Triin-Merilyn Õispuu KIIR O.Lutsu teoses ,,Kevade" on üheks tegelaseks Heinrich Georg Aadniel Kiir, keda koolis tuntakse, kui suurimat kaebajat. Ta oli punakate juuste ja tedretähnidega poiss, ta kehaehitus oli kõhnavõitu. Kiir oli pärit rätsepa perest, ta isa oli rätsepmeister, seega sai ta endale lubada palju uusi ja uhkemaid asju, kui teised kihelkonna poisid. ,,Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üldist tähelepanu enesele tõmbavat"(2.pt.lk.12)
Arvustus Lugesin Vladimir Nabokovi romaani “Lolita”t, mis avaldati 1955. aastal Pariisis ja 1958. aastal New Yorgis. Nabokov oli vene päritolu USA kirjanik. Tema kuulsaimaks teoseks peetakse “Lolita”t, mis ilmudes oli paljude jaoks šokeeriv. Raamat räägib üldiselt pedofiiliast, minategelase suhtest 12-aastase kasutütrega. Valisin selle teose, kuna olen seda korduvalt lugenud ja pean seda raamatut enda jaoks oluliseks. Raamatu keskseks tegelaseks on keskealine Humbert Humbert, kellel on lapsepõlvetrauma järgselt tekkinud pedofiilia. Noorena armastas ta tüdrukut, nimega Annabel, kes suri traagiliselt tüüfusesse. Ta tunnistas endale, et tema pedofiilia sai alguse Annabelist, see oli talle traumeeriv kogemus ja ta ei suutnud nooruspõlves enam mitte kedagi teist armastada. Talle meeldivad just nümfettid, 9-14 aastased tüdrukud. Kõik selles vanuses olevad lapsed ei
· Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste loomisel tugineti pretsedendile(varem sarnase juhtumi puhul langetatud otsus). Keisririigi ajal hakati seadusi ühtlustama ja süstematiseerima. Välja kujunes juriidiline terminoloogia. Rooma kodanikke ei tohtinud kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kohtuotsust sai edasi
mis võlub lugeja oma maagiliste tegelaskujude ning sümbolistliku süzeega. Palju räägitud teosele kohaselt on ka hinnagud äärmuslikud, seda, kas vihatakse või armastatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult mainis, et siis saab Margarita meistri kohta natukenegi teada. Tema
) Kes on avaliku elu tegelased? Kindlasti on avaliku elu tegelasteks valitud ja vastutavatel ametikohtadel töötavad inimesed: president, ministrid, riigikogu ja riigikohtu liikmed ning teised riigiametnikud, kes on omal vabal tahtel kõrgele ametikohale kandideerinud ning seega end ise avalikkuse tähelepanu alla seadnud. Nad valdavad olulist infot ning neil on rohkem võimalusi meediaga manipuleerida. Kes on avaliku elu tegelane piiratud ulatuses? Avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses võib inimene saada siis, kui ta sekkub avalikku vaidlusesse, lootes otsustusi mõjutada. Avalikkuse tähelepanu alla võib sattuda ka konkreetse sündmusega seoses. Meedia tähelepanu alla võib sattuda ka ootamatult, näit. looduskatastroofi, avarii jm. Kas ja millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus. Kes on ekspert? Ekspert on oma ala asjatundja, kelle poolt ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul.
