ja säilituskulu summa on minimaalne. Tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud.
Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupu ei ole otstarbekas laos hoida. Laovaru suuruse määravad kolm motiivi, milleks on tootmis- ja müügivajadus, turvamotiiv ja spektulatiivne motiiv ehk on oodata hinnamuutusi, mis võimaldavaf järgmist partii odavamalt/kallimalt osta/müüa. Varude juhtimise üheks põhiküsimuseks on see, kui palju kaupu tasub korraga tellida ehk milline on optimaalne tellimiskogus. Tellitava partii suuruse määramisel püütakse toimida ökonoomselt. Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimuskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Laokulud suurenevad ladustatava ühiku kohta ostukoguse suurenedes. Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid tooteid
tellimispunkti tasemele, esitatakse teäiendtellimus muutumatu suurusega kogusele. Kõik toimub vastavalt nõudlusele Tellimisperioodi süsteem eeldab seda, et tootevaru taset jälgitakse regulaarselt ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral. 55. Mis on optimaalne tellimiskogus? Optimaalne tellmiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. 56. Mis on tellimispunkt? Tellimispunkt on punkt, kus tellimis- ja säilituskulud on minimaalsed. 57. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub.
Täiendtellimusi tehakse muutumatu suurusega kogusele. Tellimusi esitatakse vastavalt nõudlusele. Tellimispunktiga tellimisperioodi süsteem: varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant. Täiendustellimusi tehakse laoartiklile, mille saldo on jõudnud tellimuspunkti või sellest allapoole. 50. Kui tellimiskulud suurenevad, siis säilituskulud vähenevad. Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. Optimaalne tellimiskogus EOQ on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud.
Eelised: odavus, kontrolli lihtsus, üheaegsus (saab konsolideerida tellimusi samale tarnijale) Eeldab suurema turvavaru omamist, kui nõudlus peaks kasvama Tellimispunkti süsteem- Tellimus esitatakse kui tootevaru langeb teatud tasemele. Tellimus on kindla suurusega. Ajalise plaanimise süsteem- Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. EOQ mudel- Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus mudel optimaalse tellimiskoguse leidmiseks. Partii suurus leitakse tasakaalustades säilitus ja tellimiskulud. Eesmärk: on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Mudeli eeldused lihtsaimal kujul- • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest
seisukohalt. Praktiliselt on analüüs lihtne, laosaldod ja toodete müük on üldjuhul hea täpsusega fikseeritud. Sageli on ABC- analüüs ka ettevõtete IT-süsteemidesse sisse ehitatud. Tabeli põhjal saab jagada: • A-tooted: käivet enim genereerivad tooted • B-tooted: keskmise käibega • C-tooted: suur hulk käibe seisukohalt vähem olulisi tooteid • D-tooted: seisev varu 94. EOQ mudel: EOQ – Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus Nim ka Wilsoni mudel või Wilsoni valem, 1913 Optimaalne tellimiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et:
KK - optim. kogukulu VM - varude maksumus Q - varude tellim. suurus (ühik) AM - arve maksumus C - hoidmis- ja säilituskulud ühiku kohta HA - hinnaaland. S - ühikute kogu vaj. per. VK - veokulud O - tellim.kulu 1 tellim. kohta KKS - kaubav. käibesag. EOQ - ökon. tellimiskogus MM - müügikäibe maksum. a0 ja a1 - arvutatav. suurused KKV - keskm. kaubavaru y - progn. varu suurus x - müük (rahas) 2 esimest val. DVK = S/DV , kus APR = m * I , kus DVK - debit. võlg käibim. (kordades) APR - aastane %määr (%)
plaanitavast nõudlusest tulevikus. Peamine eelis: varude tellimine käivitatakse lähtudes vajadusest omada varusid just siis, kui neid tulevikus nõudluse prognoosi järgi vajatakse. Üks ajalise plaanimise süsteeme on materjalivajaduse planeerimine ehk MRP (material requirements planning) EOQ mudel, mudeli eelised lihtsamal kujul JA Osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis EOQ – Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus Nim ka Wilsoni mudel või Wilsoni valem, 1913 Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada
Eristatakse tooraine- ja materjaliladusid, pooltoodete ladusid ja valmistoodangu ladusid. Laomajandusel on ettevõttes järgmised ülesanded: · koguselise ja ajalise tasakaalu kindlustamine; · tootmis- või varustusprotsessis tekkivate häirete tasandamine; · majandusliku otstarbekuse silmaspidamine: tõusvate varumishindade korral on otstarbekas kaupa ajutiselt mitte osta. Kauba tellimiskogus ei lähtu sel juhul perioodi vajadusest, vaid ladude mahutavusest või finantsvõimalustest. · Tootmisprotsessi koostisosa: materjalid tuleb kuivatamiseks (puit) või laa-gerdamiseks (veinid) jne. lattu paigutada, enne kui neid saab töödelda või turustada. Seda liiki ladusid nimetatakse tootmisladudeks. Varustuse, laomajanduse ja transpordi vahel on järgmine põhiseos: kõik varutud toorained ja kaubad tuleb ettevõttesse transportida ja sealt ajutiselt lattu paigutada.
