3. Koertekatk Koertekatk (inglise keeles canine distemper) on väga nakkav ning raske kuluga viirushaigus, mis ründab seedesüsteemi, hingamisteid ning kesknärvisüsteemi. Surma põhjuseks on närvisüsteemikahjustus ja sellest tingitud tüsistused nagu näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks ...
KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn, 1995..............5 2.3 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................8 3.TEADUSARTIKLITE ESITAMINE.......................................................................................9 4.MÕTTEKAART.....................................................................................................................14 “Kuidas saab valitud sotsiaaltöö teoreetilist kontseptsiooni kasutada sotsiaaltöö praktikas?“ ...............................................................................................................................................14 5
käinud käsi-käes ja teevad seda ka tulevikus. Ka juhusel on teaduse arengus roll, näiteks uuritakse ja uuritakse, kui lõpuks jõutakse huvitavale lahendusele. 6. See seostub sellega, et teadusajakirjadel on süsteem. Kui loed kas mingit artiklit või teooriat on sellel kõigel süsteem, jutt jookseb nii nagu peab. Kuid tavalise meedia artiklitest on vahel raske aru saada, jääb mulje, et keegi oleks just kui mingi lõigu ära vahetanud või hoopis üldse ära jätnud. Teadusartiklite usaldusväärsuses ei pea üldjuhul kahtlema, võib kindel olla, et ei satu vale informatsiooni ohvriks. Kui tuua siia võrdluseks meedia artiklid, siis nende puhul ei saa tõesuses kunagi kindel olla.
Samas on oluline arvestada asjaoluga, et uurimustöö tugineb Ameerika näitele. Uurimuses mainitud madala staatusega piirkondade näol on tegu getodega, kus on suur immigrantide osakaal ning kõrge kuritegevuse tase. Ning, võib eeldada, et Eestiga võrreldes määrab Ameerikas piirkond tugevamalt kooli millesse laps õppima satub. Seega pakub artikkel mõtteainet kuid selle tulemused ei ole üks-üheselt kõikidele oludele taandatavad. Teadusartiklite lugemine on minu hinnangul üks paremini harivaid õppemeetodeid. Need laiendavad lugeja teadmisteraadiust korraga mitmes valdkonnas ning panevad mõistma õpitava seoseid nii akadeemilise- kui reaaleluga. Siit saadud infokillud täiendavad mu teadmistepagasit ning toetavad analüüsivõimet. Reaalset kasu võib olla juhul kui asun kunagi tööle õpilasnõustaja või koolipsühholoogina. Lisaks aitas antud artikkel mõista sotsioloogiat kui ühiskonda laial tasemel uurivat teadust
Näiteks: · Scirus http://www.scirus.com/ otsib avatud juurdepääsuga repositooriumidest, teadusandmebaasidest, ning vabast internetist. Otsingutulemused on esitatud sarnaselt teadusandmebaasidega, nende piiramine ja süstematiseerimine on mugav. · Google http://www.google.com/ sobib ka teadusinformatsiooni otsimiseks. · Google Scholar http://scholar.google.com võimaldab leida artikleid ka parooliga kaitstud teadusartiklite andmebaasidest ning saada kätte täistekst. · Google Books http://books.google.com võimaldab otsida teadusmonograafiaid nii autori, teema kui pealkirja järgi. Sealt leiate ka eraamatuid. Google otsingunipid · Päring olgu võimalikult lihtne. · otsitakse kõiki sõnu, st vaikimisi on sõnade vahel operaator AND · erimärke ei otsita (@, %, £, # jne) · proovige erinevaid sõnu ja sõnavorme
erinevaid situatsioone valesti ning alati tuleks leida ka vastus lapse küsimusele, ka juhul kui see küsimus on häiriv või täiskasvanu jaoks imelik. Lapse igakülgseks arenguks on vaja aidata lapsel kujundada erinevaid arusaami ning aidata toime tulla erinevate situatsioonidega. Kasutatud kirjandus Tulva, T. , Viiralt, I. (2001). Võrgustikutöö võimalusi laste – ja pereprobleemide lahendamisel. Laps ja pere tänases Eestis. Teadusartiklite kogumik. Tallinn. 31 Tuuling, L. (2015). Lasteaiaõpetaja roll lapse arengus. Õpetajate leht. 8. mai 2015 Seeme, K. (2011). Mängulise õpikeskkonna tähtsus ja õpetaja roll selle loomisel. Külastatud aadressil: http://www.teatoimeta.ee/Mangulise_opikeskkonna_tahtsus_ja__432.htm (02.01.2016)
