FUNKTSIOONI PIDEVUS Pidevuse mõiste. Katkevuspunktid FUNKTSIOONI PIDEVUSE MÕISTE Funktsiooni pidevuse mõiste Funktsiooni y = f (x) nimetatakse pidevaks punktis a, kui on täidetud tingimus: · Võrdusest lim = () on näha, et funktsiooni pidevus punktis a on iseloomustatud järgmise kolme tingimusega: o f(a), st punkt a peab olema funktsiooni määramispiirkonnast; o lim ; o kehtib võrdus lim = (). · Funktsioon on pidev mingis piirkonnas, kui ta on pidev selle piirkonna igas punktis. Ühepoolne pidevus Öeldakse, et funktsioon y = f(x) on punktis a paremalt pidev, kui lim = (). + · Öeldakse, et funktsioon y = f(x) on punktis a
docstxt/125491603676732.txt
lim = 0 ja lim = 3. x -1 x -1 x 2 x - 1 Üldjuhul võime piirväärtuse mõiste määratleda järgmiselt. Öeldakse, et funktsioonil f(x) on piirväärtus A kohal a, kui argumendi x väärtuste lähenedes kohale a funktsiooni väärtused f(x) lähenevad arvule A. Kui x a, siis f(x) A (loetakse: kui x läheneb a-le, siis f(x) läheneb A-le). Sümboleis: lim f ( x) = A (loetakse: funktsiooni f(x) piirväärtus kohal a on A). x a FUNKTSIOONI PIDEVUS Kui argumendi väärtus a kuulub funktsiooni y = f(x) määramispiirkonda, siis defineeritakse funktsiooni pidevus järgmiselt. Funktsiooni y = f(x) nimetatakse pidevaks kohal x = a, kui tema piirväärtus kohal a võrdub funktsiooni enda väärtusega sellel kohal: lim f ( x) = f (a) . x a x 2 -1 2 2 -1 3 Näide 2
kulutada energiat; seeditud toidust pärit molekulidest sünteesitakse uusi molekule, et ehitada uusi rakke või parandada vigaseid. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad. Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt Energeetiline pidevus:Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Sünaptiline summatsioon on mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus. See filtreerib olulisi signaale ebaolulistest. Närvirakku saadetakse korraga mitu signaali ning kui
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "tea...
piirväärtus ning lim[ f ( x) ± g ( x)] = lim f ( x) ± lim g ( x) xa xa xa lim[ f ( x) g ( x)] = lim f ( x) lim g ( x) xa xa xa f ( x) lim f ( x) lim = xa , lim g ( x) 0 xa g ( x) lim g ( x) x a xa lim[c f ( x)] = c lim f ( x), c = const xa xa lim c = c, c = const xa 13 Funktsiooni pidevus Pideva funktsiooni definitsioon Funktsiooni y = f (x) nimetatakse pidevaks kohal a, kui lim f ( x) = f (a). xa Definitsioon nõuab kolme tingimuse täidetust: 1. funktsioon peab olema määratud kohal a s.t. a X, s.t. leidub f (a) , 2. funktsioonil peab olema lõplik piirväärtus kohal a s.t. leidub lim f ( x ), x a 3. peab kehtima võrdus lim f ( x ) = f ( a ). xa
F-ni osamuut ja täismuut z=(x; y) fikseeritud punktis P(x; y) (joon) (x; y)(x+x; y) Def: Vahet (x+x; y)- (x; y) nim 2 muutuja f-ni osamuuduks x-i järgi ja tähistatakse xz (joonisel QQ). Kui on antud (x; y)(x; y+y) Def: f-ni osamuut y-i järgi on def punktis yz=(x; y+y)-(x; y) (joon. RR). Kui on antud (x; y)(x+x; y+y) Def: f-ni täismuuduks nim vahet z=(x+x; y+y)-(x; y) (TT) Kahe muutuja f-ni piirväärtus ja pidevus Po(xo; yo) (joon) U(xo; yo)={(x; y)(x-xo)2+(y-yo)2<2} ning xxo ja yyo [(x; y)(xo; yo)] Def: Reaalarvu A nim 2 muutuja f-ni piirv vaadeldavas piirprotsessis, kui iga kuitahes väikese korral leidub selline ümbrus (punktile (xo; yo)), et niipea kui punkt lim f ( x; y ) = A koordin (x; y) kuulub sellesse piirk-da, erineb f-ni väärtus selles punktis A-st vähem kui võrra. x x 0
Kvantitatiivne geneetika: Tunnused, milliseid saab reaalselt mõõta ja milledel on populatsiooni siseselt või populatsioonide vahel tunnuse pidevus (pikkus, kaal, saagikus, kasvukirus Selline pidevus tuleneb pärilikkuse teatud juhtudest: Tunnus määratud mitmete lookuste poolt Pleiotroopia (üks geen mitu tunnust) Epistaas (lookused interakteeruvad ja üks surub teise maha) Alleelide või nende kombinatsioonide erinev ekspressiivsus ja penetrantsus Keskkond mõjutab tunnust reaktsiooni normi piires, aga fenotüübid indiviiditi erinevad Veidi ajalugu:
Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes olemas oleva ATP (3 s.) ja KP (10 s.) (kreatinfosfaat) kasutamise järel minnakse üle glükolüüsi käigus tekkinud tekkinud ATPle ( minut) ja sealt sujuvalt hingamise sünteesitavale ATPle. Taastumine: pulsisagedus langeb, ATP/KP sünteesi taastumine, piimhappe eemaldamine. Pikem treenimisel organism kohaneb aktiivsusega, toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes.