tellimiskulu. Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus saaks rahuldatud. 18. EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse. 2 DS Q= IC D nõudlus Q korraga tellitav kogus S ühe tellimuse kulu C ühe kaubaühiku hind I ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. 19. Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs · 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest · 80% käibest/kasumist tuleneb 20% toodetest/klientidest · Näitab, millele pöörata firmas enim tähelepanu X (1 - Y ) (1 + A) X A= Y= (Y - X ) A+ X · Y toodete osakaal müügi alusel · X - toodete osakaal tooteartiklite alusel
Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus saaks rahuldatud. 18. EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse. 2 DS Q IC D – nõudlus Q – korraga tellitav kogus S – ühe tellimuse kulu C – ühe kaubaühiku hind I – ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. 19. Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs • 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest • 80% käibest/kasumist tuleneb 20% toodetest/klientidest • Näitab, millele pöörata firmas enim tähelepanu X (1 Y ) (1 A) X A Y (Y X ) A X • Y – toodete osakaal müügi alusel • X - toodete osakaal tooteartiklite alusel
reaktsioonina oleviku nõudlusele, siis ajalise plaanimise süsteem lähtub plaanitavast nõudlusest tulevikus. Peamine eelis: varude tellimine käivitatakse lähtudes vajadusest omada varusid just siis, kui neid tulevikus nõudluse prognoosi järgi vajatakse. Üks ajalise plaanimise süsteeme on materjalivajaduse planeerimine ehk MRP (material requirements planning). EOQ mudel – optimaalse tellimiskoguse mudel; Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast
moodustuvad kaupade tellimis- ja ladustamiskuludest ning tellimuste arv peaks olema selline, et nende summa oleks minimaalne. D ICQ TC S Q 2 Kogu kulud Tellimiskulu Ladustamiskulu D – nõudlus, tükki/ajaperioodil (kuu, aasta) S – tellimuskulu, euro/tellimus C – kaubaühiku maksumus, euro/ tk I – ladustamiskulu, protsent aasta keskmisest varude väärtusest Q – tellimiskogus, tk Joonis 8 Kaubavarude uuendamine, kus a näitab maksimaalset ja c reservvaru suurust laos. Punktis b tehakse uus tellimine, kusjuures uue partii tarneaeg on T. 26 Matemaatiliselt väljendab eespool toodud suuruste seost nn Wilsoni valem, mille kohaselt majanduslikult optimaalne tellimuskogus( tk) arvutatakse alljärgnevalt : 2 DS EOQ IC
artiklite saldod, mis on tarnitud tellimispunkti jõudnud toote tarnija poolt, kuid mis ei ole veel langenud tellimuspunkti tasemele. Tellimuspunktile lisaks on igale laoartiklile määratud minimaalne tellimiskogus. Telli- mused laoartiklite osas, mis vajavad täiendamist rohkem kui minimaalne tellimiskogus, lisatakse tellimispunkti jõudnud laoartikli tellimusele. Sellisel moel võimaldab min-max süsteem konsoli- deerida tarnijale esitatavaid tellimusi. Min-max meetod on olnud pikka aega üks varude täienda-
annaabi.ee 