põhjal narkomaanide rehabilitatsiooni vajadust. Uurimisülesanded: · tuua välja mida mõistetakse uimastisõltuvuse all; · viia läbi kvalitatiivuuring; · anda ülevaade uimastisõltlaste rehabiliatsioonivajadustest; · analüüsida tulemusi ja esitada järeldused, ettepanekud. Uurimisülesannete lahendamiseks tutvutakse erialase kirjandusega, läbiviidud rahvusvaheliste projektide materjalidega, uuringute, teadusartiklite, varem kaitstud asjakohaste lõputöödega ja internetiallikatega. 2 3.TEOREETILINE TAGAPÕHI JA METODOLOOGIA. Praegusel ajajärgul on uimastisõltlaste rehabilitatsioonis esikohal teoreetikud ja praktikud Ameerikast. Lühidalt on kogu Ameerika Ühendriikide kogemus kokkuvõetud William L. White raamatus : Slaying the Dragon, The History of Addiction Treatment and Recovery in America. 2014
Seega kasutasid autorid nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodeid. Empiirilises uuringus oli valim 452. Autorid koostasid küsitluse, millele vastasid 170 ametiühingute juhtkondade ning 282 ametiühingute liiget. 8 9 KOKKUVÕTE Antud referaat on meie kõigi jaoks esimene artiklianalüüs ning me õppisime tänu sellele teadusartikleid analüüsima ning analüüsi põhjal järeldusi tegema. Samuti saime hea kogemuse teadusartiklite otsimises erinevatest otsingumootoritest ning sobiva artikli valiku tegemises. Esialgu olime üsna hädas artiklite leidmisega, sest sellist artikklit nagu me ideaalis lootsime, ei leidnuki. Samuti õppisime, kuidas koostada definitsioonide maatriksit ning mõistsime, et maatriksite koostamine aitab teha kiire ülevaate mõistest. Lisaks kogemustele seoses teadusartiklitega, õppisime oma aega planeerima ning arvestama ka teiste rühmaliikmetega. Aja planeerimine ning teistega arvestamine on
Lisaks oli raamat ka üldini eesti keeles. See raamat oli ka ainukesena mulle kättesaadav. Lisaks kasutasin ka kahte inglise keelset artiklit. Portfoolio koostamine oli minu jaoks uus kogemus, sest pole kunagi pidanud midagi sellist tegema. Portfoolio tegemine iseenesest ei olnud raske, sest vormistamine on mul selge ning portfooliol ei ole väga palju erinevat referaadiga või mõne muu tööga. Töö ise oli aga väga aeganõudev ning mõningad asjad olid ka rasked, nagu näiteks teadusartiklite otsimine, sest minu valitud teooria kohta oli väga vähe sobivaid artikleid. Lisaks olid enamus artiklid ka tasulised, mis tõttu ei saanud ma neid täielikult läbi lugeda- vaid teatud osa. Aega nõudev oli ka Payne raamatust materjali ümber trükkimine. Minu eesmärgiks oli põhjalikult selgusele jõuda selles, mis on rolliteooria ning usun, et eesmärk sai ka täidetud. Tööd tehes sain väga palju teada uusi asju, millest polnud kuulnudki,
Mõttekaart Võimustamine----- 10 Enesereflektsioon Portfooliot asusin tegema suure põnevusega. Võib öelda, et mida rohkem ma süvenesin, seda huvitavamaks teema minu jaoks muutus. Enne ülikooli astumist, mul ei olnud sotsiaaltöö protsessidest mitte mingisugust ettekujutust, mis muutis kogu eriala põnevaks. Portfoolio koostamine andis mulle kogemusi juurde info otsimise valdkonnas, samuti ajaplaneerimises. Kõige raskemad osad portfoolio koostamisel olid teadusartiklite otsimine ja skeemi tegemine. Valisin kaks eesti keelset artiklit ning ausalt öeldes ma rohkem eesti keelseid ei leidnudki. Inglisekeelset artiklit ei võtnud selle pärast, et kardan saada valesti aru autori mõttest, sest inglise keeles on palju mitmetähenduslikke sõnu. Kindlasti ei ole minu töö oma ala profesionaalidega võrreldav, kuid see andis mulle väga palju juurde, just süvenenud teadmisi. Portfoolio koostamine andis mulle hoogu rohkem ja
