Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TEHISKIUD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
märg, märgu, viskoos, leegiga, põletuskatse, tuhk, vaju, viskoosi, modaal, kupro, atsetaat, imab, imada, kangal, põlemine, kuivab, kortsu, plastik, eemaldamisel, möödudes, lahvatab, kangas, märgumine, kilet, äädika, atsetaadi, haisu, tehiskiud, lagunemine, vastuvõtlik, tõmbetugevus, mõõdupüsivus, tükk, eraldus, veidrat, lõhnale, tuhkaLOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt
SÜNTEETILISED KIUD (Polüester, Polüamiid, Akrüül, Modakrüül) POLÜESTER (PE,PL,PES,PET) Põletuskatse (1). Leegile lähenedes hakkab sulama ja siis süttib kergesti ja kiiresti. Leegist eemaldades põleb lõpuni, alles jääb must tomp. Eraldub paberi põlemist meenutavat lõhna. Märguvuskatse (1). Vette asetades hakkab aegamööda vett imama. Võib öelda, et imab vett aga mitte eriti kiiresti ega intensiivselt. Anuma põhja vajub alles füüsilise surumise tagajärjel. Põletuskatse (2). Leegile lähenedes hakkab sulama, leeki asetades lahvatab suure leegiga põlema, leegist ära võttes hõõgub väikese leegiga edasi. Põlemisjäägina jääb järgi must tomp. Lõhn on paberi moodi. Märguvuskatse (2). Üpris hästi imab vett ja kui on piisavalt niiskust imanud mingi aja möödudes, siis vajub põhja. Tulemuste võrdlus: Põletuskatse
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub
(niiskusimamisvõime alla 2%.) · Välimuse säilitamine - ei kortsu, on mõõduka mõõtmete stabiilsusega ja kõrge elastsuse taastumisega. Säilitab hästi värvi. Modakrüülid on väikese hõõrdekindlusega ja kuumustundlikkud. [5] Akrüül (PC) · staapelkiu pikkus on 25-150 mm · kiu tugevus 20-40 cN/tex. · Kuulub kergete kiudude hulka · akrüültooted on soojad, pehmed, kerged, kortsuvad vähe · kuumuse suhtes tundlik, kehv kuumus- ja tulekindlus, süttib hõlpsasti ja põleb suure leegiga Akrüülist tooteid ei ole üldiselt vaja üldse triikida · Niiskussisaldus väike ning sellepärast ka elektriseeruv kiud · Suurepärane vastupidavus päikesevalguse, hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise suhtes · Parandab rõivaste tugevusomadusi ja pikendab kandmisiga · Süttib raskelt, põleb suure leegiga, levitab tahmast suitsu. Jahtunud jääk kõva ja rabe. [5] Polüamiid (PA) Kõikidel PA on rida ühtseid omadusi ja omadusi mis sõltuvad kiumolekuli ehitusest
Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas
tuhatükkideks. Põletamisel eemaldub terav lõhn. Kui põletada suuremat kangatükki, eemaldub põlemisel musta tossu. Niit sulab ja põleb keskmise kiirusega ja edasi ka veel leegist eemaldades. Leek mingit värvi ei anna. Valge niit käitub leegi lähenedes samamoodi nagu must niit. Põletuskatse järgi eeldan, et tegemist võib olla keemilise kiuga, kas triatsetaadi, nailoni või polüakrüüliga. Viskoosi kangas ei ole, kuna viskoosi põlemisel eraldus hall tuhk, antud kanga puhul aga jääb järgi must kõva tomp. Kuna põletamisel eemaldub tossu, siis eeldan, et tegemist võib olla polüakrüüliga. III kangas 9 Põlemisel muutub mustaks keraks. Kustub leegist eemaldades ja levitab tahmast suitsu. Esineb natuke magus ja suitsunud lõhn. Kanga ja kiu käitumine põlemisel on omane polüestrile. [1] 1.4
. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas 1 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 2 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude- maaramine/poletusproov (kasutatud 18.11.2014 kl 21.40)
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID..............................................................6 2.2 POLÜESTER..............................................................6 2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7 2.4 ELASTAAN.................
