Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teine maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1941a, konverents, 1939a, 1945a, molotov, 1938a, churchill, moskva, lepin, protokoll, repressioonid, stalin, hitler, välisminister, maailmasõda, ansluss, saksakeelne, pooldajaid, kehval, nsvl, lääneosa, prantsusmaaga, valitsema, kaotatud, elektrijaamad, teljeriigid, suurbritannia, kolmikpakt, 1940a, konverentsid, teheran, potsdam, kurski, midwayFranco Hispaania diktaator Mussolini Itaalia diktaator Churchill Briti riigitegelane Gaulle Vabadusliikumise juht Pr, hiljem president Molotov NSVL välisminister Roosvelt USA president Ribbentrop Natsi-Saksamaa välisminister. KONVERENTSID TEHERAN 28.11-1.12 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimus, kohtusid Sm vastu võitlevate riikide juhid ja leppisid kokku edasised sõjaplaanid. JALTA 4.-11-02 1945 Jalta linnas toimus, võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt kõlastati Sm lõpliku purustamise ja sõjajärgne maailmakorraldus. POTSDAM 17. juuli-2.aug 1945 USA, SB, NSVL juhid arutasid SM sõjajärgset korraldust, kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. MRP 23.aug 1939 leping NSVL ja Vm vahel, mille järgi ei tungi nad üksteisele kallale ja jagasid Euroopa omavahel (Sm- L-Poola, Leedu, Vm Soome, Eesti, Läti, I-Poola). 1942 SB ja NSVL sõlmisid sõjalise liidu lepingu, USA purustas Midway merelahingus
Poola jagatakse omavahel ära. Saksa jätkab sõjategevust L-Euroopas (Taani, Norra, Holland, Belgia, Luxemburg) Inglise-Pr. väed surutakse vastu merd. 1940a. suveks. Enamik vägesid purustatakse, Ingl-Pr. vägede riismed evakueeruvad Inglismaale. Juuni keskel langeb Pariis ja Pr. kapituleerub Saksamaale. Lõuna-Pr. mood. Saksa sõbralik Vichy valitsus, mille eesotsas oli marssal Henri Petaine. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia., peamiselt W. Churchill. Inglise vägede koosseisus võitlesid veel prantslased, kelle juhiks Charles de Gaulle. Lahing Inglismaa pärast. Samal ajal 1940 vallutab N.L osa Soomest ja okup. 1940 suvel Baltiriigid ja Bessaraabia. Selle oli eelnenud 39a. Baaside leping. 1940 kui oli sõlmitud Kolmikpakt, alustab Saksamaa N.L vastase sõjaplaani väljatöötamist Barbarossa. 22juuni. 1941 tungib Saksa N.L kallale. NSVL satub Hitleri vastase leeri. Venemaa nim. Suur Isamaasõda. 7.dets 1941 Pearl Harbor
müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus
likvideeritaks Poola koridor. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? - Peale Tsehhoslovakkia loovutamist mõistsid lääneriigid, et järeleandmised Hitlerit ei rahulda ning lääneriigid pakkusid igakülgset abi Poolale. 4. Selgita mõiste - Poola koridor: Saksamaa piirkond (Lääne-Preisimaa), mis Versailles' rahulepinguga Poolale anti 5. MRP kirjeldus 23. augustil 1939. aastal sõlmisid (Nõukogude Liidu välisminister) Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop (Saksamaa välisminister) Moskvas mittekallaletungilepingu ja selle juurde kuuluva salajase lisaprotokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. 6. Selgita mõiste: Rapallo leping - 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja
paari kuuga vallutas Punaarmee tagasi 2kolmandikku Saksa poolt okupeeritud NSV liidu alasid. Samal ajal kui toimus Kurski lahing maabusid Usa ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini, uus valitsus sõlmis USA ja suurbritanniaga vaherahu. Ameerika ja Briti üksused jõudsid 1943.a sügisel ka itaalia Lõunapiirkondadesse.Saksa sõjajõud aga hõivasid Põhja- ja kesk Itaalia moodustades fasistliku vabariigi. Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja. TEHERANI KONVERENTS. 1943a. lõpul toimus Jaapani pealinnas Teheranis konverents, kus 1-st korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni 3 tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati: USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal Teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandis. Nõukogude sõjavägi pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. NSV võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksapurustamist Jaapanile sõja
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud
Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud. 4Saksamaal tungib kallale NSV liidule.Hitler ja Stalin lubasid üksteist Molotovi-Ribbentropi pakti järgi 10 aastat puutuda aga nad mõlemad valmistusid üksteise ründamiseks.Saksamaa koos liitlastega jõudsid ette, tungides 1941.a. 22 juuni NL aladele. Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus
MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga
· · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel · · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks.
