Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid Katseandmete tabelid 2 MÄND Tasakaaluniiskus
niiskuse määramiseks Arvutada iga katsekeha pundumiskiirus ja pundumise väärtus Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid 2 Katseandmete tabelid
Üliõpilane: Marco Oolo Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 PUIDU NIISKUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...........................................................4 Tasakaaluniiskus........................................................................................................4 Niiskusdeformatsioonid..............................................................................................5 PUIDU KUIVATUSE VAJALIKKUS..............................................................................6 PUIDU KUIVATAMISE LEVINUD MOODUSED JA SEOSED MAKRO- JA MIKROSTRUKTUURIDEGA.........................................................................................6
Määrdunud plaadi puhastamiseks võib kasutada survepesurit. Tehnilised andmed Plaadi mõõdud 10mm x 1250x2600mm, 1250x3350mm Mahukaal vastavalt normidele 1350 kg/m³ Tõmbetugevus perpendikulaarselt pinnale min. 11,5 N/mm² vastavalt normidele Survetugevus 0,63 N/mm² Kihistumine tsüklilise niisutamise min. 0,41 MPa tagajärel vastavalt normidele Elastsusmoodul 6800 mPa Tasakaaluniiskus temperatuuril +20ºC ja 9,50% suhtelise õhuniiskuse korral 50% Veeimavus 24 tunniks vette asetamisel 16 % Paksuse suurenemine 24 tunniks vette 0,28 % asetamisel Soojajuhtivus ~0,2 W/mK Külmakindlus 100 tsükli RL = 0,97 Helipidavus vastavalt normidele 30 dB Tempsi COLORE fassaadiplaat Tempsi COLORE ehitusplaadid on valmistatud Tempsi Base
pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused (niiskus). Kasutades AEROC plokkidest müüritise ladumisel AEROC liimsegu, on vuugid nii õhukesed (~2 mm), et nende mõju konstruktsiooni soojapidavuse arvutamisel ei arvestata. Kuivtihedus Soojuserijuhtivus Toode Tasakaaluniiskus(%) (kg/m³) 10,dry (W/mK) EcoTerm 375 0,09 6 Classic 450 0,11 4 1.1 Õhutihedus Energia säästmise seisukohalt on piirde soojapidavuse kõrval väga oluline näitaja ka piirde õhutihedus. Erinevates soojustatud sõrestikkonstruktsioonides on võimalik saavutada väga head arvutuslikud soojajuhtivuse näitajad. Seina paksus on samas suhteliselt väike. Kui aga
Wm – mahuline veeimavus; Wk – kaaluline veeimavus; gkuiv – materjali mass kuivalt; gmärg – materjali mass märjalt; V0 – kuiva materjali ruumala koos pooridega • Mõned kaalulised veeimavused: ▪ Tihedad tardkivimid <1% ▪ Harilik tellis 12…18% ▪ Turvasplaat >100% Mahuline veeimavus aga ei ületa 100%. HÜGROSKOOPSUS, TASAKAALUNIISKUS • Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust (vastand kuivavus). • Materjal niiskub siis kui aururõhk õhus (sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist) on suurem aururõhust materjali pinnal (sõltub tema niiskusest ja temperatuurist). Vastupidisel juhul materjal kuivab. • Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta tasakaaluniiskuse. • Seega: Materjali hügroskoopsuse mõõduks on tema tasakaaluniiskus.
