Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju, Viru ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega.
Riigivalitsemine * Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja aadliku omavalitsus. NB! * aadlik = 1 inimene * aadel = kõik aadlikud Riigivalitsus Rootsi kuninga otseses alluvuses töötas kindraelkuberner ( Tallinnas, Riias ) * Vastutas sõjaväe, riigiametnike, raha laekumise, postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest oma kubermangus. Kuidas rüütelkond toimis ? * Iga kolme aasta tagant toimus MAAPÄEV ( landtang ) rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalike küsimusi. * Rüütelkonda valitses 12 maamõisnikku ( landrat ), Saaremaal 6. * Lihtsamaid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik ( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks ). 1680 Reduktsioon. Reduktsioon Mõisate riigistamine. Kohtu pidamine Rootsi riigis : * Koos riigivõimuga kehtestatakse siinsetel aladel uutmoodi kohtupidamine:
ristisõdijate alla 7. Kelle vahel jagati Eestiala peale vabadusvõitlust? Jagunes Eesti ala Eestimaaks (Põhja-Eesti) ja Liivimaaks (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti) Põh-Ee Taani, Ugandi mk Tartu piiskopkond, Kesk-Ee-Liiviordu, Lään-Ee ja saared Saare-Lääne piiskopkond 8. Milles seisnes probleem ordu ja piiskopkondade suhtes? Piiskopkonnad thtsid, et ordu alluks neile läänina, see vii kodusõdadeni, mille lahendajakas pidi olema paavst, kes määras piiskopi 9. Mis on rüütelkond, kes sinna kuulusid, mida seal otsustati? Vasallide ühingud oma huvide kaitseks, maapäevad (vaimulikud, maaisandad ja ordu meister, vasallide esinuds, linnade esindus, tülisi välispoliitikat) 10. Selgita, mida tähendab mõisahärrus mõisahärrus - mõisnik andis osa oma maast talupojale harimiseks ja elamiseks, millelt talupoeg pidi maksma osa oma saagist ning lisaks täitma koormisi mõisapõllul jms 11. Milliseid olid mõisahärruse pos küljed mõisnikule, millised talupojale
* Poola-Leedu aladele toodi 1584 aastal Jesuiitide ordu ja nad rajasid Tartusse esimese gümnaasiumi tasemel kooli ning ka tõlkide seminar, sest nad rõhutasid nii haridus kui kohalikku keele tähtust. Tartus avati ka esimene trükikoda ning ka kohapeal oli võimalik raamatuid trükkida. Aastal 1582 viis paavst läbi muudatuse ehk viidi läbi kalendri kalender ning ühel päeval oli 4. oktoober ja teisel oli juba 15. oktoober. * Saaremaal loodi Saaremaa rüütelkond ning ka saarlased käisid Maapäevadel, kuid kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta tagant, siis hakati koos käima ka Maanõunike kolleegiumina, kuhu kuulus 4-6 aadlikku, keda vahel kuulas ka Saaremaa asehaldur valitsusküsimustes. * Rootsi aladel tekkis Eestimaa rüütelkond ning nagu Saaremaalgi käisid nad koos Maapäevadel ning nad käisid koos ka Maanõunike kolleegiumis, kuhu kuulus 12 liiget ning nad tegutsesid kuberneri juures, et aidata antud piirkondi valitseda
lubas eesti keelsete lauluraamatute ja teiste õnnestus avaldada ainult Lõuna-Eesti enamasti vaimuliku sisuga trükiste keelne Uus Testament avaldamist Rootsi võimud pidasid luteri kiriku Kirik tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks 2. Seleta mõisted: Kubermang- Rootsi kuningavõimu esindaja Teokohustus- Sunnismaisus- tööjõu kaotsimineku vältimine Rüütelkond- aadlike ühingud, mis tehti et kaitsta nende seisuslikke huvisid
loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. See nõrgendas Liivimaa sõjalist jõudu. · Liivimaal oli tugevaim relvastatud jõud Liivi ordu. · Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Mõisted Ametkond-Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks loodud halduspiirkonnad. Vakus- Neljast kuni kuuest külast koosnev ametkonna osa. Enne jüriööd vakusepidu talupoegade ja vasallide vahel, kus anti andamit. Rüütelkond- Moodustas territorjaalselt vasallid. Rüütelkonda ei ole ordu aladel. Linnapäev-14.saj keskel kokku kutsutud kaubandusega tegelev organ. Maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Hakati korraldama aastast 1420, kuna 15.saj algul Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ja välisoht suurenes. See sundis liivlasi kokku tulema ja omavahel kompromisse looma. Need toimusid Valgas või ka Volmaris. Kokku kutsujateks olid Liivi ordumeister või Riia peapiiskop või mõlemad.
