10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lauraz
Õppematerjali autor
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks
liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f , Euroopa riikides / sh eestis ) valitud 50 hertsi ( ühe muutuse kestus ) , tähis T seega 20 miilisekundit . Vahelduvvoolu perioodilist muutumist iseloomustakse siinus-kõveraga ( sinusoidiga ) 2. Vooluahel , vooluring , elektriskeem Elektrivoolu kestvalt tarbimiseks tuleb koostada vooluahel . Lihtsasse vooliahelasse kuuluvad : vooluallikas , elektrienergia tarviti , lüliti ja ühendusjuhtmed . Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on
Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva inten- siivsusega kuhjumisi. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U = 1 2. Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga: = 1 + 2 + 3 + n... 2.0 Alalisvool (põhikooli füüsikakursusest) 2.1 Vooluring Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Kestva voolu saamiseks vooluahelas asetatakse vooluahelasse vooluallikas, mille ülesandeks on hoida oma klemmidel pidevalt potentsiaalide vahe e. pinge.
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete
1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V: Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised on vooluringi osade tähised elektriskeemidel. Tehke joonis. V: 3.Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud? Joonis. V: 4.Millises vooluringis saab olla elektrivool? V: elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis 5.Mis toimub elektritarvitis? Näited. V: muundub osa elektrienergiat teist liiki energiaks. N: laelamp, elektripliit, pesumasin 6.Milleks kasutatakse juhtmeid
laengu edasi viimisel ühest punktist teise. Potentsiaali tähistatakse fii tähega. Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nim pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U= fii1 fii2 Vooluring Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas saab olla mitu vooluringi. Kestva voolu saamiseks vooluahelas asetatakse vooluahelsasse vooluallikas, mille ülesandeks on hoida oma klemmidel pidevalt potentsiaalide vahe ehk pinge. Seega asub vooluallika sees jõud, mis tekitab pidevalt potentsiaalide vahe. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid