Paljud ülikooli ajaloolised hooned on saanud omamoodi Tartu sümboliteks, kandes endas akadeemilist vaimsust ülikooli algusaegadest kuni tänapäevani. Tartu Ülikooli ajalugu 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma kuningliku allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1895 kehtestati õppekeeleks
Täppisteaduse alal on Tartu Ülikool väga tähtis selle poolest, et see oli esimene ülikool, kus hakati õpetama Newtoni teooriat ja loenguid pidas Sven Dimberg. Samal ajal 3 ülikooli avamisega loodi Tartusse ka trükikoda, millest on alguse saanud raamatutrükkimine Eestis. Tartu ülikooli esimene ajalooprofessor oli Friedrich Menius, kelle sulest ilmus ajalooline ülevaade Liivimaa õiguskorra arengust. Teda võib pidada Academia Gustaviana kõige väljapaistvamaks ajalooprofessoriks, kes pani aluse kohaliku ajaloo uurimisele Tartu ülikoolis. Ülikooli teise perioodi nn. Academia Gustavo-Carolina tegevusperioodi kõige kuulsamaks ajaloolaseks võib nimetada Olaus Hermelin'i, kellest saab hiljem aadlik ja ta tõuseb salakantselei juhatajaks. Kuna ta põletas enne venelaste tulekut kuninga dokumente, siis Peeter I võtab temalt kirjutamisõiguse ära. Ülikooli põhikiri oli väga sarnane Uppsala ülikooli põhikirjaga
paljandub (Kalmistu paljandil) Devoni hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa liivakivi. Kesklinnas asub looduslik soost elanikkond Venemaale. kõrgendik Toomemägi, mille ümber on Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.aastal kujunenud alates linna loomisest Tartu tegevust ülikool Academia Gustaviana linnasüda. mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Ajalugu Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse
Tartu Ülikool Kaisa-Mai ja Jan-Jürgen 30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav Adolf II Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Kõik õpilased alustasid õpinguid filosoofia teaduskonnas, ning juhtiv teaduskond oli usk. 1665. - 1990. oli ülikooli töö Vene-Rootsi sõja tõttu häiritud. Ülikool viidi näljahäda tõttu üle Pärnusse, seal sai ta tööd jätkata 1710. aastani kui linn alistus Põhjasõjas Vene vägedele. 1. Rootsi aeg Tartu ülikoolis Ülikooli õppetöö kujunes ja arenes ühes Euroopa kultuuriga tänu siia eri paigust kutsutud proffessoritele. Esimese ülikoolina peeti siin loenguid Newtoni õpetustest(1639. aastast) Valmistuti ülikooli trükikoja avamiseks. Henrik Boismanni disputatsiooni peetakse esimeseks Eestis trükitud raamatuks. Viimane trükis Ülikooli trükikojast ilmus 1710
(mida toodeti Eestis) Eesti asus rajama manufaktuure ehk käsitöö vabrikuid, kus töö oli paremini organiseeritud ja sellepärast ka tootlikum. Nendeks olid näiteks saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid. Manufaktuuri keskuseks oli Narva. 17. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? Tartu Ülikool asutati 1632. aastal. Esimesena asus ülikool Tartus, siis Tallinnas, pärast seda Pärnus. Uus ülikool sai nimeks Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. 18. Academia Gustaviana - ülikooli nimetus Gottfried Forselius - koolistas oma elu ajal välja 160 eesti noormeest kellest pidi saama koolmeistrid ja köstrid. 20. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Maaravitsejaid kes kasutasid nõidumis kive. 21. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? reduktsioon,
1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Elulugu Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Praeguse ülikooli eelkäija Academia Gustaviana avamisel peetud kõnes avaldas ta lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad eestlased ja lätlased. Johan Skytte mälestusmärk Tartus Riigikohtu hoone ees Perekond Ta abiellus 5. jaanuaril 1605 soti päritolu Marby ja Älvsjö vabapreili Maria Näfiga (surnud 1649). Abielust sündisid pojad Bengt Skytte ja Jakob Skytte, ning tütred Vendula ja Anna. Perekond
haldusjaotus-Liivi- ja Eestimaa kubermangud. Eestimaa jagunes Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse Rootsi ajal eestlaste haridu