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos
1708. Aastal Vinni juures ka Põhjasõda viimane välilahing Eestis. Võit jäi venelastele. Karl ei tulnud siiski Liivimaale, vaid tungis Ukrainasse. Seal tabas teda 1709. Aasta südasuvel otsustav kaotus Poltaava lahingus, mis määras ka Eesti- ja Liivimaa saatuse. Vene väed marssisid tagasi. Riia piirati sisse 1709. Aasta sügisel ja alistus 1710. Aasta suvel. Riia linnaga sõlmis alistumislepingu ka Liivimaa rüütelkond. Järgnevalt alistasid venelased Pärnu ja Kuressaare. Tallinn piirati sisse 1710. Aasta sügisel vene armee poolt. 29. Septembril 1710. Aastal kirjutati Tallinna lähedal Harku mõisas kapitulatsiooniaktidele alla. Sellega oli Põhjasõda Eestis lõppenud. Karl ise hukkus juhuslikul kuuli läbi 1718. Aastal. 1721. Aastal sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu, mis seadustas ametlikult Eesti kuulumise Vene keisririigile. Sõja tähtsaim tulemus eestlaste seisukohalt oli
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti kasutusele võtma
Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.saj alguseni Eestimaa nime Liivimaa- Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa Kuramaa- Läti lääne- ja lõunapoolseim osa, mis oli pikka aega omaette hertsogiriik reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele
mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud
nälg (1601- (Soome (Võeti 1697). katk 1603). 75% üle kultuur), Vihm ei lasknud taludest tühjad; Läti, Vene kasvada ja inimesed kolisid (kirikureformi loomadel taud, mandrile, kuna eest ära. Lõid kuna neil polnud seal viljakam oma süüa. muld. kogukonnad, vene vanausulised)). Aadli omavalitsus: · Eestimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond Rüütelkond seisuslik omavalitsusorgan. Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud. Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess: seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner kinnitas otsused need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus
Adrakohtud Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega. Sillakohtud Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Restitutsioon Mõisade tagasiandmine nende õigetele omanikele Aadlimatriklid Rüütelkonna liikmete nimekirjad George Browne Riia kindralkuberner, kes viis täide asehalduskorra Asehalduskord Eesti- ja Liivimaa esiotsa pandi ühine asevalitseja Linnaduuma Rüütelkond Eestimaa rüütelkond- selle moodustasid aadlikud Põhja-Eestis, mis oli Rootsi võimu all. (Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.) Jesuiidid Katoliku mungaordu liikmed Superintendent Kubermangu kõrgeim vaimulik Pietism saksa protestantismi vabadusliikumine. Rõhutas avatust ja uuendusi Hernhuutlased Pietistlike ideede levitajad Suur reduktsioon- Karl XI alustatud erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine.
formaalselt Poola võimu alla, 18.saj lõpul Poola jagamise tulemusena Venemaale, 1795. 18.sajandil nõrgenes Rootsi, ei rääkinud kaasa euroopa suurpoliitikas, muutus kohaliku tähtsusega teguriks. 1710.aastal Rootsi sõjaline esindus Balti provintsides oli väga tagasihoidlik. 1710 alistusid Rootsi väed Vene vägedele, alistumine vormistati juriidiliselt lepingutega – kapitulatsioon. Rootsi garnisonid (Riias, Pärnus, Tallinnas), suuremad linnad (Riia, seejärel Tallinn), Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond (Saaremaa ei sõlminud). Säilitati kohalike privileegid. Rootsi absolutistlik kuningavõim 1680.a alguses, sekkus suurel määral Balti provintside siseasjadesse. Mõisate omandiõigus – reduktsioon, Liivimaa rüütelkond protesteeris selle vastu, n-ö karistuseks likvideeris Rootsi kuningavõim Liivimaa rüütelkonna senisel kujul. Vene võim lubas taastada ja laiendada senised privileegid. Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon, 29.september 1710.
Feodaalist või vaimulikust maavaldaja. Senjöör. 33. läänimees- e vasall. Lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. 34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid. 35. rüütelkond ühinenud vasallid. Ühineti huvide kaitseks. Igas piiskopkonnas oma rüütelkond. 36. adratalupoeg talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi. neid oli kõige arvukamalt. Talude suurus erinev. 37. üksjalg uute talude rajajad. nende koormised olid adratalupoegade omast tunduvalt väiksemad. 38. maavaba Talupoeg, kel oli maa lääniõiguse alusel, polnud talupoeglikke koormisi. Kohustus osaleda kergratsaväe teenistuses. 39
Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Clas Tott maaseadustik pärisorjuse lõpliku seadustamise akt (1671) Kodukariõigus õigus talupoegi peksta Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina Kodanik - inimese-riigi side, võrdsus
pärisorjuse. Vastureformatsioon- katoliku usu taastamine. Jesuiitide kolleegium-1583. aastal ilmusid Tartusse jesuiitide ordu liikmed, alustades kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni-kollegiumi. Tõlkide seminar- jesuiitide asutatud kool; peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd jms., samuti trükikunsti; õppetöö toimus ladina keeles. Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ränk ikaldus ja näljahäda, mis kõige enam tabasid muidugi talurahvast; meeleheitele viidud inimesed püüdsid end päästa isegi inimliha söömisega, kuid siiski ei pääsenud paljud näljasurmast. Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis oli kauaks rahva mällu jäänud nn. Suur nälg aastail 1695-1697
Balti erikord- Venemaa andis baltisaksa aadlikele soodustusi, et neid enda poole võita. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid. Rüütelkond- Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda. Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha.
2. Kirjelda Poola võimu ala. Maa oli jaotatud presidentkondadeks. Konstitutsioonid asehaldur. Maapäev! kohaliku aadli esindus. Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid. Poolale kuulusid Tartu, Viljandi ja Pärnu linnad. Usuks oli Katoliiklus. Gümnaasium oli, tõlkide seminar. 3. Kirjelda Rootsi võimu ala. 4 maakonda. Eestimaa hertsogkond, Tallinna kuberner.Eestimaa rüütelkond. Foogt mõistab kohut. Maksud, teotöö-maksude ühtlustamine. Endiselt sunnitöölised. Rootsi võimu alla kuulusid Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu ja Koluvere. Usk oli luterlus. Kuningas Karl IX lubas talupojad kooli saata, aga need jäid pelgalt sõnadeks. 4. Kirjelda Taani võimu ala. Tekkisid ametikohad. Riigi alasid haldas haldur. Saaremaa rüütelkond aadli esindus. Redutsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine.
konverents, kus olid esindatud kõik Vana-Liivimaa poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad . Jõuti kompromissini. Seisuste esilekerkimine · 14.sajand : läänimehed, linnad · Maaisandate võim oli nõrk, vajasid tuge vasallidelt · Rüütelkonnad-vasallide huvide kaitseks, vasallid ühinesid territoriaalseteks kondadeks. · Igas piiskopikonnas oli oma rüütelkond · Orduvasallidel, v.a Taani ajast pärinev Harju-Viru rüütelkond, oma seisuslikku koondist ei tekkinud. · Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade tähtsust. · Hansa huvide eest vüitlemiseks moodustasid linnad ühisrinde, mis kujutas endast arvestavat sisepoliitilist jõudu. · Linnadepäevi hakati korraldama alatest 14.sajandi keskpaigast, et arutada kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad · 15.sajandil, Läänemere piirkonnas : jõudude tasakaal + välisohu suurenemine = liivimaalased koondusid ja otsisid kompromisse
Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi.
