.......................................................................4 Linnu elukoht..........................................................................................................................4 Linnu pesa...............................................................................................................................5 Linnu pojad.............................................................................................................................5 Lind tavel................................................................................................................................5 Linnukoht ökosüsteemis.........................................................................................................5 Linnu ohud..............................................................................................................................6 Herilaseviu pilt...............................................................................
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub
a) bibliograafiat; b) tekstoloogiat; c) editeerimine; d) stilistikat; e) jne. Kirjandus Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks: Mis on kirjandusteadus?
merest, mille suurim sügavus on 7686 m. 6. Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau. Teised suuremad jõed on Dnestr ja Dnepr. 7. Avamerel on talviti temperatuur +6 kuni +8 kraadi, suvel on veetemperatuur üle 25 kraadi. Jää tekib talvel ainult Musta mere kirde- ja loodeosa lahtedes, kus temperatuur on tavel +0,5 kraadi. 8. Mustas meres on kahte sorti hoovuseid. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9. Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine. Idas ja lõunas on rannikuala samuti mägine. 10. Musta mere põhjaosas asub Ukraina, kellel e kuulub ka Krimmi poolsaar. Idaosas asuvad Venemaa ja Gruusia, lõunaosas Türgi ning lääneosas Rumeenia ja Bulgaaria.
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis
põlvkonna muusikud: Tuberkuloid, ansamblid Weekend Vennaskond, Terminaator O Omanäolised ja Guitar Trio ja lahterdamatud Siiri Sisask, Tunnetusüksus Lauri Saatpalu, Henry O Plaadistama hakkas Laks tuntud poplaulja Hedvig Hanson Uus ajastu ja uus sajand O 2001 Eurovisiooni võitjad O Popmuusika edukamad: Tavel Padar ja Dave Ines, 2 Qiuck Start, Benton lauluga Genialistid, Lea Liitma, (,,Everybodi’’) Vaiko Epli, Liisi Koikson, O Jazz-muusika traditsioone Hanna-Liina Võsa, Kaire kannab edukalt festival Vilgats, Nele-Liis Jazz-kaar Vaiksoo, Bert Pringi jt O Folkmuusikas jätkavad O Uus tulnukad: Helin-M ari ansamblid Eesti Keeled, Arder, jazz-pianist Jürmo
2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mille poolest on draamateosed erilised? Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni funktsioonid.
2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on dramaatika zanriline liigitus? Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast? Mida mõistetakse draama episeerumise all?
erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust Kirjandus: Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Miks on kirjandusteose vorm oluline? Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted?
Blackwell 2005. Freud, Sigmund: Nali ja selle seos teadvustamatusega. Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev 2008. Freud, Sigmund: Unenägude tõlgendamine. Tõlkinud Anne Lill ja Mari Tarvas. Tänapäev, Tallinn, 2007. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Schönau,Walter, Joachim Pfeiffer: Einführung in die psychoanalytische Literaturwissenschaft. 2., aktualisierte und erweiterte Aufl. Stuttgart, Weimar 2003. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Winnicott, D.W
nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft- aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist?
Tartu 2007. Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse. Stuttgart / Weimar 1999. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Link, Jürgen: Elemente der Lyrik. Brackert, Helmut, Jörn Stückrath (Hgg.): Literaturwissenschaft. Ein Grundkurs. Reinbek bei Hamburg 1992, 86-101. Muru, Karl: Luuleseletamine. Tartu 2001. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Põldmäe, Jaak: Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn 1978. (2. trükk 2002) Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Vt ka portaal Eesti värss http://www.ut.ee/verse/ , kust leiate rohkelt luuletekste. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on zanrid? Milleks neid vaja on?
10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik.htm (25.11.2005) 11 Lisa 1 12
kesse mõistab võrrelda 7 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/Juhanliiv_ja_loodusluule_mariliisneubau er.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/juhanliivi.htm http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=8&obj=data http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=120&ItemID=294 http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liivi_luuleauhind Lehte Tavel "Eesti realism u.1890 1905" koolibri 1995 8
Petersen: Einführung in die Literaturwissenschaft. Ein Arbeitsbuch. Unter Mitarbeit von Eckart Strohmaier. 6., neugefaßte Aufl. Berlin 1989. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lejeune, Philippe: Der autobiographische Pakt. Frankfurt am Main 2005. Martinez, Matias, Michael Scheffel: Einführung in die Erzähltheorie. München ²2000. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Stanzel, Franz K.: Theorie des Erzählens, Göttingen 1. Auflage 1979. Vogt, Jochen: Aspekte erzählender Prosa. Eine Einführung in Erzähltechnik und Romantheorie. Opladen 1990. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on eepika? Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata.