Saku Gümnaasium Gustav II Adolf ja Eesti Referaat ajaloos Autor: Tõnis Piip 11. klass Saku 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Rootsi kuninga Gustav II Adolfi eluloolistest andmetest ning tema tegevusest oma suhteliselt lühikeseks jäänud valitsemisajal. Ülevaade on koostatud osas, mis puudutab ka Eesti ajalugu. Eraldi on käsitletud Gustav II Adolfi tegevust väejuhina ning tema osa Eesti hariduselus toimunud muutustes. Käsitletud on ka Rootsi aja algust Eestis ja Rootsi aja mõju siinsele elule. 2 Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis Gustav II Adolf kuningavande Nyk
Tartu Ülikool Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. 30. juunil 1632 avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus. Professorid said linna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõp
Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vasteid eesti keelest ja luua lausa uusi sõnu. Tulemus oli see, et ei jõutud kokkuleppele ning piibel jäi tõlkimata. 21. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. 22. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav II Adolf, J. Fischer. 23. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. Avati 1632 Academia Gustaviana nime all. 24. Rootsi aja mõju usu- ja kultuurielule. USUELU: POSITIIVNE: *taastati purustatud kirikud ja otsiti kirikuõpetajaid *hakati ellu viima luteri kiriku põhitõde: iga inimene peab oskama piiblit lugeda *MINU ARVAMUS: sunniti loobuma muistsest usust (see oli valida, kas pos. või neg.) NEGATIIVNE: *nõiajaht ja nõiaprotsessid *töötati välja range kirikukaristuste süsteem HARIDUSELU: POSITIIVNE:
OLULISED AASTAARVUD: EESTI 17. SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Plussid
põhikiri). Salerno. Pariis, Oxford, Cambridge, Salamanca, Padua, Napoli, Praha, Krakov, Viin, Erfurt, Heidelberg, Köln, Upsala, Kopenhaagen 15 s. lõpul 65 kooli Õppetöö korraldus. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Raamatukogude asupaigad. Fondi täiendamine. Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand Thomas Bodley. Oxford`í ülikooli raamatukogu taasavamine 1603 BODLEIANA TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU ALGUSPERIOOD Academia Gustaviana asutamine. 1647.a. Ludwig Hintelmani pärandus. Esimene palgaline raamatukoguhoidja Laurentius Ludenius. 1650.a. esimene raamatuost kuninganna Kristiina toetusel Stokholmi raamatukauplejalt Janssoniuselt. Tegevuse katkemine Tartus sõja tõttu. ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA Nils Gyldenstolpe 2700 köiteline raamatukogu. Ülikooli tegevuse ülekandumine Pärnusse. Põhjasõja mõjud akadeemilisele elule. Ülikooli raamatukogu evakueerimine Stokholmi.
õigusteadus ja filosoofia. Õppetöö, nagu kõikjal mujal Euroopas, toimus ladina keeles. Üliõpilasi oli kogu Rootsi riigist, peamiselt olid need rootslased ja soomlased. Eestlastest tudengite olemasolu pole küll tõestatud, kuid nende ülikooli pääs oli võimalik. (Salupere 2004:43) Rootsiaegse ülikooli töös eristuvad kolm etappi, neist pikim ja edukaim oli esimene, mis kestis üle kolmekümne aasta, ja seda nimetati Academia Gustaviana perioodiks. Selle perioodi lõpetas Vene-Rootsi sõda, mil Tartu langes venelaste kätte. Ülikool asus ajutiselt Tallinna, kus tegevus lõpetati 1665. aastal. Kolmas periood sai alguse 1699. aastal, mil ülikool kolis Pärnusse. Põhjasõja tõttu koliti ülikool 1710. aastal Rootsi ning ülikool lakkas olemast. (Salupere 2004:43) 2.2Keiserlik ülikool 1801. aastal tõi Aleksander I ülikooli Tartusse, keiserliku ülikooli asutamisakt kirjutati alla 12. detsembril 1802
Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool. Tartu Ülikoolil on 9 teaduskonda ja 4 kolledzit (2012). Ülikooli rektor on alates 2012. aastast Volli Kalm. Ülikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev. Alates 2012. aastast on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat, varem olid need valitsus ja nõukogu. Tartu Ülikooli logo · Periodiseering Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu Ülikooli ajalugu järgmiselt: 16321665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli Tartuperiood 16901710 Academia GustavoCarolina: Rootsi võimu aluse ülikooli Pärnu periood 18021918 TsaariVene võimu alune periood 19181940 Tartu Ülikool iseseisvas Eestis 19441989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all 1989k.a Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel Tegelikult on selline periodiseering lihtsustav. Nii võib eristada tsaariaegse ülikooli
