aastal Pentagonis, USA-s. Kohtvõrk- Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. · Virtuaalne kohtvõrk VLAN-on kokku ühendatud erinevates kohtades olevatest arvutitest. Samas võib VLAN olla ka arvutivõrk, mis on moodustatud mingist hulgast samas kohas olevatest arvutitest. Lihtsaim oleks VLANi nimetada arvutivõrguks, mis on moodustatud tarkvaraliselt mingi loogika järgi kokku ühendatud arvutitest. · Traadita kohtvõrk või raadiokohtvõrk WLAN-on selline kohtvõrk, mille puhul peetakse ühendust kahe või enama arvuti vahel raadiokanali kaudu. Raadioside- informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Optiline side- informatsiooni edastamine niisuguse elektromagnetkiirguse abil, mis
Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse- välja lülitada. Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil.
Kui start on vajutatud peab silindri töökäike olema viis, juhul kui vahepeal ei vajutata stoppi, ning seejärel peab silinder alguses seisma jääma. Välja jõudes peab seisma ajaviite t1 jooksul ja siis peab hakkama uuesti sissepoole liikuma, jõudes sisse, peab seisma ajaviite t 2 jooksul ja siis uuesti välja liikuma, kuni 5 töötsüklit saab tehtud. Süsteemi käivitades peab silinder väljas oleku korral sisse liikuma. Ajaviiteid ja käikude arvu saab tarkvaraliselt muuta. Programmi tuleb kirjutada viies keeles: IL, ST, SFC, FBD, LD. [123] Programmi tööd tuleb kontrollida simulatsiooniga. Programm on mõeldud kontroller FEC- FC34-le, kus seda tuleb reaalselt ka katsetada. Lahenduskäik Riistvara Kahepoolse toimega pneumosilinder A1 Teekonnaandurid 1S1 ja 1S2 Kahe tööasendiga ja viie liiteavaga kahepoolse elektropneumaatilise juhtimisega jaoti J5/2 Pneumaatiline skeem Süsteemi põhimõtteline skeem
Iga tühitakt vähendab konveieri potentsiaalset jõudlust. 3. Riskinähtustest põhjustatud tühitaktid konveieri töös Käsukonveiereis esineb kolme liiki riskinähtusi – andmeriskid (tingitud RAW-, WAR- ja WAW- tüüpi andmesõltuvustest), juhtimisriskid (tingitud hargnemistest töödeldavas programmis) ja struktuursed- ehk ressursiriskid (tingitud protsessori riistvaraliste vahendite piiratusest) töötlemine konveieris). 23. Riist- ja tarkvaraliselt juhitavad vahemälud, vahemälu ühendamine mälusüsteemi. Mälusüsteemi hierarhilises struktuuris on kesksel kohal vahemälud, mis võimaldavad töödeldavat informatsiooni hoida võimalikult protsessori lähedal ja seeläbi tagada kiire andmevahetuse protsessori ja mälusüsteemi vahel. Andmete lugemine mälusüsteemist sõltub sellest, kas kasutatakse läbivasetusega vahemälu //look through cache// või kõrvalasetusega vahemälu //look aside cache//.
valim mainitud seadmestikust, mis (reeglina) on monteeritud ühele ja samale, ISA või tänapäeval pigem PCI arvutikaardile. Helikaardi paradigmal on kalduvus ajas nihkuda, homme mõistetakse helikaardi all pisut paremat riista kui täna. Täpselt sama funktsionaalsust võib kohata välistes profimoodulites, seega kaardi mõiste pole asja juures üldse oluline. Osa mainitud funktsionaalsusest võib kohata isegi helikaardi lisakaardil (daugtherboard) või realiseerituna suisa tarkvaraliselt (softsynth), mis veel kord osutab, et helikaart ei ole tehniliselt korrektne mõiste. On võimalik, et "helikaart" on "integreeritud" emaplaadile. Terminoloogiline segadus sel juhul meenutab mulle "lindistava pleieri" paradoksi. Profikvaliteediga seadmed esinevad pigem välise mooduli kui sisemise kaardi kujul. Missuguse irinaga hetkel piirdudes asume siis tegelikult teema juurde. Võrgukaardid Võrgukaarte vajame siis, kui soovime arvutit ühendada arvutivõrku.
päringu saatja kui ka vastuse saatja aadressid. Silla ülesanded 3 Sillad on arukamad kui järgurid. Silda kasutades on põrkeolukordade tekkimise võimalus väiksem. Sildade abil saab kokku ühendada ka kahte üksteisest eemal olevat võrku. Switch Switch on silla üks liike. Täidab samu ülesandeid kui hub. Switch saadab vastused ainult sellesse porti kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2 Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee.