kristiseerib ühiskonnakorraldust impeeriumis. Timo ei ole rumal ega hull, ta on tark, eluga rinda pistnud ja otsusekindel mees, kes ei näe kõike ainult omaenese mätta otsast. Timol oli julgust ja tahtmist läbi viia otsuseid, mis tol hetkel kõrvaltvaatajale hullumeelsed võisid tunduda, kuid sisimas paljud seda ootasid. Ja nagu igas muinasjutuski juhtub- leidub keegi kuri, kes otsutab kõik head plaanid nurjata(raamatus on selleks tegelaseks keiser). On ka inimesi, kellel on ühiskonnast erinev arvamus, kuid neil puudub julgus ja tahe midagi teha, nad lihtsalt ootavad ja loodavad. Võib luua veel ühe grupi: need, kes arvavad, et olukord neid ei puuduta ja palju tähtsam on see, kes naabritüdrukule kosja tuleb. Kuid seesamune Timo, julge, tugev ja tark mees, tahtis head just nimelt neile, kelle eesmärk on naabritüdruku kosija välja selgitada. Inimesed on harjunud, et enda
Muusikal oli värvikas tundeküllane harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, väljendusrikas meloodia. Esinesid dissonantsid. kasutati dünaamilisi äärmusi ja vastandati neid kontrastidena. Lisaks oli muusikas ka huvitavad värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Tempo oli vahel kiire. vahel voolav ja lüüriline. Selles balletis vahelduvad pildid tegelikkuse ja unenäo vahel- seetõttu on ka kontrastide vastandus. Kui tegelaseks oli tütarlaps Klara oli muusika kõrgem ja rõõmsam, kuid kui tegelaseks oli tinasõdurid oli muusika palju kuninglikum ja jõulisem. See väljendas tegelaste iseloomu ja karakterit. Minu jaoks oli kontsert meeldejääv, kuna Tšaikovski muusika on vaimustav. Mulle meeldib Tšaikovski ning see paneb mind mõtlema tema kurva elu üle. Ta suutis nii head muusikat kirjutada, kuid sisemiselt oli ta väga katki. Eriliseks teeb selle kontserdi balleti tantsijad, kelle
Loo peategelaseks oli menurestorani broneerimiskeskuse administraator Sam, kellega kõik teised tegelaskujud suhtlesid. Sami kõige olulisemateks aksessuaarideks olid kolm lauatelefoni ja lisaks ka pastakas koos märkmepaberitega. Ta pidi vastama lakkamatutele telefonikõnedele, olles seejuures tüdinud moega, tõsine ja ületöötanud. Klientidega suheldes jäi ta siiski viisakaks, ehkki kohati tundus nagu oleks tema kannatus viidud viimase piirini. Teiseks tähtsaks tegelaseks teatritükis oli Sami kurjailmeline ülemus. Tegemist oli tõelise egomaniakiga, kellel puudus igasugune enesevalitsus. Tema kärsitus väljendus pidevas kontrollis, kas kõik kulgeb ikka plaanipäraselt ja nõudmised on ideaalselt täidetud. Kurja ülemust kehastades muundus Teplenkov jõhkralt karjuvaks, närviliseks isikuks. Üheks oluliseks tegelaseks oli veel Sami isa, kes mõjus keset närvilist ja paaniliselt kiiret õhustikku mõnusalt rahuliku ja toredana
LINNAKIRJANDUS Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värsste...
sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane manipuleerija, suutes tihti süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada. Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv. Sganarelle manitseb Don Juani pidevalt, tuletades talle meelde Piiblit ja Jumalat, kuid tema isand käsib tal alati vaikida. Kolmandaks väga oluliseks tegelaseks on Donja Elvira, kelle Don Juan pidi kosima. Enne pulmi jättis Don Juan Donja Elvira maha
Võllamäe Päärn oli mees ,keda võiks pidada selle raamatu kõige sümboolsemaks tegelaseks. Lõigud, mis Võllamäe Päärna selles romaanis kirjeldavad on väga ülistatud. On näha, et kirjanik (Eduard Vilde) on püüdnud välja näidata oma kujutelma täiuslikust selleaegsest Eesti talupojast. Mõjutusi selleks on ta ka kindlasti saanud "Kalevipojast". Võllamäe Päärna kohta võiks öelda, et ta oli truu, aus ja töökas mees. Eriti väljendusid need omadused siis, kui ta oli oma sõbra Kulbi Kaie eest Kupja Pritsule vastu hakanud ja selle eest ka karistust kandnud
Iiri saagad. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Islandi eepika. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tüli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt.
veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites. Olulised kultuuritegelased olid: Friedrich Reinhold Kreutzwald Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja Johann Voldemar Jannsen Toimetas esimest nädalalehte “Postimees”
Kalevipoja teod tänapäeval. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju probleeme, mille lahendamise või ära hoidmisega üks tavaline inimene hakkama ei saaks. Oleks vaja kedagi suurt ja kange isiksusega, kes jõuaks igale poole kuhu vaja ning kellel oleks jaksu kõigi nende probleemidega toimetulekuks. Selliseks tegelaseks võiks olla näiteks Kalevipoeg, eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Kalevipoeg on vägimees, kelle hiiglase tegudega on seletatud ka järvede jõgede päritolu. Esimeseks suureks probleemiks pean mina seda, et tihti hävib kellegi kodu, või hukkub keegi tulekahjus. Miks ei võiks olla nii, et Kalevipoeg tuleb ruttu ja kustutab tulekahju oma suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi
Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatriinus on laulmine nagu unistamine, kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus. Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Seinte nihkumine ja mööbli seest välja hüppavad tegelased olid väga müstilised. Naljakad ,,möödarääkimised", väikesed arusaamatused ja otsesed konfliktid tegelastevahel moodustasid hea lavastuse, mis hetkekski ei lubanud tähelepanul hajuda.
