Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l
Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini · Kasvab prahipaikadel, kesal, põldudel umbrohuna Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare · Perekond soolikarohi · 30-110 cm, mürgine · Taim hõõrumisel iseloomuliku aromaatse lõhnaga
Tartu Raatuse Gümnaasium Liidriklased Click to edit Master text styles Sarvikliidrik Second level Third level Fourth level Fifth level Punasilm-liidrik Liidrikud Neid võib leida mitmesuguste veekogude kallastel, kuid ka teeservadel ja põlluäärtes Liidrikud arenevad vaegmoondega Liidrike vastsed toituvad väiksematest putukatest, kalamaimudest ja konnakullestest Liidrike söövad erinevad linnud Maasikad Kärbes Sarvikliidrik Veekonn Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Liidriklased http://et.wikipedia.org/wiki/Sarvikliidrik
Metsmaasikas Eluslooduse süstemaatika Jt. LIIK Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasikas on 6...20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Metsmaasikas on levinud Euroopas ja KeskAasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Metsmaasikal on koguviljad, mis on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Valmivad juunis. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Roosilaadsed http://et.wikipedia.org/wiki/Metsmaasikas
Teekummel Lisett Kööts Anna-Nicole Keel 8.B , Võru Kesklinna Kool Foto taimest Iseloomulikud tunnused Iseloomulik ja tugev lõhn Kõrgus 10-30 (50) cm Kollased putkõied Valged õied Õisiku serval 10-15 keelõit Mitmekesine ravitoime Kus kasvab? Kultuurpõldudel Metsistunult prahipaikadel Teeservadel Elamute ümbruses Umbrohuna aedades Millisesse rühma kuulub? Kuulub õistaimede rühma Rahvameditsiin Maailma tuntumaid ravimtaimi Sisaldab C vitamiini Tugeva põletikuvastase toimega Vähendab ülitundlikkust Ravib köha Leevendab seedeteede ja hingamisteede põletikke Ravib maohaavandeid Aitab hambavalu ja igemepõletiku korral Koostisosa ravisalvidele, palsamitele ja sampoonidele Tänapäeva kasutus Kasutatakse ka tänapäeval Paljudes maades väga väärtuslik ravimtaim
Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi.
Carum carvi ehk harilik köömen Tavaline taim Eestis. Kasvab asulate ümbruses, kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes. Eelistab inimmõjutatud kooslusi. Sarikaliste sugukonnast, kaheaastane. Vars püstine, oksine, paljas, 15 kuni 90 cm kõrge. Lehed on kaheli-, harva kolmelisulgjate liitlehtedega, alumised teise järgu lehekesed moodustavad lehevarrel risti. Jääb teistele sarikalistele kasvus alla, tal on peenemad oksad ja vars see teeb looduses tema leidmise raskemaks. Äratundmise teeb lihtsamaks tugev iseloomulik lõhn, mis avaldub õite või seemnete hõõrumisel. Õitseb maist juulini
liitõisikud. Tema suur liitõisik koosneb korvõitest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline.Eestis on ta üsna tavaline ning teda ei ole väga raske leida. Raudrohi kasvab nt. niitudel ning teeservadel. Raudrohul on mitmed väga head omadused. Raudrohi on väga tõhus ravimtaim, kuid seda kasutatakse tihti ka ilutaimena. Raudrohu koostises on erinevad mineraalained, kaalium, kamper, ahhilleiin, C-vitamiin ning ma mitmed eeterlikud õlid, mis annavad raudrohule vänge lõhna. Selle väärtuslikkus on inimestele teada ja tuntud olnud juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Kõige tõhusam meetod raudrohu raviomaduste välja toomiseks on selle suurest korvõiest tee keetmine
muide osa kuuluvad õite juurte. Ka õied ise on tumepunased. Samuti võib koheselt märgata taime korrapärasust: kamarase õied on pikkades ühekülgsetes kobarates ja lehed asetsevad varrel vastamisi. Aas-rebasesaba · Rebasesaba kasvab looduslikes kasvukohtades, kasvatatakse ka kultuurpõldudel.Aas- rebasesaba eelistab niiskemaid niitusid. Kuid peale niiskuse vajab see taim veel head mulda, kus oleks rikkalikult toitaineid. · Rebasesaba ilusaid õisikuid võime teeservadel ja niitudel kohata juba mai lõpus ja juuni alguses. Moodustabkorrapärase rullikujulise tähisõisiku.Õisik muutub tipu suunas aegamööda peenemaks. Harilik kastehein · Kasteheinadel on pähikud on üheõielised. Tema pähikud on imepisikesed ning asuvad pikkadel peenikestel raagudel. · Hariliku kasteheina õisiku harud on üksteise suhtes sageli päris täisnurga all. Need ei ligistu üksteisele ka viljade valmimisel, viljadeks on terised.
Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada. Seemned vajavad idanemiseks valgust ning seetõttu tuleks nad vaid kergelt mullaga katta. Hapu oblikas: Hapu oblikas (Rumex acetosa) on mitmeaastane kahekojaline rohttaim tatraliste sugukonnast oblika perekonnast. Taim levib peaaegu kogu Euroopas ja Aasias ning laialdaselt Põhja- Ameerikas ja Gröönimaal. Kasvab päris- ja looniitudel, kuid ka ranna- ja lamminiitudel, teeservadel, põõsastikes. Taim tahab niisket ja jahedat pinnast. Teeb isekülvi ning võib muutuda umbrohuks. Taime lehti kasutatakse köögiviljana, mistõttu teda kasvatatakse ka kultuurtaimena. Lehed sisaldavad rikkalikult oblikhapet, mitmeid soolasid ning vitamiine A ja C. On kasutatud ravimtaimena. Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast värvi. Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju,
Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaaks peetakse Vahemeremaid. Eestis sage põlluumbrohi, Põhja- ja Lääne-Eestis sageli
Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. Kasvukohad Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel -- Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka. Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aeg-ajalt kasvuaastaid vahele ja võivad niimoodi puhata korraga kuni kaks aastat
Sellised mürgid on näiteks putukate tõrjeks kasutatav klooriühendeid sisaldav DDT. DDT võeti kasutusele 1942. aastal. Kahekümne aasta pärast selgus, et see mürk ei lagune, vaid ladestub keskkonda. DDT muudab näiteks röövlindude munakoored hapraks, mistõttu muna puruneb haudumise ajal. Samuti on elusorganismidele kahjuliku toimega autokütustes kasutatav plii. Heitgaasides sisalduv mürgine plii ladestub esmalt teeservadel kasvavatesse taimedesse ja sealt taimtoiduliste loomade organismi. Uued autod ehitatakse aga selliste mootoritega, milles kasutatakse ainult pliivaba bensiini. 5 Mis on põhjavesi? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu
kultuursorte. Pealt tumerohelised, alt kollaka jahuse kirmega. Õitseb maijuuni. Sarikõisikutesse koondunud lillakad õied mõlemasugulised ja kaheli õiekattega. Kupras valmivad seemned juulis. Paljuned seemnetega. Lubjalembene, ei talu happelist pinnast. Eestis levinud niitudel ja kraavikallastel. Nõmmliivatee (Thymus serpyllum) Sugukond: huulõielised (Lamiaceae) Mitmeaastane ühekojaline Looduslikult kasvab niitudel, teeservadel. talihaljaste lehtedega 310cm Sobib pika õitseaja tõttu iluaedadesse, kõrgune poolkääbuspõõsas. kiviktaimlatesse. Aretatud mitmeid sorte. Varte eluiga on kuni 10 a. Kasutatakse meditsiinis, parfümeerias. Vastakuti asetsevad paksud lihtlehed. Õitseb juuniseptember. Roosakaslillad õied koondunud õisikutesse. Putuktolmeja. Vili pählike, valmib alates augustist. Paljuneb seemnetega. Kasvab liivasel toitainetevaesel pinnasel, põuakindel.
