docstxt/135697309401.txt
docstxt/135697308648.txt
dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese faasimähise lõpp x ühendatakse kokku teise mähise algusega B jne. Kuni tekib kinnine kolmnurga kujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. See on kolmejuhtmeline süsteem. Liinipinge on võrdne faasipingega U=Uf, sest liinipinge on kahe liini juhtme, näiteks A ja B vaheline pinge. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega jne
Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa? Võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. 9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel? 120º 10. Mis on pöördmagnetväli? Staatorimähiste kolmefaasiline süsteem. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Liinivoolud on võrdsed vooluga tarvitites. 12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära? Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega. 1. Mis on vaseskadu? Voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus, nim. vaseskaoks. 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)?
käivitus momendi tekitamiseks. 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga, kasutatakse ka kondensaatorit 12. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)? Transformaatoreid kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks. 13. Milleks kasutatakse jõutrafosid? kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. 14. Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? 15. Kuidas saab muuta kolmnurklülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Kolmefaasiline vahelduvvool Ühe- ja kolmefaasilise elektrigeneraatori erinevus- Kolmefaasilisel on ühe asemel kolm mähist(faasimähist), mis on omavahel 120 kraadi nihutatud. Faasimähis- Kolmefaasilise generaatori üks mähis
käivitus momendi tekitamiseks. 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga, kasutatakse ka kondensaatorit 12. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)? Transformaatoreid kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks. 13. Milleks kasutatakse jõutrafosid? kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. 14. Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? 15. Kuidas saab muuta kolmnurklülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Kolmefaasiline vahelduvvool Ühe- ja kolmefaasilise elektrigeneraatori erinevus- Kolmefaasilisel on ühe asemel kolm mähist(faasimähist), mis on omavahel 120 kraadi nihutatud. Faasimähis- Kolmefaasilise generaatori üks mähis
Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaazh jne. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, (näiteks elektripliit, külmkapp, boiler), teisaldatavad (tolmuimeja, köögimasinad, õmblusmasin) või käeshoitavad (föön, pardel, käsitööriistad), ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Koduelektrivõrgu olukord Nõukogude ajal ehitatud elamute elektriseadmed ja ka paljud tollal ostetud elektritarvitid ei vasta tänapäeva ohutusnõuetele. Elektripliitidega korterelamute köökidesse paigutati varem lähestikku nii tavalisi kui ka kaitsekontaktiga pistikupesi, mis on ohtlik
Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori kahe peamise detailina võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnkumiste olemasolu. Faasijuhe on maandamata juhe. Nulljuhe on maandatud juhe Nulljuhet kasutakse elektriohu vähendamiseks tarvitite ühendamisel. Kaitsmed ja automaatkaitse Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmesse, sest elektriseadmetes ei tohi lubada ülemäära tugevate voolude tekkimist. Sellega kaasneks ohtlik soojuseraldumine. Sulavkaitse lihtsamat liiki kaitse ehk traaditükk, mis küllalt suure voolu korral üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse ehk automaatkaitse. Joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis liigse voolu läbiminekul
keskmine võimsustegur? Kolmefaasiline vool Tänapäeval töötavad elektrijaamad toodavad kolmefaasilist voolu. Kolmefaasilise voolu peamiseks eeliseks on lihtne pöörleva magnetvälja saamise võimalus. Kolmefaasiline vool = kolm ühefaasilist vooluahelat. Pinged on 120° (1/3 perioodi) nihutatud. Kolmefaasilise ahela täht- ja kolmnurk ühendus Generaatori faasimähised võivad olla: Tähtühenduses Kolmnurkühenduses Kolmefaasilise ahela täht- ja kolmnurk ühendus Ka tarvitite ühendamiseks kasutatakse täht- ja kolmnurk ühendust. Tähtühendus: Kolmefaasilise ahela täht- ja kolmnurk ühendus Ülesanne: Leida tarvitite voolud Kolmefaasilise ahela täht- ja kolmnurk ühendus Kolmnurk ühendus: Kolmefaasilise ahela täht- ja kolmnurk ühendus Ülesanne: Arvutada faasivoolud
energiaks.Voolutugevus- füüsikaline suurus,mis iseloomustab juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurust. J=q/t ,kus q on elektrilaeng ja t on aeg.Ühik- 1 A. Pinge-füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse elektrilaengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise. U=A/q. Millest ja kuidas sõltub juhi elektri takistus? võrdeline juhipikkusega,pöördvõrdeline ristlõike pindalaga.sõltubmaterjalist. Juhtide jadaühendus-tunnus : tarvitite ühendamisviis,milles ei esine hargnemist,voolutugevus ühesugune. Juhtide rööpühendus-tarvitite ühendamisviis, mille puhul vooluring hargneb ja siis uuesti ühineb. Elektrivoolu töö-füüsikaline suurus,mis iseloomustab elektrienergia muundumist teisteks energialiikideks.võrdub voolutugevuse, pinge ja töö sooritamise aja korrutisega. A=JUt. Ohmiseadus-voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline takistusega. J=U/R.
