Kokaiin C17H21NO4 Avastamine · Kokataime avastasid Inkad · Euroopasse jõudis kokaiin 1750.aastal · Eestisse jõudis kokaiin 1993.aastal Mis see kokaiin on? · Kohev valge pulber · Kesknärvisüsteemi erutav aine · Lõhn võib meenutada bensiinilõhna · Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkaloididel. · Kokaiini kasutatakse meditsiinis · MIKS ON KAHJULIK? · Tekitab tugevat sõltuvust · Vigastab nina limaskesta · Pidevalt tarbides tekitab närvilisust, kõikuvat meeleolu, unetust ja mälukaotusi. · Huvitavaid fakte · Hispaanlastest orjapidajad käskisid oma orjadel kokalehti närida, et nad erksamini tööd teeksid. · Populaarne jook CocaCola oli algselt rohelist värvi ja sisaldas kokaiini 1903. aastani
Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Aga sedagi on rohkem, kui sajandialguse astronoom unistada julges.Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. 3 3.Saturn 3.1. Saturni iseloomustus. Saturn on päikesesüsteemi üks suurimaid planeete.Sellest on suurem ainult Jupiter.Saturn on kuues planeet päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Saturni kutsutakse gaasihiidlaseks.Seda sellepärast, et see koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.On ka teisi
Ta pidi võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastas. Rebeccal arvati olevat mingid salapärased võimed ja rahvas pidas teda isegi nõiaks, teda taheti isegi põletada tuleriidal. Rebecca oli juba lootust kaotamas, kuid äkki ilmus hobuse seljas rahvaseast noormees, kes oma mõõgaga vabastas Rebecca köidikutest, Nönda pääses ta kohutavast surmast. Raamat oli põnev ja huvitav. Sisu oli huvitav ja sündmused hästi lahti mõtestatud. Soovitan teistelgi seda lugeda. Peategelased: Robin Hood Printsess Rowena Nõiduslik Rebecca Ivanhoe Kuningas Richard Lõvisüda
suuremal või vähemal määral umbes 3040, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 7080. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu. VADJA TOIDUD Nagu teistelgi soome-ugri rahvastel, koosneb vadjalaste toit põhiliselt kohalike põllukultuuride viljadest ja metsaandidest. VADJA RAHVARIIDED VADJA TÄHESTIK
Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga
HARILIK TUNGALTERA KADRI LEBEDEV ISELOOMUSTUS Tungaltera kujutab endast rukkil ja teistelgi kõrrelistel levivat seenhaigust. Süüdi olev seen kannab nime harilik tungaltera. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Kasvu soodustavad niisked ilmad. PALJUNEMINE Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi.
Itaalia muusika Ajalugu Itaalia sajanditevanused muusikatraditsioonid on aastate jooksul mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. (instrumentaal,vokaallava, rahva ning popmuusikat) Muusikalised sarnasused Nii nagu teistelgi rahvastel, on ka Itaalia kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna Itaalia musikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme. Olulisemad laululiigid Ballad ehk jutustav laul on enam levinud Põhja Itaalias Lüürilised laulud on enam levinud LõunaItaalias.
Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4) Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkoloididel. Füsioloogilised omadused Silme ette kerkivad nägemuspildid, tekib haiglaslik lobisemine. Lihased pakatavad jõust, väsimus kaob, ununeb nälja- ja janutunne. Kaasnevad toitumishäired ja üldine kõhetumine. Kokaiin ergutab kesknärvisüsteemi, põhjustab närvilisust, hallutsinatsioone, hirmutunnet, unetust ja isutust. Tähtsus Kokaiini kasutatakse mitmel pool meditsiinis. Kahjulikkus On mürgine.
ITAALIA MUUSIKA Ajalugu · Itaalia sajanditevanused muusikatraditsioonid on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Öeldu kehtib nii klassikalise instrumentaal-, vokaal-,lava- kui ka rahvamuusika ning popmuusika kohta. Ajalugu · Nii nagu teistelgi rahvastel, on ka Itaalia kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja-Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna-Itaalia muusikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme. Olulised laululiigid · Ballaadid on enam levinud Põhja-Itaalias · Lüürilised laulud on levinud Lõuna- Itaalias
korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Aga kõige tõenäolisemalt
Vulkaanid Uljana Svetlova, 10.klass Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid
kilomeetrini. 8. Neptuun ja Triton 9. KAKS TUMEDAT LAIKU: Need jäid peale 25. augustil 1989. aastal Neptuuni külastanud automaatjaam Voyager 2 ülesvõtetele. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. 10. Suur ja väike tume laik 11. Ja siis veel suur tume laik 12. RÕNGAD: Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad, kuigi väikesed. Neptuuni kaks kitsast rõngast. Üks paikneb 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Neid on veel, kuid need on väga heledad ja nõrgad. 13. KASUTATUD KIRJANDUS 14. TÄNAN TÄHELEPANU EEST
alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetidest on meil olemas ka sisevaade Jupiteri atmosfääri ülakihtidest. Vastavalt üldisele ettekujutusele Jupiteri atmosfäärist ootasid uurijad, et seal valitsev ilm on pilvine, tuuline, kuum ja niiske, kuid sondilt saadud andmed näitasid hoopis midagi muud. Pilvi peaaegu polnudki, ainult ühes kohas oli kerge uduvine
..22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5-10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7..
SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus.
Kirjutame kõik võrratused lahti kui võrdused, z selleks liidame igale võrratuse reale juurde I uue muutuja, mis suurendab võrratuse II vasakut poolt nii, et see hakkab võrduma III parema poolega. Kirjutame z rea välja nii, et võrduse paremale poole jääks number (kuna esialgselt numbreid polnud, siis alati null) nii z nagu teistelgi ridadel ja vasakule poolele z kõik ülejäänud. I II III z z
ühendavad nii õpingud kui spordi.On üks hea ütlus:et sel ajal kui Jumal mõistust jagas olid mõned trennis,mida teie kohta muidugi öelda ei saa.Oma keha ja vaimu harmoonia saavutamine on ju üks inimlikkuse suurimaid väljakutseid.Olete paljudele naiskodukaitse liikmetele eeskujuks,kes ei julgenud tulla ja oma võimeid proovile panna. Muidugi need mängud annavad teile motivatsiooni harjutamiseks,võistluskogemusi ja enesekindlust, osalemiseks teistelgi võistlustel ja kellel tõesti rohkem huvi,võib isegi ennast proovile panna ja minna juba suurematele jahimaadele.Mängude põhimõte on olnud alati, et kaasata nii uusi kui vanu naiskodukaitse liikmeid.Mängud on olnud iga aasta erinevad ja pakkunud palju põnevust.Kõige rohkem muidugi,mis igal aastal põnevust pakub on jalgpall,mida mängitakse nii suure tuhinaga,et ei panda vahel tähelegi kui juba ollakse kuskil võsas koos palliga.
kuidas millised olid vana-ida rahvaste religioonid ning kuidas võisid nad tekkida? Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati palju jumalaid, sest jumalatel oli võim aidata neid igapäevastes ettevõtmistes. Ka kõiki Egiptuse loomi peeti liialdamata öeldes pühaks, vahe seisnes ainult selles, et kelle eest kanti suurt hoolt
metskitsed ja teised sõralised. Nenede nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et hüäänid, saakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks. Seevastu vanad loomad võivadmuutuda ise raipesööjateks. *antiloobidkiiresti jooksvad sõralised Sigimine Levila lõunaosas, kus aastaaegadel suurt vahet pole, sigivad leopardid suvalisel aastaajal. Nagu teistelgi kaslastel, kaasnevad sellega isaste võitlused ja vali kisa. Tinnus kestab kolm kuud. Pesakonnas on 13 pimetat tähnilist poega. Pesaks on raskesti ligipääsetavas kõrvalises kohas asuv koobas, kaljulõge või mahalangenud puu juurte alla kaevatud auk. Pilte leopartidest
süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7.
süütamiseks tuleb tikk süüdata.Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on õhku läinud ohtrasti veeauru. Madalama temperatuuri korral mahutab õhk endasse ka vähem veeauru ja see, mis enam õhku ei mahu, kondenseerub veepiisakeste kujul aknale. Kartulid on toorena kõvad. Kui nad aga ära keeta, muutuvad nad pehmeks. See on
Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturn Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi.Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Saturn Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni
Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist.
kaugemal kui planeet Maa. Ta mass ületab Maa massi umbes 318 korda ja kõigi planeetide massi umbes 3 korda. Keskmine kaugus Päikesest on umbes 5.2 valgusaastat. Jupiteri läbimõõt on 140 600 kilomeetrit ja külgetõmbejõud on 2.8 korda suurem kui planeet Maal. Jupiteril puuduvad aastaaja, on ainult öö külg ja päeva külg. Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24. Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine. Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, vähesel määral leidub ka teisi aineid, nagu näiteks metaani, ammoniaaki ja etaani. Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja lisaks veel umbes 46000 kilomeetrine kiht, mida nimetatakse metallilise vesiniku tsooniks
Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Kaaslased Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.Teised kaaslased: Naiad, Thalassa, Despina,Galatea,Larissa, Proteus, Nereis, Halimede Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Rõngad kannavad nimesi: Diffuse, Inner, Plateau, Main
Kui olla täiesti aus siis mul ei olnud õrna aimugi millest ma täna räägin ja mulle tundub,et Mari oskab mõtteid lugeda kuna ilma ,et ma oleks pidanud isegi küsima ütles ta mulle millest ma peaksin rääkima. Ta ütles,et peaksin rääkima jutte oma klassist ja alustangi ühest mis mul on alati meeles kuna see räägib minust.Minu esimene koolipäev oli jube.Ma ei usu ,et ma ühe sõna ka oleks vahetanud kellegagi terve esimese perioodi peale küsimise mis ruumis tund hakkab.Ja usun ,et teistelgi oli nii välja arvatud Maril kelle vend kais 11 s klassis ja,kes oli ise väga avatud ja jutukas. Kui me täna siin istume tuleb mulle meelde kuulsa Aristotelese ütlus:hariduse juured on kibedad aga viljad magusad.Kui sellele lausele piisavalt mõelda justkui tundub,et see kõne on sellega seotud.Ei tea. Mida ma aga tean on see,et tahtsin pidada lühikese kõne,loodetavasti see trend jätkub,mul on jube janu. Niisiis tänan teid väga olete olnud väga hea publik.
Emu Välimus Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind
heledaid ja tumedaid jooni. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Moons_of_Nep tune http://et
ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev. Seal esinevad tuuletormid ja keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil
Läbi teleskoobi paistavad Marsi polaarsed jäämäed, mis sisaldavad külmunud vett. Aastaid tagasi uskusid astronoomid, et Marsil võib olla arukas elu, kuid praegu teame, et see pole õige. Marsi pind on väga külm ja kaetud igas suurusjärgus kaljudega. Marsil on palju erinevaid pinnavorme - kraatreid, mägesid ja orge ning kõrgeid vulkaane. Marsil on kaks kuud. Jupiter Väljaspool väikeplaneetide piirkonda asub Jupiter - suurim planeet Päikesesüsteemis. Nagu teistelgi gaasilistel planeetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind. Jupiteri vaadeldes on näha planeeti ümbritsevad pilvevööndid. samuti on näha kuulus Suur Punane Laik, mis arvatakse olevat hiiglaslik keeristorm Jupiteri atmosfääris. Jupiteri ööpäev on väga lühike: ühe täispöörde tegemiseks ümber oma telje kulub vähem kui kümme tundi. Jupiteri ümbritsevatel orbiitidel tiirleb kokku kuusteist kuud. Saturn Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni ümbritsevad
Samas pöörleb Saturn väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minutit ja 15 sekundit, seega kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal. Planeetidest on Saturn kõige lapikum. Kui vaadata läbi väikese teleskoobi on Saturn silmnähtavalt lamestunud, tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Nagu teistelgi hiidplaneetidel (jupiter, uraan, neptuun), ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha Saturni pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt hõre, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Raskusjõud Saturni pilvepiiril ületab Maa oma vaid 1,2 korda.