Aga tema jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima. ×Nipernaadi ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud
Kestade pressimist ei tehta kasutatakse vaid gravitatsiooniliselt purustatud kestadest jooksnud veini (NB! Tõstab lõpptoote hinda). Sooja matseratsiooni ei toimu, vaid toimub kohe veinivirde külm fermentatsioon kontrollitud temperatuuril, nagu valgete veinide puhul. Rosé-vein on parim värskelt. Provence, Languedoc'i ja Val de Loire rosé-veinid tuleks ära juua 1-3 aasta jooksul peale korjet, Provence Bandol või Rhone Tavel võib pudelis säilida kuni 5 aastat peale korjet. 8. Vahuvein Vahuveine võib valmistada tumedatest või heledatest viinamarjadest. Tippsampanjad on valmistatud mõlemast Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay otsepressimise meetodil. Blanc de Blancs sampanjad on valmistatud Chardonnay'st, rosé-sampanjad Chardonnay'st, kuhu on segatud pisut (5-10%) Pinot Noir'st valmistatud punast veini. Vahuveine tohib
Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999.
Cornas on tumedam ja robustsem. Saint- Peray - aromaatsed valged veinid. Chateauneuf du Pape soojemalt , vahemerelisema kliimaga alalt, Rhone lõuna oru tuntuim. Gigondas lihtsam ja vähe nüansseeritud vein. Cotes du Rhone on veine millal puudus aastakäik, sest saadud on mitme aastakäigu kokkusegamisel. On valmistatud Grenache, Syrah, Carignan, Mourvedre ja Cinsault segust. On olemas ka valge, mis koosneb Bourbulenc, Clairette, Grenache Blanc, Marsanne, Rousanne, Viogner jt. Tavel on Rhone klassikute hulka kuuluv roosa vein. Provence mahlased ja lihtsaid veinid enamjaolt Hispaania veinipiirkonnad. Andaluusia tuntud eeskätt kangestatud veinide poolest, nagu serri ja malaga, valm ka mahlakaid punaveine. Campo de Borja kasv. Peamiselt Garnacha viinamarja. Veinid on pehme struktuuriga, mahlaselt pargised ja mõnusalt vürtsised. Cigales kasv. Tempranillot ja Garnachat, veinid on tihedad ja marjased La Mancha suurim Hisp ja Euroopa veinipiiirkond
NAO indeks Kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist islandi miinimumi ja assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail atlandi ookeani põhjaosas Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? 30ndatelt laiuskraadidelt puhuvad ekvaatori suunas püsivad tuuled. Tuleneb coriolise jõust. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Maismaa ja ookean soojenevad erineva kiirusega. Suvel on aasias madalrõhkkond ja tavel kõrgrõhkkond Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ulatuslikud lained, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Kui on tsüklon, siis liigub õhk keskmest väljapoole ja õhurõhk suureneb, kui antitsüklon, siis keskmest väljapoole õhurõhk väheneb
Nipernaadilikkuse all võib mõista: iseloomu, eluviisi, vabadust, hullust, armastust Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud.