niiskuskahjustused (halvimal juhul materjalide lagunemine) Niiskuse eemaldamine spetsiaalse seadme abil (kulutab palju elektrit, kuid väga tõhus). Niiskuse eemaldamine tänu ventilatsioonile ja kütmisele (kui ventilatsioon pole piisav, siis võib liigniiskus lihtsalt lae lähedale kinni jääda ning probleemid hakkavad seal tekkima). 6.Kuidas vesi pääseb hoonesse? -Väljast sisenev veeaur Tarindites (ehk konstruktsioonides) sisalduv veeaur Tasakaaluniiskus Ehitusniiskus. Hoone kasutusest tekkiv niiskus. 7.Millised parameetrid iseloomustavad õhu niiskust? -Õhu relatiivne niiskus-nimetatakse õhus hetkel oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu absoluutne niiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass Kastepunkt-nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. Eriniiskus ühes
Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrreldes isegi 50% madalam. Termopuit on suurepärane aluspind värvimiseks ning võib pikendada viimistluse vastupidavust. Puidu tugevus termotöötlusel mõnevõrra väheneb (ja seda enam, mida kõrgemat temperatuuri kasutatakse). Sellest tulenevalt ei soovitata termotöödeldud puitu kasutada kandedetailidena, kuni pole tehtud lisakatseid. Termotöödeldud pinda tuleb töödelda UV-kiirguse eest kaitsvate ja talle iseloomulikku lõhna kaotavate ainetega
- karbamiidvaigud - melamiinvaigud - isotsüanaatvaigud. Puitpõhistes plaatides kasutatakse termoreaktiivse liimvaiguga kuumpressimist. 26. Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses? Vineer, puitlaastplaadid, OSB mitmekihilised plaadid, puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat, MDF – keskmisetihedusega ouitkiudplaat, kõva puitkiudplaat 27. Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees? Soojusisolatsiooniomadused paremad, tasakaaluniiskus kuni 50% väiksem, mis teeb ta vastupidavaks välismõjudele ja seenmädanikele. Termopuidul on deformatsioonid kasutamisel minimaalsed. 28. Mis on liimpuit? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, mille kihid on omavahel kokku liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga. • Liimpuitu kasutatakse puitkonstruktsioonides. • Liimpuit on parim lahendus puidu kui taaskasutatava ressursi puhul, et hoida struktuuri väärtuseid. • Väga tugev ja jäik lamineeritud puit
laudu. Harilikult kasutatakse 12 mm lauda, kuid soovitatav on siiski 15 mm paksune laud, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174. PUIDU NIISKUSSISALDUS Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 1020%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale. Puidu tasakaaluniiskus sõltuvalt keskkonnatingimustest. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse valmimist ei tehta enam ehitustöid, mis väga oluliselt tõstavad ruumiõhu niiskust. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda
· Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. · Kasutatakse ukse-ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. · Termotöötluse tulemused: · Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus · Suureneb vastupidavus seenkahjustuste suhtes · Paranevad soojaisolatsioon omadused · Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb. · Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaardus · Langeb tasakaaluniiskus · Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi. · Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Töö küsimused · 1.Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) · 1. taastuv loodusvara, tugev ja kaalult kerge, sitke, soojapidav, dekoratiivne · 2.Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 2. kergesti süttiv, hügroskoopne, materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu
erinevate pinnatemperatuuride alusel hoonepiirete soojusläbivuse erinevust; leida külma- sildasid ja hinnata nende suurust; leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust; hinnata ehituskvaliteeti; leida seina- ja põrandasiseseid veetorusid ning ülekuumenenud elektrijuhtmeid. 22.Niiskus ehitusmaterjalides, hügroskoopne ala, kapillaarne ala, adsorbtsioon, desorbtsioon, tasakaaluniiskus (hügroskoopne, kapillaarne), hüsterees Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: veeauruna, mis tekib kas materjalis oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi esineda materjalides: keemiliselt seotuna veena (vesi moodustab osa aine ehitusest), füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna. Materjali niiskussisaldus – kaaluline niiskussisaldus „u“ kg/kg; niiskussisalduse mass mahu