*on olnud vangis Looming: Zanrid: *luulekogud ,,Söerikastaja" *novellid ,,Kajalood" *romaanid ,,Wikmani poisid" *näidendid ,,Dr Karelli raske öö" *elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler. Iseloomulik Krossile: *mõleb sõnu välja/kasut haruldasi sõnu nt:krõllis, nigrits *moodustab ise liitsõnu nt:ämmaisand *sidekriipsutamine nt: tont-teab-mis-meelne *võõrkeelsed sõnad/laused
Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik- rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik Wikmani poisid Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki
Ballaadid 1. ,,Koterman" Marie Under on valinud oma esimese ballaadi tegelaseks Kotermani laevahaldja, kes kehastab ühiskonnas õiglust/õiglast inimest ning kelle ülesandeks on karistada ja kutsuda korrale õigluse ja eetilise käitumise vastu eksinuid. Ballaad ,,Koterman" kehastab ühiskonnas ahnuse, saamahimu ja liigse riskimise probleemi, kus peamiseks eesmärgiks on saada endale raha ja rikkust. Sageli lähevad inimesed vara omamiseks nii kaugele, et hukutavad ennast. 2. ,,Tuudaimimarjad" Lea - õnnetu, et Jakob ja Rahel (armukade Lea õde) temasse
Ta jõudis lahenduseni, kuigi see ei olnud kerge ülesanne: üks neist on oma nägu peitev salapärane hotellituttav, teine itaalia krahvinna, kellele helilooja pühendas «Kuupaistesonaadi», ja kolmas ungarlannast üksikema. Põhiteemaks ongi Beethoveni südamedaami (keda ta kutsus oma igaveseks armastuseks) leidmine, kellele ta oma kirjas kõik pärandas. Vahepeal näidatakse ka tema traagilist lapsepõlve ja muid elusündmusi Napoleoni sõdade ajal. Läbivaks filmi tegelaseks oli tema vennapoeg Karl, kelle üle peeti kohut peale Beethoveni venna surma. Karl osutus lõpuks Beethoveni enda pojaks ja vennanaine tema armastatuks. Film oli minu arvates suhteliselt dramaatiline film. Selles filmis kõlas peategelase muusika enamasti taustana, mis on minu jaoks meeldiv lahendus, aitab filmi süveneda. Häiris see, et filmi ei saanud vaadata järjest, vaid päevaste vahedega, kuna meil ei ole piisavalt muusika tunde
Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe'ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna
abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks muusikalis olid tuntud laulvad draamanäitjelad kui ka Estonia enda solistid. Peategelase Eliza rollis oli näitleja Hele Kõre. Tema näitlemis ja laulmis oskus olid suurepärased. Hele Kõre on mänginud ka filmis ,,Nimed marmortahvlil". Teiseks tähtsamakas tegelaseks oli Higgins, keda mängis Raivo E. Tamm. Tema on tuntud kodumaisest seriaalist ,,Õnne 13". Raivo meeldis mulle näitlejatest kõige rohkem, sest ta mängis oma rolli kõige paremini. Ta oli sellele kohale nagu loodud. Alfred Doolittle'i osa mängis Madis Milling, kes oli selle muusikali suurim koomik. Tema on tuntud kodumaisest filmist ,,Vanad ja kobedad". Selles muusikalis oli ka palju teisi tegelasi aga nemad ei jäänud nii väga silma kui Higgins, Eliza, ja Alfred Doolittle.
ebaõnne märki. Teoses oleva musta kassi rinnal olev võllakujuline valge laik on teiseks sümboliks surmast. Kindlasti on üheks põhjuseks, miks autor selliseid sümboleid ja märke nii laialdaselt kasutab see, et need annavad lugejale hetkel valitsevat olukorda võimalikult täpselt ning ilma kaunistusteta edasi. Teiseks võib tuua paralleeli ka autori enda elust, mis oli samuti traagiline. Paljudes Poe teostes on üheks tegelaseks noor naine kes mingil õudsel või traagilisel viisil sureb. Ka see seostub autori enda eluga, kuna tema esimene naine suri ka väga noorelt. Edgar Allan Poe on ning jääb üheks väljapaistvaimaks Ameerika kirjanikuks õuduskirjanduse valdkonnas. Temast on saanud autor, kelle teoseid loetakse siiani ning kindlasti ka tulevikus.