Eestus kasvab looduslikult umbes 11 ristikuliiki. Ristikute hulka kuulub rida väärtuslikke kultuurtaimi, näiteks põld- ehk punaneristikhein(Trifolium pratense) ja rootsi ristik(Trifolium hybridum). Peale nende esivenda Eestis järgmised pärismaised liigid: peamiselt saarte kuivades metsades kasvab alpi ristik(Trifolium alpestre). Saarte aasadel ja loopealseil leidub lamavat ristikeina(Trifolium procumbenos). Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget reistikeina(Trifolium repens), kuldristikut(Trifolium agrarium) ja keskmist ristikut(Trifolium medium). Kuivadel kinkudel kasvab mägiritsik(trifolium montanum). Liivastel kinkudel on kassi-ristikheina(Trifolium arvense). Niisketel niitudel võime kohata pruun ristikut ehks põldhumalat(Trifolium spadiceum), mererannal randristikut(Trifolium fragiferum). Eestis on söödatamiedena suure tähtsusega põldristik, rootsi ja valge ristik. Ristikeinad
Maa-alune osa Tugev paksenenud peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne-Siberis, Levik ja ohtrus Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Põhja- Ameerikas.Eestis hajusalt. Kasvab enamasti prahipaikades, elamute ümbruses, teeservadel ja võsastikes. Looduslikes Kasvukoht tingimustes sagedamini lamminiidul, metsaservades, mererannikul. Kõigile loomadele mürgine. Õisi tolmeldavad Koht ökosüsteemis putukad saavad nektarit. Õitel võib näha ka neist toituvaid putukaid, siklasi. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
....................................................................................4 3. PILDID.....................................................................................................................................6 4. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................7 Köömen(Carum) on kahe-või mitmeaastane rohttaimede perekond sarikaliste sugukonnast. Euraasias on köömneid umbes 30 liiki. Eestis kasvab teeservadel ja niitudel harilik köömen(Carum carvi). Selle vilju tarvitatakse ravimi ja maitseainena. Neis sisalduvat eeterlikku õli( umbes 3-7%) kasutatakse parfümeerias ja likööritööstuses. Köömned on arvatavasti Euroopa vanim maitseaine, kasvab hästi ka Eestis. Kuningas Salomoni lemmikmaitseaine. Teravsooja, kergelt mõrkja maitsega. Kasutatakse ka noori lehti. Köömned ei jäta kedagi külmaks! On neid, kes köömneid jumaldavad ja neidki, kes kohe mitte üks
korrapärane, ülahuul kiiverjas, terve, alahuul 3-hõlmaline, ülemisest heledam, tolmukaid tavaliselt 2, tupp liitlehine 4-5 hambaga, sigimik ülemine, kahepesaline, hõlmadeta või kahehõlmane. Vili on kupar. 4.Poolparasiitsed taimed, mürgised, ebameeldiva lõhnaga, kevadised vormid erinevad sügisestest. 5.Mailaselised on kosmopoliitse levikuga, kes on enimlevinud parasvöötmes ja troopilistes mäestikepiirkondades. 6.Eestis levivad soodes, loodudel, puisniitudel, kinkudel, teeservadel, liivadel. Maailmas Lääne- Euroopas, tundrates, Vahemeremaades, Ameerikas.Umbrohuna tekitavad niidutaimedele tõsist kahju. Ravimiks kasutatakse üheksavägist, rohkem ilutaimed. SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, kapsalaadsete seltsi. 2.Maailmas u 3700 liiki, Eestis 94 liiki. 3.Ristõieliste neljatine õis on mõlemasuguline, tolmleb putukate abil. Tolmukaid on enamasti 6.