Tallinn: Infotrükk. Järeldus: Katse kinnitas, et polüester põleb sulades ja kiiresti, kuid halba süttimist katsest ei selgunud. Võimalik, et katses kasutatud kangad olid töödeldud mõne ainega, mis kiirendas süttimist. Märgumine 1. Kangas Kuiva kanga kaal: 0,3560-0,0029=0,3531g. Märja kanga kaal: 0,4750-0,0018=0,4732g. Märgudes suurenes kanga kaal 34% võrra. Märguvad kiud, kangas ise tundub nagu oleks kuiv, kuivab ruttu. Saab järeldada, et kangas imab küll vett, kuid mitte väga palju. 2. Kangas Kuiva kanga kaal: 0,1900-0,0339=0,1561g. Märja kanga kaal: 0,6777-(-0,0357)=0,7134g. Märgudes kanga kaal suurenes üle 350% võrra, seega saab järeldada, et kangas on väga hästi vettimav ning märgub kergesti. Märgub kangas, tundub nagu oleks läbimärg, ei kuiva ruttu. Järeldus: Kahe erineva polüestri märguvuskatsed olid väga erinevad. Seetõttu saab järeldada, et polüestri märguvusomadused varieeruvad ning sõltuvad
läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. 1.1.5 kašmiirvill Kašmiirkitselt kammitakse eriti peent ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks. Kašmiirlõng on väga pehme, kerge ja soe. Imab väga hästi niiskust ja sobib seega Selleks et saada parimat kiudu, kammtakse kitselt aluskarva. Sellest eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Kuna ühelt kitselt saab ainult väga vähe villa (kuni 500 grammi), siis on see väga kallis. 1.1.6 Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme
Kõige tuntumad taimsed kiud on: Puuvill, lina. Puuvilla kasvatati juba Vanas Egiptuses, Indias, Hiinas ja Peruus. Puuvilla saadakse üheaastase puuvillapõõsa viljast. Kiudude looduslik värvus on valge või kreemjas. Puuvilla kiudude omadused: Niiskust imav, õhku läbilaskev. Hoiab hästi sooja (väike soojusjuhtivus). Hästi pestav, talub väga tulist vett. Talub triikimisel kõrget temperatuuri niiskelt 220*C. Põleb kiiresti, ereda leegiga. Jääk kerge hall tuhk, jääb hõõguma sädemetena. Paberi põlemise lõhn. Looduslik siid on kõige hinnalisem looduslik kiud. Siidiliblikaid kasvatati Kagu- Aasias juba 4000 a e. Kr. Siidi saadakse siidiliblika rööviku kookonitest. Kookoneid aurutatakse ja leotatakse kuumas vees ning seejärel keritakse niit lahti. tekstiilkiududena kasutatakse veel jõhvi ja udusulgi. Koosnevad peamiselt valkainest, nende põlemisel eraldub iseloomuliku karvade põlemise lõhna.