Kasutatava puidu niiskusastme valikul tuleb arvestada kahe asjaoluga: · kogu kasutatav puit peaks olema kuivatatud kambris; ka välisõhus kuivatades võib saavutada puidu niiskuse 15...20%, aga kambris kuivatamine vähendab oluliselt hilisemate seenkahjustuste riski; · puidul on omadus imada või eritada niiskust, omandades õhu niiskusele vastava tasakaaluniiskuse, seepärast peab kasutatava puidu niiskus vastama eeldatavale tasakaaluniiskusele. Eeldatav tasakaaluniiskus sõltub ruumist. Kuigi normaalseks õhuniiskuseks eluruumis peetakse 40...60%, millele vastab puidu tasakaaluniiskus 9...12%, on keskküttega ruumis õhk sageli kuivem. Seepärast peaks põrandalaua niiskus olema alla 10%, mööblikuivaks nimetatakse 6...8% niiskusega puitu. Sisevoodrilaua niiskus peaks olema alla 14%, välisvoodril alla 18% ning karkassimaterjalil alla 20%. Puitu, eriti tema otsapinnad, tuleb niiskumise eest kaitsta konstruktsiooniliste võtetega, samuti
7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul. Difusioon Difusioonitakistus Õhuleke Teoreetiliselt ja praktiliselt kasutatav Kondensatsioon soojusvahemik on inimese jaoks Soojusjuhtivus suhteliselt kitsas. Soojustakistus
..1400 MPa Saadakse peeneksjahvatatud liiva, tsemendi, kustutamata lubja ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis auru Soojaerijuhtivus 0,1...0,12 W/mK keskkonnas kõrge rõhu all. Segule lisatakse ka jahvatatud Niiskuskahanemine 0,3 mm/m kipsi ja alumiiniumipulbrit Veeimavusvõime 25...35 mahu% Mass paigutatakse metallvormidesse, kus see paisub ja Tasakaaluniiskus < 6 mahu% tardub. Peale tardumist lõigatakse lõikemasinal plokkideks Poorsus 75...85% sõltuvalt tihedusest ja plaatideks ning seejärel autoklaavitakse. Joonpaisumiskoefitsient 8x10-6 /°C PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID AEROC PLOKID AEROC PLOKID
· poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust. Veeimavus · veeimavus (W);on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. · Materjali niiskus on materjali kapillaarijõudude toimel ilmendunud vee hulk,sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seaotud vett. · Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. · Materjal paisub,pehmeneb,mureneb,soojajuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus,tasakaaluniiskus · Omadust imada niiskust übritsevast (õhu-)keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. · Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auruõhust materjali pinnal. · Kuiv materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisalduse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus · Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. · Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet pa-des. Kümalkindlus
Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu. Seega on tegemist siis terade tihedusega. 2.2 veeimavus, hügroskoopsus Veeimavus iseloomustab materjalide võimet imada kapillaarjõudude toimel vett, eelduseks vaba vee olemasolu. Kirjeldatakse materjali niiskuse abil. Materjali niiskus materjalis olev vee massi suhe kuiva materjali kaalu Gimm-Gkuiv w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele. Esitatakse sorptsioonigraafikutena. Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3. 3 Betoon kui ehitusmaterjal eelised ja puudused (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel.
kuivamist ruumi suunas. Kõikide poorbetoonist konstruktsioonide puhul kehtib põhimõte, et nad peavad vähemalt ühelt poolt saama kuivada ehk konstruktsioonis olev või sinna sattuv niiskus saaks pidevalt eralduda. Elamisniiskus Hoone kasutamise käigus tekib samuti niiskust, mis võib samuti põhjustada konstruktsioonide niiskuskahjustusi. Sõltuvalt ruumi kasutusotstarbest võib õhuniiskus kõikuda küllalt suurtes piirides. Tänu poorbetooni struktuurile ei ole seinte tasakaaluniiskus niisketes ruumides oluliselt suurem, kui eluruumides. Poorbetoonseinte tasakaaluniiskus sõltuvalt ruumide õhu relatiivsest niiskusest Kastepunkt Soe õhk võib veeauru kujul vastu võtta rohkem niiskust kui külm õhk. Õhu jahtudes tõuseb suhteline niiskus seni, kuni saavutatakse küllastumistase ja veeaur hakkab kondenseeruma. Seda nimetatakse kastepunktiks. On levinud arvamus, et ühekihilises seinas, kohas kus temperatuur on 0ºC, tekib kondensaat. Sellepärast soovitatakse seina
omaduste muutumist. Veeimavus > Veeimavus (w); on kapilaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. > Mahuline veeimavus Bm=((GmGk)/V0) x100% > Kaaluline veeimavus Bk=((GmGk)/Gk) x100% Bm mahuline veeimavus Bk kaaluline veeimavus Gm materjali mass märjalt Gk materjali mass kuivalt V0 materjali ruumala koos pooridega > Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. > Materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojusjuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus > Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. > Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. > Kui materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisaldusega märg materjal kuivab sellise õhuniiskuse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus > Aurutihedus on materjali omdus endast auru läbi lasta. > Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pades.
