Egeuse meri -> Vahemeri -> Giblartari väin ->Atlandi ookean -> Põhjajäämeri. Pikkused: Põhjast lõunasse- 3900 km Läänest itta- 5200 km Äärmuspunktid: Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus: Relieef ehk pinnamood koosneb pinnavormidest. Euroopa suhteliselt tasane keskmiselt 300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia.
Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgude ja tasandikega. Haanja kõrgustiku keskosa on Baltikumi kõrgeim punkt. Balti klint ja LääneEesti paekallas on reljeefi suurvormid. 5. Kõrgustikud: koosnevad küngastest (suhteline kõrgus alla 200m). Tavaliselt ebatasane pinnamood, kus künkad vahelduvad nõodega. Tasandikud/lavamaad: ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida ääristavad astangud. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint
orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). 80% pinnast on kaetud vulkaaniliste tasandikega. Üks suurimaid vulkaane asub Beta piirkonnas mille läbimõõt on 820 kilomeetrit ja mis on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Kõik need maavärinad ja vulkaaniline aktiivus kujundabki pinnavormi. Näiteks on leitud üks 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe veenuse pinnalt. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega mis koosneb peamiselt graniidist ja basaldist. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega
evolutsiooni tulemus. Vanim teadaolev honuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja selle turja kõrgus oli 25-45 cm. Selle hobuse esijalad olid nelja varbaga, tagajalgadel aga oli ainult kolm varvast. Aja jooksul arenes see hobune klimaatiliste tingimuste muutumise tagajärjel. Tänapäeva hobuse esivanem oli kõigesööja loom, kes elas troopilistes metsades. Kliimamuutused asendasid need metsad metsikute avarate tasandikega ja hobune kohanes nendega, muutudes rohusööjaks, kel olid kiired jalad, et põgeneda kiskjate eest. Kuna jooksmiseks kasutati vaid keskmist varvast, muutusid välimised aina väiksemaks. Kui välimised varbad kadusid, kohanesid jala alumised luud sääreluudeks ja sõrgatsiliigesteks, saavutades haripunkti suhteliselt tugevates kapjades. Samuti muutus hobune kõrgemaks, ta kael pikemaks ning hambad kohanesid uue toitumisega.
Siin on domineerivaks moreenkünkad, mõhnad ja liivikud. Otepää kõrgustik-väga vaheldusrikka reljeefiga, absoluutkõrguselt ainult saja meetri võrra madalam kui Haanja. Sakala kõrgustik-maastiku üldilmelt sarnane Kagu-Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. 8 Valga nõgu-valdavalt niiskete liivaste ja metsarohkete tasandikega Valga nõgu Võru-Hargla orund-utab endast kirde-edelasuunalist laia vagumust, mida piirab ühelt poolt Haanja kõrgustik, teiselt poolt Otepää ja Karula kõrgustik[3] Ida-Eesti maastikuvaldkond Alutaguse-Soine ja metsane Alutaguse madalik hõlmab Peipsi nõo põhjaosa. Seda iseloomustab eelkõige vanade rannavallide, rabade ja siirdesoode ulatuslik levik. Peipsiäärne madalik-ujutab endast järve ümbritsevat liivase pinnakattega, kuid kohati tugevasti soostunud tasandikku. [3]
on enam-vähem lane-idasuunalised. Põhjas algab Loodepoolsaarelt edela- kagusuunaline Põhjaahelik, mis jätkub Dominikaani Vabariigis Kesk-Kordiljeeride nime all. Koos moodustavad nad Haiti saare peamäestiku. Lõunas on pikk ja suhteliselt kitsas Tiburoni poolsaar, millel paksevad Hotte'i mäed ja Selle'i mäed. Selle'I mägedes on ka riigi kõrgeim tipp La Selle (ca 2680 km üle merepinna). Mäestike vahel riigi keskosas vahelduvad kõrgustikud, Mustad mäed madalike ja tasandikega. Pealinn Port-au-Price asub Cul de Saci madalikul (Mustad mäed). Riigi kirdeosas Cap-Haitieni linna ümbruses on väike madalik, mille nimi on Põhjatasandik. 7 Kliima Haitil valitseb troopiline kliima. Riigi piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad passaattuuled, eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast
Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on kuni 6 miljonit km². Kivimid murenevad keemiliselt ja toimub vee-erosioon ehk mullaosakeste ümberpaigutamine ajutiste vooluvete toimel. Tasandiku jõed on veerikaad, laiad, aeglase vooluga, ning tasandikel on tavaliselt sood. Amazonas on maailma suurim jõgi mille laius on 3-5km, suudmealal 15-20km. Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km
Lõuna-Korea geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust. See on mägine poolsaar, mida ümbritsevad kollane meri läänepoolt ja Jaapani meri (East Sea) idapoolt. Saare lõunaosas asuvad Korea väin ja Ida-Hiina meri. Lõuna- Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Lõuna-Korea saab jagada neljaks üldiseks piirkonnaks. Ida piirkonnas on suured mäed ja kitsas rannikuala tasandikega; lääne piirkonnas on peamiselt tasandik ; edela piirkonnas mäed ja orud ning kagu piirkond on samuti tasandikuline, kuid seal domineerib Nakdong jõgi. Kuna mägine piirkond on peamiselt poolsaare idaosas voolavad peamised jõed läände. Kaks erandit on lõunasse voolavad Nakdongi jõgi (Nakdonggang) ja Seomjini jõgi (Seomjingang). Maa kogupindala on 98 480 ruutkilomeetrit, millest maismaad on 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit.