Kas kirjanik on avaliku elu tegelane? Et teada saada, kas kirjanik on avaliku elu tegelane, tuleks kõigepealt defineerida kes on avaliku elu tegelased, mida see tähendab. Kuuldes sõna avalik, eeldavad inimesed enamasti, et tegemist on kellegagi või millegagi, mis seostub kuidagi ajakirjanduse, kuulsuse ja tuntusega, näiteks poliitikud kes oma elukutselt ja igapäevaselt tegelevadki riigis toimuvaga. Samuti võib sel juhul avaliku elu tegelasteks pidada sportlasi, õpetlasi, telestaare. Küsimus on aga, kas kirjanikud on avaliku elu tegelased? On mitu võimalust, kas kirjanik avalikustab oma tööd oma õige nime all, oma varjunime all või kirjutab ta üleüldse vaid kodus, üksinda, ehk ei publitseeri neid. Esimesel ning teisel juhul võib öelda, et kirjanik on avaliku elu tegelane. Ta annab kõigile võimaluse oma teosega tutvuda ning seda lugeda. Kui tegemist on poliitilise või päevakorras olevate teemadega, annab kirjanik te...
2010. aastal valmis romaani ainetel film, mille lavastajaks oli Andres Puustusmaa. „Punane elavhõbe“ on üles ehitatud peatükkide kaupa. Peatükid vahelduvad kordamööda, ühes on juttu kurjategijatest ja teises politsei tööst. Peategelaseks on Rein Tihane, kes hiljuti vabanes vanglast. Koos oma kahe sõbraga plaanivad nad Venemaalt tuua väärismetalli- punast elavhõbedat. Politsei poolelt on tegelaseks Ekskavaator, keskkriminaalpolitsei komissar, väidetavalt on tegu Koit Pikaro prototüübiga. Tema jüngriteks on neli nooreminspektorit. Teos on kirjutatud oskuslikult ja konkreetselt. Ma sain rohkem teada selle aja kohta, sain aimu, missugune oli ühiskond. Lisaks laiendas raamat silmaringi just kriminaalmaailma ja vanglaelu poolelt. Autor tõi lugejateni
Rahast ,,Isa Goriot'" põhjal. Raha on teoses ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks. Kogu teose probleemistik on selle peale üles ehitatud. Läbi erinevate rahaliste väärtuste ( kaks pudelit sampanjat-12 franki; Victoraine sai 600 franki aastas oma isalt) muutub raha inimeste kõrval tegelaseks ning kõneleb lugejatega. Igal teose tegelasel on omad väärtused ning pea kõigi tegelaste elus omab raha kõrget positsiooni. Kõigil raamatutegelastel on raha suhtes omad ootused ja lootused. Rastignac loodab rahaga jõuda arisokraatia tippu. ,,Et rikkuseni jõuda, otsustas Rastignac rajada kaks paralleelset jooksukraavi, toetuda teadusele ning armastusele, saada ühtaegu õpetatud meheks ja salongilõviks." Kirjanik ise
saj lõpp. Näidendi keskne kuju "vedelvorst" Kustav on harukordselt laisk. Kustav on laisk mitte lodevusest, vaid tegevusse rakendamata jõust. Kui virk Tiiu suudleb Kustavit, haaravad meest meeletu energia ja töötahe. Näidendi koomika on juuripidi kinni eesti keele ja meelelaadi sügavamates kihtides. Sel komöödial on midagi öelda eestlase ja eestluse kohta. "Salongis ja kongis" (1933) peegeldab kriisiajastutut. "Roosad prillid" (1934) keskseks tegelaseks taas üks veidrik, endine näitleja, kes on andunud mälestustele noorusarmastusest. "Vaheliku vapustused" (1943) kahe peremehe kemplemine tubli vabadiku koha pärast.
Salajane hääletamine Võrdsed valimispiirkonnad Varandusliku tsensuse kaotamine Riigivõimu autoriteedi kasv Kuninganna Victoria valitsemise ajal tugevnes monarhia autoriteet rahva hulgas. (1837. aastal kuni 1901. aastani) Tugevamaks muutus täidesaatev võim. 1841.aastal peaministriks saanud Rober Peel korrastas riigivalitsemist, allutades enda juhtimisele kõik ministeeriumid. Peaminister muutus riigi poliitilise elu keskseks tegelaseks. Välispoliitika Inglise välispoliitika põhimõtted olid sellised, et ükski Euroopa riik ei muutuks liialt tugevaks, aga saavutaks ülekaalu. 18. sajandil püüdis Inglismaa ajada Euroopa jõudude tasakaalu poliitikat. Briti diplomaatia esmane ülesanne Euroopas tasakaalu hoida. Diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel.