tasanduva vuugivõrgu abil moodustada pinnakumerusi. POROTHERM kärgtellised Porotherm kärgtellised, mis on oma välismõõtudelt võrreldavad ehitusplokkidega, omavad olulisi eeliseid. Porotherm kärgtelliseid toodetakse parima kvaliteediga savist. Nende kuju ja struktuur on loodud arvestusega, et neist saaks ehitada mitmekordsete ehitiste kandvaid seinu. Telliste sobivust kinnitavad ka erinevates laborites aastate jooksul läbiviidud uuringu tulemused. Näiteks on tellisseina tasakaaluniiskus madalaim, mõne % suurune. Tellis on juba müürimisel kuiv ja hariliku ploki tehnoloogilist järelniiskust ei ole vaja kuude ega isegi aastate jooksul välja kuivatada. Kaasaegseimad tehnilised lahendused ja tootmisseadmed ning range kvaliteedikontroll garanteerivad toodete kõrge ja stabiilse kvaliteedi. Miks valida just Porotherm? · Kuivus: telliskonstruktsioonis on väga madal niiskustase, mis tagab meeldivaima sisekliima
Oluline operatsioon plankude ja laudade töötlemisel. Servamise ülesandeks on toota plankudest kvaliteetne täiskantmaterjal, lõigates ära poomkandi osa. 51. Milleks puitu kuivatatakse? Paraneb puidu säilivus, tugevusomadused, pareneb isolatsioonivõime. Liidete tugevus suureneb, materjali käsitlemine lihtsustub, võimaldab käsitleda kemikaalidega. Parandab ja laiendab pinnakäsitlemisvõimalusi. 52. Kuivatamisvõimsus Kuivatusvõimsus= puidu tegelik niiskus/keskkonna tasakaaluniiskus. Kuivatusvõimsus näitab kui võrdne 1 on tasakaal-kuivamist ei toimud, alla 1 siis on keskkonna niiskus kõrgem, puit märgub, kui üle ühe toimub kuivamine. 53. Millise puidu niiskuseini kuivab puit loomulikus keskkonnas vaju all 15-20% 54. Saematerjali kaardumine Kaardumine on saetud materjali kõverdumine saagimisel, kuivamisel või säilitamisel. Esineb mitmel erineval viisil: küle- ja servakõrverus ehk pikikaardumine, ristikaardumine ja keerdumine. Küljekõverus mõõdetakse enim
· kogu kasutatav puit peaks olema kuivatatud kambris; ka välisõhus kuivatades võib saavutada puidu niiskuse 15...20%, aga kambris kuivatamine vähendab oluliselt hilisemate seenkahjustuste riski; · puidul on omadus imada või eritada niiskust, omandades õhu niiskusele vastava tasakaaluniiskuse, seepärast peab kasutatava puidu niiskus vastama eeldatavale tasakaaluniiskusele. Eeldatav tasakaaluniiskus sõltub ruumist. Kuigi normaalseks õhuniiskuseks eluruumis peetakse 40...60%, millele vastab puidu tasakaaluniiskus 9...12%, on keskküttega ruumis õhk sageli kuivem. Seepärast peaks põrandalaua niiskus olema alla 10%, mööblikuivaks nimetatakse 6...8% niiskusega puitu. Sisevoodrilaua niiskus peaks olema alla 14%, välisvoodril alla 18% ning karkassimaterjalil alla 20%. Puitu, eriti tema otsapinnad, tuleb niiskumise eest kaitsta konstruktsiooniliste võtetega, samuti
kokkupuutel veega. (turvasplaat ca 100%imavus, harilik tellis 12-18%) • Kaaluline veeimavus- mitu % muutub materjal raskemaks, kui imeb end vett täis(materjali mass märjalt- kuivalt/ruumalaga*100%) • Mahuline veeimavus väitab mitu % moodustab sissseimetud vesi materjali kogumahust.(materjali mass märjalt-kuiv/märjaga*100%) Hügroskoopsus- võime imeda niiskust endasse õhust. Tema mõõduks on tasakaaluniiskus, ehk et materjal ei kuivaks ära ega tõmbask vett täis. (puidu tasakaaluniiskus on 12-15%) Sorptsioon- õhu niiskuse suurenedes niiskub ka ma ja vastupidi, et kui õhuniiskus väheneb, siis materjal kuivab, seda nimetataksegi sorptsiooniks. Selle tagajärjel muutub materjali maht, mis võib põhjustada asjade paisumise ja lõhkemise. • Puit ja kipsplaadid võivad muututda 150kg/m3 • Betoon ja silikaattellised 100kg/m3 kohta