Sellisel loenduril pole viivist, sest kõik trigerid muutuvad samal ajal. AND lülitused tekitavad vajaliku sisend viimastele (vanimatele ) trigeritele. 16. Aritmeetika-loogikaplokk (ALU). ALU on protsessori plokk, mis on mõeldud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega. Peamised loogikatehted on AND, OR, NOT ja Mod2. ALU koosneb summaatorist, registritest, mis säilitavad infot operatsioonide käigus. Osa operatsioonide rregistridest on tarkvaraliselt kättesaadav – neid saab kasutada käskudes operantidena. Nende hulka kuuluvad akumulaator, indeksiregistrid ja mõned lisaregistrid. Ülejäänud registrid ei ole tarkvaraliselt kättesaadavad, neid ei saa programmis suunata. ALU operatsioonid on mikrooperatsioonide kogumid, seega peab ALU koosnema elementdiest, mis neid mikrooperatsioone teostavad. ALU struktuuri määrab mikrooperatsioonide kogum, mis on vajaik aritmeetiliste, loogiliste ja eriotstarbeliste tehete täitmiseks
Online Online UPS toodab kogu aeg "puhast elektrit", tehes alati sissetulevast toitest akupinge ja sellest jälle 220V tagasi. Linnaoludes peaks tavaline UPS piisav olema, suurte pinge ja sageduskõikumistega oludes peaks see aga liiga tihti akusid kasutama ning siis on vaja online UPSi. SoftUPS ilma tarkvarata on ainult veerand UPSi. Tihti pole oluline mitte see, kui kaua akud vastu peavad, vaid soft, mis töötavad programmid viisakalt suleb. UPS, mis suudab tarkvaraliselt arvuti sulgeda, eeldab tavaliselt ka vaba serial või USB pordi olemasolu. Surge juhul kui UPS tarbetu tundub, maksab igal juhul hoolitseda selle eest, et kõikidesse seadmetesse minev toide kaitstaks äkiliste suurte pingehüpete eest. Palju odavam, kui UPS, kud äärmiselt hea tormise ilmaga meelerahu tagamiseks. Cold start funktsioon, mis lubab aku sisse lülitada ka ilma toitepinge olemasoluta, sisemise aku abil.
Language). MPEG-21 annab sisule tervikliku raamistiku, mis sisaldab lisaks igasuguse multimeediumi "digiüksuse" kirjeldusele ka andmeotsingut, andmepöördust, salvestamist ja sisu autoriõiguste kaitset defineerivat standardit. MPEG-kodeeritud materjali parimaks taasestuseks on vaja MPEG-kaarti, mis teostab dekodeerimist riistvaraliselt. On oodata, et MPEG-kaart muutub arvutite standardvarustuseks. Kui arvuti on piisavalt kiire (vähemalt 400MHz), suudab keskprotsessor teha dekodeerimist tarkvaraliselt (eeldusel, et samal ajal ei käitata teisi ressursinõudlikke programme). MPEG kasutab samasugust kaadrisisest kodeerimist nagu JPEG kasutab üksikute piltide jaoks, kuid kasutab ka kaadritevahelist kodeerimist, mis videoandmeid veelgi tihendab, sest kodeeritakse ainult perioodiliste võtmekaadrite (nn. I-kaadrite) vahelisi erinevusi. Üks MPEG variant, mida tuntakse nimetuse all Motion JPEG ehk M-JPEG, ei kasuta kaadritevahelist
paketidraiver (packet driver). · Uuemad operatsioonisüsteemid ( Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 ) toetavad paljusid võrgukaarte. · Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida, kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada kaasasolevat disketti. Konfigureerimine · PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne. · Vanematel kaartidel jumper'ite abil konfigureeritav, siis abiks manuaal. Uuemad on tavaliselt tarkvaraliselt konfigureeritavad. · Muidu tavaliselt kaasasoleval kettal olemas konfigureerimisprogramm ja mõnikord ka testimisprogramm. Test soovitav läbi teha. · IRQ (Interrupt Request): vaba IRQ, mida nõus loovutama võrgukaardile. Seda, milline on vaba, saab näha CMOS setup'ist, tavaliselt pannakse 5 või 9,10 Võrguoperatsioonisüsteemid · Peer-to-Peer (P-t-P), kus kõik võrdsed, või Client- Server (C-L) lahendus, praktilises mõttes enam
võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri interneti ja kohaliku kohtvõrgu vahel. Tulemüüri esmane otstarve on väljastpoolt juurdepääsu takistamine ressursidele, millele pole sellist juurdepääsu ette nähtud. On ka tulemüüre mis piiravad väljuvat liiklust. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud ka Windowsi operatsioonisüsteemidesse alates Windows XP-st. Tulemüüri saab implementeerida nii tarkvaraliselt, riistvaraliselt kui ka kombinatsioonina mõlemast. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri, et ennetada autoriseerimata Interneti kasutajate ligipääsu privaatvõrkudele, eriti kohtvõrkudele. Kõik saabunud ja saadetud teated läbivad tulemüüri, mis uurib igat teadet ja blokeerib need, mis ei vasta eelnevalt täpsustatud turvanõuetele. Tulemüür võib töötada mitmel erineval viisil: 1.Pakett-filtrid: Pakett-filtreerimisel põhinevad tulemüürid uurivad võrguliikluses igat paketti