3) mehaaniline töö Elektrimootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks tööks. Mootoreid kasutatakse tänapäeval igal pool transpordis, majapidamises (tolmuimeja, pesumasin) 4) Keemiliste ühendite siseenergia kasutatakse mitmete keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks või kiirendamiseks. Kasutatakse ka esemete metalliga katmisel, akude laadimisel ja mujal. Lüliti abil saab vooluringi sulgeda ja avada. Tarvitite vooluringi ühendamise viisid. · Jadaühendus; elektritarvitid on ühendatud järjestikku. Kui üks lamp pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis. · Rööpühendus; tarvitid ühendatud paralleelselt. Kui üks lamp pesast välja keerata, põlevad teised edasi.
49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli 56b lähituli 57 parktuli 58 ääretuled, numbrituli, näidikuvalgustus 58d seatav näidikuvalgustus 71 helisignaal 75 tarvitite toide süütelukult (X-klemm, X-relee tüürvool) 75x tarvitirelee (süüteluku klemmikoormuse vähendaja, nn X-relee) 85 relee tüürahela kereühendus 86 relee tüürahela toide 86s toide süütelukult (S-klemm) 87 relee väljund (SEES, kui releed rakendatakse) 87a relee väljund (SEES, kui releed ei rakendata)
c) Liugreostaat I (voolutugevus) Kasutatakse I (voolu tugevuse) muutmiseks vooluringis. JADAÜHENDUS Vooluring ei hargne. Vooluringi elemendid on jadamisi ühendatud. Vooluringi katkestamisel katkeb vool kogu vooluringis. Nt: kodus ühendusjuhtmed seinas. Jadaühenduse korral on voolutugevus ühesugune! I = I1 = I2 = ... = In Pinge jaguneb üksikute tarvitite vahel võrdeliselt. U = U1 + U2 + ... + Un Juhtide lisamisel – traat pikeneb, takistus suureneb. R = R1 + R2 + ... + Rn U U U1 U2 Un I= R R = R1 = R2 = ... = Rn RÖÖPÜHENDUS Paralleelne ühendus. Rööbiti on ühendatud kõik vooluringi osad. Praktiliselt kõik kodused tarvitid.
Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 1. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 2
Tartu Kutsehariduskeskus Maare Simo EV113 Iseseisev töö füüsikas Tartu 2014 2.Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 3. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 4.Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi
) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud
) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud
) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud
Ohu alahindamise, teadmatuse, ettevaatamatuse või hooletuse tõttu võib elekter põhjustada raskeid õnnetusi: tulekahju, vigastusi, surma. Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, teisaldatavad või käeshoitavad , ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Elektrijaotusvõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed,
Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiivbrigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. 4. Milliseid juhte nimetatakse kaitsejuhtideks? · Kaitsejuhtideks on juhid, mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 5. Mis otstarve on kaitsejuhil PE? · Kaitsejuhi PE (kolla-roheline) otstarve on elektriseadmete ja -tarvitite kerede puutepingeohutuse tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandussüsteemiga. Lisaks sellele nõrkvoolu seadmete häirete vähendamine. 6. Milline on TN-S juhistikusüsteem? Teha joonis ja selgitus · TN-S juhistikusüsteem on viiejuhtmeline jäigalt maandatud neutraaliga. Süsteem eraldi töö ja kaitseneutraaliga (tähis TN-S). 7. Milliseid tingmärke kasutatakse neutraal ja kaitsejuhtide graafiliseks tähistamiseks
pruun. Juhistike liigkoormus kaitseseadmed Liigkoormusvool tekib, kui elektriseadmed ja juhistikud koormatakse üle nimivoolust suuremate vooludega. Näiteks, kui elektrivõrku ühendatakse ettenähtust suurem võimsus. Tulemuseks võib olla juhistiku ülekuumenemine ja isolatsiooni süttimine. Isolatsioonivõime kaotanud juhistikult kandub vool üle hoone metalltarinditele, põhjustades elektrilööke elusolenditele. Elektripaigaldiste ja tarvitite kaitseks liigvoolu eest kasutatakse automaatselt toimivaid kaitseseadmeid, mis rikketalitusse sattunud võrguosa või seadme kiiresti vooluahelast välja lülitavad. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: - sulavkaitsmed (kaitsekorgid), - liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), - rikkevoolukaitselülitid. Sulavkaitsmed. Koosnevad kaitsmealusest põhjakontakti ja huulikkontaktiga, põhjarõngast, sulariga kaitsepadrunist ning kaitsmepeast.
13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants 92 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants 95 6.15 Võimsustegur 98 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia 98 7 Kolmefaasiline vool 100 7.1 Kolmefaasilise voolu saamine 100 7.2 Generaatorimähiste ühendusviisid 101 7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8
U1 I 2 = U 2 I1 Kui primaarpinge on siinuspinge, südamik magnetiliselt ei küllastu ja sekundaarahela takistus ei olene pinge ega voolu hetkväärtusest, siis on ka sekundaarpinge ja vool siinuselised. Trafo võimsus võib olla voltampri murdosast sadade megavoltampriteni, sõltuvalt vajadusest ja kasutusalast. Järgnevalt mõne trafotüübi lühikirjeldus. Jõutrafo On kasutusel elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 127 Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. Vaseskadu on võrdeline voolu ruuduga. Vool väheneb pinge kümnekordsel tõstmisel kümme korda. See tähendab, et kaod ülekandeliinis vähenevad sada korda. Tegelikult tõstetakse pinget palju rohkem. Eesti suurtest elektrijaamadest väljuvate liinide pinge on 330 kV. Kui tarviti pingeks lugeda 400 volti, on trafo(de)
U1 I 2 = U 2 I1 Kui primaarpinge on siinuspinge, südamik magnetiliselt ei küllastu ja sekundaarahela takistus ei olene pinge ega voolu hetkväärtusest, siis on ka sekundaarpinge ja vool siinuselised. Trafo võimsus võib olla voltampri murdosast sadade megavoltampriteni, sõltuvalt vajadusest ja kasutusalast. Järgnevalt mõne trafotüübi lühikirjeldus. Jõutrafo On kasutusel elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 127 Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. Vaseskadu on võrdeline voolu ruuduga. Vool väheneb pinge kümnekordsel tõstmisel kümme korda. See tähendab, et kaod ülekandeliinis vähenevad sada korda. Tegelikult tõstetakse pinget palju rohkem. Eesti suurtest elektrijaamadest väljuvate liinide pinge on 330 kV. Kui tarviti pingeks lugeda 400 volti, on trafo(de)
-rööp-e paralleelühenduses (enamus elektrilisi lihttarviteid , voltmeeter jt ) või Sega- e liitühenduses ( keerukate tavitite , eelkõige elektroonikaseadmete koostisosad ) Lihttarvitite peamise ühendusviisi , rööpühenduse korral on iga tarviti vooluallikaga ( või vooluvõrguga ) otseühenduses (=moodustab voolahela omaette haru ) . Rööpühendus tagab voolu tarbimisel ja jagunemisel järgmised eelised : 1) Võimaldab iga üksiku tarviti või ka tarvitite grupiülejäänusest sõltumatu sisse-või väljalülitamine ( lüliteid saab vooluahelasse ühendada vastavalt soovile ) 2) Vooluahela üksiku tarviti riknemisel ei katke vool üheski teises tarvitis 3) Puudub vajadus erinevate pingetega vooluallikate kasutamiseks või elektrilise pinge reguleerimiseks sõltuvalt tarvitist Erinevate ühendusviiside korral kehtivad elktriliste põhisuuruste ( I, U , R ) vahel erinevad seosed Jadaühenduse seosed :
7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V) Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW Käividus süsteem- Käivitab mootorid v= v normaalne= B. - 1..2 s. D. - 2...4 s Suvel B. -2.
