Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teine Maailmasõda(täidetud tööleht)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konverents, president, magnus, chamberlain, daladier, hitler, mussolini, katõni, hiroshima, nagasaki, aatompomm, potsdami, teherani, jugoslaavia, marssal, väejuht, maailmasõda, ansluss, koonduslaager, kummaline, allkirjastatud, tsehhoslovakkia, kolmikpakti, teatakse, pearl, harboris, heitis, linnale, leidsid, tsiviilisikuid, dateeri, allkirjastamineKontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8
· · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. · · KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. · · MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. · · CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. · · DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. · · MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel · · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president.
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi.
Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan ( midway atoll 1942),NSV-Saksamaa(Stalingrad 1942-1943) 01.09.1939-algas II maailmasõda 22.06.1941- tungib Saksamaa kallale NSVle. 07.12.1944-Pearl Harbori rünnak 06.06.1944-Maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias 08.05.1945-Kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 02.09
HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all.
tagasi 3) Isikud Stalin NSV Liidu partei ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel Hitler Saksamaa füürer, raamatu ,,Mein Kampf" autor Chamberlain Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija Franco Hispaania diktaator, vabariikliku valitsuse kukutaja Mussolini Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945. a Churchill Briti riigitegelane, pea ja kaitseminister II ms ajal de Gaulle Rahvasliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president Molotov NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP Roosevelt USA president osales Teherani ja Jalta konverentsidel Ribbentrop NatsiSaksamaa välisminister, sõlmis MRP Eisenhover Liitlasvägede ülemjuhataja, teise rinde avamisel, hilisem president Zukov NSVL kindral, juhtis lahinguid Moskva, Satlingradi, Kurski ja Berliini all Mannerheim Soome armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president Petain Prantsusmaa ,,Au ja Häbi", Vichy valitsuse juht 4) Konverentsid
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad
1939.a. 23. august-MRP 1.sept.1939- saksa-poola konflikt. II maailmasõja algus. 17. sept 1939- NSV okupeetis ida-poola. 17. juuni 1940-balti riigid okupeeriti. 21. juuni 1940-riigipööre 21. juuli 1940-eestist sai NSV. 6. august 1940-eesti võeti NSV koosseisu. 22.juuni 1941-NSV-saksa sõja algus. 7. dets 1941-pearl harbour. nov 1942-veb 1943-stalingrad nov 1942-mai 1943-el alamein. 6. juuni 1944-normandia dessant. 8-9 mai 1945- saksamaa kapitulleerus. 6. august ja 9. august 1945- hiroima ja nagasaki. 2. sept II maailmasõja lõpp. SUNDAY 3rd SEPTEMBER 1939 Germany rejects an Anglo-French ultimatum and Britain and France declare war on Germany. ISIKUD: jossif stalin-NSV liider adolf hitler- saksamaa liider vjateslav molotov-vene välisminister joachim von ribbentrop-saksa välisminister neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister franklin delano roosevelt-USA president dwight eisenhower-normandia dessandi 1 väejuht.
konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. · KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. · MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. · CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. · DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. · MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all.
· koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11)
· Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.09.1939 II MS algus · 02.09.1945 II MS lõpp · 22.06.1941 Saksamaa ründas NSVL, (Sks vs NSVL sõja algus) · 06.06.1944 Normandia dessant · 07.12.1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pear'l Harbour'ile · 23.08.1939 Molotov-Ribbentropi pakt · 08.05
merepoolne osa okupeeriti, valitsus põgenes lõuna poole Vichy linna (Vichy valitsus juhiks Petain, tegi tihedat koostööd natsidega). Saksamaa ei okupeerinud kogu Prantsusmaad ja tema kolooniaid, sest vägesi oli tarvis mujale, tööstus- ja sõjaettevõtteid L-Prantsusmaal polnud; kolooniaid lasi Vichy valitsus kasutada). · NSVL-le tungis Saksamaa kallale Barbarossa plaani järgi 22. juunil 1941. aastal. Ka Stalin pidas enne plaani alustada sõjategevust, ent Hitler jõudis ette. Esialgu edenesid Saksa väed väga kiiresti, sest Stalin pidas seda vaid provokatsiooniks, kohati keelas vastupanu. Rakendas põletatud maa taktikat. 5. Barbarossa plaan · Välksõja plaan talveriideid ei jagatud · Kallaletung kolmes suunas: Nord (suund: läbi baltikumi Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Ukraina kaudu Stalingrad) · Baltikum vallutati, Leningradi piirati väga pikalt, inimesed surid nälga, Saksamaa linna vallutada ei suutnud
Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936
IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga
2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti, teine ms oli lõppenud Kolmikpakt ( Jaapan, Saksamaa, Itaalia )- sõlmiti Berliinis 1940. aastal .Allkirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada . Atlandi harta ( USA, Suurbtitannia )- sõlmiti 1941. aasta augustis, mille allakirjutasid Roosevelt ja Churchill .Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjargse maailmakorralduse põhimõtted. Tehrani konverents ( Stalin , Roosevelt, Churchill ) - toimus 1943. aasta lõpul Iraanis. Otsustati, et USA ja Suurbritannia avavad Prantsusumaal teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast, lisaks selle võttis NSV Liit endale kohustuse kuulutada Saksamaa purustamist sõda Jaapanile. Jalta konverents ( Stalin, Roosevelt, Churchill )- toimus Musta mere ääres 1945. aasta veebraris