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav
Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud, gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st
kas raudvitrioli, tinasoola või vaskvitrioli. Raudvitriol muudab värvid tuhmimaks, tumedamaks. Tinasool muudab värvid särvamaks ja kollakamaks. Vaskvitriol muudab värvid rohekamaks, pruunikamaks. Lõnga ei ole soovitav hoida lahuses kauem kui 10 minutit. 7. Pärast värvimist tõsta lõngad värvi kinnistumiseks mõneks ajaks puhtasse vette seisma. Pese lõngad lahjas pehmetoimelises pesulahuses. Seejärel loputa hoolikalt. Märg lõng on päikesevalguse kahjulikule toimele vastuvõtlik, seepärast kuivata lõnga varjulises kohas. Kuivatamise ajal pead lõngavihti või villa aeg-ajalt pöörama, et see ei jääks laiguline. Kihnu Roosi õpetab kollase (kaselehe, putkõie, paakspuulehe) värvimist: "Lõng tuleb ennem hoida kollutuses öö läbi, siis välja puserdada ehk pigistada, kuid öösel tuleb ka lõnga kiigutada ehk ümber keerata, et maarjaga ühtlaselt läbi imbuks. Siis vesi
erinevate särkide, ööpesu, spordi- ja lasterõivaste valmistamiseks. 2.Tihedalt keha ümber liibuv trikooriidest riietusese (nt.võimlemis- ja ujumistrikoo). Erinevad trikotaazkangad: Slinky Pehmelt langev, õhuke kangas, enamasti trikotaaz, mis liibub vastu keha. Ideaalne palaval päeval, kuna kangas tundub nahal meeldivalt jahe. Charmeuse Nii nimetatakse erilist trikookangast, millel "silmad ei jookse". Enamasti sisaldab kangas polüamiidi, harvemini viskoosi. Kangas püsib hästi vormis ja seepärast kasutatakse seda ööpesu ja aluspesu valmistamiseks. Jersey Peen, pehme ja elastne kangas, mis on kootud lihtsas silmkoes. Esialgselt kasutati pesu valmistamisel, kuid nüüd kasutatakse jersey´t meelsasti ka pealisriiete kangas. TUNTUMAD SÜNTEETILISED KIUD JA NENDEST VALMISTATUD KANGAD: PVC polüvinüülkloriid. Sünteetiline kiud, mida kasutatakse reumat leevendava aluspesu,
• AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti töödeldav;soojapidavus. Võimalus saavutada hea soojapidavus ainult kasutades AEROCsit. Väikesed vuugid, 1-2mm • SILBET plokid- keskkonnasõbralik materjal; koosneb looduslik liiv, vesi ja tuhk. Et poorid täituksid korralikutl, siis lisatakse selleks veel almiiniumpulbirt, mis paisutab poorid kinni. 2.Raudbetoon Koosneb betoonist ja terasest (betoon survejõud ja teras tõmbejõud) Betoon on üsna odav materjal, mis töötab hästi survetugevusele kuid halvasti tõmbetugevusele. Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus. Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis.
Sünteeskiudainetest on seega olulisemad mitmesugused polüamiid ja polüesterkiud. Tuntumad polüamiidkiud on kapron ja nailon-6,6, polüesterkiududest on tuntum ja tähtsaim lavsaan (terüleen, dakron). Sünteetiliste ja tehiskiudainete kasutamine Viskoos- ja atsetaatkiudude põhiliseks kasutusalaks on senini olnud trikotaaz. Nende kiudainete omadustes suuri erinevusi ei ole, kuigi atsetaatkiud on mõnevõrra elastsem ja meeldivama välimusega. Viimasel ajal on nii viskoos kui atsetaatkiudude kasutamine vähenenud sünteetiliste kiudainete arvel. Sünteeskiudained ületavad oma omadustelt kõiki looduslikke ja tehiskiudaineid. (Mehaanilised ja keemilised, mitte füsioloogilised). Polüamiidkiud meenutavad oma välimuselt siidi, kuid on märksa tugevamad. Oma bioloogilise vastupidavuse tõttu (mädanemiskindlus) on nad omandanud erilise tähtsuse köite, võrkude jne valmistamisel. Selline on keemiku ja tehnoloogi hinnang
A-50 1600 1000 Tegelikku gaasi kogust balloonis saab mõõta ainult kaalumise teel !!! Teised põlevgaasid. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Üks kergemaid gaase ja on õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Keevitustöödel tuleb rangelt täita ohutusnõudeid. Vesiniku ja hapniku segu põleb sinise leegiga, kus puuduvad selgelt eristatavad põlemistsoonid ja leeki on raske reguleerida. Propaani ja butaani segud koosnevad põhiliselt propaanist (C 3H8) ja butaanist (C4H10) ning normaaltingimustes on kergesti süttiv värvitu ja lõhnatu gaas. Ohutuma kasutamise eesmärgil lisatakse gaasisegule tugevalt lõhnavat ainet (kuni 0,005 massiprotsenti). Ta on õhust raskem ja moodustab juba väikeses koguses koos teda ümbritseva õhuga süttiva segu. Hoiatus!! Kui gaas