3. k = 1, siis (x) ja (x) on ekvivalentsed lõpmata väikesed suurused: (x) ~ (x). Näited: (x) = 3x2 , (x) = 14x2. = (läheneb 0-le ühe kiirusega). (x) = 7x2 , (x) = 2x = ((x) läheneb 0-le kiiremini) Ekvivalentsed lõpmata väikesed suurused ja tabel. Kui ja on ekvivalentsed lõpmatult kahanevad suurused, siis on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus nii kui suhtes. Tõestus: lim x->0 sinx/x =1 13. Funktsiooni pidevus punktis (mõlemad definitsioonid). Pidevate funktsioonide omadused. Näiteks tõestada, et 1) funktsioon y = x3 2x on pidev kogu oma määramispiirkonnas; 2) funktsioon y = 2x on pidev punktis x = 1. Funktsiooni pidevus punktis. Def1. Funktsioon y = f(x) nimetatakse pidevaks punktis a, kui funktsioonil on lõplik piirväärtus kohal a ning see on võrdne funktsiooni väärtusega kohal a ehk f(x) = f(a) . Viimasest võrdusest on näha, et funktsioon y = f(x) on pidev, kui on täidetud
1. Miks me vananeme? Nimetage vananemise tunnuseid (4) Vananeme sest kromosoomide jagunemine lõpeb, DNA kahjustub keskkonnatingimuste mõjul, vabade radikaalida ühinemine hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid ei suuda
2. Defineerida punkti P Rm -¨umbrus, rajapunkt, sisepunkt, hulga raja. 3. Defineerida lahtine/kinnine hulk, lahtine/kinnine kera. 4. Sõnastada m-muutuja funktsioon, m-muutuja funktsiooni määramispiirkond, m-muutuja funktsiooni muutumispiirkond, funktsiooni graafik. +muutumispiirkond +graafik 5. Nivoojooned, nivoopinnad. 6. Sõnastada kuhjumispunkt, m-muutuja funktsiooni piirväärtus, m-muutuja funktsiooni korduvad piirväärtused. 8. m-muutuja funktsiooni pidevus. m-muutuja funktsiooni katkevuspunkt. Pidevuse tarvilik ja piisav tingimus. 9. Sõnastada m-muutuja funktsiooni osatuletis. 10. Kahe muutuja funktsiooni osatuletise geomeetriline tähendus. 11. Pinna puutuja, puutujatasand, normaal. Tuletada puutujatasandi võrrand. +tuletamine 12. Kõrgemat järku osatuletised. Segaosatuletised. 13. Näidata, kui funktsiooni z = f(x, y) teist järku segaosatuletised zxy ja zyx on pidevad punktis P(x, y),
Sünd. Ellen Niit on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes on sündinud 13.07.1928. Tallinnas. Õppimine ja töö. Ellen Niit on õppinud Tallinna 4. keskkoolis (1943-1947). Seejärel läks ta õppima Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust (1947-1952). Tartu Ülikoolis õppis ta ka Eesti lastekirjandust (1952-1956). Ellen Niit töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekontsultandina (1956-1961) ning seejärel läks ta tööle ETV mittekoosseisulise toimetajana (1961-1963). Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming. Ellen Niit on pealmiselt kirjutanud luuletusi lastele. Tema 70.sünnipäevaks tuli välja luulekogu ,,Paekivi laul", aga enne seda tuli välja luulekogu ,,Maailma pidevus", mis sisaldab luuletusi aastast 1946-1976. Ellen Niidu laste luuletest väärib esile tõstmist ,,Krõlliraamat", mis ilmus aastal 1979 ning selle raamatu kunstnik oli Edgar Valter. Esimene Ellen Niidu väikelaste proosaraamat tuli välja 1963 aastal, mis ka...
