kõditas." Ometi oli keelekandmine ainus tõeline rõõm ta elus. Oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema. Kuna ta elas saunas, siis pidi ta oma ulualuse eest pererahvaile tööd rügama, olgu Mäel või Orul. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Kõige lõpuks tuleks rääkida "lambasihvrist". Oru Pearu naise elu oli vast Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi. Töö võrra oli tema elu küll kergem, aga oma keevalise mehe tõttu polnud "lambasihvri" igapäevane elu teps mitte kerge. Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et aga mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema. Tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi
Kuid tööde rügamise kõrvalt jäi saunanaisel aega ka muudeks tegevusteks, meelis tegevus oli keelepeks, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Ta sai ka korduvalt oma vanamehe käest pragada selle eest ning peksu, kuid ei see tema lõugu kinni suutnud hoida. Oru Pearu naise- ,,lambasihvri" elu oli mõnevõrra kergem kui teistel Vargamäe naistel. Tema ei pidanud rügama päevad-ööd põllul tööd teha, sest Pearu ei tapnud teda tööga. Tema kohustus oli kasvatada lapsi ning kodu hoida. Vahest olid Pearu antud korraldused ka Pearule endile konti mööda , kuid puhtalt võimu näitamiseks, sundis ta ,,lambasihvrit" neid tegema. Oru Pearu oli keevalise loomuga ning kange viinanina, pidi ,,lambasihver" kaitsma omi lapsi Pearu peksu eest, ta lasi end ise peksta selle asemel. Samuti oli ,,lambasihvri" päevad ka täis
Tundub aga, et naised olid need, kes kõige rohkem kannatasid. Krõõt ei sobinud algusest peale Vargamäele, ta oli sealse raske ja kontimurdva töö jaoks liiga pika ja kõhna kehaehitusega. Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere perenaiseks keset soid, rabasid ja kiduraid mände. Olgugi, et Krõõt Vargamäele ei istunud, pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud. Oli küll tüdruk, aga ega tema kõike perenaise tööd saa teha, perenaine peab ikka oma tegema, jõuab siis või ei jõua. Andres ja Krõõt pidid ikka oma toimetamistega teistele eeskujuks olema, et teisedki kõvasti töö murraksid. Nemad kahekesi tegid kõige rohkem tööd ära ja ehk Krõõt rohkemgi kui Andres, sest tema pidi tegelema loomade ja majapidamisega ning kui sai ka välitöödel abiks olema. Kõigi nende toimetuste juures tundus, et aeg hommikust õhtuni on liialt lühike. Nõnda möödusid perenaise päevad ja
varajases eas hauda panema.Kuna ta elas saunas, siis pidi ta ka oma ulualuse eest pererahva heaks tööd rabama. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Ainsaks tõeliseks rõõmuks tema elus oli keelekandmine, kuna see oli ainuke asi, mis talle tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Üheks teose naispeategelaseks oli veel Oru Pearu naine, kelle elu oli Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi. Töö võrra oli tema elu küll kergem, aga oma keevalise mehe tõttu polnud tema igapäevane elu teps mitte kerge. Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema, kuna tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna Pearu tahtis sagedasti näidata naisele oma vägevust,siis pidi naine teda teenindama ja tegema
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Krõõt õnnetu
A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd. Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, üks tö�
kerge polnud. Kerge polnud tema elu just seepärast, et oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema.Kuna ta elas saunas, siis pidi ta ka oma ulualuse eest pererahva heaks tööd rabama. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Üheks teose naispeategelaseks oli veel Oru Pearu naine, kelle elu oli Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi. Kuigi pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et mees rahuneks. Kuna Pearu tahtis sagedasti näidata naisele oma vägevust,siis pidi naine teda teenindama. Vargamäe naiste elu oli tunduvalt raskem kui tänapäeval. Tol ajal polnud naistel endaga tegelemiseks erilist aega. Vargamäe naised tegid rasket tööd ja kasvatasid 7-8 last, nad olid mehe tallaalused ning kurva meeleoluga
Miks Vargamäelased õnne ei leidnud? Vargamäe asus keset rabasi ja soid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt osalt vee all,see tegi põlluharimise väga raskeks. Selline ümbruskond jättis jälje kõigile Vargamäe elanikele, võib-olla oli sellepärast raske Vargamäelastel oma õnne leida. Krõõdaga esmakordselt Vargamäele tulnud Andres ei näinud Vargamäed sellisena nagu see oli, vaid nägi seda, milline peaks Vargamäe tulevikus välja nägema. Kellelgi ei lasknud ta puhata, kõige vähem endal ja oma naisel, kes pidi väga palju vaeva nägema, et aidata oma meest teel tema unistuste täitumise poole. Pealegi ei saanud Vargamäel kunagi töö otsa, ikka tulid uued hädad ja uued takistused. Andrese jaoks oleks ehk õnn olnud see, kui Vargamäe näinuks välja nagu tema vaimusilmas, kuid seda ei juhtunud,rühmaku ta tööd palju tahes. Ometi ei tahtnud peremees alla vanduda, vaid tappis tö�
Väidab, et ,,Postimees" tahab, et oleks aina põrguvalu ja sakste malakas.Oskas ja armastas rääkida; kõige harilikumale lausele lisas juurde: nagu ütles see ja see või tegi see ja see. Arvas, et oli kõigile eeskujuks. 7. sulane Juss - paar aastat alla kahekümne, leeris käidud, kasvult lühike, kuid jässakas. Heinalõhn kõige magusam lõhn, mida teab, ei tea ka pehmemat aset mitte. Päris kena noormees, sõnakuulelik, alati täitis heameelega noore perenaise käsku. Kõndides vehib omapäraselt kätega. Üksik poeg. Marisse armunud. Jäi kolmandat aastat Vargamäele Mari pärast. Hea südamega. Andrese peale õigusega kade. Poob end üles. Polnud väga mehine ja julge, ent Andrest häirib, et surnuna on julgem valitseb Vargamäe Eesperes elavate üle. Jussi matused olid kurvad matused, kus kellelgi polnud vähematki rõõmu ning kõik toimetasid justkui automaatpiloodil. Maeti meelega laupäeval, et poleks võõraid
kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on. Kui Pearu kõrtsist joobnuna tuli, oli ta peaaegu alati kuri ning seda said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pearu ja Andrese esimese t
teekonnal kirikusse, üle soosilla et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita oleks; mees vihastab, läbi valu, nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna
Kaugõppegümnaasium 11. klass Koostaja: ,,Tõde ja õigus" I osa Vargamäe elanike inimkäsitlus. Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem
Surmaks saame nimetada organismi elu lõppemist, kuid miks peab inimene tundma selliseid olukordi? Miks kiskus noore naise, Kõõda, süda valusasti rinnas kokku, nähes Eespere talu, nähes mäenukki, mida ümbritses soo, mõne männijändrikuga? Sellepärast, et tema hing ei oleks iialgi ettekujutanud sellist kodu, tema mõistis ikka kodu all põldu ja metsa- suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Kuid mis heliseks Vargamäel, kui tuleks lust lõõritada? See esimene kokkupuude Krõõdal Vargamäega pani teda juba kannatama, kuna ta sai aru, et ega Vargamäel tööst puudust ei tule ja ega seal nii väga lust elamine ei saa tulema. Vargamäe naistel ei olnud kummalgil kerge, isegi Pearu naine, Lambasihver, kannatas Pearu tegude pärast, kuna Pearu peksis, karjus tema peale, tegi oma vägitegusid kodus ja üleüldse pummeldas pärast kõrtsist tulekut kodus.
- Pearu ja Andres hakkasid kevadest saadiks ka ühist kraavi kaevama, sügiseks taheti see valmis saada - Tagapere koer käis Eespere aias oma hädasid tegemas, mis tähendas halba ennet, tüli. See ka tuli, naabrite aed oli ära lõhutud ja Eespere sead nende rukkipõllule läinud. Krõõt kutsus sead koju oma põllule, Pearu aeda ära ei parandanud, sest oli selle ise maha lõhkunud lootes, et sulane või Andres temaga kokku juhtuvad perenaise asemel ja et saaks kembelda nendega - Andres ja Pearu sõnelevad kõrtsis, naaber ütleb halvasti Krõõda kohta kuigi seda päris nii ei mõelnud, hiljem teeb komplimente, ent see ärritab Andrest veelgi rohkem, Pearu tõmbus tagasi XI - Sõnnikut sai sel aastal rohkem kui eelmisel tänu rohkele tööle, rukkisaak oli kehvem kui eelneval aastal, uuel kevadel ja suvel loodeti jälle paremat - Andres ja Krõõt olid endiselt väga töökad ja tööd oli neil rohkemgi kui eelmisel aastal, ei
Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne
puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne
TÕDE JA ÕIGUS I OSA ajastu: u 1870-1900 tegevuspaik: Vargamäe Eespere ja Tagapere inimese võitlus maaga Andres tõdeb, et see kestab igavesti Kokkuvõte Umbes 30 aastane Andres Paas ja tema noor naine Krõõt lähevad Vargamäele elama. Andres on koha suhtes lootusrikas ning valmis oma elu sellele pühendama. Krõõt on umbuslik, kuna tema isakodu n metsade taga, teistsuguses kohas ning ta ise ei sobi kohalike naiste juurde, on peene kondiga. Sellest olenemata täidab mehe soove ja rabab temaga samavääriliselt tööd. Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem. Teise talu peremeheks on Pearu Murakas, kes on kange mees, veedab enamuse aja kõrtsis ning on kindel, et sööb Andrese Vargamäelt välja nagu eelmise peremehegi. Andres kuuleb jutte naabrimehe ki
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus
Vargamäe naised-kes nad on? Oma viieköitelises epopöas ,,Tõde ja õigus" on Anton Hansen Tammsaare andnud igale tegelasele oma elufilosoofia ning kindlad rollid. Nii nagu on epopöa esimeses köites vargamäelaste meespere ülesandeks pidada igipõlist võitlust maa ja üleaedsetega, on ka naisperel täita oma rollid. Eelkõige oli Vargamäe naisperel täita tööka pereema roll, rügades nii laudas, majapidamistöid tehes ning aja jätkudes ka välistöödel. Tihtipeale oli töö hulk ja maht veel suuremgi kui loomadel. Kuna hobused, lehmad ei saanud kurta ega hädaldada, tuli neile aeg-ajalt puhkust anda, pererahval aga selline luksus puudus. Ei lugenud sel juhul Krõõda peenike piht ega tütarde noor iga- Liisi ja Maret pidi juba maast madalast karjas käima ja ema aitama. Lisaks
Maailmas on alati kaks poolt kokku loodud. Taevas ja maa, vasak ja parem, rõõm ja mure.Vargamägi ei erinenud selles mõttes mitte millegi poolest tervest maailmast. Sealgi nuteti raskuste tõttu, aga nuteti ka seepärast, et aastate eest lahkudes ei nähtud õnne, mida alles tagasi tulles mõisteti. Kuid Vargamäelaste õnnelikud hetked olid loetud ja muret sealjuures tuli pisku õnnega tihtipeale kahekordselt. Miks nii ? ,, mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, laste käes ? ,, Nii unistas noor Andres, äsja saabunud ja entusiastlik. See oli suur unistus, mille teostamisest sai tema elu eesmärk. Ta hingas, joobus ja elas Vargamäest, mille soiste aladega ta võitles ja mida samal ajal armastas. See lihtne mõte, see ideaalne Vargamäe mida nägi vaid tema üksi oligi tema õnn. Esimest korda tundis ta tööst lõbu kui kandis põllult esimesi kive, kaevas põllule esimest kraavi. See oli Andresele justkui esimese armastuse joovastus.
Krõõda viimsel teekonnal kirikusse, üle soosilla et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita oleks; mees vihastab, läbi valu, nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Teose tegevusaeg: 19.sajandi viimane veerand (1870-1890) Tegevuskoht: Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts Mõju teose sündmustikule: Kuna tegevuskohaks on Vargamäe, kus oli ka Tammsaare vanematekodu, siis raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Ning samuti kuna Eestimaal oli kaotatud pärisorjus (1816.aastal), oli talupoegadel võimalik osta endale maad, seda ka ise harida ning edasi pärandada tulevastele põlvedele. Seda sama plaanis ka Andres teha. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvele. Sest olgugi, et peremees ainult paar kuud abielus, ometi mõtles ta juba järeltuleva soo peale,
Armastus ja surm Tammsaare loomingus Pea iga eestlane, kes on vähegi tunneb Eesti kirjandust, on enamasti lugenud või kokku puutunud Anton Hansen Tammsaare loominguga. Tammsaare 5-köitelises romaanis ,,Tõde ja õiguse" kirjeldatakse eestlaste elu-olu 19.sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Tammsaare kujutab eestlaste elu kõne all olevas romaanis väga tõepäraselt ning kohati ka pessimistlikult ja süngelt. Romaani saab vaadelda erinevatest nurkadest. Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis ,,Kõrboja peremees", milles otsiti Kõrbojale peremeest. Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline
Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab. XVII Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri. Pearu saatis oma naise Eesperesse abiks, et laipa pesta ja muudel tegemistel aidata.Pearu isegi sillutas öösel tee, et Krõõdal oleks sile minna (oma viimast teed) surnuaeda ning pidas ka aukõne Krõõdast. XVIII Mari hakkas käima Andrest aitamas, oli perenaise asenduseks. Pearu sai peksa Andreselt, millest tuli kohtuasi, Andres pidi vangi minema ning teda pussitati jalga. XIX Juss pussitas Andrest jalga, tegelt tahtis ta tappa Mari pärast ära, sest teadis, et Mari jääbki Andrese juurde perenaiseks ning ei tule sauna tema juurde tagasi. Sellepärast poos Juss end üles ja ka hirmust et ta pannakse pussitamise eest vangi. Jussi matused(kuna ta ise endalt elu võttis ei lubatud teda surnuaiale matta vaid maeti aiast väljapoole). XX