e)Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja mereveesetted, järvelubi ja turvas Kambrium -savi; Ordoviitsium lubjakivi: Silur lubjakivi; Devon - liivakivi 4) RELJEEF RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-
d) Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit, paiguti lubjakivi e) Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja mereveeset- ted, järvelubi ja turvas 4) RELJEEF – RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti – iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon),
märts 1861 Pindala: 301,230 km² Rahvaarv: 58,133,509 (2006) Rahvastiku tihedus: 192,99 in/km² Rahaühik: Euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (GMT +1) Interneti kasutus: 51,7% elanikkonnast (Okt. 2006) Interneti domeen: .it Kirjaoskus: 98,6% (mehed 99%, naised 98,3%) Looduslikud tingimused Pinnamood Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus
Vana-Rooma 1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia
Aafrika riikide poliitilise kõikumise suhtes. Osa energiat saadakse hüdro- ja geotermilisest energiast. Itaalias on vähe maavarasid ja tulu neist on vähe. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Läis-Idast. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Pinnamood: http://www.fotogian.com/piemonte.html Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://www.fotogian
kuid ka inimeste tarbimisvajadus on ka suurenemas. Maakasutusotsused on määratud: 1) Looduslikest tingimustest (kliima, muld); 2) Sotsiaal-majanduslikest tingimustest (tasuvus, hinnatasemed, toetused, teadmised väga oluline jne) 3) Eetiliste väärtuste pool (maastikuväärtus, mida ei saa puhtalt rahasse panna) Kompleksne analüüs on oluline! Hinnatava süsteemi piirid on tähtsad põllu tasandilt kuni globaalseni. Mullastikuinfo on paljude erinavate tasandikega kaartidele kantud. Roheline revolutsioon on ammendunud. Põllumajanduse intensiivistamine. Rahvaarv kasvab endiselt, kuid uusi lõimalusi intensiivistamiseks pole leitud 1950 aastal oli 1 inimese kohta 0,51 ha haritavat maad, hetkel keskmiselt 0,2 ha (2000 ruutmeetrit) 1 inimese kohta. 14
· Rahvaarv: 307 212 123 inimest (juuli 2010) · Rahvastikutihedus: 31,3 inimest km2 kohta · Pealinn: Washington D.C · Pealinna rahvaarv: 599 657 inimest. · Ametlik riigikeel: inglise keel · Rahaühik: USA dollar (USD) · Rahvusvaheline lühend: USA · Asukoht: Põhja-Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani vahel. · Merepiiri on USA-l 19 924 kilomeetrit. · Pinnamood: mitmekesine, kõrgete mägedega läänes, tasandikega keskosas ja väiksemate mägedega idas. · Kliima: esindatud on kõik kliimavööndid, välja arvatud ekvatoriaalne. Troopiline kliima Floridas ja Havail ning arktiline Alaskal ja Yukonis. · Loodusvarad: Ameerikas leidub peaaegu kõike: kivisüsi, vask, tina, molübdeen, fosfaat, uraan, boksiit, kuld, raud, elavhõbe, nikkel, hõbe, tsink, maagaas ja puit jne. Ameerikas on maailma suurimad kivisöevarud, mis moodustavad 27% kogu maailma kivisöevarudest.