ühepoolsed piirväärtused. Funktsiooni piirväärtuse omadused. x korral, mis täidab tingimust 0 < |x - a| < () kehtib võrratus |f(x) - b| < . 7. Lõpmata väikesed ja suured suurused. Ekvivalentsed l õpmata väikesed suurused. Def. Arvu b nim. fun-ni f vasakpoolseks piirväärtuseks punktis a, kui iga >0 leidub () >0, et 8. Funktsiooni pidevus punktis. Ühepoolne pidevus. Katkevuspunktide liigid. iga x (a-(), a) korral kehtib võrratus |f(x) - b| < . 9. Hulgal pidevad funktsioonid. Lõigul pidevad funktsioonid. Ü lemine ja alumine raja. limxa- f(x) = b, f(x) b (noole kohal on xa- ) Pidevuse aksioom.Weierstrassi teoreemid ja Bolzano-Cauchy teoreem. Def. Def. Arvu b nim. fun-ni f parempoolseks piirväärtuseks punktis a, kui iga >0 leidub () 10. Tuletise definitsioon. Diferentseeruvus
Hinde viis alla: lisamaterjali valik (-5%); keevitusparameetrite määramine (-10%); toorikute ettevalmistamine (lõikamismeetod) (-5%); kvaliteedikontroll (-10%) Variant 18, Joonis 5 - plaadid Tegemist on vastak, ehk T-liitega. Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks on nurkliide. Kahe pakutud keevitusviiside võrlemine ja sobiva protsessi valik 1· Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus 2· Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele 3· Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus 4· Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises 5· Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele 6· Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus 7· Keevitaja kvalifikatsioon Võrreldav Gaaskeevitus Punktkontakt keevitus aspekt kuni 6mm paksus Cu- ja Al- sulameid
Vallal ei jätku {ressursse} raha. Täis+ressurss, jääk+ressurss. Ressursi+ühik tsi.taat <20:-taadi, -.taati> osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist . Alustas kirjutist tsitaadiga Tammsaarelt vTammsaare tsitaadiga. Tsitaat piiblist = piibli+tsitaat zü.rii <1> (võistluse) kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon doku.men't <20:-men'di, -.men'ti> ametlik paber, kiritõend traditsi.oon <20:-ooni, -.ooni> pärimus, põlvest põlve edasiantu; pärandatud komme, tava; ajaline pidevus fas.saad <20:fassaadi, fas.saadi> hoone esinduskülg kommen.taar <20:-taari, -.taari> selgitav märkus . Tõlkija kommentaar. Olukord ei vaja kommentaare, on kommentaaridetagi selge. Majandus+kommentaar, male+kommentaar. Kommentaari+meetod arhi.tekt <20:-tekti, -.tekti> ehituskunstnik origi.naal <20:-naali, -.naali> algupärand .prot.sen't <20:-sen'di, -.sen'ti> üks sajandik tervikust, tähis: %; skeem <20:skeemi, .skeemi> millegi abstraktne v lihtsustatud kujutis skeem <20:skeemi,
2. Missugused muutused toimusid samal ajal kirjanduses ja kunstis? 3. Mida tähendab l’art pour l’art (loe: laar pur laar) ja milline kunstikäsitlus selle mõiste taga on? 4. Mis on modernism? Millal sai modernism kirjanduses alguse ja mis ajani see kestis? 5. Miks tekkis modernistliku kirjanduse kõrvale massikirjandus? MODERNISTLIKU KIRJANDUSE PÕHITUNNUSED (õpik, lk 113-115) tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse mitmest vaatepunktist kasutati tegelaste sisemonoloogi ja teadvuse voolu (selgita mõisteid, mõisted olemas Neithali leksikonis)
o. kui eksisteerib piirväärtus(*), siis funktsioon on argumendi antud väärtusel diferentseeruv. Teoreem: Kui funktsioon y = f(x) on diferentseeruv mingis punktis x= x0, siis on ta selles punktis pidev. Tõepoolest, kui lim(xx0) = f ' ( x ), siis = f ' ( xo ) + , kus on suurus, mis läheneb nullile, kui . Kuid siis f ' ( xo ). Siit järeldub, et See omakorda tähendab, et funktsioon f(x) on punktis x0 pidev! Järeldus: Punktis x diferentseeruv ehk omab tuletist. Funktsiooni pidevus ja diferentseeruvus on seotud: Iga diferentseeruv funktsioon on pidev! E: V: 8. Defineerida diferentseeruva funktsiooni diferentsiaal dy. Esitada funktsiooni muudu ja diferentsiaali vaheline seos. Eeldame, et funktsioon on diferentseeruv : st et on olemas tuletis. On olemas lim(xx0) = f ' ( x ), kusjuures f'(x) on lõplik suurus. Funktsiooni muut on ( võib tõlgendada kui muutujate x ja y absoluutse vea ülemmäärasid ligikaudsel arvutamisel.