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks
Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 4. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu. 2) NSV Liit sai Soome, Läti, Eesti, osa Poolast ja osa Rumeeniast ( Bessaraabia) 28. septembril sõlmiti salaprotokolli lisaprotokoll, mille alusel Leedu läks NSV Liida mõjusfääri. 5. MRP sõlmimine oli mõlemale riigile vajalik, kuna :
Lääne demokraatia. riiki). Sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Hispaania kodusõda(1936-1939). Esimene sõda peale I MS, Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Euroopas. Peale seda, kui võimule tuli Rahvarinne. Ülestõus Hitlerivastane koalitsioon: USA Kongress võttis vastu nn. lend- Marocos, mille juhiks oli Francisco Franco. 27 riiki kirjutasid alla lease`i, Churchill ja Roosevelt - Atlandi harta põhimõtted. 1942 mittevahelesegamispoliiika lepingule. Siiski diktatuuri riigid alla ei kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste kirjutanud, Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot relvadega ja ka deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: sõduritega. Rahvarinnet toetas NSV. Kodusõjas katsetasid saksa, It hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha ja NSV uusi relvaliike ja sõjapidamisviise
kui saksamaa viis väes reinitsooni, tegutsesid samamoodi ehk ignoreerisid. Ehk ajasid lepituspoliitikat. Saksamaa esitas järgmised nõudmised Tsehhoslovakkiale. Tsehhoslov oli paljurahvuseline riik. Seal elas umbes 6,5 milj tsehhi, 3,2 milj sakslast, 3 milj slovakki, 700 000 ungarlast ning poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tsehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased. 1938a kevadel-suvel sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga. Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osales Saksamaa(Hitler), Itaalia(Mussolini), Inglismaa, Prantsusmaa. Seal arutati Sudeedimaa küsimust. Tsehhoslovakkiat sinna ei kaasatud. Konverentsi tulemusena otsustati, et
varustusteid. Sakslastel oli tõhus taktika, kuid puudus piisavalt allveelaevu. Inglased suutsid peale jääda: ehitasid kaubalaevu kiiremini kui neid hävitati, murdsid läbi sakslaste salakoodi Enigma, õppisid allveelaevade vastu kasutama lennuväge. BAASIDE LEPING Erinevalt teistest riikidest ei kuulutanud Eesti mobilatsiooni lisaprotokollist kuuldes, rõhutades hoopis erapooletust. NSV Liit blokeeris Eesti merelt. Eesti saatis Moskvasse K. Selteri. 24. sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liidu vastastikune abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 kirjutas Eesti alla baaside lepingule 18
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit.
1943 1.Stalingradi lahing jätkub, vangi võeti 90 000 sakslast 2.Leningradi läbimurre 3. 1944 1.Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias 2.Eesti ja Läti vallutamine Punaarmee poolt 3.Prantsusmaa vabastamine 1945 1.NSV kuulutas Jaapanile sõja 2.Jalta konverents 3.Potstami konverents 2. Mis tähtsus oli Teises maailmasõjas Kurski lahingul? ................................................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................................... 3
Tagajärjed: Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuuriehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. Kommunistliku bloki e. Teise Maailma teke Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus Iseloomusta sõjategevust kaardi abil; 2. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu; koalitsioon ja selle kujunemine: · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks
a Churchill Briti riigitegelane, pea ja kaitseminister II ms ajal de Gaulle Rahvasliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president Molotov NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP Roosevelt USA president osales Teherani ja Jalta konverentsidel Ribbentrop NatsiSaksamaa välisminister, sõlmis MRP Eisenhover Liitlasvägede ülemjuhataja, teise rinde avamisel, hilisem president Zukov NSVL kindral, juhtis lahinguid Moskva, Satlingradi, Kurski ja Berliini all Mannerheim Soome armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president Petain Prantsusmaa ,,Au ja Häbi", Vichy valitsuse juht 4) Konverentsid Konverents Toimumisaasta Osapooled Otsused Atlandi harta 1941 Inglismaa; Usa; hiljem NSVL sõnastati sõjaeesmärgid ja järgne maailmakorraldus. Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus.
