Nurjusid ka keisrinna kavatsused parandada talupoegade olukorda. Vaatamata valgustusideede toetamisele, jäi ka Katariina II absolutistlikuks valitsejaks, kes ei soovinud oma võimu vähimalgu määral piirata. Talurahvasõda. Venemaa talupojad jäid pärisorjadena endiselt mõisnike täieliku kontrolli alla. Mõisnikud käitusid nendega nagu asjadega. Inimesi müüdi laatadel nagu kariloomi, talupoegadega tasuti kaardimängu võlgade eest jne. Talupoegade olukord viis suure talurahvasõja puhkemiseni (1773-1775). Türgi sõjas viibivate Venemaa peamise sõjajõuga, kes Türgist tagasi kutsuti, suudeti talurahvasõda lõpuks maha suruda. Haldusreform. Valitsuse saamatus talurahvasõja mahasurumisel näitas, kui viletsas seisus on kohapealne valitsemine. Uue haldusseadusega(1775) suurendati kubermangude arvu kümmekonnalt 50-le. Igasse kubermangu loodi uued kohtu- ja politseiasutused, mis pidid avalikku korda tugevdama. Kubermangudes hakkasid koos käima aadlikogud.
Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas leidis Lutheri õpetustest, sageli seda küll valesti tõlgendades ,võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus , nõudsid talupojad tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamisõigust . Aastatel 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna-ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Lutherile oli talurahvasõda suureks vapustuseks. Kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. Surm: 18. veebruaril suri Martin Luther ja ta maeti kolm päeva hiljem Wittenbergi samasse kirikusse, mille uksele ta oli peaaegu kolmkümmend aastat tagasi naelutanud oma saatuslikud teesid. Legend: Teda peetakse jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju
Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas leidis Lutheri õpetustest, sageli seda küll valesti tõlgendades ,võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus , nõudsid talupojad tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamisõigust . Aastatel 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna-ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Lutherile oli talurahvasõda suureks vapustuseks. Kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. Surm: 18. veebruaril suri Martin Luther ja ta maeti kolm päeva hiljem Wittenbergi samasse kirikusse, mille uksele ta oli peaaegu kolmkümmend aastat tagasi naelutanud oma saatuslikud teesid. Legend: Teda peetakse jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju
Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud vaid kõrgkihti vaid ka alamrahvas leidis Lutheri õpetust 1524-1525 aastad on näinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all Reformatsioon kui rahvaliikumine muutus poliitiliseks liikumiseks Augsburgi usurahu Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri Vürstidele anti õigus määrata oma alluvate usku Reformatsiooniga kaasaläinuid nimetati - protestantideks 1555. aastal kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu ,,Kelle valitsus , selle usk" Saksamaa oli veelgi lõhestatum kui varem
Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Jan Hus tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor. Väitis, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale, kui Jumala teenrile. Usutõe allikas Piibel. Martin Luther reformatsiooni algataja, kahtles, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada-> ainult usu kaudu. Thomas Müntzer Saksa talurahvasõja üks juhte. Taotles jumalariigi loomist maa peal. Urlich Zwingli Johann Calvin Henry VIII Felippe II tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu. Sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. Toetas vastureformatsiooni. Mõisted: Renessanss Antiikkultuuri taasväärtustamine Humanism ausse tõsteti kõik inimlik Skolastika keskaegne filosoofia, mis ühendas hellenistlikud seisukohad kirikudogmadega
patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Martin Luther koondas oma tähelepanu piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Luther kahtles kas fainult kirik aitab inimesel õndsaks saada. 8. Reformatsiooni sündmused Saksamaal 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna- ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on läinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all. Taotleti jumalariigi loomist maa peal. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Lutherile olid talurahvasõjad suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. Luther ei toetanud talurahvasõdu!! Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri. Edaspidiseid reformatsiooniga kaasa läinud inimesi hakati kutsuma protestantideks. Hiljem hakkas Karl V väevõimuga usuühtsust taastama.
· Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. · 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal. o Luther (1483-1546) · Reformatsiooni algataja ja uue kiriku rajaja. · Patulunastuskirjade kritiseerimine, 95 teesi. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. o Müntzer · Saksa talurahvasõja üks juhte. · Taotles jumalariigi loomist maa peal. o Zwingli (1484-1531) · o Calvin (1509-1564) · . o Henry VIII (1491-1547) · . o Filippe II (1527-1598) · Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu, sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. · Toetas vastureformatsiooni.
keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurunemisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused (1775 kub- ureform, 1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste ( 1772,1793 ja 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidentati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena liiteti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik
ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat 31. oktoobril 1517 Lutheri 95 teesi, mis hiljem trükituna kiiresti levisid 1520 paavsti bulla Luther kirikuvande alla 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Ristimise ja armulaua sakramendist piisab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade-nunnade lahkumisõigus Preestritele abiellumisõigus Ordude-kloostrite eitus Pühakute kultuse vastu Luther tõlkis Piibli saksa keelde Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Saksamaal alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut 1534.a kuningas kirikupeaks Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik Jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga Missad inglise keeles
4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid, et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane. Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja. 6. Ulrich Zwingli (1484-1531) vaidlustas paavsti ranged toidueeskirjad, tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kasutamise. Alustas igahommikuse jumalateenistusega, kirikust kõrvaldati kunstiteosed, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti (e. riigiomandiks), raha kasutati heategevuseks. Vähendati kirikuteenistujate arvu. 7. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et inimene pidi saama heale järjele
Luther pöördus tagasi Wittenbergi. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 15241525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON.
Uueks valitsejaks sai Katariina II. Katariina II tahtis luua seadustekogu. Tahtis ka parandada talupoegade olukorda, kui see ei õnnestunud tal. 1767. aastal kutsus ta erinevate rahvaste ühiskonnakihtide esinduskogu, et arutada läbi seadustekogu. Seadustekogu loomine kukkus läbi kuna aadlikud polnud seadusega vastuvõtmisega nõus. Talupoegi ei vabastatud pärisorjusest ja nad jäid ikka täielikult mõisnike meelevalda. Nad käitusid nendega nagu asjadega, see viis suure talurahvasõjani. Talurahvasõja etteotsa tõusis kasakas Jemeljan Pugatsov. Et rahva suuremat toetust saada nimetas ta ennast troonilt kukutatud Peeter III- ks, kes aga peale paleepööret tapeti. Ülestõusnute vastu saadetud valitsusväed loodi puruks. Ta kutsus sõjaväed, mis olid praegu Türgis tagasi ja nende abil saadi ülestõus maha suruda. Pugatsov võeti ise kinni ja hukati. 1775. aatal loodi uus haldusseadus kohu- ja politseiasutused. Türgist sai üks Venemaa osa
ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon usupuhastus ehk ristiusk tuli puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool Katolik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega Riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati
linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda (M.Luther abiellus nunnaga). Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Ladina k jumalateenistus asendati rahvakeelega. Alamrahvas leidis Lutheri õpetusest võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 toimus Saksamaad lõuna- ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all. Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peal. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks, millega vürstid taotlesid oma õiguste laiendamist keisrivõimu arvel. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri. 1529.a riigipäeval üritasid katoliiklased taas luteri usku keelustada, avaladasid selle pooldajad protesti. Siitpeale nimetati reformatsiooniga kaasaläinuid ka protestantideks. 1555
ta kukkus selles läbi ja teda ei pruugigi selleks pidada. Ta suutis Venemaa piire laiendada nii palju, et kogu Musta mere rannik kuulus neile ja lisaks Poola, Läti, Leedu ja osa Vagevenest. Ta üritas teha häid ja õiglaseid seadusi, kuid ka seda ei pooldatud. Katariin II huvitus väga rahva heaolust, kui tema seadusi ja nõuandeid ei järgitud ja sellepärast ei olnud ta ka nii hea valitseja kui Peeter I. Pugatsov ta oli talurahvasõja eesotsas ja üritas saavutada suuremat rahva poolehoidu ning valetas end Peeter kolmandaks. Talurahvasõda suruti alla ja tema võeti kinni ning hukati. Hupel Nimekaim Eesti aja valgustaja. Ta tutvustas oma raamatutes Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri. Ta hakkas koos kohaliku arstiga Põltsamaal välja andma Eestikeelset ajalehte. Herder Saksamaa kuulsamaid valgustajaid. Tema äratas huvi siinse rahvaluule vastu.