ajalookirjanduses juurdus termin 20. sajandi alguses Villem Reimani , Hans Kruusi ja mitme teise kaudu. Rahvusliku ärkamise ja uuestisünni mõiste on kasutusel ka rahvusvahelises ajalookirjanduses – seoses Euroopas (18. sajandi lõpp – 19. sajand) ja mujal maailmas (20. sajand) tugevnenud rahvusluse ilmingutega. Suure Prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskel eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes nii nagu teistelgi Ida-Euroopa väikerahvastel (tšehhidel, soomlastel, lätlastel jt), kel polnud ei oma riiki ega 5 iseseisva riikliku eksistentsi kogemust. Majandusliku aluse eestlaste etnilisele eneseteadvustamisele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja
Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse dzässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika
Inimesed erinevad teistest siin elavatest olevustest just hinge- ja mõttemaailmaga. Me tunneme meid ümbritsevat ja see mõjutab meid. Inimesed on kõige tundlikumad olendid maailmas ja meil on tuhandeid tundeid. Me armastame, oskame rõõmustada, ihkame midagi, aga kahjuks oskame ka teistele haiget teha. Inimeste hinge- ja mõttemaailma on keeruline mõista. Inimesed on erinevad ja seetõttu on ka meie hingemaailmad erinevad ja seda kõike on raske mõista. Inimestel eksisteerib nagu teistelgi loomadel karjainstinkt. Me vajame kedagi enda kõrvale, inimesed ei suuda üksinduses elada, nagu paljud loomad ja taimedki, kes vajavad elutegevuseks ka teist looma või taime enda kõrvale. Inimestel on suur vajadus kellegi toeks, keegi kes meid toetaks ja keegi, kes meid kuulda võtaks. Meil on vaja oma tundeid teistega jagada. Oma tunnete jagamine teistega pakub meile nagu mingit rahu ja samas sütitab ka enesekindlust
Josephine Leonides Sophia õde, Leonideste perekonna noorim liige, uudishimulik ja kriminaalromaanide poolt rikutud noor tüdruk Sophia Leonides vana Aristide lapselaps, kes oli hirmunud, kuid otsusekindel Minu arvamus Raamat oli oodatust huvitavam. Pani väga mõtlema sellele, et ravimeid peab ikka väikeste laste eest eemal hoidma ja kuskil kindlas kohas, et nad neid kätte ei saaks. Minu ema on ennemgi seda mulle öelnud aga siis ei pööranud sellele tähelepanu. Soovitaksin seda teistelgi lugeda, sest see on väga kokkuvõttes väga õpetlik.
Sel ajavahemikul oli tal üks peamisi Alles aastal 2002 jättis ta suitsetamise ning alkoholi joomise maha, sest tema hea sõber Joe Strummer suri. Strummer oli lähedane, kellega käis ta koos perereisidel. See pani ta mõtlema, et ka tema võib surra, kui ta ebatervisliku elu edasi elab. Järgmised 10 aastat olid tema elus väga edukad, sest tema tööde väärtused ja kvaliteet tõusid ning ta tegi üha rohkem näitusi. Tema teoseid eksponeeriti lisaks teistelgi kuulsatel näitustel, mille hulka kuulub 2003 aasta Jay Joplingi näitus „Romance in the Age of Uncertainty“ White Cube galeriis. Peamiseks teemaks tema teostes on surm. Kuulsaks tegi teda eelkõige teos, kus surnud loomad nagu hai, lammas ja lehm on säilitatud formaldehüüdis. Kõige silmapaistvam on nende loomade hulgast hai kogupikkusega 4.3 meetrit. Selle eest sai Damien Hirst koguni 6 500 000£. Ostjaks oli USA’st pärit Steve Cohen.
Läänemere pringlid on muutunud teatud määral geneetiliselt erinevateks võrreldes Põhjameres elutsevate pringlitega, ehkki pringlid rändavad vahel Taani väinade kaudu Põhjamerre ja tagasi Läänemerre Eestis elavad nad põhiliselt Saaremaa lääne- ja kirdeosa rannikuvetes. VÄLIMUS Pringel on kujult väike ja ümar. Tema pea on ümar ja ilma laubata ning ujuva pringli pead ei ole veepinnast ülalpool näha. Sabauim hoiab horisontaalselt nagu teistelgi vaalalistel. Kui pringel ujub, ei ole tema saba veepinnast ülalpool näha. Pringli tunneb kõige paremini ära madala, kolmnurgakujulise seljauime järgi, mis aegajalt tuleb merest nähtavale pringli aeglasema pinnaujumise ajal. Pringli hingamisel ei ole veepinnast ülalpool näha veejuga, kuid lähedal olles võib hingamist kuulda. Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,55 meetrit pikk (1,42 m) ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (4565 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad.
60-70ndate aastate üliópilasrahutustest, hipide, punkarite ja muude liikumiste elamiseksperimentidest. Keskendutakse pigem vaimse vabanemise otsimisele vói otsitakse koos móttekaaslastega vóimalust elada eraldi kogukondades, mis majandaksid ennast ise ära. Kaitse kapitalistliku ühiskonna eest póhineb veendumusel, et parim mida saab teha enda kaitsmiseks on rajada enda ja rikutud kapitalistliku ühiskonna vahele nn sanitaarpiir. Neil, nagu paljudel teistelgi tänapäeva anarhistidel, puudub ühtne poliitiline organiseeritus ja eelistatakse spontaanset väljaastumist jar nn olukorra ärakasutamist.
koduõues. Läheme kooliparki ja saame selle puuga tuttavaks. Kasepuu vaatlus väljas. Mis puu see on ? Mille järgi te kasepuu ära tundsite? Kasepuid on erinevaid: arukask, sookask, vaevakask Kasepuu võib kasvada 30 m kõrguseks ja elada 150 aastaseks. Kasepuud kasutatakse ka palju koduses majapidamises: kütteks, saunavihtadeks. Kased tuuakse tuppa nelipühadel ehk kasepühadel maikuus. Kui me puid tundma õpime,vaatleme neid osade kaupa. Mis see on? (See on küll vars nagu teistelgi taimedel,kuid puul nimetame seda tüveks.) Mis värvi on kase tüvi? Miks on kase tüvi valge ? (Tüvi on pealt kaetud koorega,kasepuu koore pealmine osa on valge.) Kas kasepuu koor on üleni sile? Miks on tüvel mustad triibud? (Kasepuu koor vananedes praguneb) Missugune on koor tüve alumises osas?(Sinna on tekkinud korp.) Kuidas kasepuu koort veel nimetatakse? (Kasetoht.) Kasetohust valmistatakse korve ja ehteid.Vanasti tehti kasetohust ka jalanõusid viiske.
Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu teistelgi setu telutüdrukutel: eluks vajalikud teadmised ja tööoskused omandati kodus. Väga vähesed setu poeglapsed said paari talve jooksul kooliharidust venekeelsetes algkoolides, tütarlastele loeti haridust tarbetuks luksuseks.