punaseid viinamarju nagu Grenache Noir, Ginsault, Carignan ja Mourvérde. Seal valmistatakse valget või punast igapäevaveini (Côtes du Rhone) ning võimsaid Vacqueyras', Gigondas' ja Châteauneuf de Pape'i pudeleid. Viimane neist on saanud oma nime 13. sajandil Avignonis asunud paavsti suveresidentsi järgi ning selle segus võib kasutada kuni 13 erinevat valget ja punast marjasorti. Väärikust kinnitab ka pudelile valatud Vatikani sümbol. Rhône'i piirkonna kuulsaim roosa vein on Tavel. Hispaania Hispaania punaste veinimarjade hulgast väärib esimesena nimetamist Tempranillo. Seda sorti kasvatakse paljudes piirkondades ja nagu heal lapsel ikka, on sellel palju nimesid: Ull de Llebre, Tinto Fino, Cencibel jt. Põhja-Hispaania tähtsamate sortide hulka kuuluvad Garnacha ja Cariñera, mida prantslased kutsuvad vastavalt Grenache ja Carignan. Valgetest viinamarjadest tuleb mainida kindlasti Hispaania
SPC(Vaikse Ookeani Sekreteriaat), COI(India Ookeani komitee), ACS(Kariibimaade Ühendus), OIF(Rahvusvahelises Frankofoonia Organisatsioon), INTERPOL(Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon), G8(maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus), UNSC(Ühinenud Rahvaste Julgeoleku Nõukogu). 3.2.Prantsusmaa tuntumad rahvusvahelised firmad on autofrimad Citroën, Reanult S.A. ja Peugeot.ALCATEL-telefonifirma.Veinifirmad Tavel, Saumur, Chablis, Mersault jne. Air France-lennufirma, Lacoste riidefirma, Gameloft-videomängude tootja. 10 Prantsusmaalt on ka tuntud konjakifirmad nagu Cognac, Courvoisier, Frapin jne. 4. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv 2008 a seisuga 64,473,140 ning võttes arvesse rahvaarvu on Prantsusmaa kindlasti suur riik. Joonis 2. Prantsusmaa rahvaarvu kasv 2000.a.-2008.a. 11
ajal esineda väga erinev ilm o Tuule suund on varieeruv, kuigi enam esineb lääne-, edela- ja lõunatuult o Tsüklonite korral talvel ilm soojem, suvel jahedam · Atlandi ookeani toime o Merelise õhumassi sagedane esinemine, talvel pehme ilm, suvel jahe ja niiske o Sage tsüklonite esinemine o Suur sademete hulk, eriti sügisel ja tavel o Suhteliselt jahe ja kuiv kevad ning suve algus · Põhja-Jäämere mõju o Arktilise õhumassi sissetungid, eriti tavel ja kevadel o Põhjustavad külma ja väga kuiva ilma · Ida-Euroopa lauskmaa mõju kliimale o Varasem kevade saabumine, palav suveilm o Talvel pakaseline ilm · Läänemere mõju Eesti kliimale o Peamisi Eesti-siseseid kliimaerinevusi põhjustav tegur
rajoonidesse. Esimesed getod loodi 1940. aasta alguses. Suure hulga juutide kogumine väikestele maa-aladele tehi holokausti järgmised sammud tunduvalt lihtsamaks. Saksa võimud olid otsustanud, et tavalised ühiskondliku elu normid getode puhul ei kehti. Varsti muutusid elutingimused väljakannatamatuks. Getodest said surmalõksud. Tahtlikult tekitati ränk ülerahvastus. Sageli elas ühes toas 15 või isegi enam inimest. Kütte hankimine oli tavel nii vaevarikas, et tavaliselt sütt nimetati ,,mustadeks pärliteks". Piisavalt toitu hankida oli väga raske, selle pärast tuli getos iga päev võidelda. Varssavi getos andsid sakslased elanikele toiduks 200 kalorit inimese kohta päevas. Sellised tingimused tõid paratamatult kaasa haigusi ja tõsiseid epideemiaid, eriti tüüfust. ,,Loomulik" suremus tõusis kurjakuulutavalt. 1941. aastal suri Varssavi getos nälja või haiguste kätte iga kümnes elanik
31 iljeldakse ka Saksamaal (Spätburgunder), Austrias (Blauburgun- V Grenache – Rhône´i oru lõunaosa tähtsaim viinamari, Châteauneuf-du- der) ja mitmel pool Uues Maailmas jahedama kliimaga aladel. Nõtke Pape´i veinide põhikoostisosa. Sellest valmistatakse ka kuulsat rosé´d ni- ja peen vein, milles tugev happesus, seedrimänni-, maasika- ja suitsu- mega Tavel. Sordist valmib tuline, alkohoolne ja ürdine vein. Hispaanias nüanss. Üsna madala saagikusega kapriisne sort, aga läheb järjest roh- Garnacha Tinta nime all levinuim punane sort. Viljeldakse ka Austraalias. kem moodi. Carignan – viinamarajasort, mis levinud Lõuna-Prantsusmaal ja Põhja-
annaabi.ee 