Kui peremees hilja õhtul koju tuli oli tal jalas pussi haav (,,Jussi vägitegu" loe järgmisest peatükist). Tä väitis, et kukkus purjus peaga mingi terava orgi otsa. Peremees rääkis Marile pidevalt, et ta oleks perenaiseks ideaalne. Maril kippus see kõik üle pea kasvama. XIX Juss jooksis tee äärde kuuskede varju peremeest ootama. Peale pikka ootamist hakkaski samme kostma. Juss komistas kuusejuurika otsa ning lõi Pearut jalga, muidu oleks ta arvatabasti peremehe tapnud. Ta ehmatas sellest nii, et pistis jooksu ja viskas pussi ära. Ta läks madala kuuse juurde, võttis pükstelt simusega nööri ja poos end sama üles. Hommikul oli Madise ehmatus suur, ta kutsus kõiki seda õudust vaatama. Mari tundis nööri kohe ära ning lausus, et sama nööriga tahtis ta end ka niitmise ajal üles puua. Juss maeti laupäeval surnuaia taha. Talle ei oldud nõus kelli lööma ja palvet lugema. Seda tegi hoopi Andres, kes taskust palveraamatu võttis ning luges
Juhendaja: ..................... Koostaja: ....................... Tallinn 20 ..... Sissejuhatus Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Olin seni eelarvamusega suhtunud A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus"ning seda igavaks ning tüütuks teoseks pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnud ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loomingu- perioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust
A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Kirjuta maad mis kuulus Vargamäe Andrese talu juurde. Missugune oli see maa alguses ja kuidas Andres seda muutis? Maa oli alguses täielikult soine ja vesine, loomad jäid sinna pidevalt kinni. Põldude all oli samuti väga palju kive, mis lõhkusid Andrese tööriistu, nad korjasid neid väga palju kuid igal aastal ilmusid uued kivid nähtavale. Andres tahtis teha sinna põllu, millel kasvaks hästi vili ja soovis kraave kaevata, et vesi jõkke suunata. Ta plaanis ehitada korraliku talu, et ta naisel ja tulevastel lastel oleks seal hea elada. 2. Kirjelda ostetud taluhoonete seisukorda. Need hooned vajasid väga palju remonti. Endine peremees ei kandnud nende eest erilist hoolt. 3. Iseloomusta Andrest (välimus, päritolu, suhted abikaasaga, suhted Pearuga, suhted lastega, suhted tõe ja õigusega). Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutn
1.) Andrese ootused vargamäe suhtes: * Vargamäele tulles lootis andres rajada endale kodus ja talumajakaese koos aia ja põldudega. Sellise kodu mille saaks ta pärandada oma lastele. Talootis esimesel aastal kõik see korda saada seal koos oma naise Krõõdaga ja peale seda saada lapi. Kui maa korras sis pärandada lõpuks se edasi oma lastele ja ni edasi põlvest põlve nagu oli tema isa olnud. * Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. * Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. 2.) Andres noore peremehna: * esimese osa alg
Vargamäe lapsed, nende mängud ja tegemised. Vargamäel sündis esimene laps Krõõdale ja Andresele, kes oli tütar. LK 66 See tütar muudkui kasvas ja kasvas, ning peagi oli Krõõt jälle lapseootel. Krõõt oli üksinda enda esiklapsega kodus, kui uus tita tulema hakkas. Laps tuli väga kergesti ilmale. Sünnitusest veel nõrk Krõõt pidi ronima üle kõrge lävepaku, et lapsele sooja vanni teha ja ta puhtaks pesta. Krõõt oli mures, et mis näo Andres teeb, kui näeb, et teine laps ka tütar. Ta puhkes nutma. LK 98 Andres tuli koju LK 100 Kui ta oli teada saanud, et ka teine laps tütar, muutus ta murelikuks. LK 101 Juss ja Mari elasid Vargamäe saunas. Nende abielu teisel aastal sündis neil poeg. Juss oli lapse üle väga rõõmus ja siblis koguaeg naise ja lapse umber. LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid
TÕDE JA ÕIGUS I osa kokkuvõte 30 aastat vana Andres Paas asub koos naise Krõõdaga elama Vargamäe soode ja rabade vahele. Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres). Pearust ja Andresest lähemalt järgnevas tabelis: Pearu Andres Välimus Lühike, kõhnemapoolne, kitsas Tugev kehaehitus, pingul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