II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi ning võtsid ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa sõtta Itaaliaga. Hitler üritas rünnata Suurbritanniat, kuid britid pidasid vastu. 1940. aasta hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 22.juuni 1941. tungis Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember 1941. ründas Jaapan USA mereväebaasi. 1942. aasta juunis toimus Hawaii saarestiku juures merelahing USA ja Jaapani vahel. Talvesõda 1939-1940 Nõukogude Liit esitas Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soome lükkas selle tagasi. Nüüd alustas NVS Liit
29.10.1929-USA-s börsikrahh, mille tagajärjel varises kokku kogu pangandus 1.09.1939- Teise maailmasõja algus, kui saksamaa otsustab Poolat rünnata 17.09.1939- NSVL tungis Poolale kallale (Ida-poola aladele) 30.11.1939- Talvesõja algus Soomes 22.06.1940-saksa-prantsuse Compiegne vaherahu nr2. 22.06.1941- sakslased ületasid Barbarossa plaani kohaselt NSVL-i piiri 8.05.1945-saksamaa kapitulatsioon, sõja lõpp Euroopas 6.08.1945-Hiroshima aatomipomm Jaapanis, USA poolt, 3 päeva hiljem Nagasaki 2.09.1945-Jaapani Kapitulatsioon, lõppeb teine maailmasõda Demokraatia levik I maailmasõja järel -demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid -demokraatlike vabaduste laienemine (valimisõigus ka naistel) -mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, mille põhjuseks olid traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus Uus kurss USAs Roosevelti poolt ellu viidud poliitika (New Deal) -riigi sekkumine majandusse -rangem regulatsioon
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia
Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel. Teine maailmasõda. 1. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 2. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa
1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud
sisse piirata ja hävitada Kurski piirkonda koondunud Nõukogude väed. Kurski lahing lõppes Saksa vägede lüüasaamisega ning jäi sakslaste viimaseks suurpealetungiks . M is põhjustas m urrangu? Hitlerile ja Saksa väejuhatusele oli algusest peale selge, et nende ainsaks võimaluseks võita maailmasõda on välksõda Blitzkrieg. • Pikaajaliseks sõjaks ei olnud Saksamaal piisavalt ei inim- ega ka materiaalseid ressursse. • Hitler ja mitmed tema kindralid suhtusid üleolevalt oma vastastesse. • Esimene pettumus tabas sakslasi 1940.a. sügisel, kui üksi jäänud Suurbritannia jätkas võitlust ning suutis saksa lennuväe survele vastu panna. • Teine pettumus tabas neid idas, kui NSV Liit, olles rasketest lüüasaamistest nõrgestatud ning kaotanud peaaegu kogu armee ja ulatusliku territooriumi, säilitas vastupanutahte. • USA sõttaastumine andis Hitleri-vastase koalitsiooni
06 1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V. Quislingi valitsus. 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas · Vallutati: o Luksemburg o Holland o Belgia · Selleks kulus 2 nädalat · Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia · 14.juuni 1940 Pariis langes Prantsusmaa alistumine 22. juunil alistus prantsusmaa saksamaale II maailmasõja lõpp · 1942 Ühinenud rahvad (edaspidine ÜRO) · 1943 - Teherani konverents (teise rinde avamine Lääne rindes) · 6. juuni 1944 Normandia dessant (saksa maa ründamine teiselt rindelt ootamatult) · 20.juuli 1944 Atentaat hitlerile · Strateegiline pommitamine sakslastele Saksamaa jäi ilma liitlasteta · 1944 sõjast lahkusid: o Rumeenia o Bulgaaria o Soome o Ungari Pühjuseks: · punaarmee pealetung · varssavi ülestõus
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2. Saksamaaga liidetud alad: Enne Müncheni konverentsi: Reini demilitariseeritud tsoon (1936
riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill. Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid
· Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud. Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati
La Manche´i äärde. · Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha. Prantsusmaa langemine 1940, juuni · Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal. · Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale. · Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha. · 14. juunil sõitsid Saksa väed linna. · 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga. · 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all. · Hitler lootis asjatult, et Briti valitsus loobub sõjapidamisest. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina.
1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult.Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide 01/01 Hitleri tulek lahendamist.Inimesed lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest /1934 võimule pääseda. 1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt Nõukogude
mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa
poliitikaga, lubades Saksamaal annekteerida Austria ja Tsehhoslovakkia. Üks Adolf Hitleri ambitsioone oli ühendada Saksamaa ja Austria. See liit oli keelatud 1919. aasta versailles rahulepinguga, sest Prantsusmaa ja teisedki riigid leidsid, et nii muutuks Saksamaa liiga tugevaks. 1930. aastate alguses soovisid Saksamaal ja Austrias juba paljud, et nende riigid ühineksid, aga 1934. aastal toimunud natslik riigipöördekatse Austrias kukkus läbi. 1938. aastal kohtus Hitler Austria kantsleri Kurt von Schuschniggiga ja esitas talle uusi nõudmisi. Riiki haaranud kaose ja Saksamaa sõjalise ohu tõttu astus Schuschnigg Austria natside liidri Artur von SeyssInquarti kasuks tagasi. Viimane kutsus Saksa väed Austriasse ja kahe riigi ühinemine ehk anschluss kuulutatigi välja 13.märtsil 1938. Hitler soovis tagasi ka teisi alasid, mis Versailles rahulepinguga olid läinud teistele riikidele ja kus elas palju saksa päritolu inimesi
Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida- Euroopa.
annaabi.ee 