tuleb võnkeperioodiks faas : 18. Vool poolis. Mahtuvusega vooluring. Takistuskolmnurk Tegelikul ehk reaalsel poolil on nii aktiiv- kui ka induktiivtakistus. Need takistused langevad tegelikult ühte, kuid tinglikult võib neid kijutleda jadamisi ühendatutuna. Jadamisi ühendamisel on vool ühine, pinge jaguneb aktiivkomponendiks, mis on vooluga faasis ja induktiivkomponendiks, mis on voolust 900 faasist ees. Mahtuvusega vooluring Takistuskomlnurk 19. Ahelate arvutus tarvitite jadaühenduse puhul 20. Vahelduvvoolu RLC-rööpahel. Pingeresonants Pingeresonants on olukord, kus vahelduvvoolu jadaahelas XL=XC, siis UL=UC ning pingekolmnurk taandub sirglõiguks ning kogupinge U on vooluga I faasis. Võrdsed ja vastassuunalised pinged UL ja UC kompentseeruvad vastastiku ning vooluahelal on aktiivtakistuse iseloom. 21. Ahelate arvutus tarvitite rööpühenduse puhul. Juhtivused vahelduvvooluahelas 22. Vahelduvvooli RLC-rööpahel. Vooluresonants
konkreetse voolutugevuse ajalise kestuse t. Tegevuse mõte- vältida mootori pikaajalist soojuslikku ülekoormust, kuigi reaalses elus üle-ja alakoormus vahelduvad pidevalt ja see on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34
alalispingega, mis teeks sama palju tööd ajaühikus. Uef = Umax /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus on ca 310 V. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on reeglina omavahel ühendatud rööbiti. Rööpühenduses on ka vooluallikatena toimivad elektrijaamad, kus muundatakse elektrienergiaks mingit muud energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms). Rööpühendus võimaldab sujuvalt reguleerida nii tarvitite kui elektrijaamade tööd, sest voolu katkestamine ühes väga paljudest rööpharudest ei mõjuta kuigivõrd voolu kulgemist teistes harudes. Voolu- allikad ja tarvitid moodustavad vahelduvvooluvõrgu. Ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas vaid ühel pistikupesa klemmidest. Selle klemmini toovat juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Sõna faas ei tähista siin enam võnkeseisundit vaid võnkumiste olemasolu üldse. Teist klemmi, millel pinge Maa
Kuni kaitse rakendumiseni on pinge elektriseadme kere ja maa vahel võrdne lühisvoolust tingitud pingelanguga PENjuhis. Kui lugeda PEN-juhi ja faasijuhi takistus ligikaudu ühesuguseks, on pinge maa suhtes ligikaudu pool juhistiku faasipingest. 7. Elektrilöögiohu vähendamiseks peab kaitse rakenduma võimalikult kiiresti. Näiteks kui juhistiku nimipinge maa suhtes U0 = 230 V, peab kantavate elektritarvitite väljalülitamine toimuma vähemalt 0,4 s jooksul, statsionaarsete tarvitite ning pea- ja rühmatoiteliinide väljalülitamine 5 s jooksul. Kaitse rakendumiseks tuleb täita tingimus ZS Ia U0. 8. Rikkesilmuse takistus ZS koosneb siin toiteallika, faasijuhi ja PEN-juhi takistusest. 9. Rikkekoha takistus loetakse nulliks ja voolu võimalikku hargnemist maasse ei arvestata. Takistuse arvutamisel tuleb üldjuhul arvestada nii päri- kui ka vastu- ja nulljärgnevusega aktiiv- ja induktiivtakistusi. 10. Takistuse mõõtmisel kasutatakse näivtakistusmõõturit
ega inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu väärtuse ning muutub seadmete riket või lühist või eluohtu põhjustavaks vooluks. Rikke põhjuseks võib olla · Isolatsiooni üldine halvenemine · Isolatsiooni kohalik halvenemine · Kereühendus elektriseadmes · Maaühendus liinis · Pingestatud voolujuhtide puutumine Sulavkaitse Sulavkaitsmed on elektriaparaadid, mis on ettenähtud elektrijuhistiku ja tarvitite kaitseks lühisvoolude eest. Sulavkaitsmetele esitatavad nõuded: · Sulavkaitsme aegvoolutunnusjoon peab kogu ulatuses paiknema kaitstava objekti aegvoolutunnusjoonest allpool ja temale võimalikult lähedal. · Sulavkaitsmed peavad rakenduma selektiivselt. · Kaitstava objekti parameetrite muutumine ei tohi mõjutada sulavkaitsme kaitseomadusi · Sulavkaitsme või tema sulari vahetus ei tohi nõuda pikka aega.