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2. korrektuuri, niisiis v�
Lehtpuid lõhastatakse ladvapoolsest otsast. Soonte paiknemise erisus üldistatult lehtpuudel võrreldes vaigukäikudega okaspuudes ning säsikiirte piltlik vahe lehtpuul ja okaspuul. PUIDU MIKROSTRUKTUUR Puidu mikroskoopilist ehitust ei saa uurida palja silmaga nagu reedab sõna mikro. Kuiva puidu keemiline koostis: C 50%; O 43%; H 6%; N 1% *lisaks eelnevale sisaldab puit ka mineraalaineid *puidu põletamisel jääb järgi tuhk, mille moodustavadki puidus leiduvad mineraalained. *keemilistest elementidest leidub puidus nt naatriumi, kaltsiumi *sõltuvalt puu liigist jääb põlemisel tuhka 0,2...1 % puidu kaalust Puidu ja koore põlemine Puidust saadav soojushulk on arvutatav järgmise valemi järgi, kus C, H, O, W on puidu osatähtsus protsentides Q = 339C+1031H+109O-25W kJ/kg 1kg absoluutselt kuiva puidu põlemisel tekkib 19,6...21,4 MJ/kg turvas 23 MJ/kg masuut 40 MJ/kg 20 MJ = 20 000 kJ / 3600 s = 5,15 kWh
põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad esialgsete toksiliste ühendite asemel keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi (arvestades globaalset kliima soojenemise probleemi ei saa süsihappegaasi eraldumist atmosfääri siiski lugeda täiesti kahjutuks). Kui põletatavas gaasis on aga kloori-, väävli- või lämmastikühendeid või kui põlemine ei kulge täielikult, tekib protsessi tulemusena sageli keskkonnale ohtlikumaid ühendeid kui seda olid algühendid. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Gaasi võib põletada lahtise leegiga, kui selle energiasisaldus on piisav ja kui põletamisel ei teki keskkonnale ohtlikke aineid. Lahtise leegiga põletatavaid heitgaase tekib näiteks nafta töötlemisel. Nimetatud gaasid koosnevad süsivesinikest. Siiski on lahtise leegiga põletamine harva täielik ning suitsugaasid sisaldavad peale süsihappegaasi ja vee ka põlemata süsivesinikke. Lakivärvitööstuse, keemiatööstuse, elektroonikatööstuse jm
paagutatavate osakeste mõõtmetega. Saab valmistada filtreid nii sadestunud ainete eraldamiseks kui ka bakterite kinni pidamiseks. On keemiliselt ja termiliselt vastupidavad. Vahtklaasi valmistamisel lisatakse lähteainete hulka selliseid aineid, mis lagunemisel eraldavad gaase. Eesmärgiks on küllastada klaasimass gaasiga ja siis kiiresti jahutada. Vahtklaas on suurepärane soojusisolatsioonimaterjal, ning on mehaaniliselt tugevam ega vaju aja jooksul kokku. Nimetage puidus leiduvaid ekstraktiivained. Ekstraktiivained on vees või orgaanilistes solventides lahustuvad ained, erinevatest org. Ühendite klassidest, erinevate bioloogiliste funktsioonidega. Nad leiduvad rakuõõnsustes ja rakkude vahel. Nt tanniinid (need on fenoolhapped ja nende derivaadid, nt katehhiin, krüsiin), , alifaatsed ühendid (rasvad ja vahad), vaikhapped (nt kampol) ja terpeenid (nt tärpentiin) -esinevad koos okaspuude vaigus
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
vanusega kasvab. Peale orgaaniliste ainete sisaldab puit veel nn ekstraktiivaineid, vaike ja parkained. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Puidu keemiline koostis on kõikuv eriti tuha sisalduse osas, mis võib suurel määral erineda ka samal puuliigil. Tuha protsent oleneb puu kasvukohast, vanusest, kasvutingimustest jmt. Puidu põhikomponendid on : 1. tselluloos 40-50%; 2. hemitselluloos 25-35%; 3. ligniin ( puitaine) 20-30%. 4. ekstraktiivained, tuhk, lämmastik 0,1-7% _____________________________A. Roos______________________________ 13 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 3.5 Okaspuu ja lehtpuu ehitus Okaspuu rakud on ühtlasema asetuse ja vormiga kui lehtpuu omad, puidu põhiosa moodustavad peamiselt ühte liiki rakud, trahheiidid (joonis 27e). Okaspuidu iseärasuseks on see, et tal esineb rakke, mis toodavad ja säilitavad vaiku.