sagedustel heli esitamiseks. Need on tavaliselt väga väikesed ja kerged. Kõlarite Ühendamine Vastavalt tehnika tootjate vahel aktsepteeritud standardile, tähistatakse heli sisend/väljund pesasid värvidega. Juhul kui värvid puuduvad, siis jälgige arvutikorpusel olevaid märgistusi. Helikaardi pesadesse saab ühendada 3,5mm miniaudiopistikuga seadmeid. Mitmeosaliste kõlarisüsteemide korral saab pesade funktsioone tarkvaraliselt muuta. · Helisisend sinine · Heliväljund roheline · Mikrofoni sisend punane Stereo kõlarite korral tuleb signaalkaabel ühendada arvuti tagapaneelil olevasse rohelisesse pesasse. Ühendage kõlarid omavahel järgides tagapaneelil olevate pesade tähiseid. 2.1 (2 satelliiti+bass) kõlarite korral tuleb signaalkaabel ühendada arvuti tagapaneelil olevasse rohelisesse pesasse. Sateliitkõlarid tuleb ühendada bassikõlari külge. Järgige pesade tähiseid. 5
mürakindlam on digitaalelektroonika komponent. impulss - lühiajaline pinge muutmine 0-1-0 impulsi laiust mõõdetakse poole pinge kõrgusel (50%) VT SLAID ÜLE Bait - 8 biti...PS! Ühe baitiga saab kirja panna 256 seisu! Paarsusbitt - lisabitt, mille väärtuseks on kõigi andmebittide välistava (XOR) VÕI tehte tulemus (1 või 0) Digitaal- vs analoogsignaal PROS: 1. väiksem müratundlikkus 2. täpsem signaali esitus 3. tarkvaraliselt kergemini töödeldav 4. andmete parem säilivus (nt digitaalne helisalvestis) 5. korrigeerimisvõimalus Digitaal- vs analoogsignaal CONS: 1. vahel kulutava rohkem energiat kui samasugust toimingut tegevad analoogseadmed 2. väikestes tiraazides seadmed sageli kallimad 3. maailmas on enamasti analoogsignaalid ja kui on vajalik analoog - digitaal - analoog konverteerimine, võib maksumus olla suurem 4
väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: · koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt · võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt: · reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele) · ajajaotussüsteemid (peavad võimaldama üheaegselt tööd paljudele tarbijatele, luues samal ajal
ketast. Lisaks näib selline komplekt kettaid opetatsioonisüsteemile ühe suure kettana. Veakindlus aga langeb, sest ühe ketta rike rikub salvestatava info. Töökindluse parandamiseks kasutatakse liiasust, mille korral on vea korral alati võimalik kas viga parandada või minna üle teise ketta kasutamisele. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. RAID-0 - Ühe ketta rike tähendab andmete kaotamist, kiirus on väga suur RAID-1 - dubleeritakse identne info mitmele kettale. väga kiire ketaste massiiv. RAID-2 - Jaotatakse ketaste vahel bittidena. Kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi. RAID-3 - Jagatakse baitidena ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks RAID-4 - Info salvestatakse plokkidena eri ketastele. On sõltumatud ja saab pöörduda sõltumatult
et dokumenti pole pärast valmistamist muudetud. Käideldavus tähendab aga seda, et vajalik dokument on kõigile volitatud kasutajatele piiranguteta kättesaadav. Nende tagamine pole aga sugugi kerge, kuna iga aastaga levib üha laialdasemalt ründetarkvara (Praust 1997: 195). Ründetarkvara Nagu nimestki võib aimata, siis ründetarkvara on orienteeritud kuritahtlikele eesmärkidele.See on kõige laialdasem ja kasutatavaim ründeviis. Põhimõtteliselt hõlmab see kõiki tarkvaraliselt saavutatvaid illegaalse info hankimise/hävitamise viise. Siia alla kuulub: loogikapomm(logical bomb), trooja hobune(trojan horse), uss(worm), viirus(virus), makroviirus(macro virus), hüpermeediumi aktiivsisu, pipett(dropper) ( Raid. 2009). Kaitse ründetarkavara eest. Kuigi 100%line kaitse ründetarkavara eest puudub, saab ohtu küllaltki tõhusalt ennetada järgmiste soovitustega: · Kui võimalik väldi Windows'i operatsioonisüsteeme, kuna enamik
Algmaterjal www.arvutid.ee ja www.gnt.ee (http://www.arvutid.ee/dokumendid/tolge/0901_CLX3175FN.pdf) (http://www.gnt.ee/i/products/files/SAMSUNG/ML-3470D_3471ND_EE_ready.pdf) 13 5. AUTORI KOKKIPUUDE LASERPRINTERITEGA Autor viis läbi välisettevõtte praktikad asutuses PRIA, kus puutus kokku erinevate toimingutega laserprinterite vallas. Autori üheks suuremaks ülesandeks oli erinevate laserprinteri tootjate toodangut tarkvaraliselt seadistada. Laserprinterite mudeleid oli erinevaid. Väheseid printerimudeleid ühendas autor kasutades USB liidest otsa raali külge, kuid paljud printerid oli arvutite rohkuse tõttu tarvis ühendada võrguliidese kaudu. USB liides tähendab seda, et antud printerit saab kasutada ainult selle külge kaabliga ühendatud arvuti. Võrguliides aga seda, et võrgus olevat printerit saab kasutada ükskõik olemasolevas kohtvõrgus olev arvuti. 5.1 Võrguprinteri ühendamine arvutiga