Oblikat võib lisada kõikidesse köögivilja hautistesse, mille maitsestamiseks sobib küüslauk ja till. Hapuoblikas on 30-100 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim tatarliste sugukonnast. Vars on ülaosast harunenud, lehed noolja alusega, veidi lihakad, sirgeservalised, hapu maitsega.Õisik on pikk pööris, viljumise ajal enamasti punakas. Õitseb juunist augustini. Kasvab kõikjal metsikuna niitudel, teeservadel, kraavikallastel, jõe- ja järvekallastel. Kultuurtaimena kasvatatakse euroopa aladel, vähem eesti aedades. Oma meeldiva hapu maitse ja askorbiinhappe sisalduse tõttu eelistatakse teda kasutada toorena, värskena. Samas võib teda konserveerida, soolata, kuivatada ja isegi suhkruhoidisena valmistada. Hapuoblikas toiduks
Liblika tiibade põhivärv on valge, esitiibade tipud on mustade tähnidega mis moodustavad lihtsaid mustreid. Esitiiva ülaserva keskosas on must tähn mida poolitab valge laineline joon. Emaste isendite alatiiva servaalal esineb musti ja hallikaid laike.Mõlema sugupoole tagatiibade alaküljed on kaetud rohekas- hallide täppidega. Reseedaliblikat võib kohata meil juunist augustini, augustis lendavad ka kevadise rändelaine kohalikud järglased. Lendab orunõlvadel, raudteetammidel ja teeservadel. Liblikad peatuvad nektari imemiseks õitel (lutsern). Röövikud toituvad reseedaliste sugukonda kuuluvatel taimedel (valge reseeda, kollane reseeda, rihu-peenlook) süües õisi ja valmivaid seemneid. Talvitub nukk. Meie kliimas ei suuda see liik kahjuks talve üle elada. (Viidalepp, Remm 1996: 204) Eelmisel aastal leidis minu isa vaid ühe isendi 1. oktoobril lutsernil toitumas. 5 Reseedaliblikas lutsernil nektarit imemas 31.08.2013. 2.3
KOIROHI • Lad. Artemisia absinthium Ajaloost ● Koirohtu tunti juba antiikajal. ● Peenestatud koirohtu segati masseerimise jaoks tarvitatavate salvide hulka. ● Koirohuhautisega eemaldati verevalumeid. Botaaniline iseloomustus ● Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude perekonnast. ● 40...100 cm kõrgune, mitmeaastane taim. ● Eestis kasvab kõige sagedamini läänesaartel ja rannikualadel, kuival liivasel või kivisel pinnasel, teeservadel, seljandikel, elamute läheduses. ● Vars püstine, ülaosas harunenud, alaosas puitunud, hästi lehistunud. ● Lehed pealt valkjad või rohelised, alt valged. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, tipmised lõhestumata. ● Õied kollased väikesed, kerajad, longus. Õitseb augustis ja septembris. Kasvatamine ● Kasvatatakse ravim-, maitse- ja ilutaimena. ● Kasvutingimuste suhtes väga vähenõudlik.
Juurmised lehed on ja punase eri toonideni, suuremad, munajad, asetsevad pikas kobaras. tumerohelised, alumine pind lühikarvane, lameda kodarikuna. 1.3.1. Külmamailane Külmamailane (Veronica chamaedrys) kasvab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades, teeservadel. [5] Külmamailane on peenikese roomava risoomi ja lihtsate või harunevate vartega 10- 40 cm kõrgune taim. Varred nõrgavõitu, alusel tõusvad, mõnikord juurduvad, harilikult kahe rea pehmete karvadega vahelduvalt eri sõlrnevahedel. Lehed on lühirootsulised või rootsutud, vastakud, südajasmunajad, ebakorrapäraselt hambulise servaga, püsivad rohelised augusti lõpuni