06 1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V. Quislingi valitsus. 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas · Vallutati: o Luksemburg o Holland o Belgia · Selleks kulus 2 nädalat · Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia · 14.juuni 1940 Pariis langes Prantsusmaa alistumine 22. juunil alistus prantsusmaa saksamaale II maailmasõja lõpp · 1942 Ühinenud rahvad (edaspidine ÜRO) · 1943 - Teherani konverents (teise rinde avamine Lääne rindes) · 6. juuni 1944 Normandia dessant (saksa maa ründamine teiselt rindelt ootamatult) · 20.juuli 1944 Atentaat hitlerile · Strateegiline pommitamine sakslastele Saksamaa jäi ilma liitlasteta · 1944 sõjast lahkusid: o Rumeenia o Bulgaaria o Soome o Ungari Pühjuseks: · punaarmee pealetung · varssavi ülestõus
joachim von ribbentrop-saksa välisminister neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister franklin delano roosevelt-USA president dwight eisenhower-normandia dessandi 1 väejuht. charles de gaulle-prantsusmaa president. gustav mannerheim-soome talvesõja kangelane. robert oppenheimer-tuumapommi isa. erwin rommerl-saksa kindral(kõrberebane). fr.w.e.paulus-saksa vägede juhataja stalingradis. Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia peaminister. KÜSIMUSED: II maailmasõja põhjused: 1)tahe oma riigi piire suurendada. 2)muutuda euroopas mõjuvõimsaks. 3)rahvasteliit ei toiminud, polnud mehhanismi. 4) nsvl-saksamaa vallutus plaanid. 5)jaapani ambitsioonid kaug idas. rahvusvahelised lepingud, mis aitasid kaasa II maailmasõja puhkemisele: 1)Müncheni konverents (1938) oma otsustega. 2) MRP 23. august 1939.
4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus algas kohe etniline puhastus (poolakaist elanikud saadeti Siberisse). Moskva hakkas avaldama survet ka Balti riikidele, et need annaksid loa rajada seal Punaarmee baasid. Septembris-oktoobris sõlmiti vastavad lepingud, mille tulemusena sisuliselt okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. 5) 28.sept. 1939 oli likvideeritud Poola riik. Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole. 3
2. Müncheni sobing- sept 1938, Rahvusvaheline nõupidamine. Sudeedimaa taheti võtta Tsehhoslovakkialt ära. Kutsuti kokku Müncheni nõukogu: Chamberlain-(Suurbritannis peaminister), Mussoliini(Itaalia riigipea), Hitler(Saksa riiggipea), Daladier(Prantsuse peaminister). Saksa saab Sudeedimaa alad endale. Okupeerib kogu Tsehhi. Slovakkia jääb endaette riigiks aga sültub täielikult Saksamaast. Samal ajal sõlmib Saksa hoopis NSVL-ga lepingu: Molotovi-Ribbentropi pakti-23 aug 1939a. See oli mittekallaletungi leping 10-ks aastaks. Salaprotokollides jaotati omavahel Ida-Euroopa. Saksa seljatagune oli kindlustatud ka ta tahtis nüüd rünnata Prantsusmaad. 3. Sõja algus- 1. Saksamaa ründab 1 sept 1939 Poolat ja 2 nädalat hiljem 17sept ründab NSVL ka Poolat. Poola alistatakse üsna kiiresti.2.Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad Saksale sõja. 3. Kummaline sõda- Saksamaa koondab oma mehed Prantsuse piirile kaevikutesse aga kumbki sõda ei alusta. 4
Tsehhimaa võeti Saksamaa kontrolli alla ja Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Sama aasta kevadel tahtis Saksamaa ka Poolalt Gdanskit ning okupeeris Leedult Klaipeda. Peale Tsehhoslovakkia vallutamist said lääneriigid aru, et järeleandmistega Hitlerit ei soosi. Hitler oli eesmärgiks võtnud vallutada Poola . Molotovi-Ribbentropi pakt Alates 1939. aastast hakkasid NSV Liidu, Saksamaa suhted paranema. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu minister Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop alla Vene-Saksa mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov- Ribbentropi nime all. Lepingu avalik punkt oli mittekallaletungileping Saksamaa- Venemaa vahel, kuid avalikustamata jäi pakti salajane protokoll, mille kohaselt jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV Liidule Soome, Eesti, Läti, Leedu idaosa, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaale kuulusid pakti alusel Lääne-Poola ja Leedu lääneosa.