kasutus- ja kestusklassidesse, mis on aluseks puidu arvutuslike väärtuste leidmiseks ja 4 deformatsioonide arvutamiseks etteantud keskkonna tingimustes. Nii näiteks esimeses kasutusklassis iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega, mis vastab temperatuurile 20oC ja õhu suhtelisele niiskusele kuni 65% ning mida ületatakse ainult mõneks nädalaks aastas (puidu tasakaaluniiskus sel juhul ). Teise kasutusklassi korral on parameetrid järgmised: 20oC ja 85%. Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormides on selgelt öeldud, et projekteerimisel tuleb kasutada standarditele EN 338 ja EVS-EN 1194:2000 vastavaid saematerjali ja liimpuidu tugevusklasse). Nendes standardites esitatakse iga tugevusklassi kohta normtugevuse, -jäikuse ja -tiheduse väärtused. Saematerjali normtugevuste ja -jäikuste väärtused ning puitmaterjali tihedus määratakse
Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väikesem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad - veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas. Tavaliselt 1000 C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus ~15% (olenedes põletustempera- tuurist: mida kõrgem temperatuur, seda väikesem veeimavus). 10 2.4. Savitellise kasutamine Täistellis Harilik tellis kuulub jämekeraamika toodete hulka. Harilikku tellist kasutatakse kandvates seintes,
pidevaid vahekihte. Niiskus on sel juhul seotud puidu ainega füüsikalis- keemiliste pinnajõududega. Mikrokapillaarne niiskus on seotud puidu ainega kapillaarjõududega. Õhu suhteline niiskus näitab, mitu % on õhus veeauru maksimaalselt võimaliku veeauru koguse suhtes antud temperatuuril. Peenestatud puidu püsivat niiskust, mis on praktiliselt ühesugune nii asorptsiooni kui ka desorptsiooni puhul nimetatakse tasakaaluniiskuseks.Tasakaaluniiskus on selline niiskus, mida püüab saavutada peenestatud puit, kui ta asub teatud olekuga õhus. Tasakaaluniiskust määratakse tavaliselt diagrammide järgi, mis on saadud eksperimentaalsel teel Nomogramm on puidu tasakaalulise niiskuse arvutamiseks mõeldud graafik. Seda kasutatakse, et võrrelda omavahel kolme parameetrit: temperatuur, suhteline niiskus ja rõhk. 23. Kirjeldage puidu soojusjuhtivust pikikiudu, ristikiudu ja
M – niiske puidu mass M0 – puidu mass absoluutselt kuivas olekus Wa = m-mo : mo * 100% Puidu absoluutne niiskus määratakse kaalumeetodil. Võetakse proovikeha ja kaalutakse ära (kaal m). Seejärel kuivatatakse proovikeha kuivatuskambris seni, kuni tema kaal enam ei tvähene st. et kogu niiskus on välja auranud. Kaalutakse absoluutkuiva proovikehha kaal m0 Arvutatakse niiskus Kaaalumeetodit kasutatakse labori ting. Tasakaaluniiskus. Kõik puidulised materjalid püüavad saavutada teda ümbritsevale keskkonnale vastavat niiskust. Keskkonna omadused, mis mõjutavad puidu niiskust: Õhu suhteline niiskus Õhutemperatuur Kuna keskkonna ting. Pidevalt muutuvad siis ka puiduniiskus kas kasvab või kahaneb. Puidu kuivamisel eraldub niiskus puidu pinnalt, ning sinna liigub vesi puidu sisemusest. Esmalt lahkub puidust vaba niiskus, seejärel seotud e. Hügroskoopne niiskus.