2. TULEMÜÜRID Tulemüür (Firewall) on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri interneti ja kohaliku kohtvõrgu vahel. Tulemüüri esmane otstarve on väljastpoolt juurdepääsu takistamine ressursidele, millele pole sellist juurdepääsu ette nähtud. On ka tulemüüre mis piiravad väljuvat liiklust. Tulemüüri saab implementeerida nii tarkvaraliselt, riistvaraliselt kui ka kombinatsioonina mõlemast. Tarkvaraline tulemüür on enamjaolt integreeritud enamikel uue-aja operatsioonisüsteemidel, kuid on ka täiesti kolmandate osapoolte loodud litsentseeritud ja tasulised lahendused. Illustratsioon tulemüüri tööst 9 2.1 Tööpõhimõtted ja nende areng 2.1.1 Esimene põlvkond - paketi-filtrid
liigutatud plaadi eest servast taha paremasse serva, toiteploki lähedusse. See võimaldab lisada ka pikki laienduskaarte (baby-AT puhul ei pruukinud pikemad kaardid lihtsalt mahtuda). · Parem toiteploki pistik: ATX emaplaat kasutab ühte 20 kontaktiga pistikut baby-AT kahe segadusse ajavalt sarnase 6 kontaktise pistiku asemel. · ,,Soft Power" toetus: ATX toiteplokki lülitatakse sisse ja välja emaplaadilt tulevate signaalide abil. See võimaldab arvutit sisse ja välja lülitada ka tarkvaraliselt. · 3.3V toite toetus: ATX tüüpi emaplaat toetab ATX toiteplokist tulevat 3.3V toidet. Seda pinget kasutatakse pea kõigi uuema te protsessorite vooluga varustamiseks. See alandab taaskord hinda, kuna vajadus pinge muutmise järele 5V 3.3V peale puudub. · ATX toiteploki puhul puhub toiteploki ventilaator õhku kasti sisse selle asemel, et seda sealt välja puhuda. See tähendab, et õhk surutakse kõikvõimalikest avadest korpuses välja, selle asemel, et sealt seda sisse tõmmata
seisukohalt ei tugineta kasutusel olevasse majandustarkvarasse või tervikliku infosüsteemi võimalustesse küllaldaselt, vastavalt artikklile on siin pool süüd ka tarkvaraarendajatel. Artikkli läbiv peamõte aga on, et kasutusel olev majandustarkvara sobiks oma funktsionaaluselt äriühingule ega piiraks ettevõtte tööd ning tuleks ennekõike toime kriitiliste äriprotsessidega. Tähtis on, et ettevõtjad endile teadvustaks, et väga hästi toimiv infosüsteem ei tähenda veel, et tarkvaraliselt on nende ettevõte kindlustatud. Nii nagu ka tehnoloogia on pidevas muutumises, võib ka ettevõtte äriolemus ja -protsess muutuda, nende kahe kombineermisel tuleks leida optimaalne, hea toega, sobiv partner majandustarkvaralistes küsimustes. Artikklist sain uuena teada, et ettevõtte äriprotsess võib teinekord sõltuda täielikult valitud ärisüsteemist ning peamine on majandustarkvara võimekus tulla toime kriitiliste äriprotsessidega
(Uued hindamismeetodid). 4 5 1.3. Mikroblogi ehk Twitter Mikroblogiks on keskkond, kus ühe sõnumi edastamine on piiratud 140 tähemärgiga. Mikroblogis edastatavaid sõnumeid nimetatakse säutsudeks teisisõnu tweetiks. Antud postitusi saab jälgida organisatsiooni mikroblogi lehe või enda isikliku mikroblogi konto kaudu, registreerides end seejuures soovitud mikroblogi konto jälgijaks, teisisõnu followeriks.. Tarkvaraliselt on blogi oluliselt edasiarenenum kui foorum. Ühiste joontena võib välja tuua tehnoloogilised sarnasused vestluses ja kogukonnatunde tekitamises. Foorumite moderaatorid jälgivad, et arutelu püsiks teemas, ning et inimesed käituksid korralikult. Blogis on vaid üks vaatenurk ning selleks on blogija oma. Blogis pole vaja kirjutada etteantud teemal. Lisaks ei ole foorumite sissekannetel unikaalset aadressi, mille otsiugumootor tuvastada ning kuvada suudaks. (Kirst 2007)
Selle eesmärgiks on suurendada mäluaadressite ruumi, mida programm saab kasutada. Jaotatud lehekülgedeks, ja kui neid on vaja siis kopeerib süsteem need põhimällu ja need muutuvad reaalseteks. Lehekülgedeks jagamine: lahutatakse porgammis kasutatavad virtuaalaadressid füüsilistest aadressitest. Programmi täitmise ajal virtuaal -> füüsiline, lk nr füüsiliseks + koos nihkega lk sees füüsiline aadress. Segmenteerimine: virtuaalne aadressiruum jagatakse segmentideks. Toimub tarkvaraliselt. Segmendid on eri suurusega ja laetakse sinna kus on ruumi. Keerukam ja aeganõudvam kui lkdeks jagamine. Optilised mäluseadmed Optilistel ketastel on magnetketate ees märgatavad eelised. Ei ole vaja karta magnetpeade purunemist, ega väliskeskkonna kahjuliku mõju. Vähem tundlikud temp. Suhtes. CD-ROM andmete säilitamiseks. Kihid: polükarbonaat, valgustpeegeldav õhuke kaitsekiht, markeering. CD-R ühekordselt kirjutatav optiline ketas, aga aluse ja metallikihi vahel