Sallivusest. New Haven and London: Yale University Press. Tõlge eesti keelde: Avatud Eesti Fond, 2. Taylor, Charles. 1991. Autentsuse eetika. Cambridge: Harvard University Press. Tõlge eesti keelde: Avatud Eesti Fond 2 Sallivus kui hoiak või vaimne seisund võib neis korraldusis sisaldada järgnevaid võimalusi: -resigneerunud leppimine erinevusega rahu nimel; -leebelt ükskõikne suhtumine erinevustesse; -põhimõtteline äratundmine, et ,,teistelgi" on õigused; -avatus, uudishimu, lugupidamine ,,teiste" suhtes, soov õppida; -entusiastlik soosimine (erinevustes väljendub Jumala loodu). Ja kindlasti asetub ka iga konkreetne kaplan mingis konkreetses juhtumis ühte (või ka mitmesse korraga) neist viiest võimalusest, ehkki tema vaimne tegutsemisalus, ühiskonnakäsitlus ja enesepilt sellest asetumisest muutuda ei tohiks. Järgnevalt vaatlen erinevaid ühiskondlikke korraldusi lähemalt. Paljurahvuselised
antibiootiliste "herbitsiididega" teiste, "umbrohtudena" kasvama kippuvate hallitusseente tõrje. Aedniksipelgaliike on seni kirjeldatud üle 200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid erisuguseid seenesorte. Neid antakse emapesast tütarperele "veimevakas" kaasa ja levitatakse vahetuskaubana sama asurkonna piires teistesse pesadesse. Seeneaedades toimub pidev "aretustöö", et valida välja parimaid ja viljakamaid sorte. Eestis elavatel metsakuklastel ja teistelgi sipelgatel on väga kõrgelt arenenud põllumajandusharu hoopis loomakasvatus nad peavad lehetäisid. Lehetäisid karjatatakse nii okas- kui lehtpuudel, aga ka rohttaimedel, kus neid lüpstakse süsivesikuterikka toidu saamiseks. Metsakuklased koguvad aprillist septembrini kuni 1000 kg lehetäinestet pesa kohta. Pere järglaste valguvajaduste rahuldamiseks söödetakse vastseid lehetäilihaga. Sügisel, kui õhutemperatuur langeb alla 5 0C, ei külastata enam puudel elavaid lehetäisid
Tean seda omast käest. Võisin süüa jahvatatud kanamunakoori ja see toimis täpselt nii kaua kui organism sellega ära harjus. Sõbranna ei söönud vitamiinegi regulaarselt, kuid küüned on tugevad kui tammed. Küünte tugevus on täiesti individuaalne ja igasugused nõuanded on siin nende tugevdamiseks vaid -hea reklaami nipp raha teenimiseks. Mind aitas vaid oma haprate küünte katmine kunstküüntega ehk õppisin 15 aastat tagasi maniküür-küünetehnikuks. Nii soovitan teistelgi, keda haprad küüned häirivad, katta need julgelt kunstküüntega. Pole vahet, kas geeli või akrüüliga ja unustage ära nende hapruse pärast muretsemine. /Maniküür-küünetehnik Piret (Küüt) Simon, ilusalong VIP Style Tallinnas, tegutsenud 15 aastat, kontakt 56 453 267 Haprate küünte peamiseks põhjuseks on pärilikkus, kuid küünte olukorda mõjutab ka väliskeskkond, toitumine, vananemine, erinevad traumad, haigused ja elustiil. /Siret Siida,
kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled viivad kohati pilvi edasi kiirusega rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. RÕNGAD Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Voyager 2 avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni N6
Ja see maa siin oli siis ka rohkem, kui endine moonakas oli oodanud. 4."Kuni silmad peas vaatamiseks, ikka saab vaadatud. Näe siin oli: mõrravaiad olid meres. Aga tuli Hannes-poeg uksest sisse, pani vesimütsi pähe ja läks. Ning kus on nüüd mõrravaiad? Mäel! Sedasi see asi maailmas läheb. Ning pika virisemisega pole toodud veel ühtegi kala randa ega pandud leiba lauale. Aga mis sa teed: mõni viriseb ja närib ise oma elu ning närib teistelgi!.." 5."Jah, tuleb ilusat aega! Kuidas võiksin siis mina minnaära siit? Eks meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi. See on mehekohane asi! Milleks joosta eemale, otsima teamida?... Isa! Kas ma olen sinu poeg?" ,,Oled!..Oled, Hannes-poeg! Olid.. alati! Just sina!" kinnitas isa liigutatud hääl. Raamat ,,Õitsev meri räägib rannakalurite elust