1. Kahje muutuja funktsioonid(definitsioon, määramis- ja muutumispiirkonna definitsioon ja tähistused, näited, esitusviisid, ilmutamata kujul esituse definitsioon, graafik ja graafiku näiteid) DEF: Kahe muutuja funktsioon f on kujutus, mis seab igale arvupaarile (x,y) ∈ D vastavusse ühe reaalarvu z= f ( x , y ) Nende punktide (x,y) hulka D, mille puhul funktsiooni väärtus on lõplik, nimetatakse selle funktsiooni määramispiirkonnaks. Funktsiooni väärtuste z hulka Z nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Esitusviis : z=f (x , y ) z- sõltuv muutja, (x,y)- sõltumatud muutujad Näide: Funktsioon võib olla antud ilmutatud kujul z= f (x1 , x2 , x3 , … x n) (z=x2+y2-5) või ilmutamata kujul F ( x 1 , x 2 , ...
Tekkiv liikumine sõltub paljudest asjaoludest: sellest, kas mass on kehas (näiteks kiiges) jaotunud ühtlaselt või mitte; kus paikneb raskuskese; millise geomeetrilise kujuga on keha; kus täpselt on kinnituskoht ja nii edasi. Kuna ükskõik milline ülesriputatud jäik keha võib muutuda füüsikaliseks pendliks, ei saa füüsikalise pendli puhul anda selliseid üldisi lihtsaid valemeid, nagu on võimalik matemaatilise pendli puhul. 3. Joa pidevus võrrand Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S pindala 4. Valguseinerentsi maksimum ja miinimum tingimused Interferentsi maksimum kui lained liituvad ühesugustes faasides, st 2n käiguvahesse mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. 2
13. Mis on juhtelemendid? 14. Biokeemiline barjäär? 15. Maakoore enamlevinud elemendid? 47 % - hapnik 29,5 % - räni 8 % - alumiinium 4,7 % - raud 3 % - kaltsium - naatrium 2,5 % - kaalium 16. Klarki Vernatski seadus? 17. Reljeefi mõju maastikele? Otsene või kaudne. Kliima, taimestik ja muld kuuluvad sinna alla.madalates tingimustes tekivad soostumise tingimused. 18. Diskreetsus ja pidevus? Diskreetsus on taimkatte katkendlikkus. 19. Leetumine? Mulla mineraalosa lagunemine happeliste ainete mõjul. 20. Kamardumine? Huumuse ja mineraalide kuhjumine mulla pindmisse kihti rohttaimede all. 21. Pleistumine? 22. Mis on mineraliseerumine? 23. Mis on bioloogiline ring? Elusaine kujunemine ja lagunemine. 24. Klark? Elemendi keskmine sisaldus maakoores %-des. 25. Milliseid elemente on kõige rohkem elusolendites? 26. Milliseid on kõige rohkem kosmoses? 27
1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. ε-ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed Lõpmata väikeseid (suuri) suurusi α(x) ja β(x) piirprotsessis x → a nimetatakse ekvivalentseteks ümbrused. Lõpmatuse ümbrused selles piirprotsessis, kui Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V seab vastavusse skalaari || 8. Funktsiooni pidevus punktis. Uhepoolne pidevus. Katkevuspunktide liigid. u|| ∈ R, kusjuures on taidetud järgmised tingimused: Funktsiooni f(x) nimetatakse pidevaks punktis a, kui on taidetud kolm tingimust: 1 ∀u ∈ V ||u|| >= 0; ||u||= 0 ⇔ u = Θ 1) ∃f(a); 2) ∃ limx→a f(x); 3) limx→a f(x) = f(a). Tahistatakse f(x) ∈ C(a)
3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus. Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) piimhappe kogunemine. Füüsilisel pingutamisel kasut energiaallikaid: glükoos, rasvad, valkude lagundamine(nälgimise ajal kui pole võimalik kasutada enam ei süsiv ega rasvu).
analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. 8) Analoogia- on bioloogias elundite funktsionaalne sarnasus. Evolutsiooni kujunemine: · Aristoteles-Universum pole asjade ja sündmuste müstiline kaos, selles valitseb mingi seaduspärane kord, mida võib mõistusega tunnetada. Eluvormide kolm tüüpi: taimed, loomad, inimene. · Newtoni seadusd. · Gottfried Leibniz-maailm on ettemääratud süsteem. Tema kolm printsiipi: küllus, pidevus ja lineaarne gradatsioon. · Carl Linne-jagas organismid liikideks, perekondadeks, sugukondadeks, seltsideks, klassideks, hõimkondadeks ja riikideks. · Erasmus Darwin-Organismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest. · Charles Robert Darwin-"Liikide põlvnemine" 1859. Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest.Põlvnemine on toimunud läbi muutuste.Looduslik valik tuleneb
2. 0 < k < , siis (x) ja (x) on sama järku lõpmata väikesed suurused. 3. k = 1, siis (x) ja (x) on ekvivalentsed lõpmata väikesed suurused: (x) ~ (x). Näited: (x) = 3x2 , (x) = 14x2. = (läheneb 0-le ühe kiirusega). (x) = 7x2 , (x) = 2x = ((x) läheneb 0-le kiiremini) Ekvivalentsed lõpmata väikesed suurused ja tabel. Kui ja on ekvivalentsed lõpmatult kahanevad suurused, siis on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus nii kui suhtes. Tõestus: 13. Funktsiooni pidevus punktis (mõlemad definitsioonid). Pidevate funktsioonide omadused. Näiteks tõestada, et 1) funktsioon y = x3 2x on pidev kogu oma määramispiirkonnas; 2) funktsioon y = 2x on pidev punktis x = 1. Funktsiooni pidevus punktis. Def1. Funktsioon y = f(x) nimetatakse pidevaks punktis a, kui funktsioonil on lõplik piirväärtus kohal a ning see on võrdne funktsiooni väärtusega kohal a ehk f(x) = f(a) . Viimasest võrdusest on näha, et funktsioon y = f(x) on pidev, kui on täidetud
Ellen Niit Elulugu Ø Ellen Niit on eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Click to edit Master text styles Ø Ta sündis vaeslapsena ja õmbleja tütrena 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Second level Ø Abielus oli Jann Krossiga. Third level Fourth level Ø Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli Fifth level keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947 1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisul...
suurim paksus kõrglegeerterased, Al-, Cu-, Ni- Õhukesed materjalid alates 0,1 mm. sulamid. Minimaalne paksus 0,8 Enamlevinud terased, mm, ülemist piiri pole. kõrglegeerterased, Al, Cu, Mg, Ni, Ti ja pronks paksustel 0,15-6 mm Tootlikkus ja protsessi pidevus Kõrge tootlikkus. Mittepidev Väikesed tootmismahud. Seadmete remont. Mittepidev Elektroodimaterjalide ja Kaitsegaas: Puhas Ar, gaasisegu Kaitsegaas: Ar, He, roostevabadel kaitsegaaside vajadus 98% Ar + 2% 02 terastel 88% N2 + 12% He. Elektrood: keevitustraat Elektrood: roostevabade teraste
Tuua näiteid. .....7 9. Muutuva suuruse piirväärtus, tõkestamatult kasvav ja tõkestamatult kahanev suurus. ...............8 10. Funktsiooni piirväärtus. Funktsiooni vasak- ja parempoolne piirväärtus. .................................9 11. Tõkestamatult kasvav funktsioon, tõkestamatult vähenev funktsioon. ................................... 10 12. Funktsiooni piirväärtuse aritmeetiliste tehetega seotud omadused. ........................................ 10 13. Funktsiooni pidevus antud punktis, funktsiooni ühepoolne pidevus, piirkonnas pidev funktsioon. Tuua näiteid. ............................................................................................................... 11 14. Katkev funktsioon, esimest liiki katkevus, esimest liiki katkevuspunktide jaotus, teist liiki ..11 katkevuspunktid. Tuua näiteid. ......................................................................................................11 15
Esimese kollokviumi (teooriatöö) kordamisküsimused 1. Tõkestatud hulga mõiste. Ülalt/alt tõkestatud hulga mõiste. Tuua näide. Definitsioon: Hulka X nimetatakse tõkestatud hulgaks, kui X on ülalt ja alt tõkestatud. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv M, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x ≤ M, siis öeldakse, et hulk X on ülalt tõkestatud, kusjuures arvu M nimetatakse hulga X ülemiseks tõkkeks. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv m, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x≥m, siis öeldakse, et hulk X on alt tõkestatud, kusjuures arvu m nimetatakse hulga X alumiseks tõkkeks. Nt: x={1;1;3;5;7} M=ülemine tõke=7 m=alumine tõke=1 2. Sõnastada arvu ε...