üümbritsevvasse keskkonda tagasi. Ühikuks soojaerimahtuvus 0C. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb. Metallid on väikse soojamahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. 3 Tulepüsivus: näit. kuidas mat. toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat. mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 0C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 0C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 0C(harilik savitellis). 1.3 EM mehaanilised omadused: Tugevus: mat. võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele.
horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Basseinis moodustub lobri varu, et tsemendipõletusahi saaks katkestamatult töötada. Lobri settimise vältimiseks pöörleb basseinis tiivikmehhanism. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks. Meetodite erinevused: · Märg meetod Toorainete kaevandamine toorainete purustamine toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine lobri põletamine klinkri saamiseks klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Kuiv meetod Toorainete kaevandamine (savi ja lubjakivi karjäärides)toorainete purustamine toorainete kuivatamine toorainete jahvatamine homogeniseerimine toorsegu korrigeerimine toorsegu kuivatamine ja
kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus:soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 C(harilik savitellis). 3. EM mehaanilised omadused: Tugevus:mat võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
KASUTUS: kipsplaadid, seinapaneelid, keraamika jne. 25.Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) TOORAINE peab andma vajaliku keemilise koostise, looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab kõik vajalikud koostisosad, aga enamikel juhtudel kasutatakse kaht toorainet: KALTSIITKIVIM mida võetakse 75-78% ja HARILIK SAVI mida võetakse 22- 25%. TOOTMINE: toormaterjali ettevalmistamine · Märg meetod Toorainete kaevandamine toorainete purustamine toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine lobri põletamine klinkri saamiseks klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Kuiv meetod Toorainete kaevandamine (savi ja lubjakivi karjäärides)toorainete purustamine toorainete kuivatamine toorainete jahvatamine homogeniseerimine toorsegu korrigeerimine toorsegu kuivatamine ja põletamine klikri jahvatamine ja kipsi lisamine
Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu. Osa neist jääb peale tulekahju kasutamiskõlblikeks, näiteks kivimaterjalid. Osa mittepõlevatest materjalidest ei ole peale tulekahju enam kasutamiskõlblikud, näiteks klass, teras jne. Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle, kuid tules need söestuvad. Raskeltsüttivad materjalid on: TET-plaadid, tulekaitseainetega immutatud puit jne. Süttivad materjalid on enamus orgaanilisi materjale. Need põlevad leegiga ja nende kasutamine on tulekaitse normidega määratud. Tulekindlus. See on materjali võime taluda pika aja jooksul kõrgeid temperatuure ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse suurte kadudeta. Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma. Neid kasutatakse seal, kus esineb pikemaajaliselt 15 kõrgemaid temperatuure. Näiteks küttekolded, korstnad, tööstuslikud
kõrge temperatuurikindlusega (kasutatav temperatuuride vahemikus 350...500oC). Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300oC juures oma tugevuse. Magneesiumisulamid Magneesiumisulamid on kasutatavatest metallidest kõige kergemad. Magneesiumi tihedus on 1740 kg/m³ ja sulamistemperatuur 650ºC. Magneesiumit keemilise aktiivsuse tõttu masinaehituses puhtal kujul ei kasutata. Magneesium süttib sulamistemperatuuri juures kergesti ja põleb heleda silmipimestava leegiga. Magneesiumisulamite peamised legeerivad elemendid on Al, Mn ja Zn. Magneesiumisulamid on korrosioonikindlamad kuipuhas magneesium.Alumiinium suurendab sulami kõvadust, tsink suurendab sulami plastsust ning valatavust ja mangaan suurendab sulami korrosioonikindlust. Valusulamite omadusi saab parandada karastamise ja vanandamisega. Magneesiumisulamist detailid võivad töötlemisel kergesti süttida ja süttimisohu vähendamiseks lisatakse sulamitele berülliumi kuni 0,001%.
annaabi.ee 