Kujutab igapäeva elu ehaalid mõjuvad nagu ajaloodokumendid. Näided: МAALID J.Köler – Autoportree J.Köler – ema portree IMPRESSIONISM ehk muljete kunst , kujunes 19 saj. pr.k. Impression „mulje“ Võib vaadelda kui realismi edasiarendus. Leiutati fotoaparaat ning oli vajadus kujutada kõike täpsusega Nimetus tekkis gruppi näituse Clode Monet töö „Impression tõusev päike“ järgi Impressionistid maalisid tavalisi esimeid , maastikke , linnavaateid. Valges muutus pildil tegelaseks. Näided: MAALID C.Monet – Impression tõusev päike. C.Monet – Londoni parlamendihoone.
romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" on Woland tembeldatud kui üheks täielikult halvaks tegelaseks, kuid see pole päris nii. Mees on küll kuri ning teeb kohati õigustamatuid asju, näiteks kui ta ei lasknud Berliozi sugulasel korterisse number 50 kolida. Põhjuseks oli see, et ta tahtis seal ise elada, kuid see ei õigusta tema teguviisi. Teisalt vaadates Woland viis meistri ja Margarita taas kokku. Kuradi puhul on sageli ettetulev see, et keegi sõlmib temaga lepingu, ise teadmata, mis temast endast saab. Võib juhtuda, et antakse oma hing kuradile või hoopis jätab
Meloodia jälgib teksti loomulikku rütmi. *Mõjutatud 1) vene rahvamuusikast 2) kirikumuusikas- st.palju koore ooperites 3. Laululooming Kirj üle 70 soololaulu klaveriga. Paljude tekstid enda kirjutatud. *Eeskujuks võtab Mussorgski Dargomõzski vokaalmuusika. Teiselt poolt on talle eeskujuks vene talupojalaulud. *Klaveri saade auklik, rohkete pausidega, akordiline *Unisoonis liikumised, puuduvad võtmemärgid, suurendatud/vähendatud intervallid. "Surma laulud ja tantsud" - läbivaks tegelaseks Surm, kes siis kas laulab või tantsib surevale inimesele. I osas: Surm laulab haigele lapsele hällilaulu. Unisoonis liikumine, võtmemärgid puuduvad.Ema ehmatus, Surm koputab uksele. Muutub faktuur. II osas: laulab akna taga serenaadi neiule. Voolav liikumine III osas: tantsib talupojaga trepakki. Trepaki rütm, Dies irae motiiv IV osas: mängib väejuhti. Akordiline, algab unisoonis. Dissonantsus 4. "Boriss Godunov"=" Ivan Sussanin" Sarnasused: * Mõlemad on rahvuslikud
mõttetu.Kokkuvõteks ta kirjutab,et muidu on tegu üsna hästi loetava ning klassikalise paranoia-zombindusega. Kadri Sibul Analüüsisin 5 teost, 3 teost naisautori poolt ja 2 teost meesautori poolt kirjutatud.Meesautorite teostes on rohkem kriminaalset tegevust, põnevust ja müstikat. Naisautorite teosed on vähe leebemad, rohkem armastust ja juttu suhetest kuid on ka vägivalda ja juttu sõjast. Autori soole on väga vähe vihjatud kuigi enamasti on nii ,et kui autor on mees on ka tegelaseks mees ja sama kehtib naisautori puhul. Need probleemid mis on arvustustes välja toodud, puudutavad mõlemaid sugupooli.
Mina võtsin oma tegelaseks Laura. Laura on üksikema, kes elab oma lasteaia ealise tütre Lotaga Lasnamäe tagasihoidlikus korteris. Laura töötab telefonivõrgus, kus ei teeni väga palju ja sõpru tal tööl ei paistnud olema. Kolmekümnendates Laura tundis ennast väga üksikuna, nagu teisedki tegelased filmis. Laura armastas vaadata telekat, eriti armastus filme, sest ned ajasid ta nutma ja ehk ta ise salamisi unistas uuest armastusest, miks muidu ta läks võõra mehe auto peale kuigi samas oma tütrel ei lubanud võõraste meestega rääkida. Aga ehk ta kartis armastust, kuna filmis meestele ta ütles ära, kartis et kõik mehed on samasugused nagu oli ta enda oma, joodik ja pätt. Laura ei usaldanud mehi. Tema tütar oli ka väga eemaletõmbunud ja vaikne, hoidis pigem omaette. Teda ähvardas ka oht, juuksuri härra käis teda vahepeal lasteaias külastamas ja meelitas teda maiustustega. Tütar kaduski lõpus ära, aga miks ta nii lihtsalt tagasi oli, sellest m...