thermowood.fi) katsetused hetkel käivad ning selle tootmisele on asutud juba ka Eestis. Termilise töötlemise idee seisneb selles, et protsessi käigus toimuvad puidus keemilised muutused, mille tulemusel kaob puidust teda lagundavate seente toitekeskkond. Puitu kuumutatakse 185 (kasutamiseks sisetöödel) või 215 (kasutamiseks välistöödel) kraadisel temperatuuril. Termiliste protsesside tulemusel muutuvad puidu omadused: puidust kaob vaik, alaneb tasakaaluniiskus, mistõttu puit mängib niiskuse käes märksa vähem; puidu värvus muutub pruunikaks, ning seda ka puidu sisemusest, mitte üksnes pinnalt, puit muutub jäigemaks ning hapramaks, paraneb mädanikukindlus. Termotöödeldud puitu nimetatakse ka ökopuiduks, kuna ta asendab osaliselt immutatud puitu, mis sisaldab keskkonnaohtlikke aineid. Soovituslikud kasutuskohad vastavalt tooteklassile: Okaspuud Lehtpuud
thermowood.fi) katsetused hetkel käivad ning selle tootmisele on asutud juba ka Eestis. Termilise töötlemise idee seisneb selles, et protsessi käigus toimuvad puidus keemilised muutused, mille tulemusel kaob puidust teda lagundavate seente toitekeskkond. Puitu kuumutatakse 185 (kasutamiseks sisetöödel) või 215 (kasutamiseks välistöödel) kraadisel temperatuuril. Termiliste protsesside tulemusel muutuvad puidu omadused: puidust kaob vaik, alaneb tasakaaluniiskus, mistõttu puit mängib niiskuse käes märksa vähem; puidu värvus muutub pruunikaks, ning seda ka puidu sisemusest, mitte üksnes pinnalt, puit muutub jäigemaks ning hapramaks, paraneb mädanikukindlus. Termotöödeldud puitu nimetatakse ka ökopuiduks, kuna ta asendab osaliselt immutatud puitu, mis sisaldab keskkonnaohtlikke aineid. Soovituslikud kasutuskohad vastavalt tooteklassile: Okaspuud Lehtpuud
vähendab puidu niiskuspaisumist. Kõrgel temperatuuril eraldub puidust ka vaik. Termopuidust valmistatud toodete kasutuskohad siseruumides on nt seinad, laed, põrandad, saunad, sisustuselemendid ja mööbel. Välistingimustes kasutatakse termopuitu hoonete fassaadidel, õueala ehitiste juures ning tisleritoodete valmistamisel (uksed, aknad, mööbel). Protsessi etapid: 1) kuumutamine ja kuumkuivatus; 2) termotöötlus veeauru keskkonnas; 3) jahutus. Termopuidu omadused: Tasakaaluniiskus väheneb Biokindlus paraneb, kuid mitte kasutada pinnases ja vees Värvus tumeneb Ilmastikukindlus paraneb Tihedus väheneb Okaspuidul eraldub vaik Paindetugevus muutub (+/-); survetugevus suureneb;tõmbetugevus väheneb Niiskusdeformatsioonid vähenevad. Soovituslikud lõppkasutuskohad termopuidule 19 . Kokkuvõte
vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väiksem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. 11 Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva tellise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad Veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s Tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas. Tavaliselt 1000° C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus 15% (olenedes põletustemperatuurist: mida kõrgem temperatuur, seda väiksem veeimavus). Külmakindlus Hariliku tellise külmakindlus on tavaliselt 25-35-50 tsüklit. Õõnestellisel ja kergtellisel on kõrgem. Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata. 3.4. Savitellise kasutamine
· FIRMAD : rõhu all E TURVAS Immutaine ESTOPUU · Termotöötlus tapab putukad ja seente eosed (195 230 C), vääristab puitu Firma TULIPUU, (mänd, kuusk, haab, kask) 4% saavutatakse tasakaaluniiskust. PUIDU TULEKAITSE Kaitstakse antipüreenidega (värvid jne). Ka konstruktiivne meetod. Puidu süttimistemperatuur on 280 C. PUIDU KUIVATAMINE Et saavutada tasakaaluniiskus 1. ÕHKKUIVATUS õhu käes (ei saa viia alla 15 %), pikk protsess 2. KAMBERKUIVATUS spetsiaalsetes ruumides, kõrgel temperatuuril (80 100 C), läheb energiat, protsess on kiire 3. ELEKTRILINE kõige kiirem (10 12 h), puit kuivab ühtlaselt PUIDUST EHITUSMATERJALID 1. ÜMARMATERJAL klaasitakse, puhastatakse koorest ja tükeldatakse ristsuunas. Saadakse: LAASTUPAKK d=140 mm, pikkus 0,5 0,7 m
