Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teise maailmasõja algus (1939-1941)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hitler, nsvl, suurbritannia, pealetung, stalin, talvesõda, mussolini, churchill, armee, konverent, hiroshima, nagasaki, versailles, rahvasteliit, ohjeldada, kindlust, lepituspoliitika, laene, majanduspoliitika, vaesuses, ideoloogilised, ründamine, lepingud, okupatsioon, vallutused, vallutati, luksemburg, holland, lennukid, kolooniaid, jugoslaaviaKT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad
AJALUGU 9. KLASSILE – KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS II MAAILMASÕDA (1.09.1939-2.09.1945) 1. Puhkemise eeldused ja põhjused Versailles’ süsteem oli kokku varisemas, ka Rahvasteliit ei suutnud suurriike ohjeldada. Hitler soovis I maailmasõja järel loodud süsteemi likvideerida ning MRP sõlmimine lisas talle veelgi kindlust. Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud. Hitler tahtis endale Tšehhoslovakkia osasid, kus elasid sakslased. Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda. Müncheni kokkulepe
Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi
1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga
Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936
a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne
MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi.
Teine maailmasõda (1939 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940):
Ajaloo kordamisküsimused 1. Mõisted 1) Lepituspoliitika Suuremate riikide vaheline poliitika, kus proovitakse anda vastaste tingimustele järele ja seeläbi probleeme vältida. 2) Anschluss Austria ühendamine Saksamaaga. 3) Müncheni kokkulepe (sobing) Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tsehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943
1943.a suvel tegi Saksa juhtkond viimase kaitse asuda pealetungile punaarmee vastu. Kurski linna lähedal üritasid sakslased võtta nõukogude väeüksused piiramisrüngasse. venelastel õnnestus see peatada ja asuda pealetungile. paari kuuga vallutas Punaarmee tagasi 2kolmandikku Saksa poolt okupeeritud NSV liidu alasid. Samal ajal kui toimus Kurski lahing maabusid Usa ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini, uus valitsus sõlmis USA ja suurbritanniaga vaherahu. Ameerika ja Briti üksused jõudsid 1943.a sügisel ka itaalia Lõunapiirkondadesse.Saksa sõjajõud aga hõivasid Põhja- ja kesk Itaalia moodustades fasistliku vabariigi. Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja. TEHERANI KONVERENTS. 1943a. lõpul toimus Jaapani pealinnas Teheranis konverents, kus 1-st korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni 3 tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt ja Churchill
· Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu) · 01.09 1939 alustab sõda Poola vastu · 1940 kevadel suurpealetung Taanile, Norrale, kes alistuvad mõne tunniga · 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures
Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad alla. Poola jagati Saksa ja NL vahel ära ja Leedu läks NL-le. NSVL
1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud
17. sept. 1939 tungisid Poolasse idast Nõukogude väed. Saksa väed ründasid Varssavit ning vallutasid selle 28. septembriks. Saksa ja Nõukogude väed kohtusid Wisla ja Narewi jõel. 28. sept. 1939 sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSV liit Saksamaale osa vallutatud Poola aladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. 30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas Soome Talvesõda, mis kestis 1940.a. märtsini. Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi liinil. Sõjategevus Euroopas 1940 9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike.
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja
1. Mõisted. Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja
· Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal, Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon
rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abiga alistatakse ka Jugoslaavia.
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11)
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8
1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud) 2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a. aprill Franco kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur II MS algus 1939-1941 ·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks
II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat,
mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole.
TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa.
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid?
TEINE MAAILMASÕDA 1.TEISE MS PÕHJUSED 1.Poliitilised eeldused - Versailles´ süsteem osutus ebapüsivaks.Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2.Majanduslikud eeldused - Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et viia Saksamaa maj.kriisist välja ja tagada majanduslik õitseng. Nõukogude Liidu maj.poliitika põhiees-märk oli tugeva sõjaväe(Punaarmee) ülesehitamine,mille vajalikkust õigustati välisriikide vaenulikkusega, kuigi oma riigi kodanikud elasid hirmsas vaesuses.Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. 3.Ideoloogilised eeldused - Hitleri põhiidee oli,et Saksamaa rahvas vajab eluruumi, mida aga tuli jõuga hankida naberrahvastelt
Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris
annaabi.ee 
