Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teine maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maailmasõda, okupatsioon, stalin, nsvl, moskva, kontrolltööks, molotov, lääneosa, idaosa, samale, kadus, kaardilt, leedut, sõlmima, sõjaväebaasid, ainsa, aprillis, holland, luksemburg, pingsalt, barbarossa, leningradi, liitlane, pearl, havai, suurbritannia, kapituleeruma, kurski, armees, gaulle, rinded, elbe, jätkusKui kogu Euroopa jälgis pingsalt olukorda Prantsusmaal, otsustas NSV Liit okupeerida Balti riigid. 7.12.1941 astus Teise maailmasõtta Saksamaa liitlane Jaapan, kes ründas USA mereväebaasi Hawai saarestikus. Murrang Teises maailmasõjas Saksamaa kahjuks toimus 1942-43 a. Stalingradi lahingus. Teine rinne avati USA ja SuurBritannia vägede poolt Prantsusmaal 6.juuni 1944. 1944.a. suvel jõudsid Punaarmee väed taas Eestisse, kus lõppes Saksa okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon. Teine maailmasõda jätkus Kaug-Ida rindel võitlusega Jaapani vastu. Usa kasutas seal esmakordselt tuumarelva. Sõda lõppes 2.september 1945, Jaapani kapituleerumisega. 2. Ajaloolised isikud Natsi-Saksa välisministes, sõlmis MRP Ribbentrop NSV Liidu riigijuht Stalin Liitlasvägede ülemjuhataja teise rinde avamisel D. Eisenhower USA president 1933-1945 Roosevelt 3. Ajaloolised sündmused 1.sept. 1939 Teise maailmasõja algus Nov.-veebr 1941.a
ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Harta 2. ja 3. punkt nägid ette sõja ajal vägivaldselt likvideeritud riikide iseseisvuse ja riigipiiride taastamist. Ainukesena ei saanud iseseisvust tagasi 3 Balti riiki. Nõukogude Liit liitus Hartaga sept. 194, kuna vajas lääneriikide materiaalset abi kuigi harta kõik punktid polnud NL-ile vastuvõetavad. Teherani: dets 1943.a Riike esindasid poliitilised liidrid: W.Churchill (Suurbritannia peaminister), F.D. Roosewelt (USA president), J. Stalin NL diktaator. Otsustati: *Teise rinde avamine (1.rindeks Nõukogude-Saksamaa rinne),otsustati avada Põhja-Prantsusmaal Normandias dessantoperatsiooniga "Overlord" 01.05.1944, tegelikult avati 06.06.1944 *Balti riikide küsimus: Vastuolus Atlandi harta 2. ja 3. punktiga, nõustuti Balti riikide jäämisega NLile, kuna tunnustati NLi 1941. a piire. Jalta: veebr 1845.a Riikide esindajad samad, mis Teheranis. Otsustati:
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma
vapustades sellega vastaspoolt 9) allveesõda- algas 1940, UK vs Saksa, kes üritasid UK kaubateid halvata, kuid nende laevastik oli liiga väike ja nõrk. Kõige ägedam 1942 a algul, kuid siiski jäid peale liitlasväed (suutsid kiiremini laevu juurde ehitada) 10) Leningradi blokaad- Leningradi piiramine Saksa poolt 8.09.41-27.01.44. Nälga suri üle 640 000 inimese. Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida. 11) Moskva lahing- algas 1941, Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi. Lõppes 1942 12) Stalingradi lahing peeti 21.august 1942 Saksamaa ja nõukogude Punaarmee vahel. 13) Pearl Harbori rünnak- oli Jaapani keiserliku mereväe rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 14) Teherani konverents- Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida
Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool ehk Franco ning pärast seda kehtestati Hispaanias Franco diktatuur. Tekkis, sest võimule sai kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ning ühiskond polariseerus, levisid kuuldused proletariaadi diktatuurist. 4
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping?
september Saksamaa kallaletungiga Poolale. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV mõjusfääri, suus sundis viimane Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima mittekallaletungi pakti. Sellega toodi Balti riikide territooriumidele NSV Liidu sõjavägi. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSB Liit alustas 1939. aastal Talvesõda. NSV Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud:
❧ 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust => Saksamaad ähvardas sõda kahel rindel: Läänes ja Idas. Otsustavaks sai NSV Liidu käitumine. Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) ❧ 23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt (Russo-German pact / Hitler-Stalin pact) ❧ Lepingule kirjutasid alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ❧ Saksamaa ja NSV Liit kohustusid 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus ❧ Salajases lisaprotokollis jagasid Saksamaa ja NSV Liit omavahel mõjusfäärid Euroopas (NSV Liidu mõjusfääri jäid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning hiljem ka Leedu) "The Prussian Tribute in Moscow", satirical newspaper "Mucha", September 8, 1939, Warsaw TEISE MAAILMASÕJA
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud
3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi imereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat
kui ka hitler.23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotov- Ribbentropi pakt. Allkirjastanud riigid lubasid 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata.Lepingu kõige olulisemaks osaks oli lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3. Spetember 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola
Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud) 2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 3
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a
6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
· Ultimaatumi 2 olulisemat nõuet : 1. Täiendavate väeüksuste lubamine Leedu territooriumile 2. Valitsuse väljavahetamist · 15.06.1940 Punaarmee marsib Leetu. Nõukogude okupatsiooni algus. · 16.06.1940 Esitati ultimaatum Eestile · 17.06.1940 Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus Eestis ja Lätis · Eestisse saadeti A.Zdanov Stalini eriesindaja. Viis Nõukogude okupatsiooni poliitika Eestis läbi. Stsenaariumi,mida Stalin ette nägi. · 21.06.1940 astus sisse uus valitsus,mille eesotsas oli J.Vares Barbarus. Juunipööre · Eesti riiklus likvideeriti täielikult järgmiste ümberkorraldustega (juuni-juuli 1940) 1. Keelustati Isamaaliidu,Kaitseliidu ja kutsekodade tegevus 2. Hakati vallandama juhtivaid ametnikke 3. Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P Eestimaa kommunistliku bolsevike partei tegevus. 4
II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese,
1 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Teine maailmasõda Referaat l 2 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................
08/23 Molotovi- anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem /1939 Ribbentropi pakt lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa. 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola 09/01 NSVL tungib mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV /1939 Poolale kallale Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam. Saksamaa kallaletungi Poolale loetakse ka Teise maailmasõja alguseks. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, sõlmiti 28. septembril 1939 aasta 09/28
Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas:
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid
mai Belgia Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung, 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22.juuni 1940 kapituleerus Prantsusmaa Saksamaa ees. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka 2. Atlandi harta Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna NSVL oli okupeerinud Baltikumi, mis tähendas, et seda punkti ta ei järginud. Samuti oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Samuti oli Atlandi hartas kirjas see, et alla kirjutanud riigid ei taotle mitte mingisugust omakasu.
võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942
võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942
See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.
Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks. 22. mai 1939 23. august 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa- Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1
september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe
Virtsu Põhikool Teine maailmasõda Referaat Koostas: Risto Kriik 9.klass Juhendaja: Lembit Tammsalu Virtsu 2007 Sisukord Virtsu Põhikool............................................................................................................ 1 Teine maailmasõda..............................................................................................................1 Referaat............................................................................................................................... 1 Sisukord......................................................................................................................2 ..........................................................................................................
lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 4. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. Saksamaa vallutuste osas piirdusid lääneriigid protestiga, mis diktaatori jultumusele aina hoogu lisasid. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktaktuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 5
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr
aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938
annaabi.ee 