Kasutatakse ka mõistet veeimenduvuskiirus ( ka vee imenduvuskiirus) - näitab vee hulka kilogrammides, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 minuti vältel kui materjal on veega kokkupuutes 1.5.3.6.Pehmenemise koefitsient. Softening factor Pehmenemise koefitsient näitab immutatud materjali pehmenemist võrreldes immutamata materjaliga. Tavaliselt esitatakse immutatud ja kuiva materajli tugevuse suhtena: Kpehm = Rimm/ Rkuiv, kus 1.5.3.7.Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu-) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. osa materjale saab niiskust osa eraldab antud temp. kõik liiguvad tasakaaluniiskuseks. 1.5.3.8.Ilmastikukindlus, Ilmastikukindluseks nimetatakse materjali vastupidavust väliskeskkonna igasugusele mõjule Ilmastikukindluse mõiste sisaldab endas nii vahelduvat niiskumist-kuivamist, immutamist ja soolade kristallisatsiooni, vahelduvat immutamistst -külmumist, temperatuuri muutuse ja
modifikaatoreid, näiteks toote hõõrdetakistuse vähendamiseks (kaprolaktaam → kapron). Tooted: Accoya (töödeldud happe anhüdriidiga), Kebony (töödeldud furfurüülalkoholiga) 40. Mis on termopuit ja millised on selle töötlemisetapid? Tooge näiteid termopuidu kasutusalade kohta. Termopuit on puit, milles rakuseina koostis ja omadused on modifitseeritud temperatuuri mõjul üle 160 ºC hapnikuvaeses keskkonnas. (Termopuidu omadused: tasakaaluniiskus väheneb, biokindlus paraneb, kuid mitte kasutada pinnases ja vees; värvus tumeneb; ilmastikukindlus paraneb; tihedus väheneb; okaspuidul eraldub vaik; paindetugevus muutub (+/-); survetugevus suureneb; tõmbetugevus väheneb; n iiskusdeformatsioonid vähenevad.) Töötlemise etapid : 1. Faas – temperatuuri tõstmine ja kõrgtemperatuuriline kuivatus Temperatuur tõstetakse kiirelt 100 °C –ni, kasutades ka veeauru. Seejärel tõstetakse
+ tiheduse ~ vähendamine, puit kergem nõrgenevad paindetugevus (520%), UVkiirguse lagundav mõju väiksem lõiketugevus, lõhenemistugevus puit ~ kõvem UVkiirgus hallistab puitu hea mõõtmepüsivus, deformeerub vähem suitsulõhn (tasakaaluniiskus väike) hea vastupidavus ilmastikukoormusele, seentele puit hapram niiskusesisaldus väiksem suurem energiakulu soojajuhtivus väheneb vähem orgaanilisi ühendeid puidutöötlemismeetodid ei muutu pole vaiku, pinna viimistlus lihtsam, oksakohad ei nõua lakki ei lisata kemikaale, ei teki keskkonda võõraid aineid sisejõud vähenevad värvuse tumenemine survetugevus jääb samaks põlemisomadus ei muutu
Kütuse põlevossa kuulub põlev ehk lendväävel (Sl = So + Ss). Väävli kütteväärtus on 9,3 MJ/kg. Kütuse niiskus Kõikides tahketes kütustes on olemas niiskus. Seotud kas keemiliste või füüsikalis-keemiliste jõududega. Kütuse niiskuse võib jagada väliseks ehk mehaaniliseks ja sisemiseks ehk kolloidseks niiskuseks. Kütuse kauaaegsel hoidmisel püsiva temperatuuri ja suhtelise niiskusega keskkonnas kujuneb temas välja tasakaaluniiskus ja kütus on õhukuiv. Hügroskoopseks niiskuseks loetakse õhukuiva kütuse niiskust temperatuuril 20 °C ja õhu suhtelisel niiskusel 65%. Analüütiliseks niiskuseks loetakse õhukuiva kütuse niiskust laboritingimustel. Liigitus, sõltuvalt sellest, kuidas niiskus on kütusega seotud: ·pindmiseks niiskuseks, ·kapillaarniiskuseks, ·kolloidseks ehk adsorptsioonniiskuseks, ·hüdraatniiskuseks
annaabi.ee 