korraldus Hilismodernne Ühiskonna väli Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Kultuur 1088 – Itaalias, Bolognas 1535 katekismus 1970. lõpus loodi esimesed esimene ülikool 1632 Academia Gustaviana personaalarvutid 1455- trükiti Piibel 1684-88 Forseliuse seminar 1983- esimene kommerts-arvutivõrk 1453- türklased vallutasid 1739 P-E ek. Piibel 1970–1990-ndateni oli Konstantinoopoli 1756 Talurahvaseadus, mis määras postmodernism Euroopa ja Põhja-
43Mis olid Liivi sõja põhjused? *Killustatud ja sisevastuolude käes vaenlev VanaLiivi Orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak *Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubaliinide vastu *Venemaa poolt välja mõeldud „Tartumaks“ 43Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Venemaal oli hea aeg kuna oli lõpetanud sõjad teiste riikidega kuna Liivimaa ei olnud suuteline vastu võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Adolf- Rootsi võimu kuuls
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti kasutusele võtma
Rootsi aja lõpuks ümbritseti Tallinn ja Narva võimsate bastionivöönditega. Kohaliku hariduselu korraldamisel olid suured teened kuningas Gustav II Adolfi kasvatajal Johan Skyttel, kelle kuningas määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks. Tema eestvõttel asutati Tartus 1630. aastal gümnaasium, 1631. aastal ka Riias ja Tallinnas. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf oma sõjaleeris Saksamaal alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Nimeks sai Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. Kehtestati kord, et Eesti- või Liivimaal mõnda riigiametisse asumiseks tuli veidi aegagi Tartus õppida. Rootsi aja jooksul jõudis ülikoolis õppida üle 1600 tudengi. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Samuti hakati kirikute juures talupoegadele katekismust ja kirikulaule õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid
1. David Fincheri film “Gone Girl“ Metaandmed: Pealkir: Gone girl Osatäitjad: Ben Affleck , Rosamund Pike, Neil Patrick Harris, Tyler Perry, Kim Dickens, Missy Pyle, Patrick Fugit, Sela Ward, Scoot McNairy Lavastaja: David Fincher Stsenaariumi autor: Gillian Flynn Tootja: 20th Century Fox Žanr: Draama, thriller, mystery Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ Kirjeldus: 149 minutit Ilmuimisandmed: 3.10.2014 USA-‐s Informatsioon: Päeval, mil nad oleks pidanud tähistama oma viiendat pulma-‐aastapäeva, annab Nick Dunne teada oma kauni abikaasa Amy ootamatust kadumisest. Juhtumi ümber kihama lööv
Baroki stiil.Kadrioru loss Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil? (mida toodeti Eestis) manufakturid ehk käsitöökojad. Need olid saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid, Hüti klaasikoda hiiumaal. rajati et eksporti suurendada. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? asutati 1630 aastal tartus,1631 aastal ka Riias ja Tallinnas,30 juuni 1632 kirjutas Adolf alla ülikooliks muutmise ürikule. Academia Gustaviana? uus ülikooli nimi,õppetöö oli ladina keeles.ainus õpetaja Forselius. Bengt Gottfried Forselius? 1684 tartu külje all piiskopi mõisas koolmeistrite ja köstrite seminari. © Siimo Lopsik 2013 Johann Skytte?liivimaa esimene kndalkuberner. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? forseliuse õpilased panid aluse. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Enamasti naised.karistati neid kes olid teistest erinevad,teadsid palju rohkem. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal
Eesti koolihariduse ajalugu algab esimestest kloostri- ja katedraalkoolidest, mis oli tekkitud XIII—XIV sajanditel. Esimene eesti keelne aabits ilmus 1575. aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles. 3.TARTU ÜLIKOOL 3.1 Tartu Ülikooli ajalugu Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana. Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana. Esimeseks Akadeemia rektoriks kuningas Gustav II Adolf määratas oma õpetajat ja mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte. 5 3.2 Eesti aeg Tartu Ülikoolis Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina
TARTU ÜLIKOOL ROOTSI AJAL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna,
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maap�
Poola ja Rootsi väed vallutasid maa Liivi sõja (1558-1583) ajal, pärast seda langes Eesti rootsi võimu alla. Põhjasõda, mis kestis 1700-1721, lõppes Eesti langemisega Vene tsaaririigi alla. Vene keisrid valitsesid Eestit ligi 200 aastat. Soodsaim aeg eestlaste jaoks oli Rootsi suurriiki kuulumise aeg. Loodi koolivõrk, talupoegade lapsed hakkasid koolis käima ja said alghariduse. Kuningas Gustav II Adolf asutas aastal 1632 Eestisse Tartu linna esimese ülikooli - Academia Gustaviana. Esimestel aastakümnetel õppisid seal aga põhiliselt sakslased, rootslased ja soomlased. Eestlastes püsis alati teadmine, et maa oli kunagi olnud nende oma. Puhkes mitmeid vastuhakke ning aastail 1816-1819 kaotati pärisorjus ning talupoegadele anti priinimed. 19.sajandi keskel võisid talupojad hakata oma talusid päriseks ostma. Oli alanud rahvuslik ärkamisaeg. Talupoegade lastel avanes võimalus omandada kõrgharidust, esimesteks ülikooliharidusega eestlasteks olid Fr. R
EESTI AJALUGU ROOTSI AJAL(16291721) SOFIA KARAJEVA Puhja Gümnaasiumi 10.klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja k
Tartus avati 1583 Jesuiitide residents ja Aalkide(?) seminar, 1585 sai sellest Eesti esimene kõrgem kool. Seal anti välja eestikeelseid kiriku- ja lauluraamatuid. Kirikulaulu võttis oma südameasjaks Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller. Asutas kiriku juurde kooli. Müller pidas eestikeelseid jutlusi ja püüdis kogudusele selgeks teha, et seda on lihtne laulda. 16. Sajandil on välja kujunenud pillimeeste tsunftid. Muusikaelu 17. Sajandil 1632 avati Academia Gustaviana. Rootslaste rajatud. Jättis sügavaid jägi haridus- ja usuellu. Esimene läbinisti eesti keelde tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus 1656 "Uus Eesti lauluraamat". 1684 avati Tartu lähistel õpetajate seminar, kooli avas Forselius, mis koolitas köstreid, koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. 4 aasta jooksul 160 haritud meest, tekkis koolide võrk. Johann Valentin Meder, Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sil
Proovi Kipsi kaalutis Jääks Jahvatus number [ g ] sõelal [ g ] peensus 1 50 8,6 17,2 2 50 7,9 15,8 3 Keskmine 16,5 Vee hulk Taignakoogi diameeter [ mm ] Katse nr Mass [ g ] Mass [ g ] diameeter 1 diameeter 2 keskmine 1 150 50 200 200 200 2 120 40 137 137 137 3 128,2 42,7 165 165 165 4 132,1 44 176 175 175,5 Nõeala Nõeala Nõeala vajumise vajumise vajumise sügavus sügavus sügavus T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] 1:15 0 9:05 30 11:55 35 1:45 0 9:1
Barokk. (Kadrioru loss.) 16. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mida seal toodeti? Manufaktuurid e. käsitöökojad. Need olid saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid, klaasikojad. 17. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 1632 a. asutati, 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas 1690. 1699 - 1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selletegevuse lõpetab. 18. Academia Gustaviana – (Tartu Ülikool) Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool) 1632-1665 Bengt Gottfried Forselius asutas koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Johann Skytte oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. 19. reduktsioon ehk mõisate riigistamine vakuraamatud olid talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel 20
Osa B. Mõõtetulemuste hinnangud, usaldusvahemikud ja statistiline jaotumine 3. Leida detaili mõõtme B keskväärtus ning standardhälve. keskväärtus standardhälve Mõõtme B väärtused [mm] B1 20,063 20,121 20,163 20,182 20,105 20,106 20,039 20,153 20,063 20,03 B2 20,049 20,083 20,123 20,134 20,071 20,136 20,079 20,152 20,128 20,096 B3 20,133 20,026 20,084 20,111 20,1 20,071 20,117 20,1 20,14 20,045 B4 20,117 20,087 20,084 20,12 20,045 20,1 20,176 20,084 20,101 20,049 B5 20,072 20,095 20,09 20,053 20,124 20,073 20,134 20,127 20,071 20,1 (xi - x)2 B1 0,0012 0,0005 0,0042 0,0070 0,0000 0,0001 0,0035 0,0030 0,0012 0,0046 B2 0,0024 0,0002 0,0006 0,0013
Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