narkootikumidest ja alkoholist. Sel ajavahemikul oli tal üks peamisi Alles aastal 2002 jättis ta suitsetamise ning alkoholi joomise maha, sest tema hea sõber Joe Strummer suri. Strummer oli lähedane, kellega käis ta koos perereisidel. See pani ta mõtlema, et ka tema võib surra, kui ta ebatervisliku elu edasi elab. Järgmised 10 aastat olid tema elus väga edukad, sest tema tööde väärtused ja kvaliteet tõusid ning ta tegi üha rohkem näitusi. Tema teoseid eksponeeriti lisaks teistelgi kuulsatel näitustel, mille hulka kuulub 2003 aasta Jay Joplingi näitus ,,Romance in the Age of Uncertainty" White Cube galeriis. Peamiseks teemaks tema teostes on surm. Kuulsaks tegi teda eelkõige teos, kus surnud loomad nagu hai, lammas ja lehm on säilitatud formaldehüüdis. Kõige silmapaistvam on nende loomade hulgast hai kogupikkusega 4.3 meetrit. Damien Hirsti kuulsaimaks teoseks peetakse aastal 2007 valminud "For the love of God". See sisaldab 18. sajandil elanud 35
Nüüdseks on olukord täielikult muutunud. Piirid on ülemiseks vabad. Kas avatud uksed maailma on parandanud eestlaste heaolu? Alates taasiseseisvumisest on inimesed rohkelt kasutanud võimalust reisida. Avardades silmaringi ning tutvudes erinevate kultuuridega, saavad nad meeldejäävad elamused, mis muudavad argipäevaelu kirkamaks. Hiina reisilt õpitud pulkadega söömine annab võimaluse seda teadmist tuttavatega jagada. Korraldades taolisi õhtupoolikuid, võib teistelgi tekkida huvi reisimise vastu. Inimesi on ikka meelitanud kõik uus ja tundmatu. Tänu sellele saab Eesti oma kultuuripärandit veelgi suurendada. Peale gümnaasiumi lõppu algab noore inimese elus täiesti võõras eluetapp, milleks on tarvis juba varakult valmistuda ja eesmärke seada. Otsusele jõudmisele pole kuigi kerge. Võimalusi oma tulevikku kujundada on lõputult palju. Edasiõppimise ja töölemineku kõrval saab olla teatud aja jooksul vabatahtlik mõnes teises riigis
Mõnes paigas elab nii palju kilpkonni, et nad on sunnitud heitma üksteise peale, moodustades niiviisi kolm-neli kihti. Kilpkonnad on kõigusoojased loomad ja päikese käes soojendades tõstavad nad oma kehatemperatuuri. TOITUMINE Punatriip-kilpkonnad on kõigesööjad, kuid vanaloomad eelistavad siiski tselluloosirikkaid veetaimi. Nad püüavad ka väikesi loomi, näiteks limuseid, ussikesi, väiksemaid kalu ja veeputukaid ning neelavad nad tervelt alla. Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis. Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see "tants" kuulub pulmarituaali juurde
Need ei pruukind küll meeldida, aga vähemalt oli mingi üldpilt, mis polnud enam võõras. Novellis ,,Inimese vari" oli peamiseks kujundiks see, et oluline on, et tunneksid ennast vajalikuna. Naisel polnud lõppkokkuvõttes oluline, kas ta hoolitses oma poja või kellegi võõra eest peaasi, et ta sai tunda ennast vajalikuna. Tal oli kelle eest hoolitseda ja keda armastada. Kõik need novellid olid omamoodi, kõik nad lõppesid kurvalt ja oli tunda masenduse hõngu nagu teistelgi autoritel ja lugudel olid ka sellel sügavamõttelised ideed. Iseasi, kas neist aru saad.
Meelike Saarna ,,Kahe südamega tüdruk" Teos räägib neljast tegelasest, kellel on igal ühel isiklikult üks suur probleem. Nad kõik on mingil määral pettunud armastuses ning otsivad ja ootavad seda õiget, kuid kahjuks peavad leppima eluga sellisena nagu ta on. Mattias (dr. Paapuu psühhiaater) Tema pbroleem on, nagu teistelgi teose tegelastel, armastus. Ta on abielus naisega (Sigrid), kuid nende kooselu on muutunud rutiinseks. Nimelt ei ole Mattias nende voodieluga rahul, see tähenab tgelikult, et neil seda ei olegi. Seepärast ka mõtleb mees tihti teisele, veetlevale ja ilusale naisele Ireenile, kes on abielus. Nad käivad tihti söömas ja neil on koos ülimalt lõbus. Mehe mõtted on koguaeg temast, ta ootab kuguaeg aise telefonikõnet.. Jõuludeks ostab ta
annaabi.ee 