paralleelne pöördumine sõltumatute ketaste poole tõstab töökiirust, ühe suure ketta hind on kõrgem kui väikeste ketaste massiiv. Kui info salvestamiseks kasutada mitut ketast, langeb kohe veakindlus, sest ühe ketta rike rikub salvestatava informatsiooni. Töökindluse parandamiseks kasutatakse liiasust. Liiasuse korral on vea korral võimalik viga parandada või minnna üle teise ketta kasutamisele. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Raid kettad jagatakse tasemeteks: Tase 0 (level 0) puhul on tegemist ilma liiasuseta ketaste massiiviga, mis on raidi tasemetest kõige odavam. Kiirus suureneb kui veakindlus mitte. Ühe ketta rike tähendab info kadumist. Kasutatakse superarvutites kus oluline kiirus ja mälumaht. Tase 1. Liiasusega ketta puhul kasutatakse peegeldamist, mille korral dubleeritakse identne info mitmele kettale. Kogu infost on olemas koopia teisel kettal
TCP/IP mudeli kihid : Lüli kiht (Link Layer) Lüli kiht on kohaliku võrguühenduse võrgustike ulatus, mille külge varustaja on kinnitatud. See on kõige alumine Interneti protokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Lüli kihti kasutatakse pakettide liigutamiseks Interneti kihi liideses, kahe erineva varustaja abil samas lülis. Andmepakettide saatmine ja saamine mööda ühendust on võimalik kontrollida nii tarkvaraliselt läbi võrgukaardi tarkvara, kui ka füüsiliselt (elektrooniliselt) läbi kaardi enda (rohkem arenenud kiipide puhul.) Lüli kihis on võimalik ka valida pakette, mida saab üle virtuaalse privaatse võrgu saata. Interneti kiht Interneti kiht tegeleb pakettide saatmisega üle ühe või enama võrgu. Interneti protokolli tsükklis, täidab Interneti protokoll kahe lihtsat funktsiooni: Varustaja adresseerimine ja tuvastamine: See saavutatakse hierarhilise adresseerimissüsteemiga.
töötlusetapiks, siis saavutatav informatsiooni läbilaske tõus (TPn) ehk kiirendus, mida konveiertöötluse rakendamine võimaldab võrreldes konveierita töötlusega, on võrdne: TPn=n/ [1+(q*n)/t]. Käsukonveieri jõudlust mõjutavad tegurid: konveieri struktuurne keerukus, käsutöötlusel esinevad “ülehüppavad” astmed konveieris, riskinähtustest põhjustatud tühitaktid konveieri töös. 23. Riist- ja tarkvaraliselt juhitavad vahemälud, vahemälu ühendamine mälusüsteemi. Protsessor (registrikogum) <-> vahemälu (vahemälu koostöö protsessori põhimäluga) <-> põhimälu. Mälusüsteemi hierarhilises struktuuris on kesksel kohal vahemälud, mis võimaldavad töödeldavat informatsiooni hoida võimalikult protsessori lähedal ja seeläbi tagada kiire andmevahetuse protsessori ja mälusüsteemi vahel. Vahemäludega hierarhilises mälusüsteemis võib
LEHEKÜLGEDEKS JAGAMINE mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks. Iga lehekülg koosneb eelsätestatud hulgast mäluaadressidest ja salvestatakse kettale, et sellele hiljem ligi pääseda. Kui programm vajab salvestatud mälulehekülge, kopeerib op.süsteem selle kettalt põhimällu ja tõlgib virtuaalsed aadressid füüsilise mälu aadressideks. SEGMENTEERIMINE virtuaalne ruum jagatakse segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt, kuid alati tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Segmentide mõõdud on erinevad, põhimälu pole jagatud fikseeritud piirkondadeks, vaid segment laetakse vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Kui segmendi algus pole fikseeritud, vaid algab suvalisest kohast, veõtakse tabelist täispikk segmendi aadress ja talle liidetakse juurde nihe segmendi sees, et saada korrektne füüsiline aadress. 3. ANDMEEDASTUSPROTOKOLLID: SÜNKROONNE, ASÜNKROONNE JNE
käskude pikkus. 3. RAID ja SSD kettad. RAID sõltumatute ketaste liiasmassiv, mille idee on koostada väikestest ketastest ketaste massiiv, mis oleks efektiivsem kui üks suur ketas. RAID ketaste arendamise põhjused: liiasus tõstab süsteem töökindlust, paralleelne pöördumine sõltumatute ketaste poole tõstab töökiirust ja ühe suure ketta hind on kõrgem kui väikeste ketaste massiiv. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Töökindlust aitab tagada liiasus ehk ühe vea korral saab viga parandada või kasutada teist ketast. RAID kettad jagatakse tasemeteks: RAID 0 tegemist on ilma liiasuseta ketaste massiiviga, mis on RAID tasemetest kõige odavam. Kiirus suureneb, kui veakindlus mitte. Ühe ketta rike tähendab automaatselt info kaotamist. Massiivi tõrkevõimalus suureneb iga lisatud kettaga, sest massiivi tõrkevõimalus on ketaste tõrkevõimaluste summa. Kasutatakse superarvutites.
sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt · võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt: · reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele) · ajajaotussüsteemid (peavad võimaldama üheaegselt tööd paljudele tarbijatele, luues samal
haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt: reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele)
Aadressi teisendamine toimib juhtimisplokis, mis võib olla realiseeritud ka riistvaras. Kui põhimälus puudub aadress, laetakse see virtuaalsest mälust ning ruumi puudusel asendatakse mõni lk teisega (tavaliselt tehakse tarkvaras). Välismälu on väga aeglane. Kui toimub lehekülje asendamine, kirjutatakse muutused ka välismällu. 18 Segmenteerimine – virtuaalne aadressiruum jagatakse tarkvaraliselt segmentideks, kuid tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Segmentide mõõdud on erinevad ning laetakse vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Teisendamine toimub teistmoodi, kuna segmentide pikkused pole fikseeritud. Tabelist võetakse täispikk segmendi aadress ning talle liidetakse nihe segmendi sees, et saada korrektne füüsiline aadress. Ruumi puudusel toimub analoogne asendamine lehekülgedega ning otsib põhimälus vaba ruumi ja laeb segmendi sinna.
protsesside vahetamisega samas suurusjärgus aega (või rohkemgi), kui protsesside täitmisega tegelemiseks. en.wikipedia.org Kirjelda! Mis on protsess ja mille poolest see erineb lõimest? Mis on vastastikuse välistuse probleem? 11 C.2.3 Mäluhaldus Eesmärgid · Selgitada virtuaalmälu mõiste · Kirjeldada virtuaalmälu realiseerimise võimalused riistvaras ja tarkvaraliselt · Kirjeldada puksimise (thrashing) mõiste · Kirjeldada mäluhierarhia mõiste · Kirjeldada failisüsteemi funktsioonid Programmi võib vaadelda kui käskude ja andmete jada, mis tavaliselt asub mõnel andmekandjal (tüüpiliselt siis kõvakettal). Kui nüüd programm käivitada, siis loetakse see hulk infot mällu ning protsessor hakkab mälust käske ja andmeid lugedes protsessi täitma.
mitmeid erinevaid servereid või tööjaamu. See on suurepärane vahend õppe- või testimiskeskkonna loomiseks, et näiteks õppida tundma erinevaid operatsioonisüsteeme samas arvutis või testida klient-server lahendusi ühel füüsilisel arvutil. Virtualiseerimine on kahtlemata võimalik ka ilma riistvaralise toetuseta aga kui kogu virtualiseerimiskeskkond on emuleeritud tarkvaraliselt langeb oluliselt sellise süsteemi jõudlus. Soovitatavad praktilised harjutused Tuvastada protsessori ja mälu parameetrid utiliidiga CPU-Z Tuvastada arvuti kiibistik, BIOS ja süsteemikomponendid kasutades utiliiti msinfo32 (Microsoft Windows) Koostada arvutimängurile vajaliku arvuti plokkskeem ja teha selle jaoks nimekiri reaalselt saadaolevatest arvutikomponentidest Lisamaterjalid
ning moodustavad arvutuste tulemusi, ja loogilistest skeemidest, mis vastutavad vajaliku informatsiooni muutmise eest. Sõltuvalt ülesannetest võib aritmeetika- ja loogikaseadmed jagada kaheks: 1. mikroprogramm (juhtimise seade), mis koostab mikrokäskude jada 2. operatsiooniseade (ALU), kus realiseeritakse antud mikrokäskude jada Registrite funktsioonid, mis kuuluvad ALU koostisesse Osa operatsioonide registritest on tarkvaraliselt kättesaadav, st. neid saab kasutada käskudes operandidena. Nende hulka kuuluvad: 1. summaator 2. indeksiregistrid 3. mõned lisaregistrid Ülejäänud registrid ei ole tarkvaraliselt kättesaadavad, neid ei saa programmis suunata. Operatsiooniseadmeid saab jaotada sõltuvalt töödeldavast informatsioonist, informatsiooni töötlemise viisist ja loogilisest struktuurist. ALU loogilise struktuuri keerukust iseloomustab teatud määral üksteisest erinevate
3 fiiberoptika: eeliseks haldamise ja katkestamise ning andmevoo juhtimise uuesti transpordi- ja rakenduskihi. Võrguprotokoll e protokoll on väga suur läbilaskevõime ja väike signaali sumbuvus. probleemid. on kokkulepitud vorming andmevahetuseks kahe seadme Koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust, mis omakorda koosneb 21. Töökindel andmeedastus.Süsteem peab olema võimeline vahel. Protokollid moodustavad tarkvaraliselt realiseeritud kolmest kihist – sisemises kvartskius e südamikus liigub töötama ka juhul, kui osa pakette laheb kaduma või andmete kihilise protokollistiku, mis tagab võrgufunktsioonide täitmise. valguslaine, mida katab optiliselt hõredamast materjalist ülekandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali
Kuvaril on ükskõik, kui palju värvusi näidata, sest need esitatakse talle niikuinii pideva signaali tasemetega. Eraldusvõime- ekraanisuurus Sageli avaldatakse soovitusi selle kohta, kui kõrget eraldusvõimet mingi diagonaali puhul veel kõlbab kasutada (näiteks, et 14-tollisel ei tohi mingil juhul kuvada midagi üle 800x600). Need on aga väga subjektiivsed arvamused. Asi on selles, et tarkvaraliselt saab ju kõik vähegi olulised kuvaelemendid suuremaks keerata. Võtame näiteks kõige tavalisema tekstitöötluse ja algvariandiks üsna levinud 14- tollise kuvari ja eraldusvõime 800x600. Sellisel juhul on üsna hästi näha 12-punktist teksti ilma suurenduseta (100%). Unistame nüüd natuke - et meil juhtub olema tõeliselt vinge 14-tolline kuvar ja korralik videokaart ning võime eraldusvõimeks seada kasvõi 1600x1200. Sel juhul on ju ainult tarvis
Kõigil juhtudel põhiandmevoo algataja tähistab end koodiga OPC. Vastuvõtvale poolele omistatakse sihtkoha kood DPC (Destination Point Code). Sihtkoha kood DPC määrab alati ära kutse sihtkoha, milleks on alati SSP kommutaator. Naabersõlme kood APC (Adjacent Point Code) tähistab saatja või sihtkoha naabersõlme. Neljandat paiknemiskoodi tüüpi alternatiivset (Alias Point Code) või funktsionaalset (Capability Point Code) kasutatakse vaid tarkvaraliselt. Alternatiivsete paiknemiskoodidega tähistatakse need võrgusõlmed, mis osutavad kasutajatele eriteenuseid Paiknemiskoodi formaat oleneb standardist ITU standardi kohaselt on: · esimene väli 3 bitti · teine väli 8 bitti · kolmas väli 3 bitti · Esimene väli määrab ära geograafilise tsooni: · 2 Euroopa · 3 Gröönimaa, Põhja Ameerika, Mehhiko
Kõigil juhtudel põhiandmevoo algataja tähistab end koodiga OPC. Vastuvõtvale poolele omistatakse sihtkoha kood DPC (Destination Point Code). Sihtkoha kood DPC määrab alati ära kutse sihtkoha, milleks on alati SSP kommutaator. Naabersõlme kood APC (Adjacent Point Code) tähistab saatja või sihtkoha naabersõlme. Neljandat paiknemiskoodi tüüpi alternatiivset (Alias Point Code) või funktsionaalset (Capability Point Code) kasutatakse vaid tarkvaraliselt. Alternatiivsete paiknemiskoodidega tähistatakse need võrgusõlmed, mis osutavad kasutajatele eriteenuseid Paiknemiskoodi formaat oleneb standardist ITU standardi kohaselt on: · esimene väli 3 bitti · teine väli 8 bitti · kolmas väli 3 bitti · Esimene väli määrab ära geograafilise tsooni: · 2 Euroopa · 3 Gröönimaa, Põhja Ameerika, Mehhiko
Virtuaalne leheküljenumber transleeritakse füüsiliseks leheküljenumbriks ja koos nihkega lehekülje sees moodustavad nad füüsilise aadressi, millega saab adresseerida arvuti mälu. Virtuaalne mälu võimaldab suurendada aadressi järkude arvu, mida tarkvara kasutab ehk virtuaalset mälu. Segmenteerimine. Segmenteeritud virtuaalse mälu juures jagatakse virtuaalne aadressiruum segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt, kuid alati tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Kuivõrd segmentide mõõdud on erinevad, siis laetakse segment vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Maksimaalne segmendi suurus määrab ära, kui palju järke tuleb kasutada nikele segmendi sees.Transleerimisemeetod: võetakse tabelist täispikk segmendi aadress ja talle liidetakse juurde nihe segmendi sees, et saada konkreetne füüsiline aadress. Kui segment on kirjutatud, siis tuleb ta enne
Olgu näiteks kogu aadressiruumist laetud põhimällu 4K suurune lehekülg, mis hetkel on virtuaalse aadresside vahemikus 4096 kuni 8191. Vajadusel laetakse välismälust põhimällu mõni teine lehekülg, mida tarkvara vajab. Lehekülje maht on fikseeritud (näites 4096 sõna) (Joonis 5.11) 16.2. Segmenteerimine Segmenteeritud virtuaalse mälu juures jagat virtuaalne aadressiruum segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt, kuid alati tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Kuivõrd segmentide mõõdud on erinevad, ei ole põhimälu jagatud fikseeritud piirkondadeks nagu lehekülgedeks jagamisel, vaid segment laetakse vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Max segmendi suurus määrab ära, kui palju järke tuleb kasutada nihkele segmendi sees. Kuivõrd segmendid ei ole fikseeritud pikkusega nagu leheküljed, kasutatakse teistsugust aadressi transleerimise meetodit.