Kolmnurkühendus. 1. Generaatori mähiste ühendamine kolmnurka. 2. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? Joonestada kolmnurkühenduse skeem. 3. Millega võrdub kolmnurkühenduse korral elektromotoorjõudude summa? 4. Kas kolmnurkühenduse korral saab tekkida lühisvool? 5. Milline seos on kolmnurkühenduse korral liini- ja faasipingete vahel? 6. Miks on väga ohtlik generaatori mähiste ebaõige ühendamine kolmnurka, kui ühes faasis algus ja lõpp ära vahetada? 58.Tarvitite tähtühendus 1. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse hõõglambid kui nad on valmistatud 220 V pingele? 2. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse elektrimootorid kui nad on valmistatud 380 V pingele? 3. Kas neutraaljuhtmes on vool kui tarvitid on võrdse takistusega (nn sümmeetriline koormus)? 4. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kas neutraaljuhtmes on vool kui
efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. 2.3 Jadaühendus Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. Joonis 1. Jadaühendus 2.4 Rööpühendus Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti
toiteallikas, ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne) moodustavad välisahela. Elektrivoolu mõõtja on ampermeeter. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikas, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning loetakse nulliks. Ühendades ampermeetri paralleelselt tarbijaga põleb ampermeeter silmapilkselt läbi, kuna ta takistus on väga väike. Suure voolutugevusega ampermeetrid tekitavad lühise. Sunt on väikese takistusega manganiinjuht. Sundid võivad olla monteeritud ampermeetri sisse ning sellisel juhul on ampermeetril olemas mõõtepiirkonna ümberlüliti. Kui sunt on
Kui tulemused erinevad oluli- selt, näitab see, et mitte kõiki trende pole adekvaatselt arvestatud. Siis tuleks lisada täiendavaid mõjutegureid ja kogu protseduuri korrata. Ökonomeetrilised mudelid on üldiselt jõulised prognoosiinstrumendid. Siiski on neil ka puudusi (ennustamine mineviku seoste abil, mõjutegurite subjektiivne valik, rakendatavad üldiselt suurtele tarbimispiirkondadele). Tarvititega varustatuse meetodi puhul uuritakse tarbijaid, tegemaks kindlaks teatud liiki tarvitite (nt elektripliidid, külmkapid, elektriboilerid jms) arv ja tarviti keskmine aastane energiatarbimine. Edasi ennustatakse tarvitite arvu kasv tulevikus ja prognoositakse antud tarvitite summaarse energiatarbimise muutus. Sama korratakse kõigi võimalike tarvitite jaoks ja tulemused summeeritakse. Meetodit rakendatakse laialdaselt olmesek- tori energiatarbimise prognoosimisel. Ta annab süvapildi elektrienergia tarbimisest tarvitite kaupa ja kogu olmesektoris, nõuab aga küllaldase sta-
juhul, kui tolmuimejate või pumpade ühendused pole tihedad. Kasulik on valida selline elektrimootor, et töötaks nimikoormusel ehk -võimsusel. Elektrimootori laagreid tuleb määrida regulaarselt, et vältida liigtarbimist. Ruumi ventilatsiooni põhjalik läbimõtlemine on väga tähtis. Korralikult tihendamata akende ja uste kaudu hajub kuni 40% ruumi soojusest. (Altpere, E 1993) Väga tähtis on teada palju energiat üks või teine tarviti elektrit kulutab. Enne samaliigiliste tarvitite ostmist tuleks võrrelda ja valida väiksema energiatarbega riist. Reeglina on kolme- neljaliikmelise perekonna aastane elektrikulu 3500-5500 kWh (vt lisa 6). Kõige rohkem kasutavad energiat kodumajapidamises sooja ja külma tootvad elektritarvitid: külmkapp elektripliit, -keris jne. Kodumasinad, nagu näiteks tolmuimeja, pardel, pump ja elektritrell kulutavad elektrit vähe. Ka tuleks jälgida inimeste erinevaid vajadusi kui mõnda tarvitit osta.