– Kes on olulisemad autorid? – Mis on senised peamised järeldused? – Peamiste tulemuste relevantsus ja olulisus Sinu töö kontekstis – Kuidas Sinu töö suhestub eelneva, samas valdkonnas tehtud töödega? Mille poolest eristub ja mille poolest sarnaneb? – Millised on peamised teooriad, meetodid ja võtted, kuidas seda teemat on eelnevalt uuritud ning kuidas see mõjutab Sinu plaanitud meetodit? • Vt teadusartiklite teooria osasid Taustinfo • Taustinfo ≠ teooria • Töö objekti ja subjekti asetamine taustsüsteemi • Olulise olemasoleva informatsiooni väljatoomine • Nt: riigihanked Tartu linnas > Eesti ja EL riigihangete süsteem, seadusandlus ja praktika kirjeldus • Nt: x ja y valla ühinemise mõjude analüüs > senised haldusterritoriaalsed reformid Eestis, programmid, debatt jne Meetodi kirjeldus
sino.uni-heidelberg.de/dachs/ · - Medieval Illuminated Manuscripts - http://www.kb.nl/kb/manuscripts/ · - Agricola · - Kotkan Merikirjasto: Virtuaalikirjasto Majakka http://www2.kotka.fi/merikirjasto/ · - Central and Eastern European Online Library (CEEOL) http://www.ceeol.com · - Ethnomathematics Digital Library http://www.ethnomath.org Temaatilised, (teadus)valdkonna -põhised digitaalraamatukogud 2. Tekstiarhiivid, teadusartiklite arhiivid · www.arXiv.org · Networked Digital Library of Theses and Dissertations (NDLTD) - http://www.theses.org/ · Google Scholar http://scholar.google.com/ · Alex Catalogue of Electronic Texts · E-LIS - Welcome to Eprints for LIS · ... 2.1. Listiarhiivid · SHARP http://www.sharpweb.org/ Lisaks veel: Piirkondlikud · Lapin virtuaalikirjasto · Kentucky Virtual Library http://www.kyvl.org/ · Washington State Digital Library Resources
kuidas võetakse bioloogiline vara esmaselt arvele; kuidas toimud bioloogilise vara edasine kajastamine; kuidas toimud bioloogiliste varade mahakandmine; kuidas kajastatakse bioloogilist vara finantsaruannetes. Töö teoreetilise osa kirjutamisel tuginetakse valdavalt finantsarvestust ja –aruandlust käsitlevatele praktilise suunitlusega ajakirjadele (nt Raamatupidamis Praktik ja Raamatupidamisuudised), teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine). Oluliseimaks andmeallikaks on Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ 7 „Bioloogilised varad“. Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro (2011, 2014), Silling/Lõokene (2001) , Kikas/Treumann (2003) Tälli (2004) Palmipuu (2014), Allikvee (2006), Villems (2007) jt raamatutele. 6
initsiaalidega, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumikus (ingliskeelsel väljaandel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel teoksessa. Teistes võõrkeeltes olev kogumik tuleb kirjutada vastavas keeleskogumikus), toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.), kogumiku väljaandmise aasta, kogumiku pealkiri, kogumikku täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada kogumiku väljaandmise aasta. Näide 4: Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), sõna (toim
artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumiku/raamatu (ingliskeelsel väljaannetel In:; venekeelsel V kn:; soomekeelsel teoksessa või kirjassa. Teistes võõrkeeltes olev raamat/kogumik tuleb tõlkida vastavas keeles raamatus/kogumikus) toimetaja või koostaja, kogumiku väljaandmise aasta, kogumiku pealkiri, kogumikku täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: 27 teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada sama aastaarv, mis on kogumiku väljaandmise aastaks. Näide 3: Kogumiku artikkel Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Raamatu peatükkidel on autorid Sepp, E
2. Teadusliku uurimismeetodi etapid 1. Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt 2. Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased 3. Hüpoteeside esitamine- oletatav vastus probleemile 4. Hüpoteeside kontroll uurimistöö kavandamine ja läbiviimine, vaatluste, katsete, eksperimentide abil 5. Tulemuste analüüs ja järeldused hüpoteeside tõesus 6. Tulemuste avaldamine teadusartiklite avaldamine teadusajakirjades ORGANISMIDE KOOSTIS 1. Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri) Vajalik organismide paljunemiseks Fotosünteesi lähteaine, tekkiv glükoos on energia-ja süsinikuallikas Kaitsefunktsioon- pisarad, sülg, loote arenemine veekeskkonnas Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 2. Vee tähtsus rakus: On hea lahusti