maitsesid vanadel aegadel lastele hästi. Tänapäeval võiksid metsõunad sobida veini kääritamiseks. Mets-õunapuu on üks kultuursortide lähteliike ja kohane neile pookealuseks. Siiski sobib mets-õunapuu alusena hästi vaid mõne üksiku sordiga. Seetõttu kipub mets-õunapuu pookealusena unustuse hõlma vajuma. Tuntakse ka rippuvate okstega leinavormi. Sagedamini kui mets-õunapuud võib meie looduses näha metsistunud aed-õunapuid küll kunagiste taluaedade asemetel, aga ka teeservadel. Nad hakkavad mahapudenenud seemnetest kergesti kasvama. Metsistunud aed-õunapuu ei muutu mets-õunapuuks. Neil kahel liigil on kõige kergem vahet teha lehtede järgi: mets-õunapuu võrsed ja lehed on alt täiesti paljad, aed-õunapuu lehed ja nooremad oksad aga karvased. Viljuva puu määramine ei tohiks tekitada probleemi: mets-õunapuu pisikesi hapusid vilju on raske segi ajada aed- õunapuu suuremate ja magusamate õuntega. 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks. 5.1
Põldmurakamesi on hele ja läbipaistev, mõnikord kollaka varjundiga ning lõhnab meeldivalt. 21 3. Valge ristik (Trifolium repens) Valge ristik kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Eestis on ta tavaline. Lisaks sellele on ta sisse viidud paljudesse kohtadesse mujal maailmas karjamaataimena, eriti levinud on ta Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal. Valge ristik kasvab niitudel ja teeservadel. Valge ristik suudab kasvada väga mitmesugustel maastikel, sealhulgas muru sees ja põllul, ta talub söömist ja maapinna lähedalt niitmist. Ta talub mitmesuguse pH-ga pinnast, kuid eelistab savipinnast. Enne umbrohumürkide kasutuselevõtmist sisaldasid müüdavad muruseemnesegud valget ristikut sagedamini kui tänapäeval, sest ta suudab hästi kasvada ja maapinnale rohelise katte tekitada ka toitainetevaesemal pinnasel, kus teised murutaimed hästi kasvada ei taha.
Käoga seotud nimed : 1. LILL: Kägu on olnud ristiemaks suuremale arvule meie taimedest kui ükski teine lind. Mida kõike pole kägu taimedelt saanud: keele ja päkad, kingad ja kannused, kübara ja põlle, kannid ja raamatud, kulla-karra veel pealekauba. Lisaks varakevadisele käopä- kale võib looduses kohtuda käokanniga, mida kutsutakse ka tõrvalilleks. Käokannid ehivad niitusid jaanipäeva paiku. Juulist septembrini võib teeservadel ja kraaviperve- del silmata kollaseõielist käokannust, mille värsked taimed peletavad oma lõhnaga loomad eemale. Käokuld on silmapaistev eredate sidrunkollaste õitega taim. Teda esi- neb peamiselt Kagu-Eestis ja ta on võetud looduskaitse alla. Orhideelised käokeel, käopõll ja käoraamat kuuluvad samuti looduskaitse alla. 2. Kägu kukub kasesalus nii et kajab laas, suvel samas metsaalust käopõll kaunistab. Lehed on tal sedamoodi nagu põllesiilud,
peensoole ägeda ja kroonilise põletiku ravimisel. Välispidiselt tarvitatakse kõrvenõgest naha sügelemise, soori, liigesevalude, kõõmaja juuste väljalangemise puhul. Tuleb meeles pidada, et nõges suurendab vere hüübimist. Tromboflebiidi ja varikoossete veenilaiendite korral, aga ka vanemas eas tuleks hoiduda nõgese kuritarvitamisest. Teekummel Matricaria recutita, Chamomilla recutita Teekummel kasvab põllu-ja teeservadel ning elamute ümbruses umbrohuna, aga ka aedades kultiveeritava ravimtaimena. See on üheaastane rohttaim, mis kasvab jõudsalt, õitseb kaua ja annab hea saagi headel, hästi väetatud muldadel. Vars on peenike, püstine, harunenud ja 10- 15 cm pikk. Lehed on kaheli- või kolmelisulg-lõhised. Valged keelõied moodustavad raolise korvõisiku, õitseb maist septembrini. Vili on veidi kõver, 1-2 mm pikkune seemnis. Ravimina kasutatakse õisikuid
erinevaid osi ka rahvameditsiinis. Eestis looduslikult kasvamas kaks liiki, neist üks puitunud ja teine rohtne. Verev kontpuu (Cornus sanguinea) [ sangvìnea] Sanguineus veripunane. Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel. Võrsed: noorelt rohelised, karvadega kaetud, vanemad päikesepaistel veripunased, paljad. Lehed: ovaalsed kuni ümarad, 4...10 x 2...6 cm, ümara lehealusega ja lühidalt teritunud tipuga, mõlemalt küljelt hajuskarvased, leheroots 5....15 mm pikk, sügisvärvus punane kuni pronksjas.