Friedebert Tuglas Kati Räim 10b Friedebert Mihkelson ● Eluaastad 1886-1971 ● Pärit Ahjalt ● Õppis Prangli kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis ● 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis ● Prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija ● Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks ● Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" ja "Tarapita„ ● Kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja žüriidesse ● Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis - pateetilise sümboolikaga ● Esimene novell "Hingemaa" (1906) ● Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle ●
suudetud taastada ja rahva usk demokraatiasse hääbus. Seega kasutasid olukorra ära mitte demokraatlike liikumiste juhid hakates rahvast enda poole tõmbama lubades paremat elu ja hävitada vaenlased. Selle ideega läks rahvas kohe kaasa ning demokraatlikud liikumised loobusid vastu hakkamast ning tõmbusid tahaplaanile. Saksamaa ja NSVL l oli nii mõnigi ühine joon. Esiteks oli mõlemal ühepartei süsteem ja selle juhil oli võimukas. Saksamaal oli selleks tegelaseks Hitler aga NSVL s algul Lenin hiljem Stalin. Mõlemas oli majandus riigikontrolli all ning toimis plaanimajandus. Lisaks muutusid mõlemad väga sõjakaks 1930. aastate lõpu poole. Sel hetkel oli kindlasti diktatuur populaarsem kui demokraatia. Demokraatia lagunes ja diktatuur sai sellest omakorda jõudu juurde. Rahvas uskus üha enam diktatuuri kuna neile anti konkreetseid lubadusi. Demokraatia plussideks on see, et kodanikud saavad osaleda
olnud. Tütred aga ei hinnanud isa püüdlikust ning kasutasid teda ainult vajadusel ressursside suurendamiseks. ,,Raha on elu. Rahaga saab kõike" (Goriot), selles ütluses väljendub tema arusaam, et isegi õnn ja inimtunded on ostetavad. Tema puhul see just nii oligi. Sel samal põhjusel jäid ka isa ja tütarde vahelised tunded ühepoolseks. Teiseks omapärase elukäiguga tegelaseks teoses oli Eugene de Rastignac, kes üritas vaese üliõpilase staatusest tõusta kõrgseltskonna liikmeks. Eugene soovis omandada nende kombed ja elustiili, et teenida tulevikus rohkelt raha, mis kindlustaks ta edaspidise elu. Teekonna jooksul oli ta valmis unarusse jätma oma õpingud, mis said võimalikuks vaid teda toetavale perekonnale, kellest poiss sõltuda ei tahtnud. Kogemusi saades üritas ta kõrgemale pürgida küll naiste ja valede
Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre
midagi head öelda ei osata, siis öeldaks halba. Niisiis ei saagi midagi paremat inimeste, vähemasti eestlaste, omavahelistest suhetest oodata. Kas headus on ilmast kadunud või ei ole seda kunagi olnudki? Tänapäeval on raske headust leida, aga päris kadunud ta minu meelest siiski pole. Tundub, et headus on neis, keda ei pruugi alati tähele panna ja kes ise enda heategude eest tasu ei soovi. Kui võtta näiteks meie eepose ,,Kalevipoeg", siis seal on heaks tegelaseks siil, kes õpetab Kalevipoega, aga muidu loos esile ei tulegi. Võiks ju arvata, et Kalevipoeg peaks hea olema, aga tegelast, kes ilma põhjuseta tapab ja vägistab naisi, ei saa kuidagi heaks nimetada. Võib-olla see ongi mõeldud näitamaks, et eestlased ei ole südamelt head. Kust see halb alguse on saanud? Inimestel on juba vanast ajast saati olnud tavaks üksteisega konkureerida. See toob kaasa teisele allajäämise, mis tekitab kättemaksuhimu ja paneb
puhul. Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist ehk eksperthinnangut. Näiteks majandus- ja keskkonnateemalised lood võivad olla väga pinnapealsed, kui ajakirjanik ei tunne teemat piisavalt. Tavalised inimesed Satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid puudutavate dramaatiliste või erakorraliste sündmustega seoses. Sel juhul muutub sündmustega seotud inimene mingiks ajaks avaliku elu tegelaseks. Nt Liis Haavel, Vändra Aveli. Kaitsetud inimesed Neid on võimalik küsimustega suunata nii, et nad hakkavad rääkima sellest, mida pole olnudki. Ka õnnetuse või kallaletungi ohvrid ja asotsiaalid on kaitsetud inimesed. Ajakirjanikul tuleb infot kogudes arvestada nii isiku staatusega kui ka ruumiga, kus inimene viibib. Vanim seadus aastast 1360 Üks vanimaid eraelu puutumatust kaitsvaid seadusi pärineb Inglismaalt aastast 1360 ja on siiani jõus
romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed 3. 1930 "Invaliidid", pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja sotsiaalsetele probleemidele. 4. Puškini „Jevgeni Onegini“ eeskujul 1931 „Lugu valgest varesest“ ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" 5. "Kõmpa"- toetub tema lapsepõlvemälestustele. • HILISEM LOOMING – Esikohal luule, mõjutatud tõlketööst, toeses läbivaks tegelaseks „must vari“ (tähistab nälga, murelikkust, surma) 1. 1936 luulekogu „Tolm ja tuli“, jõudis ka koguteosse „Arbujad“ 2. 1943 luulekogu käsikiri „Elupuu“ - väljaandmine venis sõjaolude tõttu. 3. 1942 poeem „Leib“ - ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. 4. Lapsepõlvest inpireeritult - „Tulipunane vihmavari“, „Lähen müüjaks“ 5. Sõjajärgsetel aastatel ei olnud loominguliselt viljakas
Näiteks jahimeeski ei saa küttida rohkem metsloomi, kui neid looduses on. Nüüdsel ajal tuleb käia koolis ja omandada haridus, et üldse tööle saaks. Turja Hannesel käis asi palju kergemini. Merele minekuks polnud tal kooliharidust tarvis. Kõik, mis Hannesel vaja, olid korralik paat, tugevad käed ja hea ilm. Alati ei ole kõigil inimestel viitsimist ja tahtmist tööd teha, ega kooliski käia. Raamatus ,,Õitsev meri" oli selliseks tegelaseks Oti Reedik. Ta oli üksik laisk vanapoiss, kes ei liigutanud lillegi. Selliseid olukordi tuleb ju ette tänapäevalgi. Kui koolis ei viitsita käia, siis tehakse poppi. Ja kui suureks saades tööle ka ei saa, satud tänavale hulguseks. ,,Ega rahad ole maailmast otsas!" (lk 70) , ütles Turja Hannes. Tal oli tuline õigus. Raha ei saa maailmast kunagi otsa, see ringleb pidevalt ühest taskust teise. Masu ajal, kui paljud inimesed olid suures vaesuses, siis leidus neidki, kel raha oli külluses
sümpaatseks ja positiivseks. Samas tekitas see palju segadust, sest eelnevalt oli saatan rikkunud inimeste elusid ja eeldasin, et ta teeb sama ka Margaritale. Romaanis Meister ja Margarita ei ole saatana eesmärgiks inimesi halvale teele viia, vaid saada teada, kas inimesed on aastate jooksul muutunud ja võimelised kiusatustele vastu panema. Kuigi tihti olid kannatanud süütud, muutus Woland teose lõpus armu andvaks ja positiivseks tegelaseks, sest Margarita tõestas saatanale, et inimesed ei ole ainult ahned ja üdini pahelised, vaid ka tugevad ja südamlikud.
tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks! Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli jäänud sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseimaks tegelaseks. Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi (1904) ja Helsingi ülikooli cand filos kraadiga (1910), töötas Soomes, 1917-1919 võttis esseeride partei liikmena aktiivselt osa poliitilisest elust, koostas läkituse "Eesti Töövabariik" (1918). Asus tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori kt-na (1921), valiti esimeseks korraliseks professoriks eesti kirjanduse alal (1931), milleks jäi kuni siirdumiseni eksiili (1944)
ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi kui näitlejatele ütleja, mida nad peavad parajasti tegema. Autor selgitab, kui Polkovniku lesk talle vahepeal muidugi sõna juhtub andma, et mida näidendi autor ühe või teise asjaga öelda tahab või mida tema loodud näitlejad hetkel tunnevad. Remark jällegi kommenteerib, millist nägu üks või teine näitleja tegema peab ning kui hästi seda ja teist kohta mängima peab. Näidendi läbivaks mõtteks on "Arstid ei tea midagi..."
sõna Nalja Mart ja Kalja Pärt, kes leidsid pilke- ainet kohalikest oludest ja päevaprobleemidest. "Sakala" tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise ajalehest. Konflikt kandus ka suurtesse rahuvslikesse organisatsioonidesse. Tänu võitlusele "Sakalaga" "Eesti Postimehe" ja klerikaalide vastu kujunes Jakobson eesti 1870-ndate ja 1880-ndate aastate ühiskondliku liikumise keskseks tegelaseks. Jakobson elas oma elu viimased aastad Kurgjal. Aastal 1882 haigestus ta kopsupõletikku ja suri. Kurgja talust on praeguseks tehtud talumuuseum.