administratiivne keskus, kuhu koguti andameid. 49. Kümnis mingi protsent talu saagist, mis maksti kirikule. 50. Hinnus naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. 51. Komtuurkond /foogtkond haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt/komptuur. 52. Ametkond Maaisandad jagasid läänistamata maade haldamiseks need suurteks haltuspiirkondadeks e ametkondadekt.Võisid hõlmata mitu kilelkonda.Jagunes vakusteks. 53. Ametimõis Ametkonna keskus. 54. Rüütelkond Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid rüütelkondadeks. 55. Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kukkusaamine. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne 56. Adramaa - maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 57. Adratalupoeg talupoegade kiht ,kelle maa suurust arvestati adramaades. 58
näide 14saj) b)Maalikunst · Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar · Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants" · Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö. Kodukariõigus talupoja peksuõigus (kupja elukutse). Adrakohtunik Mõistsid kohut põgenikkude üle. (?) Adratalupoeg Talupoegade kiht, keda oli kõige rohkem, kandisd koormisi aadlikule. Üksjalg adratalunike pojad, kellele isa-kodus elatist ei jätkunud, nad rajasid talu väljaspoole küla, kus olid karmimad tingimusede.
Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu vallutasid, lõpetas see nii jesuiitide tegevuse, kui ka katoliku ajastu Eestis. Haldusjaotus 1. Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Haldaja: kindralkuberner 2. Liivimaa kubermang (keskus Riia) Maakonnad: Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa, (Riia; Võnnu maakond) Haldaja: kindralkuberner Balti erikorra tunnused Tunnused: baltisaksa seisuslik omavalitsus rüütelkond, asjaajamiskeel saksa keel, koguneti maapäevadel (maksud, seadus, jne), lubatud luteri kirik, kehtivad vanad seadused+ lisanduvad uued. Rüütelkondi oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. MÕISTED reduktsioon- Rootsi aeg- vakuraamatud- mõisate riigistamine 1645 restitutsioon- Vene aeg- riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele 1710 aadlimatrikkel- õpinguraamat (e nimekiri), kõnekeeles ,,eksmatt"
1804, kodu-uurija ja literaat. August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium, rüütelkonna pealik, maamarssal, meeskohtud, maakohtud- maakonna tasandil kohus Liivimaal, Ülemmaakohus, Õuekohus, adrakohtud, sillakohtud, reduktsioon, restitutsioon, aadlimatriklid, George Browne, asehalduskord, linnaduuma, rüütelkond, jesuiidid, superintendent, pietism, hernhuutlased Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu): Jam Zapolski- 1582. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Poola vahel, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale Pljussa- 1583. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsile nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1590. aastal puhkes taas sõjategevus. Täyssinä- 1595. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, millega viimane tunnustas
Läänimees- pandi elama linnustesse rüütlitest läänimehed, kelle ül oli maa kaitse Kümnis- viljakümnis pioli protsentuaalne andam Hinnus- kindla suurusega andam Kirikukihelkond- igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt või pühapaiga lähedus. Linnaõigus- õiguslik staatus, mis oli keskaegsetel linnadel, mille andis maaisand. Maapäev- 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid Rüütelkond- igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. Teoorjus- mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Slgul oli see perioodiline. sunnismaisus- talupojad polnu isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. adratalupoeg- moodustasi kige arvukama kihi, pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teokoormisinende talufde majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tulebki nimetus.
Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahulikud ajad aga välja tulla. Rahvaarv hakkas kasvama a) loomuliku juurdekasvu tõttu b) uusasukate saabumisega Võõrastest asus Eestisse 1
annaabi.ee 