võimalik osta ka eraldi. Lisaks on väga levinud hiire ühendamise viis läbi PS/2 pordi. Mõned hiired on nn. siinihiired (bus mouse): arvuti külge ei ühendata neid mitte jadapordi, vaid eraldi S/V kaabli abil. Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi- dotch per inch); tundlikkus 200 dpi näitab, et hiire liigutamisel laual ühe tolli võrra teisendub see liikumine kahesajaks elektrisignaaliks: kui tarkvaraliselt vastab ühele elektrisignaalile liikumine kuvaril ühe punkti võrra, siis 640x480 pinna katmiseks on vaja 3.2x2.4 tolli suurust lauapinda. Tundlik hiir on hea hiir, ent vahel osutub kasulikuks hiire tundlikkuse vähendamine. 23 Serial ehk jadapordi hiired kasutavad töötamiseks 12V ning PS/2 hiired 5V pinget. Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrolülitid. Algupärasel Apple'i
55. Tulemüürid 37 Tulemüür on kombinatsioon riist- ja tarkvarast, mis isoleerib organisatsiooni sisevõrku Internetist, lubades mõned paketid läbi (internetist - võrku ja vastupidi) ning blokeerides kõik teised. Tulemüür laseb võrgu administraatoril kontrollida andmeliiklust sise- ja välisvõrgu vahel. Tulemüüri saab implementeerida nii tarkvaraliselt, riistvaraliselt kui ka kombinatsioonina mõlemast. Ühes organisatsioonis võib olla ka mitu tulemüüri erinevatel tasanditel, tavaliselt on üks tulemüür alati välisvõrgu ühenduse juures, et oleks kergem tervet liiklust korraga hallata. Tulemüür võib töötada mitmel erineval viisil: 1. Pakett-filtrid: Pakett-filtreerimisel põhinevad tulemüürid uurivad võrguliikluses igat paketti eraldi ning vastavalt kasutaja poolt kehtesatud reeglitele lubab need
Aga sellest juba järgmistes postitustes… (Aljas 2008) 4.5.4. Ülesanne Vali üks organisatsioon ning kaardista teemad, millest selle organisatsiooni blogi võiks kirjutada. Kirjuta lühike näidispostitus ühel valitud teemadest. 47 4.6. Foorum 4.6.1. Mis on foorum? Foorumite ja blogide ühiste joontena võiks välja tuua tehnoloogilisi sarnasusi vestluse ja kogukonnatunde tekitamises. Kuid juba tarkvaraliselt on blogi oluliselt edasiarenenum (on ju foorumid olnud olemas peaaegu sama kaua kui veeb ise). Üks olulisi erinevusi seisneb selles, et foorumitel on (tihti karmikäelised) moderaatorid, kes jälgivad, et arutelu püsiks teemas, inimesed käituksid korralikult ning aitavad tehniliste probleemidega. Blogi pakub oma lugejaile üht konkreetset (tsenseerimata) vaatenurka, autori(te) oma, ei ole vaja kirjutada etteantud teemal
. . , või RAID-5 puhul A1 A2 A3 B1 B2 B3 C1 C2 C3 D1 D2 D3. Tumehalliga on tähistatud kasulik ruum, valgega dubleeritud andmed, helehalliga tühi ruum. RAID 5 korral salvestab igas reas üks kettaseade paarsusinformatsiooni (A p , B p , C p ja D p ), mis võimaldab ühe ketta rikke korral sellel olevad andmed taastada. RAID võib olla organiseeritud riistvaraliselt (eraldiseisva kontrolleri, näiteks PCI laiendus- plaadi näol, või ka integreerituna emaplaadil) või tarkvaraliselt (programmina, mis alglaadi- misel laaditakse mällu ja mille kaudu käivad edaspidi kõik kettaoperatsioonid). 45 2.5. Draiverid Seadmedraiveriks (device driver, ka lihtsalt draiver ehk juhtprogramm) nimetatakse tarkvara, mis on ette nähtud riistvara teenuste pakkumiseks tarbijale (operatsioonisüsteem, rakendus- programmid). Riistvara tootjad annavad reeglina seadme jaoks kaasa ka sobiva draiveri, mis
annaabi.ee 