LOOGIKA KT 1.1. Definitsiooni analüüsimine Dfd – defineeritav. Liigitermin, esineb ühelauselises definitsioonis Subjektina. Dfn – definitsioon, kuidas defineeritakse, mille abil. Liigierisusega täiendatud sootermin. Liik = DFD Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND, kes...) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5 Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – ja...
vabalt liikuda. Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 7. Kavitatsioon, selle olulisus ja tähtsus. Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. Oluline on seadmetes kasutada valmistaja poolt soovitatud rõhku. Mineraal-, sünteetiliste ja taimsete õlide aurumisrõhk on 0,2 bar, vesiemulsioonidel 0,1 bar. Oluline on ahtripeegli kõrgus, sest sellest oleneb mootori kavitatsioonivastase plaadi kõrgus paadipõhja suhtes. Kui mootor paigaldatakse mittestandardsele paadile, tuleb ahtripeegel ümber ehitada.
lim g ( x ) =b ≠ 0 x → x0 ja s FUNKTSIOONI PIDEVUS eksisteerib punkti x0 selline ümbrus, et selle Funktsioon
· Lümfotsüüdid reageerivad patogeeni kindlatele valkudele ehk antigeenidele, võib organism muutuda immuunseks ehk vastuvõtmatuks selle haigusetekitaja suhtes · Antigeenispetsiifilised ehk vaktsineerimine??? · Organismi reaktsioon iga nakkusele kaasneb palaviku teke, sest organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Energeetiline pidevus Energeetiliseks pidevuseks nimetatakse organismi pidevat varustamist energiaga ATP kasutamine: · Lihastesse akumuleerunud ATP o Füüsilise pingutuse alguses tarvitatakse lihastes olemas olevat ATP-d, maksimaalse pingutuse korral jagub seda 10 sekundiks · Glükolüüsis sünteesitud ATP o Kui tegevus kestab 10 sekundist kuni 60 sekundini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus
Planeerimise põhimõtted Efektiivse planeerimise printsiibid, s.t. normide ja reeglite hulk, millest plaani koostamisel tuleb kinni pidada. 1. Planeerimise primaarsus 2. Planeerimise süsteemsus (täielikkus) 3. Näitajate, eesmärkide hindamise mõõtude (kriteeriumide) selgus. 4. Planeerimise paindlikkus Planeerimise põhimõtted 5. Planeerimise tasakaalustatus 6. Planeerimise ökonoomsus 7. Ressursside ökonoomne kasutamine 8. Planeerimise täpsus 9. Planeerimise pidevus Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske Planeerimise põhietapid. 1. Ettevõtte üldiste eesmärkide kindlaks määramine. 2. Eesmärkide teostamise tingimuste kindlakstegemine ja analüüs. 3. Võimalike alternatiivsete tegevusvariantide otsing ja kindlaksmääramine. 4. Tegevusvariantide hindamine. 5. Parima variandi valik. 6. Abiplaanide koostamine. 7. Plaani vormistamine ja ellu viimine. Planeerimise vahendid
Contents Contents...................................................................................................................... 1 4.Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus. Pidevus........................................................ 5 7) Liitfunktsiooni tuletise ja osatuletise valemid. Uks neist tuletada.............................. 6 8) Defineerida funktsiooni tuletis etteantud suunas. Tuletada suunatuletise valem funktsiooni osatuletiste kaudu. Gradient. Telgedesuunalised tuletised. Suunatuletise tõlgendus..................................................................................................................... 9 10
kui PA siis piai, Iga i = 1,2,...,m korral 10) Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtuse definitsioon. M-muutuja funktsioonil on piirväärtus b punktis A kui suvalises piirprotsessis P A, mis rahuldab tingimust P A, funktsiooni väärtus (P) läheneb arvule b. Sellisel juhul kirjutatakse Lim (x)=b või (P) b kui P A. PA 11) Mitmemuutuja funktsiooni pidevus etteantud punktis. Pidevus piirkonnas. Millise omadusega on pideva kahemuutuja funktsiooni graafik? · Olgu antud mitmemuutuja funkts. z = (P) määramispiirkonnaga D. Funktsiooni. nim. pidevaks punktis A kui 1) on määratud punktis A, st A D 2) eksisteerib piirväärtus lim (P) PA 3) lim (P) = (A) PA · Funktsiooni nim
kui PA siis piai, Iga i = 1,2,...,m korral 10) Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtuse definitsioon. M-muutuja funktsioonil on piirväärtus b punktis A kui suvalises piirprotsessis P A, mis rahuldab tingimust P A, funktsiooni väärtus (P) läheneb arvule b. Sellisel juhul kirjutatakse Lim (x)=b või (P) b kui P A. PA 11) Mitmemuutuja funktsiooni pidevus etteantud punktis. Pidevus piirkonnas. Millise omadusega on pideva kahemuutuja funktsiooni graafik? · Olgu antud mitmemuutuja funkts. z = (P) määramispiirkonnaga D. Funktsiooni. nim. pidevaks punktis A kui 1) on määratud punktis A, st A D 2) eksisteerib piirväärtus lim (P) PA 3) lim (P) = (A) PA · Funktsiooni nim
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit v...
Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi. Servaefekt selgeid piire koosluste vahel looduses enamasti ei ole või on neid võimatu eristada. Ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist, nn servaefekt. Koosluste üleminekute iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid kontiinum ehk pidevus ja diskreetsus ehk katkendlikkus. Taastumised e demutatsioonid toimuvad juhul kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. Suktessioon e koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu
moodulid nii mägedes kui tasandikel. Mägedes on mehhaaniline denudatsioon suurem. Reljeefi madalamates kohtades, jõeorgudes ja järvenõgudes, kus pinnasevesi on maapinnale lähedal, tekivad tingimused soostumiseks, turba-madalsoo tekkimiseks. Eluviaalmaastiku mullatekke- ja murenemisproduktid kantakse pinna. ja pinnaseveega reljeefi madalamatele elementidele ja sellega mõjutatakse sub- ja superakvaalsete maastike kujunemist 18. Diskreetsus ja pidevus Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). 19. Mis on leetumine? on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa
Pivoting point- laeva pöörepüst telge ümber power- võimsus primer- grunt värv Proceed- sõidab, liikub properties- seadmed propulsion-jõu seade Rated capacities-arvutuslik arvutuvus rear end- tagumine ääre recommend- savitama Record- registreerima reduce- vähendama remain- küsima jaama Requirements- nõuded resistance- vastus pidevus revolution- pööre Rivet-need rolling-küll kõtsumine rudder stock- rolli baller Safety-ohutus sagging- üle paine sample- üle paine Sample-proov sandblast- liiva prits seatrial- merel katsetamine Seaworthy- mere kõlbu shaft- võll shape- kuju
kus Lahendus: Ülesanne 3 , imemiskõrgus 7,5m, toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal 200kPa. Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 = 200kPa = 1 000 kg/ Leida: Valemid: Lahendus: Et pumbas ei tekiks kavitatsiooni (nähtus, kus vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud), peab kogusurve pumba imiavas olema suurem küllastunud auru survest. kus NPSH = kavitatsioonivaru tegur kus Ülesanne 4 , imemiskõrgus 5,5m, toru läbimõõt 100mm, imemistoru pikkus 100m, =0,025, sõela takistustegur , põlve takistustegur , vedelik vesi. Missugune on kavitatsiooni tekkimise
Al-, Cu- ja Ni sulamid Suurim paksus Ühelt pool Ülemine piir puudub keevitamisel kuni 4mm, kahelt poolt kuni 8mm Tootlikus Üksikud tooted Suured tootmismahud Odav Protsessi pidevus Ei ole pidev Pidev protsess Aeglasem keevituse Suurem keevituse kiirus kiirus Ei sobi kasutamiseks välistingimustes Elektroodimaterjalide vajadus Kasutatakse kattega Kasutatakse traati vardaid Kaitsegaaside vajadus Pole vaja Gaasisegu 98% Ar + 2%
Elementaarfunktsioonid. Jada piirva¨ artus. ¨ Arv e. Funktsiooni piirva¨ artus. ¨ Joone asumptoodid. ¨ ~ Lopmata ¨ vaikesed ja ~ lopmata ~ suured suurused. Funktsiooni pidevus. Loigul pidevate funktsioonide omadused. Funktsiooni tuletis. Liitfunktsiooni tuletis. Po¨ ordfunktsiooni ¨ tuletis. Parameetri-liselt esitatud funktsiooni tuletis. Ilmutamata ~ funktsiooni tuletis. Logaritmiline diferentseerimine. Pohiliste elementaarfunktsioonide tuletised. ~ Korgemat ¨ jarku tuletised. Leibnizi valem