· Viljaks olev luuvili või 13 seemnega mari, mis võib olla mõnel liigil ka söödav, on värvuselt valge, punane, sinine või must · Kontpuude luukõvast ja tihedast puidust valmistatakse mitmeid tarbeesemeid. Cornus sanguinea - Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel. Eestis kohati (eriti mandri edela- ja lääneosas) sage. Kodumaise liigina on igati vastupidav meie kliimaoludele, väga dekoratiivne õitsedes ja viljudes ning eriti silmapaistev sügiseti tänu dekoratiivsele punasele leherüüle. Talub linnatingimusi, tolmu, gaase, kuivust, kärpimist jne. Sobib kasutada kaitseistandikena ja
vähemärgatavaid ja haruldasi liike. Laialehistes lehtmetsades, lammimetsades, jõgede ja ojade kaldavõsastikes, sageli ka parkides kasvab lehtrikujulisel asetunud lehtedega laanesõnajalg. Leht- ja segametsades, metsaservadel ja võsastikes esineb sageli kauni ja õrna lehestikuga naistesõnajalg. Suurte kogumikena varjukates leht-ja segametsades esineb ohtene sõnajalg. Väga sage on ka kilpjalg, mis kasvab suurte kogumikena kuivades valgusküllastes metsades, raiesmikel ja teeservadel. Laialt levinud ja rahva hulgas hästi tuntud on maarjasõnajalg. Olles kohastunud erinevatele asukohatingimustele, on mitmed sõnajalgtaimed headeks indikaatoriteks, mis võivad hästi iseloomustada vastavaid asukohti. Paealadel ja lupjasisaldavatel muldadel kasvavad lubjalembesed liigid - müür-raunjalg, pruun raunjalg ja pae-kolmissõnajalg. Sootaimed on soosõnajalg, sooosi, konnaosi. Soodel ja rabaservadel kasvavad sugasõnajalg ja sookold, nende leidmine metsas näitab
toiduvalmistamisel ja põõsaste erinevaid osi ka rahvameditsiinis. Eestis looduslikult kasvamas kaks liiki, neist üks puitunud ja teine rohtne. Verev kontpuu (Cornus sanguinea ) [ sangvìnea] Sanguineus veripunane. Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel. Tsoon II (IV) . Kultuuristamise aeg tedmata. Tunnused: Võrsed: noorelt rohelised, karvadega kaetud, vanemad päikesepaistel veripunased, paljad. Lehed: ovaalsed kuni ümarad, 4...10 x 2...6 cm, ümara lehealusega ja lühidalt teritunud tipuga, mõlemalt küljelt hajuskarvased, leheroots 5....15 mm pikk, sügisvärvus punane kuni pronksjas.
Paljuneb nii tuule poolt laiali kantud seemnetega kui vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: hobumadarat piima sisse pannes läheb piim kiiresti hapuks, tänu sellele on taime varemalt kasutatud laapensüümi asendajana juustu valmistamisel. On kasutatud õllelisandina. Hobumadar on ka hea meetaim, õied sisaldavad kollast, juured punast värvainet. Heina hulgas on koduloomadele heaks söödaks. Sobib kasutada kattetaimena kuivadel nõlvadel ja teeservadel, aedades muutub kergesti umbrohuks. Sambla- ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik, metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv. LOOD-JÕHVSAMMAL Tume või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune). Vars tihedalt kaetud pruunide risoididega, lehed kuni 4mm pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas
annaabi.ee 