juuni 1940 Compiegne'i metsas. Saksamaa tahtis veel vallutada Suurbritanniat ja pidevalt tehti õhurünnakuid Inglismaa linnadele. Hitler üritas valmistada meredessanti Suurbritanniasse, kuid see plaan kukkus läbi, sest seda ei suudetud organiseerida. Toimusid küll ägedad lahingud Põhja- Aafrikas Suurbritannia asumaadel, kuid britid jäid endiselt peale. 4. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja kuidas arenes sõjategevus idarindel 1941-1943? (Leningradi blokaad, Moskva lahing, Stalingradi lahing) Molotovi-Ribbentropi paktiga lubasid NSVL ja Saksamaa teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata, kuid kumbki riik ei plaaninud seda plaani täita ja mõlemal oli plaanis teist rünnata, aga Saksamaa jõudis oma liitlastega ette ja tungis 22, juunil 1941 NSVL aladele. Saksamaa okupeeris Baltimaad ja jõudis välja Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid Hitleri vägedel ei õnnestunud. 1941
· Belgia · Holland · Prantsusmaa · Taani · Norra · Poola · Jugoslaavia · Kreeta · 9. Mis nime kandis Saksamaa Venemaa vastase sõjategevuse plaan? Kirjelda seda plaani. · BARBAROSSA plaan see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu, mille kestuseks peeti 10 nädalat. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida Venemaa sügavustesse. · 10. Miks oli oluline Moskva lahing? · Moskva lahingus kukkus sakslaste välksõja plaan läbi, saksa väed kandsid suuri kaotusi, Moskva lahing oli esimene tõsin etagasilõõk Saksamaale, see sundis neid 100-300 km taganema. · · 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel? · 1942 Stalingradi lahing sakslased kapituleerusid · 1943 Kurski lahing sakslased kandsid taas suuri kaotusi · 1942 Midway merelahing ameeriklased purustasid jaapanlaste laevastiku · 12
· DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. · MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust.
Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud) 2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a
Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida. Hitleri välksõja plaan kukub läbi. 29 suvel toibuvad sakslased ja Hitler nõuab Stalingradi vallutamist. 30 19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata.
ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa. Suurbritannia ei sekkunud, lootes Saksamaa inndu vähendada. Prantsusmaa ei julgenud üksi sõda alustada. MOLITOVIRIBBENTROPI PAKT Sõlmiti 23.august 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Alla kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Riigid kohustasid säilitama erapooletust juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lisati ka salajane protokoll. SALAJANE PROTOKOLL Piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas. NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung
Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsioonidena, mis pidid organisatsiooni keskjuhatusele alluma. Tegemist ei olnud eri maade kommunistlike parteide vaba foorumiga, vaid Komintern oli kogu oma eksisteerimise aja NSVL kontrolli all ning täitis Moskva võimupoliitilisi eesmärke.K kaudu rahastati, suunati, kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideed, kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kasutati eri meetodeid: 1920ndate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Eur riikides. Koguti luureandmeid NSVL kasuks, mõjutati välisriikide poliitikat. Kuna paljudes riikides olid kommunistlikud parteid
rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1
annaabi.ee 