Mõtted ja tunded seoses filmiga Ma leian, et filmi ,,Lendas üle käopesa" näol on tegemist väga hea ning mõtlemapaneva looga kuidas hullu mängiv vang suudab samaaegselt haiglaelu täiesti pea peale keerata ning töötajates viha tekitada, ent samas ka võita teiste haigete usalduse. Draamafilmi suurepärane stsenaarium ning andekad ja hästi valitud näitlejad on auga välja teeninud selle eest 5 Oscarit. Kõige huvitavamaks tegelaseks oli kindlasti Randall McMurphyt, keda kehastas Jack Nicholson. Vanglast pääsemise nimel hullumajja sattuv McMurphy on ääretult metsiku loomuga ning seetõttu tekivad koheselt konfliktid tema ning sealsete töötajate vahel. McMurphy üritab haigla sisekorda muuta, astudes pidevalt reeglitest üle ning rikkudes haiglas valitsevat rahulikku keskkonda. Ma arvan, et sellega tegi McMurphy pigem head, kui halba,
tõmmatud ja kõikide peategelaste probleemid leiavad siiski õnneliku lahenduse nagu õigele seebile kohane. Nii et vaatajad said naeratus näol ja rõõmupisar silmis teleka kinni keerata ja oma ,,teleka sõbrannadega" hüvasti jätta. Film õhkab natukene tõsisemat ja reaalsemat elule lähenemist, kui seriaalis seda näha võis. 4 keskealist naist püüavad leida oma kohta metropoolses suurlinnas ja mõtet oma eludes. Loo keskseks tegelaseks võiks pidada Carriet (Sarah Jessica Parker), kellest on saanud edukas kirjanik ning kes peale 15 aastat kestnud platoonilist suhet on lõpuks suutnud veenda oma kallimat endaga abielluma, (natukene tinglikult ja mehi halvustavalt öelduna). Samantha (Kim Cattrall), keskealiste vallaliste naiste jumalanna, on naisterahvas kellel on suhe endast poole noorema näitlejaga, kuid sellegipoolest pole ta õnnelik. Pereidüllist unistanud Charlotte (Kristin Davis) jäi lõpuks beebiootele. Miranda
majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid. Ta esitas põllumajanduse edendamise kava. Toimetas aastatst 1878 Viljandis ajalehte ,,Sakala". Ta väljendas selles talurahvalikke reformipüüdeid. Taotles reformide elluviimiseks poliitilist ja kultuurilist lähenemist Venemaale ja vene rahvale. Kujunes võitluses ,,Eesti Postimehe" ja klerikaalidega eesti 1870. aastate ja 1880. aastate alguse ühiskondse liikumise keskseks tegelaseks. Valiti 1881. aastal J.Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhendeid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajandusliku õppeja käsiraamatu ,,Teadus ja Seadus põllul" ning raamatud ,, Kuidas põllumees rikkaks saab", ,,Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad", ,,Sakala Kalender põllumeestele" ja teised. Nendega pani ta aluse eesti
Luuletuses on nii alg- kui ka lõppriim, ristriim, täisriim. Algriim – leek lambis lööb/jne. Viimases salmis on kordused. Maru 2 Kirjutatud 40 aga ilmub 66. Pöördub lugejate poole, et kuulake ja pange tähele. Maru on nt torm, möll, raju tuul, hirmus, tohutult. Maru on kõikvõimas ja miski teda ei takista. Teises stroofis püstitatakse küsimus, millega köita küll tuult? Edasistes salmides justkui vastatakse sellele. Neljanadas salmis on mina tegelaseks see maru ise. Viimaseks salmiks kordub esimene salm. Esimese teise ja viienda salmid algavad sama sõnaga. Kõlakujunditest esineb täis- lõppriim j aka algriimi (raagusid rabiseb, taltsana tuppa sa tormi ei too), Isikustamine (tuule köitmine, märka ta laulu – maru laulab). Esineb palju korduseid (rikkal on sulaseid, rikkal on vara), salmi alguste kordused. Alver viimistleb igat luuletust väga põhjalikult. Vilepuhuja Luuletus räägib ühe tüdruku elukeerdkäikudest, mina isikuks on
maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. · 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Johann Voldemar Jannsen · Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. J. V. Jannsen · Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. · Eesti hümni sõnade autor. · Lydia Koidula isa. · Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka
Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal. Näidendi „Venedigu linna kaupmees“ jaoks tehti palju ettevalmistusi ning tükk võeti ka üllatavalt hästi vastu. „Veneetsia kaupmeest“ mängiti Draamateatris 1992. aastal, Roman Baskini lavastuses. Seekordne lavastaja Hendrik Toompere jr mängis 1992. aastal ise Bassaniot ja tänavu oli Bassanio rollis tema poeg Hendrik Toompere jr jr. Näidendi keskseks tegelaseks võibki pidada noort punapäist veenetslast Bassaniot, keda kehastas Hendrik Toompee jr jr. Bassanio oli kõigeks valmis, et endale võita kauni ja jõuka Belmonte lossis elava pärijanna Portia (Marta Laan) süda. Just esmapilgul kergemeelsena paistev Portia lahendas loo, kõigile, peale Shylocki, meelepäraselt. Ta oli kaval naine, kes ei kartnud võtta riske ja tegutseda. Bassanio oli, aga armastusest pimestatud noormees, kes ei lahkund iial oma sõbra Antonio (Jan Uuspõld) kõrvalt.
annaabi.ee 