I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Tegelesid ka kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumidega. Kas Katariina II oli valgustatud valitseja ? Kes oli Jemeljan Pugatsov ? Katariina II oli valgustatud valitseja. Koostas ise Venemaale uue seadustekogu projekti.1767 kutsus kokku seadustekogu, pooleteise aasta pärast saatis laiali, ilma ühegi seaduse vastu võtmiseta. Jemeljan Pugatsov oli Donimaa kasakas talurahvasõja ( 1773 - 1775 ) eesotsas. Nimetas end troonilt kõrvaldatud Peeter III-ks. Lubas võimule saades rahvale paremat elujärge , maad ja vabadust. Peale ülestõusu ta võeti kinni ja hukati. Pt. 10. Eesti 18. sajandil Eestimaa ja Liivimaa 17. sajandil Eestimaa - Põhja Eesti ( kuulus Rootsile ) Liivimaa - Lõuna Eesti ja Põhja Läti ( kuulus Poolale ) Põhjasõja tagajärjed Eesti ala koletu laastamine, paljud inimesed surid, katk, metsakasvannud kirikud, põllud harimata ja koduloomad
Tihedad sidemed ka Schilleriga. Nemad kolmekesi panevad Saksamaal aluse liikumisele Sturm und Drang (Tormi ja tuule liikumine). Goethe alustab oma loomingut luuletajana. Algusaastail kerged, rõõmsad värsid, peateemadeks loodus ja armastus. N: ,,Ränduri öö laul", ,,Mai laul" . Goethe loodusluules on loodus- ja inimtunded alati kokku viidud. Tuntust hakkab koguma eelkõige draamateostega. Üks esimesi tuntumaid näidendeid oli ,,Götz von Berlichingen" - aluseks võetud 16. sajandi talurahvasõja sündmused. Toob vaatajani/lugejani palju erinevaid tegevuspaiku (al. Rüütlilossidega, lõp. Mustlaslaagritega) samuti tegelaskujud (keisrist kerjuseni). See aeg oli sama, mis Shakespeare ajalookroonikate vahel. (puudus ühtne keskvõim, iga vürstiriik tahtis ise olla kõige tähtsam). Kui sõditakse omavahel nõrgestab see riiki tervikuna. Eelkõige kritiseerib Goethe ahneid ja enesekeskseid feodaale. ,,Götz von Berlichingen" Götz on saanud hüüdnime Raudkäsi, sest 1
Stuart" (1800), "Orleans'i neitsi" (1801), "Wilhelm Tell" (1804). Tuntust on talle toonud ka kõrgetasemeline luule, eriti ballaadid (nt "Kinnas"). JOHANN WOLFGANG GOETHE (17491832) õppis ülikoolis õigusteadust. Oli "tormi ja tungi" liikumise üks juht. Alustas kergete ja rõõmsameelsete luuletustega. Luulet kirjutas elu lõpuni. Pärast ülikooli algas draamalooming. Kirjandusliku tuntuse tõi draama "Götz von Berlichingen" (1773), mis on kirjutatud 16. sajandi talurahvasõja ainetel. Järgnes epistolaarne romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774). Werther mõtleb Rousseau' vaimus, ta on andekas, tundlik ja kunstihuvidega noormees, kes põlgab kivinenud seisuslikke reegleid. Ta armub kirglikult Charlotte-nimelisse neiusse, kes on juba kihlatud ja hoopis kainemalt kaalutlev kui Werther. Werther lõpetab oma elu enesetapuga. Wertherlik maailmavalu tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. 1775 läks Goethe Weimari hertsogi kutsel Weimarisse, kus elas kuni elu lõpuni
Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkond ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahavas leidis Lutheri õpetusest, sageli seda küll valesti tõlgendades, võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukannamaade ühiskasutamise õiguse. Aastatel 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna-ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime alla. Selle üks juhte Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peal. Oma nõudmisel otsis talutahvas õigustusi pühakirjast. "Kuna Kristus on ju kõik oma verega lunastanud, ei taha ka meie enam pärisorjad, vaid vabad olla", deklareerisid talupajad, olles valmis kõigist oma nõudmistest loobuma, juhul kui need on pühakirjaga vastuolus. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. See
Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena liideti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik
ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati. · Anabaptistid ehk taasristijad kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida · Andreas Karlstadt pani aluse pildirüüstele · 1526 a riigipäev vürst võib määrata alluvate usu
kirikust lahku löönud protestantlik usuvool – luterlus, mis leidis enim toetajaid Põhja-Saksamaal. Lõuna-Saksamaa ja keiser jäid truuks katoliiklusele. Üle kogu Saksamaa toimus kahe vaenutseva leeri vahel kokkupõrkeid. Luterlikel aladel suleti kloostrid, viidi kirikutes läbi pildirüüste ja ilmalikud valitsejad võtsid üle kiriku varad ja maavaldused. Reformatsiooniga kaasnes ka sotsiaalne käärimine. Saksa talurahvasõja Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 9 (1524 – 1526) tulemusena hukkus peaaegu 100 000 talupoega. Kahe vaenutseva kristliku usuvoolu vahel jõuti kokkuleppele Augsburgi usurahuga 1555, mille järgi kehtestati põhimõte- kelle võim, selle usk (e usu valiku määrajaks sai valitseja). Luterlus levis lisaks Põhja-Saksamaale ka
Näit. keeld häbimärkide tegemisest näole. Langobardide õigus (Edictus Rothari) Kehtestas immuniteedi kuninga käsul sooritatud tapmise eest, mis tähendas selget vastandumist langobardide enda õigusele. Põhjendus tuletati Saalomoni sõnadest, et kuninga tahe on jumala tahe. Anglosaksi õigus Kuningas Alfred Suure seaduste (900 a.) sissejuhatus algas Dekaloogiga, samuti teiste VT normidega. Alfred kasutas oma seadustes ka Uuest Testamendi norme. Saksa õigus Talurahvasõja "12 artiklit" 10 käsku olid aluseks talupoegade nõudmiste kataloogile, nn."12 artiklile." Ülem-Svaabimaa talupojad väitsid, et seadustes ei tohi olla karistusi, mida pole Moosese seadustes, sest inimene ei tohi karistada karmimalt kui Jumal ise. Kerkis küsimus kes on tühistanud jumala seadused? Keegi ei ole seda teinud, järelikult dekaloog kehtib. M. Lutheri kaasvõitleja P. Melanchthon väitis 1521.a., et Moosese seadused peavad asendama olemasoleva õiguse.
Luther pöördus tagasi Wittenbergi. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja- ja Ida-Saksamaa, katoliiklikuks aga Lääne- ja Lõuna-Saksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON.
1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis. "Götz von Berliching" (1773) näidend tõeliselt elanud mehest, keda ei karistatud talurahvasõja algatuse pärast. Näidendis aga pisteti kongi, kus sureb. "Noore Wertheri kannatused" (1774) loodud Goethe isiklike kogemuste põhjal (armus juba kihlatud Lottesse). Noor Werther armus ülemuse naisesse, mispeale lasi end maha. "Värvide teooria" (1810) valgus ja vaim on figureerivad mõisted "Wilhelm Meisteri õpiaastad" (1795) enda eluga seotud, usuline, esteetiline ja eetiline humaansus. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829) eelmise järg, kus Wilhelm saab arstiks.
mitmel pool oma senise positsiooni kaotanud riigirüütlid. Ülestõusu värvikamaks liidriks sai Tüüringi jutlustaja Thomas Müntzer, kes kuulutas välja kommunistliku jumalariigi, nõudes seisulike vaheseinte kõrvaldamist ja maaomandi võrdset jaotamist. Müntzer oli esimene, kes hakkas jutlusi pidama rahvakeeles. Mõnel pool tulid talurahvasõjaga kaasa ka linnad, andes kogu liikumisele teise suuna: ühendada Saksamaa kindla keisrivõimu alla (Heilbronni manifest). Lutherile oli talurahvasõja puhkemine suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. 1522. aasta kevadel oli ta naasnud Wartburgist tagasi Wittenbergi ning asunud uue kiriku ülesehitamisele. Jumalateenistusel seati kesksele kohale rahvakeelne jutlus. Koguduse elavdamiseks ja kaasamiseks toodi jumalateenistusse kirikulaul. Mitmeid neist kirjutas Martin Luther ise, millest mõned Ein feste Burg ist unser Gott (Üks kindel linn ja varjupaik) või jõululaul
annaabi.ee 