juhul, kui tolmuimejate või pumpade ühendused pole tihedad. Kasulik on valida selline elektrimootor, et töötaks nimikoormusel ehk -võimsusel. Elektrimootori laagreid tuleb määrida regulaarselt, et vältida liigtarbimist. Ruumi ventilatsiooni põhjalik läbimõtlemine on väga tähtis. Korralikult tihendamata akende ja uste kaudu hajub kuni 40% ruumi soojusest. (Altpere, E 1993) Väga tähtis on teada palju energiat üks või teine tarviti elektrit kulutab. Enne samaliigiliste tarvitite ostmist tuleks võrrelda ja valida väiksema energiatarbega riist. Reeglina on kolme- neljaliikmelise perekonna aastane elektrikulu 3500-5500 kWh (vt lisa 6). Kõige rohkem kasutavad energiat kodumajapidamises sooja ja külma tootvad elektritarvitid: külmkapp elektripliit, -keris jne. Kodumasinad, nagu näiteks tolmuimeja, pardel, pump ja elektritrell kulutavad elektrit vähe. Ka tuleks jälgida inimeste erinevaid vajadusi kui mõnda tarvitit osta.
saab ühendada ka tavalisse pistikupessa, kusjuures tarviti kasutamine on siis ohtlikum. Kaitsekontaktiga pistikupesad on näiteks köögis, katla-, kamina- ja hoiuruumis, garaazis ning teistes elektrivoolu juhtiva põrandaga, lahtiste metalltorudega või märgades ruumides. Kaitse- kontaktiga pistikupesa tunnuseks on metallist lisakontaktid. Kaitsekontaktiga pistikupessa võib ühendada kaitsemaandatud (I-ohutusklassi) tarviteid ning kaitseväikepingeliste (III-ohutusklassi) tarvitite toiteseadmeid. Niiskes või märjas ruumis kasutatakse pritsmekindlaid kaitse- kontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Sellisesse pistikupessa 10 peab ühendama vastava pritsmekindla elektritarviti, millel on kaitseastme tähis vähemalt IP34. Vannitoas võib olla pistikupesa, mida toidetakse eraldustrafo või rikkevoolu kaitselüliti kaudu. Elektriseadmeid ei tohi kasutada vannis ega dusi all olles
Keevitustrafo magnetahel, Vaikese voimsusega trafo magnetahel, Relee voi lulitusseadme magnetahel, Rongassudamikuga trafo magnetahel ehk toroid 10. Trafo otstarve. Trafosid kasutatakse · elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks (joutrafod); · vahelduvpinge- ja voolude mootmisel (mootetrafod); · elektriahelate sidestamiseks (sidestustrafod); · pinge- voi vooluimpulsside tekitamiseks voi muundamiseks (impulsstrafod); · tarvitite kasitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks (eraldustrafod) 11. Trafo üldmõisted ja ehitus. Trafo on seade, mis muudab uhe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks. Trafo koosneb sudamikust ja sudamikule asetatud kahest voi mitmest mahisest. Sudamiku osi, millele on asetatud mahised, nimetatakse sammasteks. Valjaspool mahiseid olevaid osi nimetatakse ikkeks. Trafod liigitatakse mahiste arvu jargi · kahe mahisega trafodeks; · kolme mahisega trafodeks;
magnetekraanidena. Kui on vaja kaitsta seadet valise valja eest, siis umbritsetakse see magnetmaterjalist ekraaniga. Enim levinud pehmeks magnetmaterjaliks on elektrotehniline lehtteras. 10. Trafo otstarve Trafosid kasutatakse : a) elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks; b) vahelduvpinge- ja voolude mõõtmisel; c) elektriahelate sidestamiseks; d) pinge- või vooluimpulside tekitamiseks või muundamiseks; e) tarvitite käsitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks. Trafot kasutatakse juhtmete soojenemisest tekkivate kadude vähendamiseks elektrienergia ülekande liinides, muutes elektrienergiat ühelt pingetasemelt teisele pingetasemele magnetvälja mõjul. 11. Trafo üldmõisted ja ehitus. Trafo on seade, mis muudab ühe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks. Trafo koosneb südamikust ja südamikule asetatud kahest või mitmest mähisest
Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Elektrivoolu mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas amper- meeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks. Ühendades ampermeetri paralleelselt tarbijaga põleb ampermeeter silmapilkselt läbi, kuna ta takistus on väga väike. Suure voolutugevusega ampermeetrid tekitavad lühise. (Ampermeetrit üksi vooluallikaga ühendada ei tohi, sest voolutugevus võib minna nii suureks, et ampermeeter rikneb). Ühe ja sama magnetelektrilist süsteemi ampermeetriga saab
n- rootori pöörlemissagedus. 14. Valemist selgub, et pöörlemissageduse kasvul võib generaatori poolt väljastatav pinge kasvada tarvitile ohtlikuks. Selle vältimiseks ühendatakse ergutusmähise ahelasse pingeregulaator. 15. Väljundpinge madaldamiseks vähendab pingeregulaator rootorimähise ergutusvoolu ja viimane vähendab omakorda väljundpinget esilekutsuvat magnetvoogu. 16. Pinge muutusi kutsub esile ka tarvitite üheaegne sisse- ja väljalülitamine. Juhul, kui tarviteid on palju kasutusel, siis koormusvoolu kasvuga kasvab ka staatori mähise magnetvoog, mille suund on rootori magnetvoole vastassuunaline. NB! Seetõttu väheneb mähise poole mõjutav magnetvoog, mis omakorda vähendab väljundpinget. 60. Kolmefaasilise täisperioodalaldi tööprintsiip Iga faasimähisega on ühendatud kaks dioodi (+ diood ja diood)
133. Elektritakistuse ja elektrimahtuvuse jada ja rööpühendus. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Takistuste korral liituvad nende pöördväärtused. Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga ja liituvad mahtuvuste pöördväärtused. 134. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 16mA alates inimene ei vabane iseseisvalt vooluallikast. 25-80mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames. 80mA-3A minestus, südamevärinad. Üle 3A südme peatumine, sokk, põletushaavad. Suurem osa õnnetusi juhtub 220V. 135. Alalisvoolu mõju elusorganismile.
funktsiooni keskväärtus perioodi kohta on null: P = U I cos . r Kuivõrd U cos = U = I r = U a , siis z P = U a I = I 2 r. See tähendab, et vooluringi keskmine võimsus on võrdne aktiivtakistusel eralduva võimsuse kesk- väärtusega. Mistahes vooluringi keskmist võimsust nimetatakse seepärast ka aktiivvõimsuseks. Lõppevas jaotises saadud seosed ja võrrandid on vahelduvvoolu teooria põhiosa. Need on kasutusel enamiku tarvitite puhul ja kehtivad põhimõtteliselt ka mahtuvuslike vooluringide puhul. 91 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis Vahelduvpingel toimub kondensaatori laadimine, tühjakslaadimine ja ümberlaadimine. Kondensaator juhib elektrivoolu näivalt, tegelikult ju elektrivool plaatidevahelist dielektrikut eri läbi. Erinevalt induktiivsest vooluringist on mahtuvuslikus vooluringis vool pingest ees. Kui R = 0, siis on vool
märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime. Akude vastupidavus sõltub suurel määral kasutusviisist, nende säästmiseks on vaja tunda nende ehitus, tööpõhimõtet, rikete põhjusi ja hoolduse põhimõtteid. Akude kasutuselevõtul, hooldamisel ja
Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. Eritakistuse ühik oom korda meeter ehk oom-meeter (m) on defineeritud kui antud ainest tehtud 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga juhi takistus. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. · Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. · Jadaühenduses olevatel takistitel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. · Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite
Näiteks kui 8 oomise takisti otstele rakendada pinge 4 V läbib seda vool tugevusega 0,5 A. Kui nüüd asendada 8 oomine takisti 2 oomise takistiga (tarbija takistus vähenes 4 korda) siis voolutugevus kasvab 4 korda (nüüd on voolutugevus 2 A). TÄHELEPANU! Järeldused 1 ja 2 EI KEHTI kui tarbija takistus sõltub tarbijale rakendatud pingest või seda läbivast voolust. Näiteks hõõglambi takistus on seda suurem mida kõrgem on pinge hõõglambi otstel. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Rööbiti ühendatud elementide kogutakistuse pöördväärtus võrdub nende takistuste pöördväärtuse summaga. 4. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või kehakõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 5
Õlipaak on varustatud mõõteseadmega. Paagi põhjas on magnetkorgiga väljalaskeava. Täiteava varustatud rõhutasandiga. 1 paak 2 rõhutasandi 3 filter 4, 8 äravoolutoru 5 täiteava 6 sõelfilter 7 mõõtevarras 9 filtri õlitoru 10 magnetkork Filter. 1 -filtri kaas 2 - filtri kest 3 - kesktoru 4 - filtreeriv element 5 - klapi kere 6 kaitseklapp Hüdrojaoturi ehitus Hüdrojaoturi abil jagatakse pumbast tulev õlivool jõusilindrite ja teiste tarvitite vahel, lülitatakse hüdrosüsteem tühikäigule ja hoitakse süsteemis ettenähtud töörõhku. Traktoritel kasutatakse klappidega siiberjaotureid, mille põhiosad on möödavooluklapp ja siibrid. Jaoturid liigitatakse siibrite arvu järgi: · Ühesiibrilisteks · Kahesiibrilisteks · Kolmesiibrilisteks Jaoturid liigitatakse siibrite paigutuse järgi: · Sektsioonjaoturid · Monoplokkjaoturid Siibrid on eritöödeldud varvad, mis on paigutatud jaoturi kere pesadesse
· kogutakistuse pöördarv võrdub harude takistuste pöördarvude summaga 1 1 1 1 = = = R R1 R2 R3 · kogujuhtivus võrdub harude juhtivuste summaga G = G1 + G2 + G3 · koguvõimsus võrdub harude võimsuste summaga P = P 1 + P 2 + P 3 = I1 * U + I 2 * U + I3 * U = U * I · Kogumahtuvus on võrdne üksikute kondensaatorite liitmisega C = C 1 + C 2 + C3 Rööpühenduse eeliseks on kõigi tarvitite jaoks võrdne pinge ning võimalus tarviteid üksteisest sõltumatult sisse ja välja lülitada. Ette rutates võib öelda, et vahelduvvoolu korral pole alalisvooluga võrreldes selles osas põhimõttelist erinevust. [vaata | 4. Kahest takistist koosnev pingejagaja. muuda] Takistitest koosneva pingejagaja ülekandeteguri avaldise tuletamine
Kui kõik need takistid on ahelas jadamisi, siis selle kogutakistus Z = R + XC + XL ja Ohmi seadus avaldub kujul Ief = Uef /Z. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on reeglina oma- vahel ühendatud rööbiti. Rööpühenduses on ka vooluallikatena toimivad elektrijaamad, kus muundatakse elektrienergiaks mingit muud energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms). Rööpühendus võimaldab sujuvalt reguleerida nii tarvitite kui elektrijaamade tööd, sest voolu katkestamine ühes väga paljudest rööpharudest ei mõjuta kuigivõrd voolu kulgemist teistes harudes. Vooluallikad ja tarvitid moodustavad vahel- duvvooluvõrgu. Ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas vaid ühel pistikupesa klemmidest. Selle klemmini toovat juhet nimetatakse faasijuhtmeks (isolatsioon on kas pruun või must). Sõna faas ei tähista siin enam võnkeseisundit vaid võnkumiste olemasolu üldse. Teist
annaabi.ee 