gümnaasiumiastme uurimistööde maht on ulatuslikum ja seetõttu on vaja kasutada ka rahva- või teadusraamatukogudes leiduvaid materjale. Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude elektronkataloog ESTER aadressil 4 http://helios.nlib.ee. Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil search.epnet.com (kasutajanimi: S361916 parool: tehnika). Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu. See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda
fant_Skin_Physiology_Development_and_Care/links/5667201308aea62726ee636d.pdf (14.03.2017) Yaduwanshi, D., Kumari, C. (2012). Frequency and Prevalence of Nappy Rash in Indian Infant's Population. IJPE. 2012; 1 http://www.pharmaerudition.org/ContentPaper/2012/feb%2012,%201(4)25- 32.pdf(07.01.2017) 30 LISAD Lisa 1 Uurimistöös kasutatud teadusartiklite väljavõtuleht Autor, Pealkiri Uurimis- Eesmärk, Töö Valim Andmete Andmete aasta, probleem ülesanded tüüp kogumis- analüüsi- väljaanne, meetod meetod riik Adam, R. Skin Care Saadaval Kirjeldada Süstema Teaduslik Leiti Sobinud (2008)
2) vastust ravimiga seotud konkreetsele küsimusele, millel puudub müügiedenduslik iseloom; 3) inimeste tervist või haigusi käsitlevat teavet, millel puudub isegi kaudne viide ravimile; 4) ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele edastatavaid eelretsenseeritavates arstiteaduslikes või farmaatsiaalastes ajakirjades avaldatud teadusartiklite koopiaid ilma igasuguste muudatuste ja lisadeta. (3) Ravimireklaamiks ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele loetakse reklaami, mis avalikustatakse ühel järgmisel viisil: 1) isiklikul suhtlemisel eelnimetatud isikutega; 2) üritustel, mille osalejaskond on piiratud eelnimetatud isikutega ja mille osalejate nimed dokumenteeritakse;
üsna selgele ja teaduslikule mõtteviisile omasele loogikale. Samas tuleb aga arvestada, et nii kõrgkoolidel kui teadusajakirjade toimetustel on tavaliselt ka omapoolsed spetsiifilised nõuded nendele töödele. Kasvatusteaduste valdkonnas võib väitekirjaks olla: · köidetult esitatud või trükis ilmunud iseseisev uurimis- või arendustöö originaaltekst ; · trükis ilmunud temaatiliselt piiritletud teadusartiklite seeria koos kokkuvõtliku analüütilise ülevaatega- artikliväitekiri; · trükis ilmunud monograafia või monograafiana esitatav väitekiri koos analüütilise ülevaatega; · juba ilmunud või väitekirjas esitatav õppe- või arenduskava, õpik või muu õppevahend (film, tarkvara jms) koos selle loomisele aluseks olnud kontseptsiooni ja selle realiseerimise käiku kirjeldava ja seletava projektiga. 4.1. Magistritöö
Teaduskirjandus jaguneb: I raamatuteks, mis omakorda jagunevad: a) ÕPIK on teadusüldistus, kusjuures üldistuse tase sõltub eesmärgist ja materjali esitus didaktilistest vajadustest. b) KÄSIRAAMAT on ühe teadusharu või selle haru piirides tehtud teadustöö üldistus, tähelepanu pööratakse faktilise materjali esitamisele. c) MONOGRAAFIA on raamat, mis üldistab teadusfakte ühe probleemi vallas või esitab ja põhjendab ühte teadusteooriat. d) KOGUMIK on teadusartiklite kogu. e) POPULAARTEADUSLIKE RAAMATUTE JA BROSÜÜRIDE siht pole teadustulemuste üldistamine, vaid populariseerimine. f) BIBLIOGRAAFIA ühes ainevaldkonnas ilmunud kirjanduse loetelu. II TEADUSARTIKLID, mis jagunevad: a) LÜHIPUBLIKATSIOON b) TEADUSARTIKKEL selle kaudu avaldatakse tehtud uurimustöö ja tehakse kättesaadavaks selle tulemused. c) ÜLEVAATEARTIKKEL on monograafia minivorm. Kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 1) esitada ja põhjendada mingi hüpotees või teooria
arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks. Seetõttu kasutatakse allikaid ka käesolevas töös. Sundbo koos Hagedorn-Rasmusseniga esitavad läbi oma uurimuste uusi vaateid elamuse mõistmisel. Erinevate jaapani uurijate koostöös läbi viidud
annaabi.ee 