poolsaar, millel paiknevad Hotte'i mäed(Massif de la Hotte ehk Massif du Sud poolsaare sügavuses, riigi edelaosas) ja Selle'i mäed (Massif de la Selle ehk Chaine de la Selle riigi kaguosas). Selle'i mägedes on ka riigi kõrgeim tipp La Selle (Pic La Selle; 2690 m või 2684 m või 2680 m või 2674 m üle merepinna). Mäestike vahel riigi keskosas vahelduvad kõrgustikud (Matheux' ahelik (Chaine des Matheux), Mustad mäed (Montagnes Noires) madalike ja tasandikega (Cul de Sac, L'Artibonite'i jõe org, Keskplatoo (Plaine Centrale)). Pealinn Port-au-Prince asub Cul de Saci madalikul. Riigi kirdeosas Cap-Haïtieni linna ümbruses on väike madalik, mille nimi on Põhjatasandik (Plaine du Nord). 9 Kliima Valitseb troopiline kliima. Riigi eri piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad passaattuuled, eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest
27 6.2. Läti Vabariik Pindala: 64 589 km² Rahvaarv: 2 681 000 Pealinn: Riia Riigikeel: läti keel Rahaühik: latt (31 lk 12) Läti asub Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ääres. Rannik on madal, liivane ja vähe liigestunud. Lätis ainus laht, mis ulatub maa põhjaossa on Riia laht. Piki randa kulgev Rannikumadalik liitub Daugava ja Lielupe alamjooksu vahel paiknevate tasandikega ning Põhja- Läti madalikuga. Koos moodustavad need Kesk- Läti madaliku. Sellest lääne pool asub Kurzeme kõrgustik, ida pool Kesk-vidzeme kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216)
a. tagasi) setted. Kvaternaari jooksul esines Eesti piires mitu jääaega ja kiirendatud erosiooni (Kagu-Eestis). jäävaheaega. K. Orviku (1960) eeldab, et Eesti alad olid juba alampleistotseenis kaks korda Põhja- ja Lääne-Eestile (Madal-Eesti) on iseloomulik nõrgalt lainjas moreenreljeef, kaetud mandrijääga. mis vaheldub väiksemate või suuremate jääpaisjärvede või meresetteliste tasandikega. Jäävaheajad kordusid kesk- ja ülempleistotseenis. Ülemoleistotseenis oli pikem Suuremad neist on Pärnu ja Kasari jõe madalik. Suuremad soomassiivid on kas tasased või jäävaheaeg - mikulini ajajärk. sellest ajajärgust pärinevad interglatsiaalsed järve- ja sageli kuplisarnased (rabad Edele-Eestis) maastikuelemendid. soosetted Rõngus ja Karukülas
maaga paari. Kuldvillaku jäär oli Poseidoni poeg. (Koht, kus tütarlapsi röövida, on ringtants :D) Hobuse sigitaja, kuna ta oli hobujumal. Ühes kohas lõi ta kolmhargiga maasse ja sealt sündis esimene hobune. Teises kohas oli ta seeme maha kukkunud ja sealt võrsus hobune. Oli ka hobuse sigitanud Demetriga. Hera- Zeusi abikaasa.. Seotud templiehitusega. Seotud Argosega. Hera- Argeia oli tal ka tiitel. Argos oli linn ja tähendas tasandikku. Ta oli ühtlasi ka tasandikega seotud. Temaga seondub ka lehm. Bo.opis- veisesilm. Seisis ka abielu eest, ka sünnitusjumalanna natukene. Tema tütrat Eileithyia oli rohkem sünnitusjumalanna kui ta ema. Teine tütar Hebe kehastas pruudiiga. Esmane funktsioon on ikka abielu, kajastades seda nii müütides kui ja riitustes. Hieros gamos- püha abielu. Kõige levinum lugu on see,,et abielu toimus maailma läänepoolsel äärel, kus oli Atlas, hiljem Heraklese sambad ja nesperiidide. Rhea viis Hera sinna nümfidele hoida.
Muutused religioonis: Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid. Eriti populaarseks sai Isise kultus kogu maailma valitseja, kes annab parema saatuse ka pärast surma. Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja lõunaosa Ps loodeosas Etuuria Ps lõunarannikul ja maakond Sitsiilia
Muutused religioonis: Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid. Eriti populaarseks sai Isise kultus kogu maailma valitseja, kes annab parema saatuse ka pärast surma. Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul lõunaosa Etuuria maakond ja Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine,
Muutused religioonis: Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid. Eriti populaarseks sai Isise kultus – kogu maailma valitseja, kes annab parema saatuse ka pärast surma. Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat – koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid sodiaagi 12 tähtkuju alusel. Vana-Rooma Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: Mägised alad vaheldusid tasandikega. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul lõunaosa Etuuria maakond ja Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine,
Soloni ja teiste puhul, on tyrannia alternatiivina pakuti välja seadlusandlus. Linnriike oli palju ja olid üksteisets sõltumatud, võisid ka samas moodustada koalitsioone.Pühamud mis ei olnud ühe konkreetse kontrolli all olid mimete linnriikide ühiskontrolli all. Ioonide linnriikid, liitud , Mileetos ja Driene, drienes olid liidus silmapaistvad linnad Ephesos ja Mileetos, ühed olulisemad poliitilised linnad, Mileetos koloniseerija. Tessaalias liitriigid, siin iseloomustas(/B, avarate tasandikega maad)viljakad maad, ja soodsad karjakasvatamis maad, hobused ja veised, tõusis esile suuri maavaldusi omastav aristokraatia, ja need dünastiad, siis need sisuliselt kontrollisid föderatiivse liiduna seda tasandi keskosa, ja mägipiirkonnas elanikud olid nendest poliitilises sõltuvuses, neid nimetati perioikos(ümberringi elajad), tessaalia duumikala, kus need alad olid kasutasid aristokraatiklud perekonnad, pärisorjuste
annaabi.ee 