t 2. lim [f(x) ± g(x)]= lim f(x) ± lim g(x) 3. lim[f(x) · g(x)] = lim f(x) · lim g(x) 4. lim f(x) /g(x) = lim f(x) /lim g(x), eeldusel et lim g(x)≠0 5. Iga konstandi c korral lim c= c 6. lim x→a x = a Tähtsad piirväärtused: 9. Teoreeme piirväärtuste kohta (Teoreem 1 koos tõestusega). Teoreem 1: Kui funktsioonil f(x) on olemas piirväärtus punktis a, siis piirväärtus on ühene Tõestus: 10. Funktsiooni pidevus (definitsioonid, tingimused pidevuseks ja näited, geomeetriline tõlgendus, tehted pidevate funktsioonidega). Definitsioon: funktsiooni f(x) nimetatakse pidevaks kohal a, kui f(x) piirväärtus kohal a võrdub funktsiooni f(x) väärtusega sellel kohal Tingimused pidevuseks: 1) funktsioon peab olema määratud kohal a 2) funktsioon peab olema lõplik piirväärtus koheal a 3) peab kehtima võrdus limx→a f(x) = f(a) Näited:
harudes. · Harjutada üliõpilasi matemaatilise sümboolikaga. Maht: 5 EAP ainepunkti, nädalatundide arv 2-0-2. Eeldusained: pole. Õppeaine sisu (orienteeruva loenguteks jaotusega): 1. Kasutatav sümboolika. Funktsiooni mõiste ja omadused. Elementaarfunktsioonid. 2. Jada piirväärtus. Arv e. 3. Funktsiooni piirväärtus. Joone asümptoodid. Lõpmata väikesed ja lõpmata suured suurused. Funktsiooni pidevus. Lõigul pidevate funktsioonide omadused. 4. Funktsiooni tuletis. Liitfunktsiooni tuletis. Pöördfunktsiooni tuletis. Parameetri-liselt esitatud funktsiooni tuletis. Ilmutamata funktsiooni tuletis. Logaritmiline diferentseerimine. Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised. 5. Kõrgemat järku tuletised. Leibnizi valem. Funktsiooni diferentsiaalid. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Lokaalne ekstreemum. 6. Keskväärtusteoreemid. L'Hospitali reegel. 7
kaitseb ainult tuntute patogeenide eest. 6Vaktsineerimine?-vaktsi käigus viiakse organismi norgestatud haigsed, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda. 7Allergia?-ulitundlikkus 8Allergeenid?-ravimid, kemikaalid, 8ietolm, seente spoorid, tolmulestae väljaheited, koduloomade karvad. 9Miks tekib palavik?-kuna organism reageerib nakkustele, moodukas kehatemperatuud stimuleerib organismi kaitsemehhanisme. 10Lihaste ATP allikad?-ATP, gl8kol88s, aeroobne hingamine. 11Energeetiline pidevus?-organismi pidev varustamine energiaga 12Igapäevane energiaallikas?-Gl8koos./rasvad, valgud 13Rasvade , valkude lagunemine?-rasv-pideva aktiivsuse tulemusel.valg- organism omistab 5%,nälgiminse ajal intensiivistub. 14F88silise pingutuse mojud organismile?-hapniku hulk väheneb, susihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp suureneb, veresuhkru ja gl8kogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisel. 15Treebingumoju a) sudamele-löögisagedus ja hingamine suurenevad.
2. COULOMB'I SEADUS kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei ...
Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmu...
ka funktsioonid f ( x) f ( x ) + g ( x ), f ( x ) - g ( x ), f ( x ) * g ( x ), g ( x) on pidevad kohal a, kusjuures jagatise korral eeldame, et g(a) 0. NT: Funktsioon y = 2 x - e on pidev piirkonnas R, sest 2 x u = 2, v = x2 , z = e x on pidevad selles piirkonnas. Liitfunktsiooni pidevus Liitfunktsioon f [g (x)] on pidev kohal a, kui g (x) on pidev kohal a ja f [g (x)] on pidev kohal g (a). Ehk liitfunktsioon on pidev, kui selle funktsiooni koostisosad on pidevad. See tulemus kehtib ka siis, kui liitfunktsioonil on mitu koostisosa. x y = cos 3 NT: Funktsioon 2 on kõikjal pidev, sest tema koostisosad x v= y = u , u = cos v ja 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
